Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kaksik kaksi|
k g -ku eP(g -ko Mar,
-ke Kod,
-gu Jäm Khk Hi);
`kaksi|
k g -ku R(g -gu Kuu VNg;
-ko g -go Vai)
hrl pl1. kaksik (laps, tall, varss) No neil on kuus tüdärd, kahed `kaksigud. Kahe `kaksikuje vahel `sündis üks tüdär Kuu;
kui `kuhja `malgad `pandi `paaris, siis `naisel `kaksikud `lapsed Lüg;
Noore `lambal teine kaksik suri äe;
Nämad on alati `seltsis kut kaks kaksikud Pöi;
kaks vanamad [talle] on kaksigud ja kaks nooremad on üksigud Rei;
nelläsid [lapsi] pole `Aeskas olnd, kaksikusi ja kolmikusi oo olnd Mar;
kaksikuid `lapsi tuleb õige `tihti Mär;
Meil vana must lammas tõi tihti kaksikid tallesi PJg;
nad on nii ühesugused juśt kui kaksikud kohe Juu;
kui kuus `malka `panna [kuhjale], `lambad ei too kaksikuid `tallesi Amb;
mina olen kaksiku paarimees (teine kaksik) Pai;
kaksikud pojad VJg;
sõsarel olid kaksikud `tütred;
kaksikid `varsu oo küll õllud Kod ||
kahekaupa kokku kasvanud kaheksas küĺvinädal peab ube tegema, siis `tulla kaksikud kaunad Juu;
kaks piäd mõne rükki kõrre õtsan, kaksikud;
kaksiked piäd (rukkil, odral), si̬i̬ vaja kodo viädä ja `anda `lambale, siis lammas tu̬u̬b kaks `poega;
kaksiked `pähklid, sabad on tupen koon Kod2. (kanga kudumisel) a. paarislõngne või täispiine kangas `siati kaksikus `sisse, kaks `lõnga soa pii vahel Ris;
Enamaśti `kooti niit`lõime tekkisi, need `pańdi tagumise niie `piale kaksikusse ja esimise niie `piale kua kaksikusse Amb;
kui sa `tahtsid kaksikusse kangast kududa, siis pidi olema `pandud üleni kaksikusse VMr;
kaksik kangas, kui paaŕ [lõngu on] ühes `niies Rak b. kangaviga `Kaksikud, siis on ühele niis`varvale kaks niit `järsko `pandud Lüg;
sel `kangal on `kaksik sies, ku kogematta `juhtub kaks `õtsa `kõrvi ühe `niie pialt Jõh;
`kangal oo kaksikud või paarid sees, kui niies oo kaks `lõnga kõrvu sees ja üks niis oo jään vahele Aud;
kui lõng kat́ti on, siis lähäb kaksikuks, kui sa ää parandad, siis kaob kaksik ää Juu; [kui oli] üks kaksik ja üks piivahe, sie oli nagu kogemata `kombel VMr;
kui lõng mõnikord `kangas `kat́ki lähäb, siis on pial kaksik Sim;
võisid kua edasi kududa, kui kaksik sees õli, aga sialt sai kangas paksem, kaksikut paĺlu `siśse ei `jäetud Trm;
kaksikitega kudutud riie one sõre ja `löŕtsjäs Kod;
`riidel võis `olla mõni rikand või kaksik Lai3. pl tähtkuju –
Kad 4. käik nipsumängus (kivikestega) –
Kuu Vrd katsiku
keksik1 keksik g -u Mih Sim kergats, kekspüks kergats või keksik, `siuke `keksija Mih; niesukesi keksikuid `ennegi `nähtud, põle `püksi jalas, aga kiitleb ise kua Sim
keksik2 keksi|k g -kse halvasti tehtud koorem, koormaköks õige ahtik `ku̬u̬rme tett, juśtku keksik tett, si̬i̬ mutku ümmer ja ümmer Krk
kloksik `kloksi|k g -ku hauduja kana – IisR
koksik koksik Ran San, g -u Rõn vähinatt koksik olli serände ümärik, võrk olli `ümber;
koksiku `panti `ü̬ü̬sess `järve Rõn Vrd koks3
kõksik kõksi|
k g -ku Khn,
-kse Krk kõhn vilets (olend) Mede lapsõd muõdu kõksikud,
testel nagu punud Khn;
ta om är kokku sadanu,
ku kõksik;
olli neli viis lehmä kõksikest Krk Vrd kõks2