[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kaksik kaksi|k g -ku eP(g -ko Mar, -ke Kod, -gu Jäm Khk Hi); `kaksi|k g -ku R(g -gu Kuu VNg; -ko g -go Vai) hrl pl
1. kaksik (laps, tall, varss) No neil on kuus tüdärd, kahed `kaksigud. Kahe `kaksikuje vahel `sündis üks tüdär Kuu; kui `kuhja `malgad `pandi `paaris, siis `naisel `kaksikud `lapsed Lüg; Noore `lambal teine kaksik suri äe; Nämad on alati `seltsis kut kaks kaksikud Pöi; kaks vanamad [talle] on kaksigud ja kaks nooremad on üksigud Rei; nelläsid [lapsi] pole `Aeskas olnd, kaksikusi ja kolmikusi oo olnd Mar; kaksikuid `lapsi tuleb õige `tihti Mär; Meil vana must lammas tõi tihti kaksikid tallesi PJg; nad on nii ühesugused juśt kui kaksikud kohe Juu; kui kuus `malka `panna [kuhjale], `lambad ei too kaksikuid `tallesi Amb; mina olen kaksiku paarimees (teine kaksik) Pai; kaksikud pojad VJg; sõsarel olid kaksikud `tütred; kaksikid `varsu oo küll õllud Kod || kahekaupa kokku kasvanud kaheksas küĺvinädal peab ube tegema, siis `tulla kaksikud kaunad Juu; kaks piäd mõne rükki kõrre õtsan, kaksikud; kaksiked piäd (rukkil, odral), si̬i̬ vaja kodo viädä ja `anda `lambale, siis lammas tu̬u̬b kaks `poega; kaksiked `pähklid, sabad on tupen koon Kod
2. (kanga kudumisel) a.  paarislõngne või täispiine kangas `siati kaksikus `sisse, kaks `lõnga soa pii vahel Ris; Enamaśti `kooti niit`lõime tekkisi, need `pańdi tagumise niie `piale kaksikusse ja esimise niie `piale kua kaksikusse Amb; kui sa `tahtsid kaksikusse kangast kududa, siis pidi olema `pandud üleni kaksikusse VMr; kaksik kangas, kui paaŕ [lõngu on] ühes `niies Rak b.  kangaviga `Kaksikud, siis on ühele niis`varvale kaks niit `järsko `pandud Lüg; sel `kangal on `kaksik sies, ku kogematta `juhtub kaks `õtsa `kõrvi ühe `niie pialt Jõh; `kangal oo kaksikud või paarid sees, kui niies oo kaks `lõnga kõrvu sees ja üks niis oo jään vahele Aud; kui lõng kat́ti on, siis lähäb kaksikuks, kui sa ää parandad, siis kaob kaksik ää Juu; [kui oli] üks kaksik ja üks piivahe, sie oli nagu kogemata `kombel VMr; kui lõng mõnikord `kangas `kat́ki lähäb, siis on pial kaksik Sim; võisid kua edasi kududa, kui kaksik sees õli, aga sialt sai kangas paksem, kaksikut paĺlu `siśse ei `jäetud Trm; kaksikitega kudutud riie one sõre ja `löŕtsjäs Kod; `riidel võis `olla mõni rikand või kaksik Lai
3. pl tähtkujuKad
4. käik nipsumängus (kivikestega)Kuu
Vrd katsiku
keksik1 keksik g -u Mih Sim kergats, kekspüks kergats või keksik, `siuke `keksija Mih; niesukesi keksikuid `ennegi `nähtud, põle `püksi jalas, aga kiitleb ise kua Sim
keksik2 keksi|k g -kse halvasti tehtud koorem, koormaköks õige ahtik `ku̬u̬rme tett, juśtku keksik tett, si̬i̬ mutku ümmer ja ümmer Krk
kloksik `kloksi|k g -ku hauduja kanaIisR
koksik koksik Ran San, g -u Rõn vähinatt koksik olli serände ümärik, võrk olli `ümber; koksiku `panti `ü̬ü̬sess `järve Rõn Vrd koks3
kõksik kõksi|k g -ku Khn, -kse Krk kõhn vilets (olend) Mede lapsõd muõdu kõksikud, testel nagu punud Khn; ta om är kokku sadanu, ku kõksik; olli neli viis lehmä kõksikest Krk Vrd kõks2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur