[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

keks2 deskr keks Kuu IisR Koe Kod kõks, kõps (hüplevast, kiirest, rahutust liikumisest) Oo ogera, keks `siie, keks `sinne Kuu; Suur poiss, sie võiks kedagi teha, mis ta niisama jalg persses, keks keks `ümber `kargleb IisR; eputab, keks istub `seia, keks `sinna, kekutab ja larab `piale ühest kohast `teisi Koe; Meeta keks keks väre `laśti Kod
kenks2 deskr Luukas neskese `järsku `nõksudega kenks ja kenks Trm
kiks2 kiks VJg, g kiksi Sim Kod(kiḱs) Ran, `kiksi Lüg Jõh, kiksu Sim Trm Kod
1. a. kartulikonks Siis tegid veel sepad kartulivõtmise `kiksa; Ennemuinast `tehti kiksud siĺmaauguga Trm; kiksigä kuabid kartulid; meil on kiksid, mõnel kaks `konksu all, mõnel on üks lai; `kiksa tehässe kua puuss, nagu rehä, lü̬ü̬d kolm `pulka `sisse; kiksu vaŕs Kod; Kui lahe maa, võeti kartuleid palja käega, kui kõva, siis kiksiga Ran b. otsa lähedalt läbilöödud naelaga kepp kartulite järelnoppimiseks `Mõisas võib `künni tagant `kartulid `korjada `kiksiga, ei õle vaja `küüritada Jõh c. ohakaork Sim Vrd kirk1
2. (väike) mättakirves naised `kiskusid lepad kõige juurtega üles, lõid `ümbert kiksuga `lahti; kiks oli rauast `löödud, teine ots terav, teises otsas silm, kohe vaŕs käis Trm
3. (hangu- või labidavarre) karkJõh Sim `Angu kiks tuli igavine `rüägatu Jõh Vrd kikk4
klõks2 klõks Lüg IisR Amb VJg a. int annab edasi klõksatust sie `murrab agu `katki, tieb klõks ja klõks, akkab `keitama Lüg; Sõi `jõhvikaid klõks, klõks IisR; [puud] lähvad `lõhki klõks ja klõks, nõnnagu `kervega puuduta Amb b.  luksatus mis sa klõksud, klõksub (luksub) klõks klõks VJg
Vrd klõksahus, klõksak(as), lõks
koks2 koks g koksi Jäm Khk väike pootshaak Kes kala `ülgeks nimetab, see kohe koksi vart sealt saab rhvl Jäm; vöta koks `seltsi, kui sa `ülge `jääle lehed Khk
kolks2 int kolks Kuu IisR Vai Muh Rei Tor Juu JMd Koe VJg Plt Puh, koĺks Khk Vll Pöi, kolkst Plv Se kolksimise, kolksumise heli Kolks, kolks tagus `suure `aambriga `raua tükki IisR; `langes kolks maha Vai; kolks `kolksas `vastu `seina Muh; nii kui võt́tis [raua] tulest `väĺlä, kukkus kolks maha Juu; kolkst sattõ `maahha Se Vrd kolts3
*konks2 “vannasader” nüid lase kongsoga läbi põllo `jälle Mar
krõks2 krõks traksis, nägus kie õli `ästi krõks poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole - - aga sedä ette `vahtimist ei õld `ühtä, kuda tämägä elädä saab Lüg Vrd krõps5
kräks2 kräks g kräksi (kala) Tor
kuks2kuksin1
kõks2 kõks Krk, g kõksu Muh Kse Tõs Trm Kod, g `kõksu IisR; kõks Kse Saa Juu Kod, kõḱs Muh Hls Krk, g kõksi
1. kerge, kiire hoop, löök Andis kõksi pihta Saa; [sepp] Lööb tornile kõksu - - `kõksab mõne kõksu lüia Trm; tõese kõksu tehnud tõesele ja õli `vaĺmis Kod; ränikivi `taskun, nigu sa kõksi annid, olli sädeme tagla ümmer Hls; kõks pähä `rivo·lvrige, sõ̭ss ei röögide kedägi siga Krk Vrd koks6
2. luks, luksatus kui kõksud köevad, siis reagitse taga Muh; mool köivad kõksud üles Tõs Vrd kiks3
3. kõksi lööma laksi `laskje küĺm, ku aia `teibä `kõksi lööve, külmäge Krk
4. väike asi, ese `Selle `kleidile `käivad `valged `kõksud (rõhknööbid), a mul `valgeid `kõksusi ei ole IisR; ma sai sialt pisikse kõksi (koorma) `eina koa Muh; ma `vaata kas sul oo paĺlu `kõksisi (hambaid) suus Kse; ku nüris lännü `lü̬ü̬di üits kõḱs küĺlest (kild tulekivi küljest) Hls || vilets olend `väike obese kõḱs Krk Vrd kiks1, kõksik
5. kergats va Muti tuat `üitakse kua kõks Juu; üks mi̬i̬s on - - kutsuvad kõks, `ni̬i̬ske araka `mu̬u̬du mi̬i̬s, `kerge Kod
kõlks2 kõlks Muh Mar Kse/-ĺ-/ Tõs Tor JJn Koe Krl/-ĺ-/ int kõlksib `peale, kõlks ja kõlks Muh; sepp taob `peale pajas, kõlks kõlks, kõlks kõlks, nii `kange kõlin Mar; kell teeb kõlks, kõlks Tor; kui kärru üle [siinide] jätku koha läks, siis tegi kõlks, kõlks JJn; enne pekseti pindaga reht kõlks ja kõlks Koe; kivikese satasõ˽ku kõĺks Krl Vrd kilks
käks2 käks g käksi piimahammas lapsele tulad käksid suhe, pisissed `ambad Khk Vrd kiks1
känks2 käńks g käńksi pinkSaa Vrd kenk
kääks2 kääks g kääksu keerd lõngas kääksu ki̬i̬rd lõnga sihen Trv
köks2 köks g köksi Krj Vll Khn(g köksä) Iis
1. väike pootshaak köksil oli püsut vahem nina Krj Vrd käks
2. palgikoorimiskirvesIis Vrd keks6
könks2 könks Ran, köńks g köńksi Hls krõnks `küürä `kiskun ku köńks kunagi, külmäge Hls; muidu nu̬u̬r ja ilus, aga kae, kui paari `poige ärä tu̬u̬b, siss om kui koradi könks (naisest) Ran Vrd konks1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur