[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

keks1 keks g keksi spor eP(-ḱ- Pal) M, Ote, g `keksi Jõh, g keksu Kod; keḱs g keksi Muh Trv Puh V; n, g `kekso Vai kergats, kekspüks kül nie `onvad aga `keksid Jõh; siä oled üks `kekso, igäle `puole `keksid Vai; sedine keks, peru inime, uhkustab ning kiidab (end) Jäm; södukse keksiga‿p saa mihe juttu `rääkida; lähäb teiste sias ka keksiks Krj; ää ole nihuke va keks mette Mar; on üks keks, ei tia mis `ümber ajab või kuda muidu ise on Kad; `ü̬ü̬si õli tullud si̬i̬ naese keks (kergemeelne) Kod; kui seake keks on, `kiitleb või `oopleb SJn; keḱs si̬i̬ om ike `tõstai ja suurendei, kes esi ennäst kitt ja tõst Trv; keks olli juttega rõbe, kärmäs või `säändene Ote; kiä innäst `väega kit́t, `ülti keḱs Urv; no om iks `kekse ka, kiä kääse ja herendelless Räp; ta üts vana keks um Vas; keksi minema edevaks muutuma si̬i̬ om `keksi lännu, `siante kekiteb pääle Pst
kenks1 kenks g kenks|u ~ -o konks, kõverik mõnel puul one kõverik kasnud, sedä `üeldässe kenks siden; kõver nõnnagu kenks tõene; kõhna nõnnagu kenks; `küüru jäänud nõnnagu kenksod Kod
kiks1 kiks Jür VJg Kod, g kiksi Jäm Khk Kaa Vll Pöi Emm Rei Mar Han (kiḱs Saa; g kiḱsi Hää) HaLä Sim Lai, `kiksi Jõh, kiksu Mär, `kiksu Lüg; pl keksid Vll Käi; n, g`kiksi VNg; ill `kiksi Muh Kul lstk hammas joba `kiksud (piimahambad) tulevad lagele Lüg; Kiksid näksavad äga peale juba; Ambad olid alasiks ja vana kiks oli vasariks Pöi; Näita, kas `kiksisi ka suus on; Jah üks kiks on juba Hää; kis [lapse suus] kiksi leiab, se peäb `elmed ostma Juu; kiksi pistma 1. ära söömaMuh Kul Han Juu 2. varastama, näppama (peam söödavat)Kul Han; kiksi lööma varastama, näppama (peam söödavat) Vrd kikk5, kõks, käks, riks
2. lstk suurauad Paneme kiksid sohe. Veta kiksid sohe ka Kaa
klõks1 klõḱs g klõksi hiirelõks hiire klõḱs Vas; pandass sinnäʔ munna vai kalla vai - - klõḱs lätt kinniʔ, uśs lätt kinniʔ, ja [hiir] om klõḱsih Se
koks1 koks g `koksi kivisöe jäätmed `Rannas igä on `koksisi, eks neid `laevust visada `ahjujest meresse Kuu
kolks1 kolks VNg Lüg Trm, g kolksu Jäm Mär Kse Var Hää Jür Koe
1. kolksatus `kuulin kolks sääl käis Lüg; kilksud, kolksud kuulda Kse; Linalõuguti kaaś tieb ia kolksu, kui ta üless tõstad ja `jälle `kinni lased Jür; kõik kohad olid `kolksusi ja `mürtsusi täis Koe
2. hoop, löök Sai kolksu pihta Jäm; sai kolksu pähä Mär
konks1 konks g konksu (kongsu) eP(g -o) Trv Puh Nõo Kam Har spor VId(g konkso Räp), konksi Tõs Tor Hää Saa KJn(g kongsi) SJn, `konksu (-o) R(n, g `konksu, -o Vai, -i VNg); końks g konksi (kongsi) Vil M spor T, końksi (końgsi) spor V(kuńks g kuńgsi)
1. (hrl eseme osana) kõver(datud) ots(ik), konks a. haaramis-, kinnitus-, ühenduskonks Aepuu konks (aepuu kinnitamiseks paadi äärelaua külge) Jõe; `pirkli pääs `onvata `konksid `pandu [kuhu käivad prassid kinni] VNg; [sepa] `lõõtsa `konkso `külge `panna `nüöri õts `kinni Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas - - `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; mönel adral olid aasad ning konksud Kär; `Sõuksed konksud `pandi kohe tegemise `aegu [hoone] müüri `sisse, kõverad tamme oksad. Konksu `küĺge `siuti siis loom `kinni Pöi; enni näh kallati ree aisad, nüid tehässe ikke `konksodega Mar; [vankri] aisa konks o rõukpaku `küĺgis Kse; [pahural] obusel `tehti küll koogud `kaela - - aŕk oli ja `seoke konks ja se konks akkas `aeda `kinni; agur oo viie kuie konksiga Tõs; `pootsvaagil on konks ja terav ots Sim; aviunnal on vask konks ja `mätjas pannasse konksu `õtsa Trm; konks oli `mutri küĺjes, `sinna taha käis juhiraud [vankri esiteljel] Lai; kövve konksi [ree] jalaste pää `otse sehen Krk; `vehmre pesä kongsid pandass telle `külge Ran; Sõ̭ss oĺl üt́s sääne saina külen kuńks, no sõ̭ss tu̬u̬ tõnõ ots `pańti sinnä˽kuńgsi `küĺge [vöökudumisel] Urv; hobõsa pandass koĺgipuiega sinna [adra] końksi manu˽kińniʔ Har; ri̬i̬ravva końgsiʔ omavaʔ i̬i̬n ja takan, kabl pandass näide `taadõ ku `ku̬u̬rmat tetäss Räp b. riputuskonks; varn, nagi `õhjad ja obose `riistad `pannasse `konksu rippumaie Lüg; rätik ripub konksu `otsas Khk; Sii on tükk konksu, pane [rakmed] siia `otsa Pöi; pannakse sari kongsu `otsa Mär; ma võta panged konksude `otsa Tõs; kaju konks, kus pang otses on Hää; eks pange riided konksu `otsa Tür; margap̀u konks on allpu̬u̬l, konksu `õtsa paad aśja Kod; võtad pange `sinna [kaelkookude] `konksu Lai; supi`kuĺpidel `oĺlid konksid külles, `nuaga `oĺli `siuke kõver konks `otsa lõegatud KJn; konksud `oĺlid õla pial, `õlped õegati SJn; puu küĺlen koogu otsan olli końks [paja jaoks] Trv; kaalpuudel olliva konksi küĺlen Ote; nuial kah om końks `otsa tett Har; kae noʔ, końks om sääl mäepu̬u̬l [kella ülesriputamiseks] Plv c. puu- või raudkonks akna- või uksepiidas (hingede jaoks) `akna `konksod ja `iŋŋed `tuua `linnast; auk `puuriti `piida `sisse ja puu konks `lüödi `sisse; liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod Lüg; värava `samba konks Khk; uks on `konkside ots KJn; ni̬i̬d oĺlid kiik maasepä `tehtud - - ni̬i̬d naalad ja konksid ja inged [ustel] Vil; usse piida `sisse `olli `lü̬ü̬du puust konks, kos tu sakar `otsa `panti Nõo; ussõ hińg om konksu pääle pant, muud́u ei saisa uśs `ülhlin Hard. fig Pane `siia konksu taha ja `voatame kummal `järge annab (sõrmkoogu vedamisest); Parama kää sõrmed kõveras püus kut konksud; Nina peas kut konks (“ülespidi kõver”) Pöi; [kuldil] võhad nagu sured `irmsad kongsud Jür; taa (vanainimene) um jäänü˽nigu końks [küüru] Plv
2. (sag sisekohakäändeis) suluse või kinnise osa a. akna-, uksehaak; (selle vastus) metallist aas, obadus `Akna`konksud (haagid) Jõe; pane aken `konksu; aek köib konksu `otsa Tõs; meil on aiavärat konksis Saa; obadus on siis kui lüiakse värava pośti `sisse rauast kieratud luoga `muodi konks Kad; `akna tripi konks Kod; pane uks `aaki ehk `konkso Plt; meil `võõruss uśs om `kinni, si̬i̬st pu̬u̬lt konksin. pannass si̬i̬st pu̬u̬lt `konksi Krk b. hammas, sakk (`ukse) `riivi konks Lüg; käerauaga uksed käisid `konksi, läksid mud́u `lahti Saa; konks lüiakse ukse `tendre `sisse. link käib konksu taha Nis; tu̬u̬ ussõlink om kah konksin Har; kuht́ jäi ussõ kongsu `otsa [kinni] Plv c. kiŋŋa konksud änamasti [nöörsaabastel] Khk
3. hrl konksja või haralise otsaga tööriist `Kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi Lüg; Ennemal aal oli nisuke truadist konks koe, millega sai lühirauast lõng läbi tõmmata Amb; siiva konks (tuuliku tiibadele purje seadmiseks) Kod; sukka paneki konks (soasulane) Trv; pane konks (ankur) `sisse hum Ran; kongsiga `lü̬ü̬di [semmipuu] kõõlussele pääle, siss ta vedrut `ästi Ote; kuńksiga (roobiga) `hüt́si `kiskma; Vihukonks (puukonks rukkivihkude sidumiseks) Rõu a. kartulikonks, kabli `kardoli maa oli `külmand, konks pole `tahtnd `sesse `mennaged Rei; `enni `tehti kardoli `võtmese konksod puust Kul; konksiga kistase kardulid Tor; mõni `kroapis ikke konksoga [kartuli] pesad ja servad `lahti Juu; konksuga `võetasse kartulid Iis b. sõnnikukonks üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga Vai; sõnniku maha `kiskmese jaoss oli konks, pikk puu vaŕs oli taga, üksaenuke raud pulk `sesse `löödud - - pärast tuli `putkega ja kahe araga konks Mih; konksuga kraabiti [sõnnik] `vankri pialt maha Pee; maha`kistav konks Trv; sitta tõsteti `vikluga, maha `kisti kongsiga Ran; [talgutel] maha `laskja, tõmmaśs kongsiga `ku̬u̬rmast sitta maha unikude Ote c. vahend külvikriipsu vedamiseks, hitsmekook kui isa külis, siis ma vädasin konksoga `sitmid LNg; konksuga aets küli rind `sisse Lih; `sitmed `vääti jalaga või konksuga Mih; `itskma piir `veeti jalaga ehk kongsiga Kam d. heegelnõel eegeldamise konks Juu; kongsuga tehakse `pit́si Sim; perenaene konksuga kudus kaŕdinad Kod e. fig mis sa oodad, eks sa löö konks taa (kurameerimisest) Emm; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai
4. kõver(d)us, looge Ku sa puu öhes juurearudega, juurekonksiga ära raiud, siis jääb ka juurikapäss `küĺgi Hää; nüid on `paĺlast nihuksed konksod, põle enäm `tähtede `moodigi (ladina kirjast) Juu; jänes tieb küll `konksusid (haake) JõeK; ahha (h-tähe) konks Kad; äkine konks (käänak) lähäb Pala puale, ti̬i̬ one ku konks `ki̬i̬rab Kod; ruhikse kirvess olli `siante konksin ja selle konksige lü̬ü̬di si̬i̬st `vällä (õõnestati küna) Krk; naśte vü̬ü̬l olliva serätse joone katsipäädi veeren, ja `keskel olli serätse tärni ja kongsu ja risti Nõo; kuńksi nõnagaʔ Se
5. fig riugas, vigur `Konksosõnad õlivad - - [kosjas] `räägiti `lehma ehk `mullika `õstama Lüg; mehel on kongsud sies; `viskas tene `konksusi küll ette, aga jagu ei suand VJg; ku mõni `ütles `siantse konksi tõisel Krk; ta `mäńge tõsõlõ kavalusõga sääräst `konksu, et tõnõ is tiiä is Har; väimi̬i̬s lei konksu `sisse, es massa `reńti [mõisnikule] Rõu
6. fig vana, vilets olend Mis see vanainimese konks ennast enam teiste ulka segab Mar; vuih, mina ei akka `seokse vana konksu (vanaeide) `täidä `ot́sma Tõs; vana konks – vana kõver inime Plt; meid vana `konkse ei aia `kuskil [tööle], vana konksi kurdav kodun Krk; vana konks `tu̬u̬di tõsõss lehmäss San
7. Ja kui `äiäl seda vana `konksu (raha, varandust) ikke tugevast õli, siis õli sie tüttär misike õli Jõh
Vrd konk1, kook2
krõks1 krõks Lüg IisR VJg Trm Kod krõksuv heli, krõksatus Krõks, krõks tegivad `apsatid `kruusa pial IisR; agu läks krõks `kat́ki VJg; `pähkli kuare ammussad `kat́ki ike `ambaga krõks ja krõks Kod Vrd krõps1, prõks, rõks1
kräks1 kräks on uks tegi kräks Kod
kuks1 kuks Khk Pöi Saa JõeK Kod Ksi Pil KJn Kam, kuḱs Muh, g kuksi (suguaktist) se‿o `kange `kuksi `tahtma Pöi; selle tüdriku käest `üetse ühna `kergest `kuksi soavad Muh; poisid läksid külapääl `kuksi `ot́sma Saa; poiss läks `kuksi `õt́sma Kod; kas `kuksi oled suand Ksi; kis kuksi tahab Pil
kõks1 kõks Pöi Muh Juu VJg Trm Lai Krk/--/ Nõo
1. int (helist, häälitsusest) a. kiirest löögist tekkiv heli Puur oli vassakus püus, vasar paramas, `andis aga `pääle kõks, kõks, kõks puuri otsa `pihta Pöi; [tael] `pandi selle sure tulerava `peale ja siis, siis `lüödi sedasi kõks ja kõks Muh; Sirbi `ambad lõi [sepp] tina tüki pial. Pisike `peitlike oli näppude vahel, lõi aga kõks ja kõks Trm; linna inimene on `arjund [kõrgete kontsadega], käib kõks kõks Lai Vrd koks6, kõksak b. ku vällän `ütlet [kanale] kõḱs kõḱs, sõ̭s tule `leibä `ot́sme Krk
2. adv (kergesti, kiiresti toimuvast) Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja kõks, sae ammas on ellik Pöi; kit́s tulna üle `ru̬u̬dlitse aia nigu kõks Nõo
kõlks1 kõlks Aud, g kõlksu Muh Mär/kõlsu/ Tõs Hää Juu Jür JMd VJg Trm Plt KJn, `kõlksu IisR(ke-); kölks g kölksu Rei
1. terav heli, kõlksatus `Õhta akkas `einam kajama [vikati] `pinnija `kelksudest IisR; taon `aamriga, kõlksud taga Tõs; tänä omiku `peksti [pintadega vilja], kõlksud `kośtsid Juu; Lüe mis `tahjes aśjaga `vasta `klaasi, ikka kõlks tuleb, sie on kohe klaasi ääl Jür; kõlksud käevad sepa paas JMd Vrd kõlksna
2. a. raas, tükk põle enam jäe `kõlksugi meres Muh; ei mul ole raha `kõlksu VJg b. vilets asi üks kella kõlks on tesel kaelas VJg || see oo kuiv kui kõlks, `öetse lah́a inimese `kohta Aud
käks1 käks g käksi SaLä Krj Hi Tõs Hää, käksä Var Khn(-), u käksa Var Tõs Hää
1. konksuga ritv; (väike) pootshaak käksil on putke näsa ning puust varss Jäm; muud‿ku käksiga `ülgele pehe Mus; sai [hülge] käksiga veel `paati `kiskuda Krj; käksäga tõmmetse `palki lähemale Var; käksiga katsutase meresügavust `ääres; käksil oo aak `küĺges; käksaga lööd, kas jää tugev oo Tõs; Lüe käks kai taha ning `tõmba puät `iäre Khn; käksiga raiutass kala; puid sositass käksaga ku puud jõge müüda lähvad Hää || liiprikonksMus Vrd keks8, koks2, köks2
2. väike kirves käks `üita meil `väike kerves Emm; [öeldi] nagu ämma emandi käks, [kui keegi] pisike oli Tõs Vrd kiks2
känks1 känks g känks|a, -u, -i konks a. kartulikonks känks [oli] `kartule `võtmese jaos; kardule känks, kellega kardult kisud Aud b. hv pootshaak känksaga tõmmatse laeb `kaldale lähemale Aud Vrd kenks1
köks1 köks g köksi Khk LNg Aud Hää Nis(g köksu) Juu HJn(g köksu) JMd JJn Koe VMr VJg Sim I Ksi Plt Pil SJn Ran Kam San Krl Plv Räp, `köksi Jõe IisR Vai; köḱs Muh Krk, g kögsi Ran, `köḱsi Hlj väike hunnik, saad, kuhi, koorem Ein ei old viel päris kuiv, siis `pandi `köksi IisR; `einad on `köksis Vai; pani pisi köksi [heinu] `pääle, tuli tulema Khk; see oo muidu üks pisike `koorma köḱs; pisike labu köḱs, kui paljukest seal oo Muh; tuli obusega eenamaalt koeo, pisike köks oli `einu pial Nis; pisike köks tõsteti sõńnikud `peale HJn; tal `kuivi `einu korjata küll, nuku`köksisi kõik `põesa vahed alles täis Koe; panin rukki vihud `köksi kokku; kaerad panime `köksi VJg; ei saandki `kuormad, ühe vekese köksi sai Sim; iga kaaru pial veeretati vili kokku `köksidesse, ja enne ei `pandud `auna, kui köksid kuivad õlid Trm; sae kaks `suatu ja kaks `köksi [heinu] Kod; suve `viĺja `pańdi `köksi, `kaera ja odra Lai; sai veke köks, minev`oasta sai suurem kuhi Pil; `väike `ku̬u̬rme köḱs Krk; om nätä jah kuhja `kökse San; seost niidüst saa es `rohkõmb kui kolm `köksi `hainu Räp || hütt, lobudik Plt || püsti kuivama pandud linapeo kui linad tulevad leost `väĺla - - pannasse nii`muodi `köksi VMr Vrd kökk1
könks1 deskr `Astub ikke könks ja könks - - `kõnnib `varba`õtside pääl Lüg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur