[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 80 artiklit

kaks kaks g kahe p `kaht(e) R eP(g kahõ p `kahtõ Khn, g kae Sim, p kast Kod); kaksi (rahvalauludes, ütlustes)
1. kaks a.  kindel hulk `eile kaks kilu oli `kammela `vergus Jõe; Üks ige üks mies, kaks miest `voitlevad ka kuradiga `vastamisi; Kaks sest `kasva [öeld], ku last `liiast `hoieti Kuu; `läksin `kahte talu VNg; tulevad kahed `lapsed (kahest abielust); Kui kaks kuos, sis `kolmas suus (taga rääkida) Lüg; Kaks `näitavad tuld, neli `tievad aset, üks `eidab `piale = koer; Kaks `juoksevad ies, kaks ajavad taga = vankrirattad; Kaks `ilma `kolmandata ei jäe IisR; inimisel on kaks kätt ja kaks `jalga; jogi `lahku kaht `aara; kahel puol on [abaral] `arvad `silmad Vai; Kaks kätt rinna pεεl (surnud); `Möisas olid suured kahe poolega uksed Jäm; käristab kahe eest tööd tiha Ans; Käru, seda `üiti kahed rattad; mis sa raasid `kahte vahet (edasi-tagasi); töime ta kahe vahel tuba Khk; Nüid `aeti kahese `küĺge `körge mulla kuhi Kaa; `Päivi küll, äi kedagi ela `kahte `aega; Nee on just kut kaks iges `ärga (alati koos) Pöi; seitse nädalt oo kahede pühade vahet; võiks jo kaks kätt vahelutte seista (töötegemisest loobuda); `ühte keedust es keedeta `kahte `õhtud; ma taha nüid kahelt poolt ea `olla (mõlemaga hästi läbi saada) Muh; Kahte meest ma küll äi karda, kolm äi mahu kallale (kiidukuke suurustamine) Emm; kut kaks kätt rönna `pεεle saab (sureb), siis on keik kεε, mes tahtnd ja igatsend Käi; kus seda `kahte [hobust] oli, ju ikka öhöga `künti Rid; kui mõni laps sureb kahe vahelt ää, siis `öötasse, see on kahe vahelmene Mar; `kahte `seĺtsi loomad Mär; `kahtes maeas olid pulmad Vig; ennem kaks `kargamas kui viis `vingumas (loomi olgu vähem, aga hästi toidetud) Kse; Kui kaks koera purelevad, võtab kolmas kondi; Kaks `lindu ehitavad pesa, üks lind `kautab pesa (vallalisele inimesele vara ei kogune); Kaks `kandvad kolmat, kolm piad ja kahessa `jalga = jahimehed lastud karuga Han; siis tulavad tal (tõrvaahjul) leerid `ümmere kahest pu̬u̬lt küĺlest Var; kahe otsaga pulmad tulid iĺlem Mih; Nied kalad tulad `meite kahõ `piäle ää jagada; ei lastass `kahtõ maja ühe nime päl `olla Khn; Üks läheb `sisse, kaks tulevad `väĺla = sünnitamine haiglas; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl Hää; kahel pääval ei saan `väĺla Ris; oli sest `kahte nädalid, kui oli siin (kiri Kanadast) HMd; ega mul pole kahesi `käśsa Juu; `kahte paelu, `ühte vähe (vähese jaotamisel) Kos; siis tark oli üeld, kaks tükki suavad rikkust, kolmas jääb ilma JMd; igas saunas olid kahed rahvas (kaks peret) Koe; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees Sim; tievad kahe `piale kahasse (heina) Iis; vai sa `kaste üvä suad, ilosad naiss ja `kruńti; egä ühess kast ei kasva (lapse hellitamisest) Kod; kui kaks ninapidi koos, siis kolmas ammaste vahel Lai; kaks mi̬i̬st tulevad ja läheväd KJn; instr kahe kaksi, kahekesi `üösse akkasima `tüöle kahe mehe VNg; kahe vene tulivad perädikko Vai; kahe tüdruku olime seal Kir; kahe venna Tür; elame siin kahe vanainimese VMr; kahe pere elavad sial Sim; näd alate kahe mehe panevad `leibä ahaju; ku õssan `liitri `viina, panen `põvve, assun `mü̬ü̬dä ti̬i̬d nagu kahe mehe (julgesti) Kod || rase ta põle enam üksi `ühti, nää on kaks Juu; ta ei ole üks, vaid kaks VJg b.  mõni, paar `jalga kaks pöhjast ülal Vll; Mets lõi päeva kahega iire`karva; Rihal `nurkas pisike `lamba aid, lammast kaks sihes; Küll seal vaka kahe osa `vilja on Pöi; sii oo ju `versta kaks vahet; nüid‿o `päeva kaks silm `aige ja vesine Muh; kaheks ~ kahes(s)e lahku, pooleks, laiali nüid‿se pere‿o kaheks juba Muh; noot `võeti kaheks, need kaks poolt siis `üiti nooda reied Mar; eidäb peret, [mesilased] `lähtvad kahese Var; Saksa riik läks kahesse Ris; kahe keelega ~ otsaga ~ peaga ~ persega ebausaldatav, põhimõttelage See üks va kahe otsaga inimene; Kahe perssega Jäm; kes kahe `keelne inimene on, seda üitse kahe `peaga rebaseks ehk kahe `persega rebaseks Vll; `Öeldaks kahe `persega peni ja kahe otsaga siga Hää; kahe keelega inimene räägi paĺlu `teisi inimeisi; mõni mees ka on sihuke kahe otsaga voŕst, räägib ühest asjast `mitmed `moodi Plt; kahele korrale, kahte korda ~ pähe kaks korda, kahel korral kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinni Lüg; kahele korrale peksetasse ne laed (lademed) läbi `vartadega Muh; kanamuna, mis kahele korrale sünnib Emm; miks sa seda kahele korrale teed Rei; panin sõrmed suhu ja vilistasi `kahte `korda Kse; ta oo `kahte `korda kirjutan Var; seal põles `kahte `korda (tulekahjust) Tõs; `kahte `korda oli `aigemaeas Aud; `öösse `ärkasin kahele korrale üles Ann; tä one ärä õõrutud kahele kõrrale läbi; si̬i̬ o `kaste pähä siäl käänud; leimä rehädegä eenäd `kahte pähä ülesi Kod; olen `kahte `korda näind SJn; kahes mõttes ebakindel, kahevahel seesäb na kahes mõttes, põle `kindel, mis tehä Tõs; kahe silma vahel(e) märkamata, tähele panemata Jättas pooled asjad kahe silma vahele Jäm; Kahe silma vahel ja ninaotsa `varjus Rei; Kahe siĺma vahele `jääma Hää; see asi jäi kahe silma vahele Kei; kaks-kolm mõni, mitu kaks kolm kive, paar kolm munaku Vai; kaks kolm tükki oo korralt laudul; kaks kolm kasukast pannasse `selga Muh; `kahte `kolme `moodi Mar; ma aevastan kaks kolm `korda pärastiku Ris; kahe kolmel on siin `lammad Kei; annan tämäle kaks kolm `ku̬u̬ki; tõesed vihud `riśsi `piäle kahelt kolmelt realt Kod; kaht lugeda (koos eitusega) sõnatuks jäämisest ei `muista kaht lugeda Kuu; akkasivad nied majad põlemaie, `meie ei `õskand siis midagi enamb kaht lugeda Lüg; Jäi vaid, et ei osand enam `kahte lugeda Rak; Enam ei mõistnud kahte sealjuures üelda Trm; kaks nägema kaht võimalust arvestama Kalamies juo kaks nägeb, saab [kala] vai jääb `ilma `uobis; `Üeldi `ohkajes, et kaks püümies näge (kas tuleb eluga või upub) Kuu
2. number kaks ei `oska `kirjutada kaht Kuu; suur kaks ukse pääl Kär; üks oli väga ea, kaks oli ea, kolm läks `korda (hinnetest) Mar; üks ja siis on kaks Juu
3. kell kaks ma kahe `järge (kell kaks läbi) tuli `siia Mus; `eŕkan kell kaks `ü̬ü̬si Kod
Vrd kats
kanks kanks g kanksi kangekaelne, kade, tige Üks kanks inimene, tige, toores, `kange`kaelne, jusku ammustab; Ei tää kuda si̬i̬ poiss nii kanksiks on kasvanu; Ära‿nd ole nii kanks, anna teisel kah Hää Vrd kange
keks1 keks g keksi spor eP(-ḱ- Pal) M, Ote, g `keksi Jõh, g keksu Kod; keḱs g keksi Muh Trv Puh V; n, g `kekso Vai kergats, kekspüks kül nie `onvad aga `keksid Jõh; siä oled üks `kekso, igäle `puole `keksid Vai; sedine keks, peru inime, uhkustab ning kiidab (end) Jäm; södukse keksiga‿p saa mihe juttu `rääkida; lähäb teiste sias ka keksiks Krj; ää ole nihuke va keks mette Mar; on üks keks, ei tia mis `ümber ajab või kuda muidu ise on Kad; `ü̬ü̬si õli tullud si̬i̬ naese keks (kergemeelne) Kod; kui seake keks on, `kiitleb või `oopleb SJn; keḱs si̬i̬ om ike `tõstai ja suurendei, kes esi ennäst kitt ja tõst Trv; keks olli juttega rõbe, kärmäs või `säändene Ote; kiä innäst `väega kit́t, `ülti keḱs Urv; no om iks `kekse ka, kiä kääse ja herendelless Räp; ta üts vana keks um Vas; keksi minema edevaks muutuma si̬i̬ om `keksi lännu, `siante kekiteb pääle Pst
keks2 deskr keks Kuu IisR Koe Kod kõks, kõps (hüplevast, kiirest, rahutust liikumisest) Oo ogera, keks `siie, keks `sinne Kuu; Suur poiss, sie võiks kedagi teha, mis ta niisama jalg persses, keks keks `ümber `kargleb IisR; eputab, keks istub `seia, keks `sinna, kekutab ja larab `piale ühest kohast `teisi Koe; Meeta keks keks väre `laśti Kod
keks3 keks g keksu Kaa Rei Jür Lai, g `keksu Jõh, g kekso Kod
1. keksimine, karglemine lapsil one õmad tantsud ja keksud; lapsed õlid vassan, leid aga `kekso; nuared eläjäd akavad `kekso `lü̬ü̬mä ja juaksevad keksoga `metsä Kod; [Talled] läksid `karja, lõid `keksu Lai || laste keksumäng `Keksu `mängitakse `õues, tehasse `ruudud maha ja üppatasse ühel jalal Jõh; Tüdrukud `tahtsid `keksu `mängada Kaa; Keks tuli kuolist, kus `keksu `tehti Jür || hum tants(upidu), simman keks one pühäbä; keks meie kutsuma üks pidu ehk tants Kod
2. tüli, pahandus oi `kekso, vat kos õli keks; keks one riiu asi Kod
keks4 euf koitusest `Koidu `keksu tegemä Kuu
keks5 keks g kekso lükk, (toobri) veojalas keksoga vedet́i `tu̬u̬rvid - -, ise käid `tu̬u̬rvi ja kekso taga; keḱs one nagu reejalas, aga lai, `keskel pulk; vahel `aet́i kaevoltki tare ukse ette keksoga vesi Kod
keks6 keks Mär JJn Hel(g keksu), keḱs T, g keksi (palgi) koorimisraud lähän sepale paĺgi `keksi tegema Mär; nii`meistriga kooriti ka paĺka, keksiga oli `kergem, pikk vaŕss oli taga JJn; lei̬me mõne `li̬i̬bri vai lahveti, siss `oĺli mul kah keḱs Kam
keks7 keks g `keksi R käsivõrk a.  kahv `keksiga `tõsseta venest kalu; kui võttavad `keksiga rüsa siest (angerjaid), panevad vahel kivikulle Jõh b.  vähinatt vähä aig `pieta keks vies, siis on vähid `kallal Lüg
keks8 keḱs g keksi Krl, ḱieḱš g ḱieḱši Lei sõnnikukonks ḱieḱšiga š́itta kekseidsedass (tõmmatakse koormast maha) Lei
keks9 keks g keksi Sim Lai, g kekso Kod
1. midagi väikest (asi, kogus) `puhtaid terasi on üks veke keks (kotike), `rohkemb ei suand Sim; üks veke keks (koormake) sae `piäle, suadu osa Kod || laste pingike, järiLai Vrd köks
2. fig kõpskingad mes `niiskesi `keksa `õssa Kod
kenks1 kenks g kenks|u ~ -o konks, kõverik mõnel puul one kõverik kasnud, sedä `üeldässe kenks siden; kõver nõnnagu kenks tõene; kõhna nõnnagu kenks; `küüru jäänud nõnnagu kenksod Kod
kenks2 deskr Luukas neskese `järsku `nõksudega kenks ja kenks Trm
kiiks kiiks IisR, g kiiksu Khk Muh Mär Hää Koe VJg Plt Hls, `kiiksu, -o Vai on (kõrgest helist) ei `kuulu `kiiksogi Vai; kõri nii `kinni, ei saa `kiiksugi teha Mär; tuulega teevad puud kiiks ja kääks Hää; iir kiiksub kiiks, kiiks VJg; iir aab `kiiksu; konn tei kiiḱs Hls Vrd kääks
kiks1 kiks Jür VJg Kod, g kiksi Jäm Khk Kaa Vll Pöi Emm Rei Mar Han (kiḱs Saa; g kiḱsi Hää) HaLä Sim Lai, `kiksi Jõh, kiksu Mär, `kiksu Lüg; pl keksid Vll Käi; n, g`kiksi VNg; ill `kiksi Muh Kul lstk hammas joba `kiksud (piimahambad) tulevad lagele Lüg; Kiksid näksavad äga peale juba; Ambad olid alasiks ja vana kiks oli vasariks Pöi; Näita, kas `kiksisi ka suus on; Jah üks kiks on juba Hää; kis [lapse suus] kiksi leiab, se peäb `elmed ostma Juu; kiksi pistma 1. ära söömaMuh Kul Han Juu 2. varastama, näppama (peam söödavat)Kul Han; kiksi lööma varastama, näppama (peam söödavat) Vrd kikk5, kõks, käks, riks
2. lstk suurauad Paneme kiksid sohe. Veta kiksid sohe ka Kaa
kiks2 kiks VJg, g kiksi Sim Kod(kiḱs) Ran, `kiksi Lüg Jõh, kiksu Sim Trm Kod
1. a. kartulikonks Siis tegid veel sepad kartulivõtmise `kiksa; Ennemuinast `tehti kiksud siĺmaauguga Trm; kiksigä kuabid kartulid; meil on kiksid, mõnel kaks `konksu all, mõnel on üks lai; `kiksa tehässe kua puuss, nagu rehä, lü̬ü̬d kolm `pulka `sisse; kiksu vaŕs Kod; Kui lahe maa, võeti kartuleid palja käega, kui kõva, siis kiksiga Ran b. otsa lähedalt läbilöödud naelaga kepp kartulite järelnoppimiseks `Mõisas võib `künni tagant `kartulid `korjada `kiksiga, ei õle vaja `küüritada Jõh c. ohakaork Sim Vrd kirk1
2. (väike) mättakirves naised `kiskusid lepad kõige juurtega üles, lõid `ümbert kiksuga `lahti; kiks oli rauast `löödud, teine ots terav, teises otsas silm, kohe vaŕs käis Trm
3. (hangu- või labidavarre) karkJõh Sim `Angu kiks tuli igavine `rüägatu Jõh Vrd kikk4
kiks3 ḱiḱs pl ḱiḱsi luks(umine) ḱiḱsi tulõvaʔ; sugulanõ manitsass, siss tulõ ḱiḱs Se Vrd kõks
kiks4 kiks g kiksi lstk täiPhl Vrd käks
kilks kiĺks Mar, kilks g `kilksu IisR int Paar `kilksu `veike `aambriga `ańdsin IisR; Kui sa `kuulasid sii (kiviraiumine) käis aga nii kenast `öhte `suudu, `pitkamisi kiĺks, kiĺks, kiĺks, kiĺks Pöi Vrd kõlks
kinks kinks g kingsu kink, küngasSim
kiuks kiuks g kiuksu IisR Pöi Muh Juu Hls Krk
1. on ei kuuln `kiuksugi Muh; `vankre ratas - - lähäb ja teeb kiuks, käuks Juu; kiuksut́ tegi kiuks, peenikest äält tegi Hls; lina `rü̬ü̬ksive kiuks käuks Krk
2. väikesest olendist üks pisike inimese kiuks Pöi
kluks kluks g kluksu Rei, `kluksu IisR luks Võtta vett, siis `jäevad `kluksud järele IisR; mul käivad kluksud Rei
klõks1 klõḱs g klõksi hiirelõks hiire klõḱs Vas; pandass sinnäʔ munna vai kalla vai - - klõḱs lätt kinniʔ, uśs lätt kinniʔ, ja [hiir] om klõḱsih Se
klõks2 klõks Lüg IisR Amb VJg a. int annab edasi klõksatust sie `murrab agu `katki, tieb klõks ja klõks, akkab `keitama Lüg; Sõi `jõhvikaid klõks, klõks IisR; [puud] lähvad `lõhki klõks ja klõks, nõnnagu `kervega puuduta Amb b.  luksatus mis sa klõksud, klõksub (luksub) klõks klõks VJg
Vrd klõksahus, klõksak(as), lõks
kniksniks
koiks koiks koikuKul Vrd koikas
koks1 koks g `koksi kivisöe jäätmed `Rannas igä on `koksisi, eks neid `laevust visada `ahjujest meresse Kuu
koks2 koks g koksi Jäm Khk väike pootshaak Kes kala `ülgeks nimetab, see kohe koksi vart sealt saab rhvl Jäm; vöta koks `seltsi, kui sa `ülge `jääle lehed Khk
koks3 koḱs g koksi vähinattTrv Vrd koksik
koks4 koks g koksi Vil Trv/--/, g kogsi Ran väike ahven viit pu̬u̬l `päivä ärä, sai paar `koksi; `kokse sai mutiga kah Ran
koks5 koks g koksi Emm, n koksi Mus lstk (väike) haamer Vrd koki
koks6 koks Pöi, p `kokso Kod; koḱs g koksi Hls Krk
1. hoop, löök lüämä munadega `kokso Kod; anna temäl koḱs, et ta maha `lendab Hls; ta om üte ää koksi saanu Krk
2. on (koksamisel, koksimisel tekkivast helist) Munad `löödi kogu koks koks, kummal `terveks jähi, see sai teise muna koa omale Pöi
kolks1 kolks VNg Lüg Trm, g kolksu Jäm Mär Kse Var Hää Jür Koe
1. kolksatus `kuulin kolks sääl käis Lüg; kilksud, kolksud kuulda Kse; Linalõuguti kaaś tieb ia kolksu, kui ta üless tõstad ja `jälle `kinni lased Jür; kõik kohad olid `kolksusi ja `mürtsusi täis Koe
2. hoop, löök Sai kolksu pihta Jäm; sai kolksu pähä Mär
kolks2 int kolks Kuu IisR Vai Muh Rei Tor Juu JMd Koe VJg Plt Puh, koĺks Khk Vll Pöi, kolkst Plv Se kolksimise, kolksumise heli Kolks, kolks tagus `suure `aambriga `raua tükki IisR; `langes kolks maha Vai; kolks `kolksas `vastu `seina Muh; nii kui võt́tis [raua] tulest `väĺlä, kukkus kolks maha Juu; kolkst sattõ `maahha Se Vrd kolts3
kolks3 oma `pissed kolksud ja konksud (kimpsud-kompsud) ike olid Kir
konks1 konks g konksu (kongsu) eP(g -o) Trv Puh Nõo Kam Har spor VId(g konkso Räp), konksi Tõs Tor Hää Saa KJn(g kongsi) SJn, `konksu (-o) R(n, g `konksu, -o Vai, -i VNg); końks g konksi (kongsi) Vil M spor T, końksi (końgsi) spor V(kuńks g kuńgsi)
1. (hrl eseme osana) kõver(datud) ots(ik), konks a. haaramis-, kinnitus-, ühenduskonks Aepuu konks (aepuu kinnitamiseks paadi äärelaua külge) Jõe; `pirkli pääs `onvata `konksid `pandu [kuhu käivad prassid kinni] VNg; [sepa] `lõõtsa `konkso `külge `panna `nüöri õts `kinni Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas - - `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; mönel adral olid aasad ning konksud Kär; `Sõuksed konksud `pandi kohe tegemise `aegu [hoone] müüri `sisse, kõverad tamme oksad. Konksu `küĺge `siuti siis loom `kinni Pöi; enni näh kallati ree aisad, nüid tehässe ikke `konksodega Mar; [vankri] aisa konks o rõukpaku `küĺgis Kse; [pahural] obusel `tehti küll koogud `kaela - - aŕk oli ja `seoke konks ja se konks akkas `aeda `kinni; agur oo viie kuie konksiga Tõs; `pootsvaagil on konks ja terav ots Sim; aviunnal on vask konks ja `mätjas pannasse konksu `õtsa Trm; konks oli `mutri küĺjes, `sinna taha käis juhiraud [vankri esiteljel] Lai; kövve konksi [ree] jalaste pää `otse sehen Krk; `vehmre pesä kongsid pandass telle `külge Ran; Sõ̭ss oĺl üt́s sääne saina külen kuńks, no sõ̭ss tu̬u̬ tõnõ ots `pańti sinnä˽kuńgsi `küĺge [vöökudumisel] Urv; hobõsa pandass koĺgipuiega sinna [adra] końksi manu˽kińniʔ Har; ri̬i̬ravva końgsiʔ omavaʔ i̬i̬n ja takan, kabl pandass näide `taadõ ku `ku̬u̬rmat tetäss Räp b. riputuskonks; varn, nagi `õhjad ja obose `riistad `pannasse `konksu rippumaie Lüg; rätik ripub konksu `otsas Khk; Sii on tükk konksu, pane [rakmed] siia `otsa Pöi; pannakse sari kongsu `otsa Mär; ma võta panged konksude `otsa Tõs; kaju konks, kus pang otses on Hää; eks pange riided konksu `otsa Tür; margap̀u konks on allpu̬u̬l, konksu `õtsa paad aśja Kod; võtad pange `sinna [kaelkookude] `konksu Lai; supi`kuĺpidel `oĺlid konksid külles, `nuaga `oĺli `siuke kõver konks `otsa lõegatud KJn; konksud `oĺlid õla pial, `õlped õegati SJn; puu küĺlen koogu otsan olli końks [paja jaoks] Trv; kaalpuudel olliva konksi küĺlen Ote; nuial kah om końks `otsa tett Har; kae noʔ, końks om sääl mäepu̬u̬l [kella ülesriputamiseks] Plv c. puu- või raudkonks akna- või uksepiidas (hingede jaoks) `akna `konksod ja `iŋŋed `tuua `linnast; auk `puuriti `piida `sisse ja puu konks `lüödi `sisse; liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod Lüg; värava `samba konks Khk; uks on `konkside ots KJn; ni̬i̬d oĺlid kiik maasepä `tehtud - - ni̬i̬d naalad ja konksid ja inged [ustel] Vil; usse piida `sisse `olli `lü̬ü̬du puust konks, kos tu sakar `otsa `panti Nõo; ussõ hińg om konksu pääle pant, muud́u ei saisa uśs `ülhlin Hard. fig Pane `siia konksu taha ja `voatame kummal `järge annab (sõrmkoogu vedamisest); Parama kää sõrmed kõveras püus kut konksud; Nina peas kut konks (“ülespidi kõver”) Pöi; [kuldil] võhad nagu sured `irmsad kongsud Jür; taa (vanainimene) um jäänü˽nigu końks [küüru] Plv
2. (sag sisekohakäändeis) suluse või kinnise osa a. akna-, uksehaak; (selle vastus) metallist aas, obadus `Akna`konksud (haagid) Jõe; pane aken `konksu; aek köib konksu `otsa Tõs; meil on aiavärat konksis Saa; obadus on siis kui lüiakse värava pośti `sisse rauast kieratud luoga `muodi konks Kad; `akna tripi konks Kod; pane uks `aaki ehk `konkso Plt; meil `võõruss uśs om `kinni, si̬i̬st pu̬u̬lt konksin. pannass si̬i̬st pu̬u̬lt `konksi Krk b. hammas, sakk (`ukse) `riivi konks Lüg; käerauaga uksed käisid `konksi, läksid mud́u `lahti Saa; konks lüiakse ukse `tendre `sisse. link käib konksu taha Nis; tu̬u̬ ussõlink om kah konksin Har; kuht́ jäi ussõ kongsu `otsa [kinni] Plv c. kiŋŋa konksud änamasti [nöörsaabastel] Khk
3. hrl konksja või haralise otsaga tööriist `Kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi Lüg; Ennemal aal oli nisuke truadist konks koe, millega sai lühirauast lõng läbi tõmmata Amb; siiva konks (tuuliku tiibadele purje seadmiseks) Kod; sukka paneki konks (soasulane) Trv; pane konks (ankur) `sisse hum Ran; kongsiga `lü̬ü̬di [semmipuu] kõõlussele pääle, siss ta vedrut `ästi Ote; kuńksiga (roobiga) `hüt́si `kiskma; Vihukonks (puukonks rukkivihkude sidumiseks) Rõu a. kartulikonks, kabli `kardoli maa oli `külmand, konks pole `tahtnd `sesse `mennaged Rei; `enni `tehti kardoli `võtmese konksod puust Kul; konksiga kistase kardulid Tor; mõni `kroapis ikke konksoga [kartuli] pesad ja servad `lahti Juu; konksuga `võetasse kartulid Iis b. sõnnikukonks üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga Vai; sõnniku maha `kiskmese jaoss oli konks, pikk puu vaŕs oli taga, üksaenuke raud pulk `sesse `löödud - - pärast tuli `putkega ja kahe araga konks Mih; konksuga kraabiti [sõnnik] `vankri pialt maha Pee; maha`kistav konks Trv; sitta tõsteti `vikluga, maha `kisti kongsiga Ran; [talgutel] maha `laskja, tõmmaśs kongsiga `ku̬u̬rmast sitta maha unikude Ote c. vahend külvikriipsu vedamiseks, hitsmekook kui isa külis, siis ma vädasin konksoga `sitmid LNg; konksuga aets küli rind `sisse Lih; `sitmed `vääti jalaga või konksuga Mih; `itskma piir `veeti jalaga ehk kongsiga Kam d. heegelnõel eegeldamise konks Juu; kongsuga tehakse `pit́si Sim; perenaene konksuga kudus kaŕdinad Kod e. fig mis sa oodad, eks sa löö konks taa (kurameerimisest) Emm; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai
4. kõver(d)us, looge Ku sa puu öhes juurearudega, juurekonksiga ära raiud, siis jääb ka juurikapäss `küĺgi Hää; nüid on `paĺlast nihuksed konksod, põle enäm `tähtede `moodigi (ladina kirjast) Juu; jänes tieb küll `konksusid (haake) JõeK; ahha (h-tähe) konks Kad; äkine konks (käänak) lähäb Pala puale, ti̬i̬ one ku konks `ki̬i̬rab Kod; ruhikse kirvess olli `siante konksin ja selle konksige lü̬ü̬di si̬i̬st `vällä (õõnestati küna) Krk; naśte vü̬ü̬l olliva serätse joone katsipäädi veeren, ja `keskel olli serätse tärni ja kongsu ja risti Nõo; kuńksi nõnagaʔ Se
5. fig riugas, vigur `Konksosõnad õlivad - - [kosjas] `räägiti `lehma ehk `mullika `õstama Lüg; mehel on kongsud sies; `viskas tene `konksusi küll ette, aga jagu ei suand VJg; ku mõni `ütles `siantse konksi tõisel Krk; ta `mäńge tõsõlõ kavalusõga sääräst `konksu, et tõnõ is tiiä is Har; väimi̬i̬s lei konksu `sisse, es massa `reńti [mõisnikule] Rõu
6. fig vana, vilets olend Mis see vanainimese konks ennast enam teiste ulka segab Mar; vuih, mina ei akka `seokse vana konksu (vanaeide) `täidä `ot́sma Tõs; vana konks – vana kõver inime Plt; meid vana `konkse ei aia `kuskil [tööle], vana konksi kurdav kodun Krk; vana konks `tu̬u̬di tõsõss lehmäss San
7. Ja kui `äiäl seda vana `konksu (raha, varandust) ikke tugevast õli, siis õli sie tüttär misike õli Jõh
Vrd konk1, kook2
*konks2 “vannasader” nüid lase kongsoga läbi põllo `jälle Mar
konks3 konks g konksu lstk haamerJäm Vrd konk2
konks4 konks Pöi Mar deskr Ta kuulti öhe pääva pajas konkivad konks, konks, konks võttis pääva eest Pöi; [rähn] taob ja nokib möödä puid, ikke konks, konks, konks Mar
kooks kooks Tõs Tor deskr kond `kurkus. `öetse, kui obune kurgust koristab, kooks ja kooks Tõs; sea`põrssas kooksub kooks, kooks Tor
kraks deskr Kraks, kraks, kraks, `kuulsin `metsas kedagi `käima IisR
kruks kruks g `kruksu Kuu Jõh, kruksu Kei keerd Köüs on `liiga kierd, `aeva ottab `kruksud sise Kuu; kruks on `lõnga sies, sükkäräd ehk `kruksud Jõh; vahest keerutamisel köie kee võtab kruksu `sisse, üks pingem ku teine Kei Vrd krups1
krõks1 krõks Lüg IisR VJg Trm Kod krõksuv heli, krõksatus Krõks, krõks tegivad `apsatid `kruusa pial IisR; agu läks krõks `kat́ki VJg; `pähkli kuare ammussad `kat́ki ike `ambaga krõks ja krõks Kod Vrd krõps1, prõks, rõks1
krõks2 krõks traksis, nägus kie õli `ästi krõks poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole - - aga sedä ette `vahtimist ei õld `ühtä, kuda tämägä elädä saab Lüg Vrd krõps5
krõks3rõks1
krõks4 krõks Rõu, g krõksu Kod Ran, -i Räp Se/-ḱs/; kröks g kröksi Ans
1. (hobuse)kronu viletsä obese krõksuga vedäs oma `kraami Ran; krõks um kõhn hobõsõrõibõ Rõu; sa‿lt üt́s vana krõḱs, sa inäp kõlba‿i muialõ ko soe `suuhtõ Se || kala(poeg) `veiksed ahamne krõksud, pu̬u̬l tõiss vai kaks `toĺli pitkäd Kod
2. liik väikseid metsparteAns
krõks5 krõḱs g krõgsi, krõksi Nõo Vas preesinõel pri̬i̬s `olli sõõrik, sääl `olli teĺg pääl, tõese veere pääl `olli serände krõḱs Nõo; [preesi] tele ots tsusati krõgsi ala Vas
krõks6 krõḱs g `krõksi euf suguühtest `teine poiss `kiidab `tõisele, et tänä `üöse sain `krõksi Lüg Vrd krõps6
krõks7 pl krõksud kurd, volt siilikud krõksutadi, nihuksed krõksud said `sisse tõmmatud Juu
-krõks Ls kriks-krõks
kräks1 kräks on uks tegi kräks Kod
kräks2 kräks g kräksi (kala) Tor
kuks1 kuks Khk Pöi Saa JõeK Kod Ksi Pil KJn Kam, kuḱs Muh, g kuksi (suguaktist) se‿o `kange `kuksi `tahtma Pöi; selle tüdriku käest `üetse ühna `kergest `kuksi soavad Muh; poisid läksid külapääl `kuksi `ot́sma Saa; poiss läks `kuksi `õt́sma Kod; kas `kuksi oled suand Ksi; kis kuksi tahab Pil
kuks2kuksin1
kuuks kuuks Emm Hää on (neelamisel tekkivast helist) Laps neela nüüd ise kuuks ja kuuks Emm; Ku juba `kurku `kińni jääb ja rehitseb, jusku ahnelt `tõmmaks kuuks ja kuuks Hää
kuäks kuäks g kuaksi röga Teesed mte põlõ sio kuaksi arijad; Sjõtta mia kannata, aga kuäks aab südäme `piäle Khn
kõks1 kõks Pöi Muh Juu VJg Trm Lai Krk/--/ Nõo
1. int (helist, häälitsusest) a. kiirest löögist tekkiv heli Puur oli vassakus püus, vasar paramas, `andis aga `pääle kõks, kõks, kõks puuri otsa `pihta Pöi; [tael] `pandi selle sure tulerava `peale ja siis, siis `lüödi sedasi kõks ja kõks Muh; Sirbi `ambad lõi [sepp] tina tüki pial. Pisike `peitlike oli näppude vahel, lõi aga kõks ja kõks Trm; linna inimene on `arjund [kõrgete kontsadega], käib kõks kõks Lai Vrd koks6, kõksak b. ku vällän `ütlet [kanale] kõḱs kõḱs, sõ̭s tule `leibä `ot́sme Krk
2. adv (kergesti, kiiresti toimuvast) Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja kõks, sae ammas on ellik Pöi; kit́s tulna üle `ru̬u̬dlitse aia nigu kõks Nõo
kõks2 kõks Krk, g kõksu Muh Kse Tõs Trm Kod, g `kõksu IisR; kõks Kse Saa Juu Kod, kõḱs Muh Hls Krk, g kõksi
1. kerge, kiire hoop, löök Andis kõksi pihta Saa; [sepp] Lööb tornile kõksu - - `kõksab mõne kõksu lüia Trm; tõese kõksu tehnud tõesele ja õli `vaĺmis Kod; ränikivi `taskun, nigu sa kõksi annid, olli sädeme tagla ümmer Hls; kõks pähä `rivo·lvrige, sõ̭ss ei röögide kedägi siga Krk Vrd koks6
2. luks, luksatus kui kõksud köevad, siis reagitse taga Muh; mool köivad kõksud üles Tõs Vrd kiks3
3. kõksi lööma laksi `laskje küĺm, ku aia `teibä `kõksi lööve, külmäge Krk
4. väike asi, ese `Selle `kleidile `käivad `valged `kõksud (rõhknööbid), a mul `valgeid `kõksusi ei ole IisR; ma sai sialt pisikse kõksi (koorma) `eina koa Muh; ma `vaata kas sul oo paĺlu `kõksisi (hambaid) suus Kse; ku nüris lännü `lü̬ü̬di üits kõḱs küĺlest (kild tulekivi küljest) Hls || vilets olend `väike obese kõḱs Krk Vrd kiks1, kõksik
5. kergats va Muti tuat `üitakse kua kõks Juu; üks mi̬i̬s on - - kutsuvad kõks, `ni̬i̬ske araka `mu̬u̬du mi̬i̬s, `kerge Kod
kõks3 kõks g kõksi Kod, `kõksi Lüg IisR
1. kõbus, tragi (olend) `Niisike kõks, lähäb mehelegi Lüg; pildi piäl ämm on kõks, kõik one kõksid Kod
2. hästi riides, traksis Vahi sie `teine `palju `kõksim IisR
kõlks1 kõlks Aud, g kõlksu Muh Mär/kõlsu/ Tõs Hää Juu Jür JMd VJg Trm Plt KJn, `kõlksu IisR(ke-); kölks g kölksu Rei
1. terav heli, kõlksatus `Õhta akkas `einam kajama [vikati] `pinnija `kelksudest IisR; taon `aamriga, kõlksud taga Tõs; tänä omiku `peksti [pintadega vilja], kõlksud `kośtsid Juu; Lüe mis `tahjes aśjaga `vasta `klaasi, ikka kõlks tuleb, sie on kohe klaasi ääl Jür; kõlksud käevad sepa paas JMd Vrd kõlksna
2. a. raas, tükk põle enam jäe `kõlksugi meres Muh; ei mul ole raha `kõlksu VJg b. vilets asi üks kella kõlks on tesel kaelas VJg || see oo kuiv kui kõlks, `öetse lah́a inimese `kohta Aud
kõlks2 kõlks Muh Mar Kse/-ĺ-/ Tõs Tor JJn Koe Krl/-ĺ-/ int kõlksib `peale, kõlks ja kõlks Muh; sepp taob `peale pajas, kõlks kõlks, kõlks kõlks, nii `kange kõlin Mar; kell teeb kõlks, kõlks Tor; kui kärru üle [siinide] jätku koha läks, siis tegi kõlks, kõlks JJn; enne pekseti pindaga reht kõlks ja kõlks Koe; kivikese satasõ˽ku kõĺks Krl Vrd kilks
kõlks3kõlgus1
kõuks kõuksi tegema (künahaukamisest) oben tege `kõuksi, ku ta ammastege `vastu puud lits Krk Vrd kõuts2
kõõks kõõks g kõõks|u Mär Kse Jür Hls TMr, -i Hls Krk; kõ̭õ̭ks g kõõksu, kõõgsu Nõo kõõksuv heli, luks, röhitis kõõksud käevad, mind tõmmati (räägiti taga) Kse; Kõõks kipub kohe vägise `väĺja kurgust Jür; ku ma `kuiva sü̬ü̬, siss akka `kõõksu `tõmbame Hls; naarat́s last nõnda‿t laits `tõmbass `kõõksi periss, laits jääs engest `kinni Krk; nüid om kõtt nii täis et, kõõksu käevä alt üless Nõo
käks1 käks g käksi SaLä Krj Hi Tõs Hää, käksä Var Khn(-), u käksa Var Tõs Hää
1. konksuga ritv; (väike) pootshaak käksil on putke näsa ning puust varss Jäm; muud‿ku käksiga `ülgele pehe Mus; sai [hülge] käksiga veel `paati `kiskuda Krj; käksäga tõmmetse `palki lähemale Var; käksiga katsutase meresügavust `ääres; käksil oo aak `küĺges; käksaga lööd, kas jää tugev oo Tõs; Lüe käks kai taha ning `tõmba puät `iäre Khn; käksiga raiutass kala; puid sositass käksaga ku puud jõge müüda lähvad Hää || liiprikonksMus Vrd keks8, koks2, köks2
2. väike kirves käks `üita meil `väike kerves Emm; [öeldi] nagu ämma emandi käks, [kui keegi] pisike oli Tõs Vrd kiks2
käks2 käks g käksi piimahammas lapsele tulad käksid suhe, pisissed `ambad Khk Vrd kiks1
käks3 käks g käksi lstk täiPhl Vrd kiks4
känks1 känks g känks|a, -u, -i konks a. kartulikonks känks [oli] `kartule `võtmese jaos; kardule känks, kellega kardult kisud Aud b. hv pootshaak känksaga tõmmatse laeb `kaldale lähemale Aud Vrd kenks1
känks2 käńks g käńksi pinkSaa Vrd kenk
känks3 känks mullakamakasNoa Vrd känk1
känks4 deskr lapsed `laskvad kukerval̀li, `viskavad üle pää känks ja känks Rei Vrd kenks2
käuks käuks Kaa Pöi Mar Saa(g käuksu) Jür Krk(käuḱs)
1. int Rataste (vankri) tagumine ratas - - keib ikka käuks ning käuks rõugutitsi vastu Kaa; Just naagu oleks olnd korra pisike käuks (kassi kräunatus) Pöi; oḱk - - akkass `käuḱsme, tege käuḱs, käuḱs; lina `rü̬ü̬ksive kiuks, käuks, savimaa si̬i̬st es tule üless Krk || fig [tuberkuloosihaiged] surevad `peale maha käuks ja käuks, põle `vaeva üht Mar || käuksatus öhe käuksu ainult tegi [koer] Saa Vrd käudsak, käuksadi, käuksti
2. haiglane, vilets olend Mis `sõuke käuks teiste sega otsib; See muidu üks pisike kassi käuks, midagi ta‿b söö, just kut pisike kondi kogu seisab Pöi
kääks1 kääks IisR(käeks) Kaa Mar Jür(g kääksu) Kod Puh; kεεks Emm Käi
1. on kääksatus `Uksed `tievad käeks-käeks IisR; kätt liigodad, teeb kεεks, kεεks, kεεks Käi; Kääks on kärmas tulema, kui `miski liigub Jür; kesäkat́t kiśendab kääks kääks Kod || Nönda oo see inimese elu, äkist kääks ning ongid valmis (surnud) Kaa Vrd kääksti(k)
2. haigus üks on rogi `jooksja ja teina on kεεks Käi Vrd kääksjooksja
kääks2 kääks g kääksu keerd lõngas kääksu ki̬i̬rd lõnga sihen Trv
köks1 köks g köksi Khk LNg Aud Hää Nis(g köksu) Juu HJn(g köksu) JMd JJn Koe VMr VJg Sim I Ksi Plt Pil SJn Ran Kam San Krl Plv Räp, `köksi Jõe IisR Vai; köḱs Muh Krk, g kögsi Ran, `köḱsi Hlj väike hunnik, saad, kuhi, koorem Ein ei old viel päris kuiv, siis `pandi `köksi IisR; `einad on `köksis Vai; pani pisi köksi [heinu] `pääle, tuli tulema Khk; see oo muidu üks pisike `koorma köḱs; pisike labu köḱs, kui paljukest seal oo Muh; tuli obusega eenamaalt koeo, pisike köks oli `einu pial Nis; pisike köks tõsteti sõńnikud `peale HJn; tal `kuivi `einu korjata küll, nuku`köksisi kõik `põesa vahed alles täis Koe; panin rukki vihud `köksi kokku; kaerad panime `köksi VJg; ei saandki `kuormad, ühe vekese köksi sai Sim; iga kaaru pial veeretati vili kokku `köksidesse, ja enne ei `pandud `auna, kui köksid kuivad õlid Trm; sae kaks `suatu ja kaks `köksi [heinu] Kod; suve `viĺja `pańdi `köksi, `kaera ja odra Lai; sai veke köks, minev`oasta sai suurem kuhi Pil; `väike `ku̬u̬rme köḱs Krk; om nätä jah kuhja `kökse San; seost niidüst saa es `rohkõmb kui kolm `köksi `hainu Räp || hütt, lobudik Plt || püsti kuivama pandud linapeo kui linad tulevad leost `väĺla - - pannasse nii`muodi `köksi VMr Vrd kökk1
köks2 köks g köksi Krj Vll Khn(g köksä) Iis
1. väike pootshaak köksil oli püsut vahem nina Krj Vrd käks
2. palgikoorimiskirvesIis Vrd keks6
köks3 köḱs köhija va köḱs, köhib ilmast `ilma Hls
köks4 köks hakkaja, tragi Küll sina nüd oled alade kohe köks - - ei sinu küll `huoli `millaski `uotada Kuu
könks1 deskr `Astub ikke könks ja könks - - `kõnnib `varba`õtside pääl Lüg
könks2 könks Ran, köńks g köńksi Hls krõnks `küürä `kiskun ku köńks kunagi, külmäge Hls; muidu nu̬u̬r ja ilus, aga kae, kui paari `poige ärä tu̬u̬b, siss om kui koradi könks (naisest) Ran Vrd konks1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur