[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kikku1 kikku Jäm Hää Juu JMd VJg int (hõige lapsele, tavaliselt peitust mängides) kikku tee lapsele küll: kikku ja kukku Juu; lapsele `üeldakse vahel kikku JMd; kikku tegema lapsega mängides “kiku” hüüdma, peitust mängima, (salaja) piiluma lapsele tihaste kikku Jäm; salaja teisel tiib kikku Hää; lapsed teeväd ukse taga kikku Juu Vrd kikk8
kikku2 pärani Silmad irmust kikku Jäm
kokku kokk|u R(-o Lüg Vai) Muh Phl L(-o Rid Mar Kul Mär Vig Tõs) K(-o Ris Juu Pil KJn) I(-o Kod MMg) M T(-o Võn) Krl Har; kokko Kan VId; kogu Kuu Hlj(van -o) Vai(-o) Sa Muh Emm Käi Rei Var Tõs(-o); kogo Khn; koku Vig
1. ühte kohta, üheks rühmaks `rahvas `lüödi kokko `lõunele; nüüd ei õle [noortel] kokku `käimist enamb `kuskilgi; kaht `karja (hobuseid ja sarvloomi) ei tõhi kokko `lassa; kui `einad juo `kaunis kribedad, akkedi kokko `riisumaie Lüg; pühä`päivä `uomigol `pulmalised `tuldi jo kokko Vai; kui [viljavihkude] sidumine `valmis sai, siis sai aketud neid akk`jalgu kogu taluma Ans; tullasse kogu pulma `liiku `jooma Mus; [Linnusemäel] oo see kokku köima koht noorde inimestel Kse; enne [pulmi] metu püha`päeba `aeti tüdrukud kokku `veimi tegema Mih; küla tuli kokku Ris; (loomad) `oitsid kohe kokku, ei juost `ringi JJn; obesed ja luamad oiavad kokko Kod; sügise löövad nemad (kalakajakad) `eńdid kokku järves ja aavad kala `väĺla Äks; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko KJn; kui kangast nakati tegemä, siss lätsivä külänaese õdagu kokku Puh; ku õeguti, siss sia tulliva suure joosuga kokku Nõo; sedäsi taluse käisivä kokku üt́s ütele `talgude Ote; ku sutt `haet́i, sõ̭ss tuĺli˽külä`rahvaʔ `malkuga kokko; timä `mü̬ü̬dä minneh ośt küĺli pite eläjä˽kokko Rõu; kõ̭iḱ külä mehe˽kävevä˽kokko, sõ̭ss muudkui mõistatõdi Räp; õdagu `koŕjusõʔ kokko nuorõʔ `kuvva `tarrõ, nakasõ˽`tańsma Lut || (tähtede sõnadeks lugemisest; arvude liitmisest) kui lapsed `veervad, siis pannasse neitid kokku lugema Mar; lapsed `veersisid sõnu kokku, kui lugema akkasid Kse; peenike raha soand kokku `loetud rublasse Kos; `laits veerib `sõnnu kokku Puh
2. vastamisi, vaheliti; (lähedasse) kontakti `litsus `ambad kokku Hlj; `läksid kokko `taplema Lüg; odeti `viina `klaasid kätte ja `lüödi sääl kokko Vai; läksid käsitsi kogu, nii vihased olid Khk; `tehti raŋŋid [sigadele], all oli pöiget puu pulgad sees, ülalt läksid kogu Kär; kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; Vanasti pidid lapsed `enni `söömist kääd kogu panema ja sööma `palvet lugema Rei; `läksid käsile kokko Rid; nihukste suurte `jootode peal, siis löövad klaasid kokku Mar; `enne vadisid mud́u sõnadega, `viimeks läksid üsna käsitsi kokku Mär; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema - - pidi kohe `kiskuma JJn; kui `ammaga kokko lähäd, tõreleb `vassa ja `riidleb; Kod; `vaata kui ma tahan, siis aan teid karupidi kokku Lai; lätsivä `tüĺli `pruute `pääle, peräkõrd lätsivä arjatside kokku Ran; kikka lähvä kokku, siss `kakleva nigu na veritse om Nõo; mehe˽lät́si˽käsitsikku kokko Kan; naa lei käe kokko joʔ, nail om kaup vaĺmiss; ta põrss om ni˽kõhna, et pess `kindrõid kokku Har || (kohtumisest) inimene saab ikka inimesega kogu, aga kalm äi saa änam kalmuga Vll; me saime nüid kokko ulga aja päräst Mar; kui saavad kaks kokku, siis kolmandaid riagivad Lai; õnnega kokku `johtunu Krk; ma is `trehvä `tu̬u̬ga˽kokku Har; inemine iks inemisega˽kokko saa, puu saa ai˽`puugaʔ Vas; saiva ku t́siga `lambagaʔ kokko (ei sobinud omavahel) Se || (ühtimisest) nee sönad ep kei `meite keelega kogu Pha; teki jut́id ei lähä kokko Kod; si̬i̬ võru ki̬i̬l ei lää jo esti keelega sugugi kokku Puh
3. a. (eri osade tervikuks või üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise või liitumise kohta) `kirbitsad on semendiga kokko `pandu Vai; Kasukas oli kuidagid `viisi kogu portsitud Jäm; rattad koost ee, pane rattad kogu `jälle; ratta `vitsu keedetesse (joodetakse) kogu Khk; palak o `mitmest laigust kogu `pandud Mus; see (murdunud koht puul) `pahtub uiest kogu Pöi; vanaste `tehti töri [karjapasun], kaks [saarepuust] poold `panti kogu; peab sola lumi olema, et lumi kokko akab Käi; kase oksad jäävad kogu, see on tuule pösa Rei; kaks kederust `pande ikka kokku [üheks vihiks] Phl; võets õled, sõlmits ladvad kokku, siis pannass `ümmer vihu Lih; aab (haav) `pahtub ilusasti kokku PJg; vanaste olid `aśtad lauadest kokku `lüödud Ris; `rauda keedetakse kokku, kui tahetakse jätkata Juu; paekividest `laotud [reheahi], sauega mät́situd kokku VMr; piakraav on suur kraav, `sinna tulevad teised [kraavid] kokku Sim; seljäluu on jatkudess kokko pandud Kod; pisuänd `tehtud tapu `viatidest, `pandud kokku Plt; temä ki̬i̬ĺ om `mitmest keelest kokku pant Krk; võta `langa, pututa vähä käist kokku Ran; vanast tet́ti `vihtu, siss keideti paari `viisi kokku Nõo; kat́siku `vaśka oĺliva `säĺgä pidi kokko kasunu Võn; no‿mma rüäjahu˽kaara `jauhõga kokku `siädüʔ; tu̬u̬ veri om śagsa verega kokku siät; siss `naksi müürsepä tedä (lupja) ruusaga kokku segähämmä ja `müüru tegemä Har; kat́s hobõst `pańti ohi`lõ̭iguga˽tõõnõ tõõsõga˽kokko; maśsin ei˽ti̬i̬˽`sõĺmi, esi˽piat kakõnu langa kokko `sõĺmma Rõu; küll olõsi˽hüä, ku nimä˽panõss hulgahna `määntsegi koŕjusõkõsõ kokko Vas; nu mõ̭nikõrd tuĺl `si̬i̬mnest `puuduś, sõ̭ss segätevä˽`siimne perä˽kokko ja külvete `maaha Räp || kellegagi või millegagi ühte, ühtekuuluvaks (inimestest) `meie ei akka enämb kokko, on juo viha vain vahel Lüg; kis `paari lähvad, nee `akvad kogu elama Khk; ju nende armud kokku köisid Muh; elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; veljed lepiväd kokko, suavad üväss läbi Kod; na eläve kateksi kokku küll Krk; kedä om `jummal kokku `pannu, toda lahutada ei saa Puh; läits naesest `lahku, a peräst lätsivä vi̬i̬l `vannuiki kokku Nõo; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har; vaja iks `suńdi nigu paaŕiʔ kokko lääśiʔ Se b. mitmekeeliseks (lõnga, köit) lõng vaja kokko `kierada Jõh; kööve keed `keertasse kogu masinaga Khk; kui ma lina peost teen `nööri, siis `keeran teda kokku Juu; aenatuudid kääneti katekõrra kokku, `lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu, `panti kokku nigu saia `kringel Ran; villatse `narma isiti ilusa langaga kokku ja tetti suka Nõo; keerusõ `laśti kokku, siss sai kõva köüd́s Krl; `langa isitäss kate ehk kolmõ kõrra kokko Rõu; baabaʔ `iśkväʔ langa, `laskva kattõ `ki̬i̬rdu kokku Se
4. millegagi kaetuks, määrituks, määrdunuks kui `külmast pudelid tuba `tuua, siis lähvad igiga kogu Khk; pääva läbi `rehtes `mültand ning tolmuga kogu saand Mus; teeb kaasi leeväjuurega kokko Kod; `vastse ratta sõõri määriti tõrvaga kokku, et siss om kõva Nõo; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku Ote; te olõt kõ̭iḱ `eńdä `muagõ (mudaga) kokku `teotunu Har; rõiva umma poriga kokko pritsidüʔ Vas; sügüse `määŕte taro savigaʔ kokko Räp; lat́s teḱk `hińdä [kakaga] kokko Se
5. (ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites) juo `meie `rahvas leid nõud kokko, et `lähme `omme `einäle Lüg; kui ne koubad siis kogu said, siis `toodi [kosja]viinad `välja Jäm; tahad `ühte `asja toimeta, peat sellega kogu `rääkima Vll; jutud o juba enne kõik kokku reagitud Muh; `piame nõu kokku Ksi; kõnelive kokku, et egäüt́s läämi esi ti̬i̬ `arru Hel; siss nu kate talu poośi pidäsivä nelläkeste nõu kokku Kam; läämi˽kokko kõnõlõmma Räp; `mõŕƶ̌aga `oĺle kokku `paatõt Lei
6. a. koomale; kägarasse, nutsakuks vms tämä pakki omad `asjad kogu VNg; kohenda nied tule tugid kokko Vai; keera einad kogu ning vöta süle Khk; `korjab maagare ala `pilvi kogu Mus; oksaraad tömmatakse rehaga kogu Krj; tuul aab jäe rügase kogu Pöi; mes mere sees on kivid kogu `korjand, se `öödagse rahu Käi; vikatiga niideti rohi maha ja rähadega `võeti pärast kokku `jälle Rid; kebade vesi aab jää kokko Kul; poisil oln oma taga kubud kogu `väetud Var; villad oo kõik `ühte lätakase kokko läin Aud; selle vara on krat́t kokko vean Ris; Esteks lapati linapihu pihu `sisse kägarasse ja preśsiti kõvasti kokku Amb; jõhvikaid, neid oli, et `tõmma rehaga kokku Pai; õdrad ehk kaarad tahvad viäretätä kokko Kod; võta oŕk, kihude tuki kokku, siss akkav na palame; `juuse vanuss ärä, ku na `punni kokku lääve Krk; vikatile `panti lu̬u̬k `pääle, si̬i̬ viis einä `niitan kokku Hel; `enne `võeti vili säĺlä`täite kokku [kandmiseks]; tü̬ü̬ tahap tetä ja sina istut toolipääl ja võtat mõttit kokku Nõo; kate kaari ain `lü̬ü̬di kokku (niitmisel) Kam; ta aja raha nigu˽roobiga˽kokku Har; uma naańõ um kotohn, a tõõsõʔ umma˽muialt kokko habituʔ Rõu; (toonekurg) kand `huśse kokko sinnäʔ noile `poelõ Plv; massa ai˽kõ̭kkõ kokko ahnidaʔ Vas; suurõ põvva tüküʔ ollivaʔ, muld är kokko kuionoʔ Räp; kõ̭iḱ aig tohi‿iʔ kokko `küńdäʔ, vaja laḱka ka `küńdaʔ Se b. (koor võiks) vanamor meni rii `alle võid kokko `lüömä Lüg; kuor ei lähä kogo Vai; Vändi nenda koua, kui või kogu läheb Rei; `piimä ju oli, õeruti lusikaga kogu, `tehti võid ja Var; kokku, kokku, koorekene, kokku koera õnne `peale, lapsel leivatüki `peale rhvl Kei; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; mine aga Kadri lü̬ü̬ või kokku Äks; `naksi toda ku̬u̬rd kokku tegemä, aga või sai mõrru Nõo; puu annum `oĺli, sääl `lü̬ü̬di ku̬u̬ŕ pöörüssega kokku Ote; kirnu ku̬u̬ŕ oĺl jo piimäga˽segäne, tu̬u̬d es jõvva˽nii `kergehe kokko aiaʔ Plv; `leivä `võido kokko nigu plakin õnnõ Räp c. paksuks, sõmeraks, tükiliseks (piimast) tulise vee sisse (hapu piim) `kargab oort kogu Jäm; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb `ternesse kokku Mär; `värske piim läb koko Vig; `rõõska `piima ja apu `piima segamini panin `keema et ta kokku läks Pal; piim on kokku lähnu, si̬i̬ on si̬i̬sama mis apust lähnu Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; ei või enämb müratedu piimägä `kiitä siss lääb kokku Puh; nigu ma piimä patta valasi, nii karass kokku Nõo; Säälsaman om rõ̭õ̭sk, lähät `kii̬tmä, `tõmbas kokku Urv
7. (hooletult) valmis tegema loderdab tüö `kiirest kokko, `katsub kuda saab kääst `vällä Lüg; `loutest `lööda vähene kast kogu Rei; ükskeik kudas kokku klobitud - - kätt `jalga `mööda `tehtud HMd; pokerts tü̬ü̬ suurt asi ei ole, et ta om kokku pokertet Hls; sa olet üle pää kaala kokku loperden, si̬i̬ tü̬ü̬ ei `kõlba kohekile Hel; lödist tolle kuvve kud́agi kokku, es `kõlba `säĺgä `panna Ran; ega ta iluste ei mõsta `nõklu, mugu punnip kokku Nõo
8. a. väiksemaks jääma, vajuma, tõmbuma eks ma tugevamb ja `suuremb olin, nüüd lähän juo kokku VNg; vana looma liha viab kogu - - keeb kogu kut käsn Khk; See (riie) lihab pestes kogu Pöi; löng on nii `keere, et veab ennast kogu Käi; villane kaŋŋas `tömbas kokku Phl; vana maja langeb kokko Kod; `nu̬u̬rusarm iki kergitäp, vanaduss kokku vandsutap Puh; siss ku ku̬u̬ḱ kokku satass, siss omma nu̬u̬ munaʔ halvaʔ Har; vanutõn `tõmbass `rõiva kokko Rõu; tu̬u̬ laut sattõ kokko Plv; kuiomisõga lätt kokko (hein) Se b. rulli, ühte hunnikusse (keerama, panema, lappama) [pleekimast] võtta lappandakse, võtta `kangass kokko Jõh; mei ikke `tembasimmo [võrgu] kokko `enne ja‿ss `tembasimmo `kerraga üless Vai; keera riie kogu, mis‿si sii laiali teeb Khk; Ma lappisi köve kogu Emm; vörk lapidagse kokku Phl; `ruĺlisin `kanga kokku Mär; `purje kokko `lapma Kod; mia `pletsi nu̬u̬ `kanga sääl kokku, panni kärru pääle Puh; palajõ˽ja käteräti˽truĺliti˽kokku Har c. ahtamaks, kitsamaks sukka kahandamma ehk kokko `võtma Jõh; ma akka kokku panema (sukka ninast ahendama) Muh; akka tätta [kuhja] vahest kokku `laskma Mar; lõid kuhja kokku, ülevast teravast Trm; vedä [auk] kokko ku ei õle `aega ilosass `nõuldu Kod; vanub `pastla nina ehk `kanda kokko Pil; kui kinnast kodasid, siss lõpetamise `aigu `tulli `silmi kokku panna Ran d. krampi, ebaloomulikku olekusse kesob üsna eese kokku, nii `kange valo täl Mar; kube sooned ja kõik `tõmmab kogu Var; kisub kohe kokku, ei saa liigutata (jalga) Lai; sü̬ü̬k nii pisu soolane keedetu, et magunaha kisup kokku Nõo; jala kisk kokku, mis ta muud om ku kraḿp Har
9. kinni, kokkupoole panen `akna kogu Hlj; `Töuka siivert `rohkem kogu, väab tule alt äe Pöi; pane uks kokku, ää päris kinni pane Mär; lahe rehalse väreved kokko, moete eläjäd lähväd `sisse Kod; nii kokku paśtetedu `oĺli lõõr, et enämb `alla neelätädä midägi es saa Nõo; hiirelõks sattõ kokku ja˽hiiŕ oĺl `ussõ päsnüʔ Har
10. ühtekokku sie oli `nelja mehe `pääle kokku sie rüsa VNg; Rugid, nisud, odrad köik kogu oli kaks vakka Pöi; tegevad kokku pulmad Mär; sa `rühjäd ü̬ü̬ ja päevä kokku, a t‿om siu `endä kasu Nõo; sai neli pu̬u̬ĺ vakamaad kõ̭gõ majaalutsega kokku Ote; tege ü̬ü̬ʔ ja pääväʔ kokko tü̬ü̬d; mäŕgime no˽katõpääle kokko üte naĺa juto Räp
11. kokku hoidma säästma näväd `oisivad `ästi raha kokko Lüg; üks `oidlik inime, ojab kogu Khk; oia˽kokku oolõgõ, sõ̭ss tult läbi poolõgõ Krl; kuipaĺlo `kopkit ma hoie kokku, et lehmäkeist `ostaʔ Rõu
kukku kukku VNg Lüg Muh Tor Hää Juu JMd Iis Trm KJn Trv; kukkuu Khk Tõs VJg int (käo häälitsus) kägu `üiab kukku VNg; kägo ikke kukkub kukku, kukku Lüg; kukulind laulab sedasi: kukkuu ja kukkuu Khk; kägu kukub karjatselle, kukku Hää; kikku tee lapsele küll, kikku ja kukku Juu; kägu laulab kukkuu, kukkuu VJg; kägu kukub kukku Trv Vrd kuku3
käkku käkku Emm Trv Krk, ḱakku Rõu Se klimpi, tükki Lumekäkkusi saab teha ainuld sula lumega, muidu äi jεε see käkku Emm; karu (karv) är täkertet, käkku lännu, likege mütsäkuss kokku; rasu tetti ka käkku, mikege rattit määriti Krk; Kae˽pöörüsega˽`siäten lät́s jahu pudru sisehn ilusahe laḱka ja jää es ḱakku Rõu Vrd käkki2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur