[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kakk1 kakk g kaku Hel TMr Kam Ote San V(g -o Räp), -ḱk g kaki Ote öökull Irmuss om ku kakk tare lähidal ikk, üteldess alba tähendevad Hel; kui kakk `ikse, siss `oĺli `peijit ja kui uik, siss `pulme Kam; kaku käinuva kahru`persest lao pääle magama; kakul om inemese nägu Ote; kakk laśk vilet ü̬ü̬ ajal San; ku kakk ikk, sõ̭ss saa `ku̬u̬ĺjat, ku kakk naard, sõ̭ss saa `pulma; kakuʔ omma˽`säntseʔ ü̬ü̬t́sirguʔ, noid `päivä ei `näekiʔ Kan; kakuʔ `rü̬ü̬ḱvä `ü̬ü̬se; ku kakk rü̬ü̬ḱ, koolõss mõ̭ni ärʔ Urv; kaku silmäʔ omma niguʔ kaśsi siĺmäʔ Krl; kakk ikk raan Har; kakk ńäug nigu kaśs, sääne kaśsi `pääga˽kah; Ku˽kakk su˽tarõ katusõ pääl ikk, sõ̭ss tähendäss, et sul tulõ palamist Rõu; kakuʔ tännitäseʔ; poolõ suvõ `aigu nakasõ˽kaku˽`laulma Vas; tu ka kakk laul koh majäh, ikk siss saa `ku̬u̬lja, a ku oihk, sis‿sa eläjä kaho, a ku jäl tege nii: või-võ̭i-võ̭i kui ikk, siss saa tulõ patt, a kui ikk nigu latś lask: üää-üää, sis‿sa `tütrigul latś, a ku kiuhk `õkva kui jäness, sis‿sa sajäʔ Se || fig sa‿lõt ku vana kakk, pää kõ̭iḱ ärʔ tuŕssunnuʔ ja puĺstunnuʔ Plv; näe ei umma pääd `panda kińni, nigu kakk juusk, `hiusõ lajah; sul nigu kaku pää otsah Se
kikk1 kikk g kiku Saa Kod MMg Äks SJn Vil eL(ḱ- Se; kiḱk Hls Võn; g -o Plv Vas); kiḱk g kiki Ran Kam pikuti üle leiva lõigatud poolik viil(ukas), pealmise või alumise koorikuga; hv põiki üle poole leiva lõigatud viil(ukas), nii pealmise kui alumise koorikuga paĺlu sa tahad, kas kiku või kaniku; laua pääl oĺli paĺlu levä kikke `vaĺmis lõigatud Saa; edemält lõegati puale leevä piält kikk, pitkergune Kod; egäss tervet kikku `kennigi es saa Pst; alumise koore mant lõigats alumine kikk, `päälmise koore mant `päälmine kikk üle `terve levä; ku ta (leivaviil) lõigati ütest küĺlest, siss olli ta kikk, ku `riśti otsast siss olli kanik Hls; kate käe kikk (õhuke leivaviil) Krk; pidu `pääle lõegati iks käär, aga egäpäevi `lavva `pääle lõegati kikk Nõo; Patta pannen lõigati [käkk] kiku kaupa väikses tüḱes San; Perremi̬i̬ss neh jagi egalõ ütele tüḱk liha ja˽kikk `leibä Rõu; üte otsa pu̬u̬lt ja tõsõ pu̬u̬lt lõigatass kikoʔ Vas; `lõikat kumma küle taht pu̬u̬lt kikku, kääro `lõikat kandso pu̬u̬lt Räp; `lõika sullõ üt́e śaksakiku (väga õhukese). śaksa kikkõga saa aiʔ talorahvas sööńüʔ Se ||fig sünnü ei˽tu̬u̬ kikk inäp leevä `otsa, kink jo ärʔum lõigat Rõu
kokk1 kokk g kok|a spor eP, Trv Hls Puh Nõo TMr San Rõu Räp Se, -e Hel, Krl Har Rõu Vas, koga Kuu; n, g kokka VNg Vai(kokki), g koga Vai, pl kokkad Lüg keetja, toiduvalmistaja Kudas kokk, `ninda rokk Kuu; `mõisas `enne õlivad kokkad Lüg; eks `laivas oled kogad; kokki `poiga sie `keitäs `laiva pääl `süvvä Vai; (mõisas) üks oli kokk, see tegi `sakstele sööma Jäm; Kokal jalg kukla taga (ei jõudnud toitu valmis) Kaa; `keetja kokk oli `seltsis. ikka `naisterahvas oli kokaks (rändpüügil) Käi; umigu kell kolm mehed tulad `maale, kokal pidi seks ajaks olema juba `karduli ja silgusupp `valmis keedet Phl; `Laõvas vahõl `naisi kua kokaks Khn; ma käisin noorest peast järjest möda `jootusi kokaks Juu; igas `mõisas oli oma kokk. kokad tegid `sakstele `süia Lai; mõnikõrd olli ma koke ametin Hel; maal ti̬i̬b `pernane perele `süvvä, a kokk ti̬i̬b `kossegi liinan söögimajan Nõo; `mõisnikuʔ pedävõʔ kokkõ söögi tegijäss Krl; üt́s tütäŕ oĺl siin `haiglah kokõh Vas; pido `aigu oĺl siin kokah Räp || fig Supil aa koka mekk sees (põhja kõrbenud) Emm; Mitu kokka kõrvetavad pudru ää Han; nälg õleva kõege parem kokk Kod
kukk1 kukk g kuke eP(kukõ Khn) M, kukke R(kugu Kuu); kukke (-o) g kuge (-o) Vai
1. kodulind, kukk kukkeid on `rohkemb ku kanu Jõe; ans ühe kugu noga `täüe (naeruväärselt vähe); Kuguga `tüöle, kanujega `puule Kuu; kukk `laulab `kuurdes-`kaardes, kivises `keldris, `tammises `tündris = kerik, torn, `kellad VNg; kukkedel on punased `arjad; kukkesi õlen ise tappand küll ja süönd seda liha Lüg; aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä; kukke on jo kanule mies Vai; kukk kiristab, kui ta varese nääb `lindvad Khk; kukk on kaks `korda lauln, `töuske üles Pha; kuke sulud pannasse padide `sisse; ma ei ole `teisi `kuksid kuuln Muh; mees lεheb loudile, lihavaage pεε pεεl = kukk Emm; kui kukk `öhta `loulis, siis toleb teist `elma Rei; kanad ei mune, ei ole kukke Mär; kukk aab kanu taga Kse; kukk laalab kolmat joba, peab `tõusma Mih; rebäne murrab kukesi ja kanu Tõs; Kukk kabistab kanu Khn; kui kukk seesab ühü jala peal, siis tuleb `jälle `külma Aud; kui kukk õrre pääl `kirri laseb, siis vanakurat - - `vaatab mis `kurja teha saab Saa; mis sa piad nende kukedest HMd; must kukk `olla aedavaras; kukk kuuse `otsas, saba moas = seena kell Juu; kui kukk laulab pärast `pääva `vieru, siis on `omme `sańti `ilma KuuK; sie kukk jah laulab sõna sõna `seĺga (järjest); kui vana kukk, siis `ütlevad, et [tibudest] tuleb pailu kukkesi JJn; kukk kogistab kanade `ümbär IisK; kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass, kivisen `keldrin, `tampsen `tündrin = kirikuõpetaja kantslis; `nu̬u̬ri kukka oo kuus tükki Kod; [kui kell tuli] siis enam ei `pantud kuke laalust tähäle ega kukest Äks; kukk on kanade peremees Lai; veiksed kuked ole `kanged `kisklema ja kanadelle `seĺgä `tükmä KJn; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi; ku kukk `õhta laulap, siis saavet `essüje ti̬i̬ pääl Krk; kui kukk õrsile minnen laulab, siss om ommen uut `ilma `u̬u̬ta Hel; enne kukke fig väga vara Kolm `enne kukke ja `seitse `enne sia `sörki [on virk juba tööl] Kuu; `enne kukke `tahtis üles juba Jäm; kolm `koitu enne kukke, nii vara oli ülal Pha; Rehe rabamise `aegu `tõusti juba enne kukke Pöi; see oli enne kukke ja `koitu Vig; kolm sia `sõitu `enne kukke oled väilas VMr; me `enne kukke ammugi üleval Plt; kukkes, kukest väga vara Ma töusi üles esimeses kukkes Phl; tä tuli kojo kukkes Vig; kukest akkasin minema Koe || (kujutisena) Luteruse kergu torni `otsas on kukk, venel on riśt; kukk ja riśt `oidvad kurja `eemale Pöi; ega `kośki kerikides ei õllud kukke, rist õli, aga Palamusel õli kukk Pal; kiriku torni otsan om muna, siss kukk, siss riśt Hls Vrd kukass, kukes1
2. fig Nigu kukk `aia `otsas muud kui `laulab (kõnepidajast); `Mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; kut karuste `jalgadega kukk, kottis püksid, `peened sääred Jäm; söidab obu kut kukk, mees [peal] kut nukk (uhkest välimusest) Khk; Just kut kukk nopiks kivisi (tülinorijast) Kaa; See oli noagu kuke unenägu (sai ruttu otsa); Just kut pisike kukk üppab (väiksest riiakast mehest); Süda on `kange noagu kukel Pöi; Kukke `tapma (noaga keedetud muna poolitama) Rei; Kas sa kukel einu andsid (öeld lapsele, kes täiskasvanute jutusse sekkus) Hää; ma lähän koa kukke `laskma ~ loogaga `eina tegema (heinu varastama) Juu; küll oli Selma kimbus, küll ta neid kukkesid oli tapp (kuuriideplekkidest pesul); Jäi kuke kurvastusse (tukkuma) Kad; `kasse `einä tõmmatasse [läbi sõrmede] ja küsitässe kas kukk või kana, nu̬u̬r või vana Kod; See jook ei vähene sugugi, sa jood kui kukk merest Pal; kukk tańsib katussel (tulekahjust) KJn; te olete juśt ku kaits `kurja kukke Krk; õpeteje, `köster, kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjä Hel; punane kukk (katusel) tulekahju (lahti) Punane kukk arjal Kaa; punane kukk katusel Tõs; mõni paneb teesele punase kuke katusele Juu; Lahtise lambiga ei suanud ju igale poole minna, siis õli varsti punane kukk katusel Trm
3. muude kanaliste isaslind `tetre kukk ja `tetre emä, kukk on must ja emä on paat Lüg; Vanad kukked `oiavad `mängu `keskele IisR; Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana, änd `sarvede `moodi köver Pöi; kevadi kui ma seitseteist tükki lasin neid [tedre]kukkesi, siis neid oli koa siin `paĺlu Noa Vrd kukass
4. tulirelva vinnastusseade Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk Pöi; kukest tömmeda kui `püssi `lahti `veeda Emm; lase kukk ilusti alla, et `lendert ei lõhu Mär; kukk tõmmetakse peält ää, siis `minna `lahti Juu; kukk lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu Kod; kukk tõmmatasse ülesse; tõmmas kuke `vinna KJn; Padrunitel `oĺlid tihvtid külle pääl, `sinna lõi kukk `pääle Vil
käkk1 käkk g käki eP, käku Hi(-o Käi) Trv Krk San, käkki R(n käkki Vai; g kägi Kuu Vai); käḱk g käki Muh Han Var Mih hv VJg Sim, M T(ḱäkk San) Krl Rõu, käkü, käḱü Urv Rõu Plv Räp; ḱakk g ḱaku V
1. tainast pätsike a. verikäkk; verileib tänä käkki, `huome `vorsti, tuna `kisku `kintla `ruoga rhvl Kuu; pane rukki jahu vere `ulka, siis saab käkki VNg; käkkide `sesse pannasse `rasba ja verd ja jaho ja Mar; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; eestroog oli praetud käkid Kir; käkki tehäse siis, ku `looma tapetse, odra jahudest, verd `sisse kua, `rasva ja, panni piäl [küpsetatakse] Var; käkke `tehti verest ja jahust Saa; isa istub `nurkes, süle käkkisi täis = ahi ja keris; kenel oli `paĺlu tappa, oli mito `aega käkki `süia Ris; käkk tehakse verest, `üitakse verekäkk või verikook Kei; käkki saab sia ja `lamma verest Kos; `pańdi jahud `sisse senna vere `ulka ja vieretati ää nesukesed pikergused munad ja küpsetati vel supi sies ära, ja sis sõime sis neid, `üiti käkist HljK; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedad Vil; käkile teid kastet ka manu Puh; tu̬u̬ sa meele ka käḱke Nõo; ma höörätä ḱakkõ kas lauva pääl, vai katõ peo vahel Kan; Verest tet́ti mõ̭nikõrd ḱakkõ Rõu; pańnite rasva küdsämä ja käḱü˽lõigite lipsoss, pańnite rasva `sisse Räp Vrd käkileib b. valge odra- või nisujahukäkk käki kohe [öeldi] ika paĺl, limp ika natuse `väiksem Khk; `valged käkid tehakse jahust ja liha pannakse ka `sisse Jaa; Ega käkil oli vehene lihatükk sees ja käkid olid ise kinad ümargest Emm; Käkid tehti odrajahust ilma vereta Käi; käkid on suuremad kui klimbid Äks; `valged käkki `tehti võipiima `sisse, odra või nisu jahust sõtkuti ära, käpa vahel `tehti mot́sikud Lai; mina tahan odrajahu käkka Plt; rasvage keedets `suurmid, kardulid, mõni käḱk või liḿp sekkä [supile]; tetäs pudru sehen `valgid käkke Hls; taenass pätsitedi käḱkess ja `pańti patta `ki̬i̬mä; kost saap, sääld `võetass – kel om käpp, tol om käḱk kah Nõo; mia panni käki `sinna kummi`mulku `lämmäle Rõn; võileeme `sisse kastõti kesvä jahu, `laśti vesi `ki̬i̬mä minnäʔ, sõ̭ss `pańti `su̬u̬la kah `sisse, sõ̭ss tet́ti käḱüʔ Urv; Ma˽küd́si rasva ärʔ sibulidõga˽ja tei tu̬u̬st `tahta ja˽keedi sõ̭ss ḱakuʔ Rõu; sitavidämise `talgoss tet́ti `valgõ˽ḱakuʔ Vas; `valgid käkke teti kesväjahust rõõsapiimä vai võileemeʔ `sisse Räp; teḱke ḱakka (klimbisuppi) Se c. kamakäkk perenaise viive oodakuss `mõtsa kama käkke, egäl ütel üte käku Krk; `luśkaga võtit `peiu toda kama, peo vahel mütsitit kokku käkiss Nõo; paksost kamast tetäss käküʔ Räp Vrd kääk1
2. (tänkjas) tükk a. klomp obusel käkid (lumetükid) [kabja] all, kui `pehme ilm oo Muh; `tehtagse lomest käkod - - siis akab se lomesöja pedamene Käi; kui sula lumi, siis poesid munserdavad lume käkkisi Kos; jahu pudru `ki̬i̬tse, siss kääńd `suurtõ ḱakku, siss säält ańd Krl; Kuʔ [lina] oĺl ärʔ ilusahe `valgõss pleegit, sõ̭ss oĺl ku˽lumõ ḱakk Rõu; [pudrul] käküʔ `sisse jäänuväʔ Plv b. sõnnikupabul `Naabru`naine ku leis `karjatielt käkki`unniku, sis kõhe `põllesaba üläs ja käsidegä käkkid `põlle; Käkki `süödeti sigule, kuum vesi `kalleti `päälä Lüg; `enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas Jõh; si̬i̬ `lamba käḱk om rasse `laote Krk || fig Kus käkk `kerkis vee `pεεle (inimene, kes peab end teistest tähtsamaks) Ris
3. a. pej (vana)inimesest münosugost vana käkki ei `aita `kiegi; ma olen üks va mulla käkk, muud `ühtigi Ris; sea oled üits käḱk (vedelvorst), `seantsid käḱk mehi mea ei salli Hls b. ir, hum käki keel (Käina Utu küla keel) Käi; Kärevere käkid Ksi; `Kärsnä käki (Kärstna elanikud) Hel
kökk1 kökk g köki Jõe Hlj Kse Mih Tõs Khn HMd VMr Kad(köḱk) Rak VJg, kökki Kuu Hlj(köḱk) VNg Lüg Rid LNg Rak, kögi Kuu Vai(n kökki) väike hunnik, saad, koorem Tuul on `lautand kögid ärä; sield olis kögi `heinä saand; olimme siel `saare‿bäl `einäkökkies üöd Kuu; küll on `veike kuarm `üstku köḱk; `enne `vihma `pandi ein kökkidesse Hlj; ei old `eini enemb, tegimo `piened kögid Vai; mis saud nad oo, va kökid Kse; sõnniku kökid oo põllal Tõs; Kõik eenäd ei mahu `rõuku, piäme ühe köki viel tegemä Khn; siis sai [vilja] uńnikusse `aada, kańnike kökk oli nagu sipelga pesa; mis sie märg ein kökkis tieb, ta nüüd ikke `kuigipailu tahendab, tuult on ka VMr; vilja kökid seisivad neil vahelt lumeni väljal Kad; kökk, sõńniku unik VJg Vrd kokk2, köga, köks1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur