[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

kaki kaki Kos Jür Nõo, kaḱi Plv lstk väljaheide Laps läheb nüüd kakile Kos; Kui kaki korras, oli nuńn nagu veike suolikas Jür; sa‿lõt periss kaḱiga˽ku̬u̬h Plv Vrd kaka1
kakki kaḱki Saa Kos HJn ViK Trm, `kaiki Juu Kos Jür katki küüne rännäd `lääväd kaḱki, kippeks Saa; `pükste reied olid `kaiki Juu; `lõikame süĺdi liha kaḱki; läks mõni asi kaḱki ja tuli sepale Kos; luu lähäb juo kaḱki `krõpsti Amb; jät́tis tüe kaḱki, läks minema; kiidab või kaela kaḱki JMd; nii aganane old, et leib läks kohe kaḱki Ann; tema on oma nisa `traati kaḱki aand Tür; `pasled kaḱki, tahvad lappida Koe; lüe pulk vahest läheb kaḱki VMr; murrin kepi kaḱki Sim Vrd katti
katki `kat́ki L K I, `katki R S(-e Käi Phl) Kul Vig Kir Var Tõs PJg (sag ühendverbi komponendina)
1. lõhki; tükkideks, puruks; lagunenud `ninda kõvad `õksad õlivad et [kirve] terä meni `katki Lüg; vörgud on nii `katki‿p‿saa änam püida Khk; Koapsus kasude `mihklipäe `laupa `ööse veel nii pailu, et kasude viltse löŋŋa `katki (kui see ümber kapsapea on) Pöi; soovesi - - sööb jalad `katki Tõs; Igaühel suu `riśti nina all, kis `rääkida tahab, see räägib, mind si̬i̬ `kat́ki ei ti̬i̬ Hää; koer`putke `tüikad söid jalad `kat́ki Ris; sie on nõnna visa [puu], ei lähe `kat́ki kudagi Amb; passel `kat́ki, siis piab talluka `alla panema Koe; `kiitsin teda kas kael `katki Trm; obene rumaluisi vedäb ennäss `kat́ki; tee `kärpsesi̬i̬n `kat́ki, `kärpsed süäväd ja surevad Kod || (osadeks jagamisest) Mis see poole tera asi on, `terve soak läheb `katki Pöi; siis minu emä võtnd nööri ja mõetnd rukkipõllu neĺjast `kat́ki Pal
2. teostamata; pooleli juttu `katki jättämä Kuu; tama jättigi sene nou `katki Vai; see asi jähi `nendel `katki Emm; jät́tis tüö `kat́ki VJg; verest lõi `väĺla, jät́tis kauba `kat́ki Sim
3. (atribuudina) katki tuhlid kartuliroog `katki `tuhli supp; keedame täna `katki `tuhlid Khk
Vrd kakki, katik1, katikus, katsik(e), katsiki, katski1, katti
kerki `kerki Aud Vän midagi ohtralt omav või sisaldav leem oo jahu `kerki (liiga jahune); tuule `kerki ilm Aud; täna on leem soola `kerki saand Vän Vrd kerku
keskikeegi
-keski Ls katõkeski
kiki1kikk5
kiki2 kiki VJg Kod Plt int lapsed nurga tagant `üiavad [peituse] mäŋŋis: kiki juo, kiki VJg; ku kikitäd jäness [hüüad] kiki jänes kikkiih, perse põleb Kod; jäneselle õigatasse kiki maha, kiki maha Plt Vrd kikk8
kikki1 kikki Lüg IisR Vai spor eP, Hls Krk TLä Vas, kiḱki San Rõu
1. a. õieli, püsti `taimed `langevad `lonti. ajavad kikki tagasi ja `püsti Lüg; jänene `tömbas körvad kikki ning vöttas `minna Khk; Lõua `alla on kikki `aetu üks tut́t (habet) Hää; tüdrukud, aage pääd kikki, täna on paelu `poissa; obone tõstab kõrvad nii kikki ja `kuulab Juu; [hundikoer] lü̬ü̬b kõrvad kikki, siis tämä kõhe näeb ja kuuleb Kod; aa varvaste `pääle kikki; [kapsa]looma aave kikki, lääve kasume Krk b. fig (teraselt kuulatavast inimesest) `Katsu `kõrvad kikki ajada ja `kuulada, keda `räegitasse IisR; aja `korvad kikki, siis `kuuled paremmast Vai; kui tahad `easti kuulda siis pane köru kikki Vll; Käśtakse `kõrva kikki `aada, kuigi ta kikki ei lähe Jür Vrd tikki
2. kikkis a. `ninda kikki pihad `sellel (õlanukid hoiduvad ülespoole); kikki `pihta mies Lüg; uńdi liigi koeradel one kõrvad kikki; kübär on piän õege kikki ja ühe serva piäl Kod; si̬i̬ oo sitt põrss, kel kõrva kikki; tiĺlukse kikki kõrvakse ku jänesel Krk; pinikesel oĺli˽kiḱki kõrvaʔ Rõu b. fig (teraselt kuulatavast inimesest) kõrva kikki pähän, mis sa nõnda `kullet Krk;`kulleb, kõrva kikki Ran; Kuʔ miʔ midägi `hindävahel kõnõlõ, siss ämm kullõs kõrva kikki Vas
3. (ehtimisest) Oh sa ee, mis nii kikki pannakse Pöi; Vana oma üsä kikki siädn Khn; poiss on ennast nii kikki löönd Juu Vrd kiksi
kikki2 kikki VNg Hää VJg Plt int (hõige peitusemängus) laps tieb kikki, kikki VNg; lapsed kikivad - - tievad teisele kikki VJg Vrd kikk8
kikki-kikk-
kirki `kirki, (-ŕ-) Trv T V(`kirke Se) kikki(s), püsti obesal kõrva `kirki Trv; lilli löövä `lörtsimä, õdaku om jälle `kiŕki Puh; `kange kuumaga olliva `kapstalooma nii löndin, nüid peräst `vihma om `kirki tõmmanuva Nõo; orass om `kirki, ku jahemb om, siss aab jälle `kirki Ote; `kiŕki `kõrvugõ `põrsaʔ San; no˽tuĺl `vihma, no‿m [taimed] kõ̭iḱ `kiŕki löönüʔ; pää om `kiŕki, kõrvaʔ `kiŕki obõsõl Urv; tõsta˽kõrva `häste `kiŕki, siss saat kuulda ilma `väŕki Har; `kut́skal om üt́s kõrv `kiŕki, tõ̭õ̭nõ `lońti Räp; ma saisagi kurõ `varbil, kõrva ai `kiŕki Se || traksis, elevil; hakkamas ma lää vi̬i̬l õigõ `kirki Urv; ta um õigõ˽`kiŕki ń̀aogaʔ Plv; tää hobõnõ hoit hinnäst `kiŕki, tää om tragi vaimuga Räp; tä om `kiŕki sinnäʔ minnäʔ Se Vrd kirgih, kirgile, kirk2, kirkvällä
kiski1 `kiski Muh Tõs
1. kissi, pilukile silmad `lähtvad juba `kiski Muh; silmäd `lähtvad `kiski, kui inimene unitses jääb Tõs
2. lokkima, kiskuma linase ja `takse `kangal põle `tähtsust mitte et pitsipuu oleks, `vilsel peab se olema, siis eared ep jäe `kiski mitte Muh
kiski2keegi
kiäke, kiäkikiägi
kohkikongi2
koki koki Krj Pöi lstk väike haamer kus koki on Krj; Pisike nailane koki oli missega sai vikat `otsa `löödud Pöi Vrd koks5
konkikongi2
korki `korki Ris Juu Trm kohru jää jään `korki Ris; `iates tõmmand `korki Trm
koski `koski Kod Puh Nõo Urv Har Plv Räp; `kośki Trm Kod San Räp = koskil `Kośki ta piab õlema Trm; mäńnid kohanud nagu `itknud, muud puud ei õle `kośki kohisenud Kod; `suitsu `kośki ei olõʔ [müüa] Räp Vrd kossegi, kuski
kuhki `kuhki Lüg IisR TaPõ TLä(`kuhku Nõo) Kam, `kuhke Äks, kuhk Kod Nõo (hrl koos kahki-sõnaga) mitte midagi, ei kihku ega kahku ei `kuhki ei `kahki ei `kuulu kedägi Lüg; `Otsin, `otsin ei `kuhki ega `kahki, mitte üht `lehma ei `leia IisR; ei õle `kuhki ega `kahki kuulda Trm; `õikan, mette üks kuhk `koski Kod; ei ole `kuhke ei `kahke, kõik on `vaikne Äks; kui lammas `põõsas, ei kuule `kuhki ega `kahki Lai; ei kuule täst `kuhki ei `kahki; peräst jäi kõik nii vakka, mitte `kuhku ei `kahku enämb `kossegi; kõik `oĺli vakka, mitte üits kuhk ei kahk Nõo; ei ole `kuhki ega `kahki ollu `kuulda `kossegi pu̬u̬l Kam Vrd kuhki-kahki
kuike, kuikikuigi
kukikuidagi
kupki `kupki (kaardimäng)Puh
kuski `kuski Lüg IisR Vai Mus Rei Rid KuuK VMr Pil; `kuśki HJn VMr Kad Sim Trm Pal; kuśki Rak
1. kuskil inimene käib ühest kõhast `tõise, ei õle `paigal `kuski; eks ta `kuski ikke õle; ma õlin `ninda `õnnetu tüttärlaps, et ma‿i käind `kuski Lüg; kas oli `kengi siis kolamas `kuski; `paljo sedä void `täidis siis omale `süiä, ku rahakobeka `kuski et saand Vai; ei ole tal `õiged aset `kuśki VMr; ega tema nüid enamb ise `kuśki käi Kad; ma ei tia, kus on kuśki viel vana kinga olemas Rak; mina ei osand neid `kuśki tarvitata Pal
2. (mitte) kuhugi naine inimene es lähe `paĺja `peega `kuski Mus; änam ei saa `kuski `minna KuuK; paks mets, kus sa ket́iga `panna saad [lehma], ei `kuski VMr Vrd kuskile
kõiki `kõ̭iki Har VId kõikjale, igale poole ta taht `kõ̭iki minnäʔ, sinna ja tännäʔ, mia `mi̬i̬lde halgatuss ennedä Har; ärʔ palotedust savikivist ti̬i̬˽`koŕsnat vai mia taht, tu̬u̬ oĺl `kõ̭iki kõlvulik Plv; `naasli õ̭ks om `tsuugõ paranda ni - - `naasli `kõ̭iki kõlbuss Se Vrd kõikisõ
käki n, g käki (käḱi) Vig PäPõ Rap Juu Kos Tür Koe VMr Sim Plt Pil, g käkki Aud Juu JJn; n, g käḱki (käkki) Mär K(käiki Hag Juu) Trm; käkk g käki Hää kätki, häll `riide käkisid oli, linast riiet ja võro `ümmer, eenamal `käijatel PJg; käki on viu `otsas Vän; käḱi kere oli `laudadest `tehtud. käḱil olid ümmargused jalad all. vajutad käḱi jala `piale ja käḱi akkas `kiikuma Kos; pane laps käḱkisse VMr; ega sis nüid enamb käḱkid ole igal puol, sie piab lapsed loĺlist võnsutama Kad
käkki1käki
käkki2 käkki Muh Mar Juu KJn, käḱki Nõo Se klimpi, tükki jahud akkavad [leiba sõtkudes] käkki `ümber käε Muh; kui paĺlu `vihma oo sadand, sis muld lähäb käkki Mar; vahel leib vaob käkki kõberasse Juu; jahud läksid tükki ja käkki KJn; nüid om jahu kõiḱ käḱki lännuva Nõo || käḱki läts tu käüḱ (ebaõnnestus) Se Vrd käkku
känki `känki Jäm Pöi tükki, panka limbud `lähtvad `känki Jäm; Sauese moa `sahkamise `aega pidi nõnda `voatama - - [muidu muld] jähi kõik `öhte `känki kut suur seep Pöi Vrd känkra
kätki kätki g kätki Muh Kse Var, `kätki Sa Muh Vig; kät́ki HMd Tür, g `kät́ki Juu Iis; n, g `kätki R(-ü Vai) spor S, PäLo Amb u Sim Trm; n, g `kät́ki Mar PäPõ KPõ IPõ; kätkü, `kätkü Khn; kätkit Khk Kaa(n -int), `kätki|t VNg Khk, -d Jäm, g `kätki; `kätkü|t g -ve Kuu; ill `kätkidusse van Jõe häll Pane laps `kätkü˛esse; Vesi solist tämäle (laevale) `vasta `külgi, `nindagu `laula˛ess `meile peris `kätküve`laulu Kuu; laps on `kätkis, `kiigeta last Lüg; `kätki komberdab - - jalad `sopliguks kulund Khk; lapse kätkint olnd `voodi ees - - kätkint olnd tühi ja `kiikund Kaa; niid kasvatakse ilma `kätkita Vll; parde all oli puu ja see `üiti `kätki vebu Mar; kätkü `veedriga või `vioga lae all, paranda piäl jalaga kätkü Khn; `kät́kis, puu `kät́ki on, sial sies olen mina `kasvand ja kiigutud Amb; last kiiguteta `kät́kis VJg; viime `kät́ki `õue Iis; `veoga (vibuga) `kät́ki Lai Vrd käki
könki kangeks, krõnksu külm `tõmbab käed ühna `könki Muh
küki küki = kükes see pisike `väike `valge on küki Hag
kükki mine kükki [ehk] mine sitale Hls

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur