[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

keskes `keskes VNg Lüg Vai Khk Vig Mih Tõs JõeK VJg, -`keskes Jäm Kaa Muh Emm Rei Han PJg Ris Hag Kod KJn, -`keśkes Hag VJg keskel
1. adv a. keskkohas, -paigas, (ringi) sees seäl (uksel) oo `keskes `mõnda `põõna, aga egä neil nime kedägist põle Vigb. seas, hulgas, vahel, -keskis niet ku `rääkid omas `keskes, vat on `kuulla `kiele `murret; siis kui neil oli `aigu, siis `mängisivad `kaarti omas `keskes Vai
2. postp seas, hulgas, vahel, -keskis sie oli üks `nalja sana, ei sel old midagi `tähtsust, `rahva `keskes vaid üks nali VNg; `meie `keskes ei õle `riidu kedägi Lüg; Jõulud peame kodus ise oma`keskes ää Kaa; kaks `päeba läksime lätlaste `keskes. meile oli see maa võõras Mih; vennaste `keskes ei piä `riidu olema Tõs; äia taat́ ehk äia papa, ia jutu `keskes tuleb `rääkida JõeK; näväd õma`keskes pidid nõu ja aed juttu Kod Vrd keske, kesspaigan
Vrd keskel, kesken, keskis
kiskes kissis silmäd oo `kiskes, oo unitsed Tõs
korkes `korkes Kuu/-ss/ Kaa Krj Pha Pöi Aud Juu Tür kohrus; kooriku all `Korkess o jää alade, ku vuo tädä üles `puŋŋita Kuu; `korkes `jääga lammutab obuse kabjad ära Krj; jää on `korkes, kui vesi on alt ää vädand Pha; `korkes lumi Pöi; tee on `korkes (üles kerkinud), vaob `sisse kohe Tür Vrd korkis2
koskes `koskes Jäm Khk Kaa Kse Han kõvaks, jäigaks muutunud olekus; korpas säŕk on igiga nii `koskes seljast; lammaste köhu alused olid keik `koskes Khk; Ma nukerdasi koskes sokid pehmeks Kaa; suu `koskes [vingest kevadtuulest] Kse; Haav on `koskes (koorikuga kaetud) Han Vrd koskel2, koskis
-koskes Ls konnakoskes
*kukes1 p kukest ?kukk se on üks `jülge verega inimene, äi karda mette kukest Emm
kukes2 pl kukessed kukemariKJn
kõikes `kõikes Hää, `köikes Khk kõikjal sihande `köikes abe (täishabe), see on soku abe Khk; `Teisi räägib `kõikespu̬u̬l, ki̬i̬l si̬i̬ kõige suurem süialune on Hää Vrd kõikis
kõnke, kõnkes rippu(s) kui karu (karv) `võetud, siis tõmmatasse siga `kõnke; [tapetud] siga oo `kõnkes, siis ta tilgub `puhtaks; sari `pandi [rehealuse lakke] `kõnke Muh || köide pannasse obu sõnna `kõnke, ei `viida `nõmme koa mitte Muh
kükes kükes jänes kükes, ta kükitab sedasi Jäm Vrd küki
kütke, kütkes kütke g `kütke (`küt[k]me) eP(-t́- Pal); n, g `kütke R; kütkes Pär HMd Kei, g `kütke Emm(`küt[k]me) Käi; kütmes Hi Mar Kse Var Tõs Nis/n `k-/ Juu(n kütme) Ann/n `k-/, küte Pha Kse Han PäPõ, g `kütme looma kinnitusvahend, köidik, ohelik `kütke, kellega lehm `seina `küljes `kinni käib Jõe; `rusked `luomad `eina `kütkes, sie tähenda jovigad VNg; `Kütked olid kanepist ja `niine `koorest, `silmuse ja puust `pööraga `teises `otsas IisR; nüid on kettist kaik `kütked; `lehmäle `panna `ohta `kütke `sarvi Vai; veis `kütmega seina `külges Khk; Ketid, nee `üüti siis uie ilma `kütked Pöi; kütkes oli aasas `kinni ja pand oli `kütmes `kinni Emm; kütke oo üks suur puu, teine auk `teises `otsas, puuvõrod olid `otsas, üks oli seina `külgis, teine panna `külgis Mar; ei punu (punik) saand kütet kat́ti `ühti Kse; `kütke vörud `läksid alati `kat́ki ja luomad `pääsesid `lahti Ris; `kütmes käis võruga seena `küĺgi `kinni, `teises `otsas oli pang, see oli looma `kaelas Nis; lehm pannasse `kütke, või `köide JMd; puu võrudest oli `tehtud, `üiti lehma `kütkeks, `ümmer `sarvede Pai; väŕss ole tõmmand `kütke `kat́ki, kütke old mädand Kad; kütket pidi vedin; lehmad one `kütkmen Kod; `tehti linast ehk kanepist `lehmadelle `kütked Lai || fig (inimese kohta) ega inimest jo vägise saa `panna `kütke, ku on midagi süüd tehnd Lüg; sa tahad mind õige `kütkesse `panna, sa suavitad `mulle `kütke `kaela VJg; vägise ei või kedagi `kütkesse `panna Plt Vrd kütkä, kütkü, kütküne, kütküt, kütküv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur