Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
kakar1 kakar g `kakra Mar Tõs kakand meres oo `kakrad, räägitse ikke, et mõrrad `süiä ää; `kakrad oo kilgi `taolesed, näriväd püinised katti Mar; `kakrad oo kõverad loomad, `kakral oo kõhualune `jalgu täis Tõs
kakar2 kakar g `kakra Muh L K Trm Hls Krk TMr Kam,
Krl/-
ŕ/, g kagara TLä Kam Kan Urv Vas Se,
-ŕ g `kakrõ Räp, g kagarõ Urv Rõu;
kakõr g `kakrõ San;
kakkar g -a Kuu, g `kakra VNg Lüg Vai KJn;
kakr g `kakra Lüg Mar; pl `kakraʔ Plv karikakar `kakrad on `kõldased ja `valged;
vana `ärjäpää sies `püiäb `valged `kakra ja `kõldast `kakra `kasvada Lüg;
`kakrad, nie, mida kesa pääl `kasvavad, neist sai tume`kollast [värvi] Vai;
`kakrad o kanapärssiku `moodi Mar;
`kakrid oo vahest paelu Tor;
siin ei kasva `kakrid Hls Vrd kakras
kakar3 kakaŕ g kagara V(-
õ Urv), g `kakra Rõu,
-õ Har;
kakõr Krl,
kakr Har, g `kakrõ;
kaga|
ŕ g -ra Plv Räp Se1. linakupar ku lina `si̬i̬mne välläʔ pestäss `riihjega, siss riihitäse `kakrõʔ˽päält välläʔ ja aganõʔ ja `si̬i̬mne jääse põrmadu pääle;
mine küüsü perremihe käest üt́s üsätäüs `kakrõid kooba suu pääle pandaʔ;
`Kakrõid eläjeile ei võiʔ andaʔ, nu̬u̬ʔ omma˽`karhõʔ Har;
tol linal um hää kakar;
kagaraʔ `suiti lina sugimise haŕaga arʔ Rõu;
ku lina kagaraʔ tiriseseʔ, tu voori vaja kakkuʔ Lut2. kidur, vilets, hõre karva-, juuksetutt; puuladva-, põõsapuhmas kagaraʔ omma säärtseʔ `kõokõsõ, mis su̬u̬n kasusõʔ;
Harvaʔ omma˽na˽karvaʔ, nigu igävetse˽kagaraʔ;
pańd `põrsa `kõ̭iki `karvu ja kagardõga˽patta Urv;
Tu̬u̬ `lõpnu põrss oĺl pinel är˽sü̬ü̬d `kõ̭iki `karvu ja˽kagardõgaʔ Rõu;
mõ̭ni mõtsa kakaŕ kasuss;
tah um naid kõivo kagarit periss paĺlo Plv;
ma sinno võta kagarit (juukseid) pite, s‿ma su rapuda;
pańni hiusõʔ kagarahe (patsi, krunni) Se Vrd kagarik,
kagrak,
kagrass,
kagrats
kakar4 kakar g -i, -õ Krl,
-ŕ g kagari Har; pl `kakr|
e, -i,
kagare San kuhjamalk rõugulõ pandass kakarõʔ `pääle Krl;
`pankõʔ kagari `pääle ku kuhi valmis om;
no `ankõ kagariʔ ka üless Har Vrd kakats
kakar5 kakar g `kakra (merelind) `kaugel meres on `kakrad;
`kakrad on ikka musta ja alli lapilised Pöi Vrd kakaar,
kakard2,
kakardaja
kakkar kakkar g -a VNg tükk, klomp `terne `piima `tehti. pane suol `sisse ja `liiguta, siis oli kohe ilusad kakkarad ja nied ei murenend; (võitegemisel) siis peräst (kui koor hakkab kokku minema) lüöb nie kakkarad `sisse VNg
kalkar1 `kalkar g -a Kuu Hlj VJg, g -i K
1. kalts, näru; miski ripendav või ripakil Nää sel `kueral on kohe `jusku `kalkarad kaik `karvad samate; `Lehmäl on `suured sida `kalkarad `reie pääl Kuu; `korja oma `kalkarad (koli) ära Hlj; `riided `kat́ki, siis va muńni `kalkarad paistavad VJg; mis kurjavaemu `kalkarid siin ies on, korjake nad jalust ära Sim
2. hulgus, kaltsakas, laaberdis Oh sie pueg on tal üks igavene `kalkar, `mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; on üks va `kalkar, luusib aga `peale HJn; on va `kalkar, kalserdab ja kalsud lehvivad aga Kad; tuleb üks võeras `kalkaŕ ja tahab käṕitada (tüdrukut) Ksi; `kalkarid kolasivad möda küla, kust sai kedagi `kurja teha, see oli `kalkari amet Lai; märg nigu `kalkar ehk kalsakas Plt; viletsas `rõõvis inime, kes ulgub talust talusse, on `kalkar SJn
kalkar2 `kalkar g -i Kuu Juu Jür JõeK JMd Koe VJg Trm Plt, g -a VJg (ravimtaim) `kalkari tilgad ja juured on südäme `vasta, kui südä paha on;
`kalkari juurikad ja `kalkari piiritus Juu;
ma lasen omale `kalkari `juuri `tuua, nied pidid südame valu ää `võtma Jür;
`metsades kasvab koa neid `kalkarid, einputke `muodi, punakad õied pial JõeK;
meie räägime palderjoo·nid, mõni `ütleb `kalkarid Plt Vrd kalkan
kehkar `kehkar g -i Jõh, g -a Vai; n, g `kehkara Vai 1. kivi(kamakas) Üks pagana `kehkar jäi jala ette;
Mina ei tia,
kes neid `kehkarid ajab sinne tie `päälä Jõh2. kivine, paepealne maa kaik maa on `ninda `kehkara Vai Vrd kehker,
kehkärikko
kelkar `kelkar g -a, -i midagi rippuvat, kõlkuvat Silmad `karvade sies, `kelkarad (pabulad) tolgendavad `persses `kinni, kas sie on mõni kuer; Vahi kus on `oinal `kelkarad (munandid) taga, paras rebasele suhu `ampsata; Näe kui ilus `kelkar (ehe) sul `kaelas, kas - - `kinkis `kiegi IisR
kiikar1 `kiikar kiitleja See tühi kiidujutt, `kiikari jutt Hää
kiikar2 `kiikar g -i Jõe Kuu Vai Koe VJg Iis Trm kiiker `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede Vai; laevamehed `vuatavad ikka `kiikariga, sellegä on `kaugemale nähä Juu; läbi `kiikari `vuatas Koe
kokkar kokkar g -a väike tükk, klimp –
Kuu Vrd kogar
kolkar `kolkar g -i JJn VMr VJg
1. koli tõi mõne `kolkari, vana kolu JJn
2. koodinui varre otsas olid rihmaga puu `kolkarid VMr
konkar1 `konkar g -a kolikamber; latter Igas `konkaras õli siis üks obune `kõrraga sies; Sääl `konkaras piaks üks vana märss viel `alles õlema Jõh
konkar2 `konkar g -a Kuu, -i Jür kuivanud, kõva tükk, pank Sida `konkarad pidäb rehägä `pieneks taguma; Tie `pääline on `külmänni `konkaru täüs Kuu; Kardula pudrul konkarid sees, tampind ometi rohkem Jür
kuhkar `kuhka|r, `kuhk|er, g -ri
1. väike hunnik paneme `tuhlid `väikse `kuhkari Han
2. sahver või kelder See põle kellegi tuba, `piśke ja külm nagu `kuhker; Ei tia miks `neuke `kuhker siia `tehti Han
kukkar kukkar g -u kukkur jumal `andab `juomarille `juomatuma kukkarusta (kes ei juo et nagu `selle `taskust siis) Kuu
kuukar `kuukar g -i, -a panipaik, kolikamber kui `aidal on ies `kuukar,
sedä õlema esikust `kutsuned Lüg ||
käimla `Lauda taga õli `kuukar õle mattudest,
lattid `püsti,
`kuukaras sai `käia `talvel Lüg Vrd kuukur
kõhkar kõhkar madalik mede meres Võt́si rava kohal on Võt́si kõhkar Pär
kõnkar `kõnkaŕ kõverjalg – Urv
kähkar kähkar g `kähkra Tõs; `kähkar g -i IisR; pl `kähkrad Pha kamakas `Suured kivi `kähkarid IisR; aab [jää] `kähkrad ülese, ku merd lõhub Tõs
käkar käkar g `käkra väike heinahunnik –
Rid Vrd kägar
känkar(as) `känkar JõeK/-
as/
Amb, g -i IisR Kei Kos Jür Sim Lai Plt, -
a u Hlj IisR,
Kad VJg;
`känkär g -ä Kuu VNg Lüg Jõh, -
i Juu;
`känker Juu tükk, pank, klomp, kamakas Suur `känkär oli kohe mesi`kärgi,
vade `mulle `ühtä ei `annetud mekkida Kuu;
`Känkäräd `jäävad kõvale `maale kui `künnad Lüg; [lamba] Kõhualuseid `känkaraid ia (hea) `villaga `ühte ei `pandud.
`Känkarad olid nisukesed mudast ja `sõńnikust `paakas tükkid; [sõnnikulaotaja] Võttas `känkari pihu,
`viskas ühe `seie,
`tõise `sinne IisR;
madal ja sańt moa nagu `känkär;
leib nagu `känkär,
`kerkimatta ja tahu `moodi Juu;
erilase kärg külmetab talvel ää nagu `känkar Amb;
`känkar on poriga kokku `kuivand riie Lai;
sita `känkar Plt;
känkara(sse), känkarisse, känkärä(ss) tükki(s), käkru(s) Nie kabukad on sul kohe jo `känkäräss,
ega samate nie `kelba pesemättä `jalga `panna Kuu;
sa pesid ikke [lambavilla] ja läks `känkärä VNg;
`Aia `õtsile visetu peso `tõmmas pakkase kääs `känkärä Lüg;
`kompvekid sulavad `niiske käes `känkarasse,
kui piigistad `suoja Kad; põll või rätik, ku‿d́a on poriga koos ja ära `kuivand,
siis ta on `känkarisse `kuivand Lai | kõverasse, kööku Oli `teine `ennast `känkara `tõmmand (kõhuvalu käes) IisR ||
fig `Kössüdäd `jusku `issa`meie `känkär kohe Kuu;
pisikene must `känkär,
`räägib `kiele `otsast VNg;
mäńni `känkarad;
poisi `känkar VJg Vrd känk1
käukar `käukar viriseja sie `ongi üks va igavene `käukar Koe
kühkar kühkar g `kühkra Pär Hää;
`kühk|
er g -re Hää meremadalik kühkar,
se oli `jälle `seuke madalamal meri Pär;
laev läks `kühkra `otsa;
`Tiimer (aurik) `oĺli `senna `kühkrasse `kińni `sõitnu;
Võrgudega `käiti küll `kühkras (kalapüügil); sügisimere `räimi saab `kõrges meres - -
kus `sõuke `kühker on Hää Vrd kühmer