[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

kakar1 kakar g `kakra Mar Tõs kakand meres oo `kakrad, räägitse ikke, et mõrrad `süiä ää; `kakrad oo kilgi `taolesed, näriväd püinised katti Mar; `kakrad oo kõverad loomad, `kakral oo kõhualune `jalgu täis Tõs

kakar2 kakar g `kakra Muh L K Trm Hls Krk TMr Kam, Krl/-ŕ/, g kagara TLä Kam Kan Urv Vas Se, -ŕ g `kakrõ Räp, g kagarõ Urv Rõu; kakõr g `kakrõ San; kakkar g -a Kuu, g `kakra VNg Lüg Vai KJn; kakr g `kakra Lüg Mar; pl `kakraʔ Plv karikakar `kakrad on `kõldased ja `valged; vana `ärjäpää sies `püiäb `valged `kakra ja `kõldast `kakra `kasvada Lüg; `kakrad, nie, mida kesa pääl `kasvavad, neist sai tume`kollast [värvi] Vai; `kakrad o kanapärssiku `moodi Mar; `kakrid oo vahest paelu Tor; siin ei kasva `kakrid Hls Vrd kakras

kakar3 kakaŕ g kagara V(-õ Urv), g `kakra Rõu, -õ Har; kakõr Krl, kakr Har, g `kakrõ; kaga|ŕ g -ra Plv Räp Se
1. linakupar ku lina `si̬i̬mne välläʔ pestäss `riihjega, siss riihitäse `kakrõʔ˽päält välläʔ ja aganõʔ ja `si̬i̬mne jääse põrmadu pääle; mine küüsü perremihe käest üt́s üsätäüs `kakrõid kooba suu pääle pandaʔ; `Kakrõid eläjeile ei võiʔ andaʔ, nu̬u̬ʔ omma˽`karhõʔ Har; tol linal um hää kakar; kagaraʔ `suiti lina sugimise haŕaga arʔ Rõu; ku lina kagaraʔ tiriseseʔ, tu voori vaja kakkuʔ Lut
2. kidur, vilets, hõre karva-, juuksetutt; puuladva-, põõsapuhmas kagaraʔ omma säärtseʔ `kõokõsõ, mis su̬u̬n kasusõʔ; Harvaʔ omma˽na˽karvaʔ, nigu igävetse˽kagaraʔ; pańd `põrsa `kõ̭iki `karvu ja kagardõga˽patta Urv; Tu̬u̬ `lõpnu põrss oĺl pinel är˽sü̬ü̬d `kõ̭iki `karvu ja˽kagardõgaʔ Rõu; mõ̭ni mõtsa kakaŕ kasuss; tah um naid kõivo kagarit periss paĺlo Plv; ma sinno võta kagarit (juukseid) pite, s‿ma su rapuda; pańni hiusõʔ kagarahe (patsi, krunni) Se Vrd kagarik, kagrak, kagrass, kagrats

kakar4 kakar g -i, -õ Krl, -ŕ g kagari Har; pl `kakr|e, -i, kagare San kuhjamalk rõugulõ pandass kakarõʔ `pääle Krl; `pankõʔ kagari `pääle ku kuhi valmis om; no `ankõ kagariʔ ka üless Har Vrd kakats

kakar5 kakar g `kakra (merelind) `kaugel meres on `kakrad; `kakrad on ikka musta ja alli lapilised Pöi Vrd kakaar, kakard2, kakardaja

kakkar kakkar g -a VNg tükk, klomp `terne `piima `tehti. pane suol `sisse ja `liiguta, siis oli kohe ilusad kakkarad ja nied ei murenend; (võitegemisel) siis peräst (kui koor hakkab kokku minema) lüöb nie kakkarad `sisse VNg

kalkar1 `kalkar g -a Kuu Hlj VJg, g -i K
1. kalts, näru; miski ripendav või ripakil Nää sel `kueral on kohe `jusku `kalkarad kaik `karvad samate; `Lehmäl on `suured sida `kalkarad `reie pääl Kuu; `korja oma `kalkarad (koli) ära Hlj; `riided `kat́ki, siis va muńni `kalkarad paistavad VJg; mis kurjavaemu `kalkarid siin ies on, korjake nad jalust ära Sim
2. hulgus, kaltsakas, laaberdis Oh sie pueg on tal üks igavene `kalkar, `mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; on üks va `kalkar, luusib aga `peale HJn; on va `kalkar, kalserdab ja kalsud lehvivad aga Kad; tuleb üks võeras `kalkaŕ ja tahab käṕitada (tüdrukut) Ksi; `kalkarid kolasivad möda küla, kust sai kedagi `kurja teha, see oli `kalkari amet Lai; märg nigu `kalkar ehk kalsakas Plt; viletsas `rõõvis inime, kes ulgub talust talusse, on `kalkar SJn

kalkar2 `kalkar g -i Kuu Juu Jür JõeK JMd Koe VJg Trm Plt, g -a VJg (ravimtaim) `kalkari tilgad ja juured on südäme `vasta, kui südä paha on; `kalkari juurikad ja `kalkari piiritus Juu; ma lasen omale `kalkari `juuri `tuua, nied pidid südame valu ää `võtma Jür; `metsades kasvab koa neid `kalkarid, einputke `muodi, punakad õied pial JõeK; meie räägime palderjoo·nid, mõni `ütleb `kalkarid Plt Vrd kalkan

kehkar `kehkar g -i Jõh, g -a Vai; n, g `kehkara Vai
1. kivi(kamakas) Üks pagana `kehkar jäi jala ette; Mina ei tia, kes neid `kehkarid ajab sinne tie `päälä Jõh
2. kivine, paepealne maa kaik maa on `ninda `kehkara Vai
Vrd kehker, kehkärikko

kelkar `kelkar g -a, -i midagi rippuvat, kõlkuvat Silmad `karvade sies, `kelkarad (pabulad) tolgendavad `persses `kinni, kas sie on mõni kuer; Vahi kus on `oinal `kelkarad (munandid) taga, paras rebasele suhu `ampsata; Näe kui ilus `kelkar (ehe) sul `kaelas, kas - - `kinkis `kiegi IisR

kiikar1 `kiikar kiitleja See tühi kiidujutt, `kiikari jutt Hää

kiikar2 `kiikar g -i Jõe Kuu Vai Koe VJg Iis Trm kiiker `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede Vai; laevamehed `vuatavad ikka `kiikariga, sellegä on `kaugemale nähä Juu; läbi `kiikari `vuatas Koe

kokkar kokkar g -a väike tükk, klimp – Kuu Vrd kogar

kolkar `kolkar g -i JJn VMr VJg
1. koli tõi mõne `kolkari, vana kolu JJn
2. koodinui varre otsas olid rihmaga puu `kolkarid VMr

konkar1 `konkar g -a kolikamber; latter Igas `konkaras õli siis üks obune `kõrraga sies; Sääl `konkaras piaks üks vana märss viel `alles õlema Jõh

konkar2 `konkar g -a Kuu, -i Jür kuivanud, kõva tükk, pank Sida `konkarad pidäb rehägä `pieneks taguma; Tie `pääline on `külmänni `konkaru täüs Kuu; Kardula pudrul konkarid sees, tampind ometi rohkem Jür

kuhkar `kuhka|r, `kuhk|er, g -ri
1. väike hunnik paneme `tuhlid `väikse `kuhkari Han
2. sahver või kelder See põle kellegi tuba, `piśke ja külm nagu `kuhker; Ei tia miks `neuke `kuhker siia `tehti Han

kukar → kugar

kukkar kukkar g -u kukkur jumal `andab `juomarille `juomatuma kukkarusta (kes ei juo et nagu `selle `taskust siis) Kuu

kuukar `kuukar g -i, -a panipaik, kolikamber kui `aidal on ies `kuukar, sedä õlema esikust `kutsuned Lüg || käimla `Lauda taga õli `kuukar õle mattudest, lattid `püsti, `kuukaras sai `käia `talvel Lüg Vrd kuukur

kõhkar kõhkar madalik mede meres Võt́si rava kohal on Võt́si kõhkar Pär

kõnkar `kõnkaŕ kõverjalg – Urv

kähkar kähkar g `kähkra Tõs; `kähkar g -i IisR; pl `kähkrad Pha kamakas `Suured kivi `kähkarid IisR; aab [jää] `kähkrad ülese, ku merd lõhub Tõs

käkar käkar g `käkra väike heinahunnik – Rid Vrd kägar

känkar(as) `känkar JõeK/-as/ Amb, g -i IisR Kei Kos Jür Sim Lai Plt, -a u Hlj IisR, Kad VJg; `känkär g -ä Kuu VNg Lüg Jõh, -i Juu; `känker Juu tükk, pank, klomp, kamakas Suur `känkär oli kohe mesi`kärgi, vade `mulle `ühtä ei `annetud mekkida Kuu; `Känkäräd `jäävad kõvale `maale kui `künnad Lüg; [lamba] Kõhualuseid `känkaraid ia (hea) `villaga `ühte ei `pandud. `Känkarad olid nisukesed mudast ja `sõńnikust `paakas tükkid; [sõnnikulaotaja] Võttas `känkari pihu, `viskas ühe `seie, `tõise `sinne IisR; madal ja sańt moa nagu `känkär; leib nagu `känkär, `kerkimatta ja tahu `moodi Juu; erilase kärg külmetab talvel ää nagu `känkar Amb; `känkar on poriga kokku `kuivand riie Lai; sita `känkar Plt; känkara(sse), känkarisse, känkärä(ss) tükki(s), käkru(s) Nie kabukad on sul kohe jo `känkäräss, ega samate nie `kelba pesemättä `jalga `panna Kuu; sa pesid ikke [lambavilla] ja läks `känkärä VNg; `Aia `õtsile visetu peso `tõmmas pakkase kääs `känkärä Lüg; `kompvekid sulavad `niiske käes `känkarasse, kui piigistad `suoja Kad; põll või rätik, ku‿d́a on poriga koos ja ära `kuivand, siis ta on `känkarisse `kuivand Lai | kõverasse, kööku Oli `teine `ennast `känkara `tõmmand (kõhuvalu käes) IisR || fig `Kössüdäd `jusku `issa`meie `känkär kohe Kuu; pisikene must `känkär, `räägib `kiele `otsast VNg; mäńni `känkarad; poisi `känkar VJg Vrd känk1

käukar `käukar viriseja sie `ongi üks va igavene `käukar Koe

kühkar kühkar g `kühkra Pär Hää; `kühk|er g -re Hää meremadalik kühkar, se oli `jälle `seuke madalamal meri Pär; laev läks `kühkra `otsa; `Tiimer (aurik) `oĺli `senna `kühkrasse `kińni `sõitnu; Võrgudega `käiti küll `kühkras (kalapüügil); sügisimere `räimi saab `kõrges meres - - kus `sõuke `kühker on Hää Vrd kühmer