[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

kaka1 kaka S L K Krk Nõo Krl Se(kaaka), kakka Lüg Jõh IisR; kakk g kaka MMg Hls Krk(p kakka) euf, lstk väljaheide ärä võtta, sie on kakka Jõh; Kakkale minema IisR; nää laps kukkund Muri kaka `sisse Khk; vii laps kakale Tõs; kaka oo samma mis äka, laps tahab kakale PJg; ää mine kaka `sisse Ris; tie pot́i pial kakad Kos; tie kaka ära Sim; ärä minnä kaka `sisse, ti̬i̬d ennast kakaga ütte; mine `välla kakale Hls; ärä võtta kakka `piiu Krk; lat́s om `endä kakagõ kokku tennüʔ Krl; väega kaakaga ku̬u̬h, vaja `mõskõ Se || paha, halb Sa oled kaka laps, oled alb laps, pahandust teinu Hää; suab üel[dud] kaka päh JMd Vrd kaki
kaka2 kaka Nõo Võn Urv Se lstk liha mamma, anna mulle kakad, toda pehmet kakad (pekkliha); anna mulle `lahja kakad (tailiha) Nõo; Annami latsõlõ kaka kah, hää kaka om Urv Vrd kakk3
kalka1 `kaĺka Hlj Muh Juu SJn Pst, kaĺka Plt Hls = kalk5 mõnel vel oo pisike suitsu `kaĺka; lubja `kaĺkad `ollid lühikesed piibud Muh; `kaĺkadel olid kuaned piäl kua Juu; `kaĺka om `õige varrege veike piip Pst
kalka2 `kalka Kuu väike purjelaev, kaljas Üks `kalka `seilas lahe suust `eile `huomigull `sisse Kuu
karka kaŕka “kergats” Vana Sipa om üits kaŕka, muud ku kitab mõtsavahki Hls
keka n, g keka Vig Vil, kega IisR kergats, (söögiga) peenutseja Arvab, et teised ka nii kegad on kui ta ise; See on ju õige kega. Ega selle kegaga `saagi `õiget juttu ajada IisR; Selle kekale peavad kartulid väga puhtad olema, ega muidu söö. See keka jättis supi söömata, polnud vist hea Vig; Küll oli keka, küll oli meka, aga jäme oli kui tembi uhmer Vil
kepka n, g kepka Ote Se, ḱepka Lut pigimüts; sonimüts kepka om üte värviline Ote; ḱepka sääne kübäräkene; `ḱepkit innõmuśt́e olõ‿i Lut Vrd keps4
kiika `kiika Jõe Hlj VNg mastiköis `säiged on `kiika `külge `kinni `solmitud Jõe; `kiika `otsa `panna `naageli `kinni; temps `kiikast `puomi üles VNg Vrd kiikvall
kipka kipka müts pane kipka pähe Kos
kirka1 kirka JMd, g `kirka VNg Vai(g `kirga) Phl; `kirka Jõh Mar, `kiŕka Räp; kirk g kirga Rei tööriist, kirka `kirkaga `raiutasse paat (paasi) ja lõhutasse kive; sai `kaivo `raiuda `kirkaga Jõh; käib `kirgaga `raiumas `turbasi Vai; kirgaga `raida kivikruusi maad Rei; need mes kiba raiotasse, need oo `kirkad Mar; kirkaga raiutakse tie `kruusi `lahti JMd; kiŕka, ravvast terävä otsaga niguʔ kirvõśs, pestäss `mulda purulõʔ Räp Vrd kirgas2
kirka2 nuusktubakakarp Kirka `sisse `pańti ninatubakas, peenike tolmutubakas Hää
koika koika Käi Phl spor L K(koeka Nis Rap JMd), Trm Kod Trv Krk Rõu Vas Räp(n koiga) Se; `koika RId Kir Kse Saa San Urv Vas Räp Se lihtne magamisase, koiku `eitasin `õhta `koika `puhkamaie; `koikad õlid `nauladega `lauad `lüödu `sammaste `külge Lüg; koika on mes panet pεεvags `kinni Phl; koikad, varvadest `tehtud põhjad all Pär; koeka on kahe `sambaga säng JMd; koikal õli riss kahel pu̬u̬l õtsa all, kõrislaud õli kõrval, õtslaud `lü̬ü̬di pulgade `õtsa Kod; asemed oĺlid niisa·mma ikke siuksed puu koikad SJn; koika `laudest kokku lü̬ü̬d, lavva all, lavva küĺlen, pakk olli pää all Krk; vai vi̬i̬l säńg, `koikatüḱk om Urv; `koika om üte inemise jaost tettü Räp Vrd koigas1, koik1, koikas
koka koka Hi Hää Nis Pai Kad Pil KJn (nais)kokk koka on `laεvas Käi; koka, mis täna `süia on Hää; naesterahvast `üiti ikka koka Nis; [mõisas] koka tegi ant`värkidele ja `sakstele Pai; `ennevanaste oli ikke nõnna et miesterahvas oli kokk ja naśterahvas oli koka Kad; tütar on kooli koka Pil
kolka `kolka leivatükk tämä ottas omale suur `kolka `leibä `kaasa Vai
-kolka Ls kilka-kolka
komka komka Rõn, `k- Ran; `kumpka Ran Nõo panipaik, kolikamber; pugerik üits aspel `tuĺli `väĺlä siit `kumpka pääld (katusealusest ruumist); üits `komka `oĺli, kos tünnid tännid ja kõ̭ik vana kraam Ran; ta tennu `endäle `kumpka sinna `vastse maja `otsa Nõo; Õle iks `oĺli [sigade] sulukomkal pääl. Egäl `oĺli oma laodapäälitse oma komka `kotsil, kos `oĺli põhk Rõn
konka1 `konka Lüg Jõh(-ń-); konka Trv; końka Kaa; końtka Krk vana, vilets olend; kronu minä vana `konka Lüg; Settuga `kutsusima siin `konkast Jõh; Äi seikse vana końkaga sa‿p tee niid kevadist tööd ühtid ää Kaa; Valmis konka (vara poolest vaene) Trv; vana obese tüḱk, końtka Krk
konka2 końka Rid; koinka Mar; koonka Se; `kontka Kuu hoburaudtee Eks `kontkaga sai `helpusamine edesi Kuu; Need końka obused olid igavesed kronud Rid; koonka jah tu‿oĺ `Pihkvah Se
kopka1 kopka Kei Iis Kod
1. puutöönduses kasutatav abivahend a.  vormlaud, šabloon [puunõu laudade] `Täpse `sõrvamese jauks oli kopka - - Lõige oli sial sees nagu veerand nõu `põhja. Laud `pandi kopka `oagi vahele ja siis trikmäsiga tõmmati kriips. Siis ööveldadi parajalt `viltu Kei b.  vahend, millega mõõdeti südameaugu kohta voki pingisIis c. vahend ratta vitsa või looga painutamisel Vitsa vedaja veab kopka abil vitsa painikule; kui vits kuard on siis püärätässe kopkaga `õigess; kopka peiäl (raudkonks, mille taha võetakse ratta vits) Kod
2. köiepöör üvä jäme puu nagu `kervevaŕs, tämäl kolm su̬u̬nt siden, tugevad sopid, si̬i̬ one kopka – kopkaga oiad köit ku `ki̬i̬räd Kod
kopka2kopikas
korka koŕka Rid Vig Kod Plt Hls Puh; `koŕka Ote; korka Trm teat tubakasort või -taim; mahorka nooremad suitsetasid jälle koŕkatubakast, se oli nagu tang Rid; Võeti korka tubakad ja õeruti pihu peal peenest [ninatubakaks] Trm; koŕkal ei oleki puu `maiku. see koŕka soŕt mis miul om, om paksu lehe, taap kõvast `autet (hautada) Hls
koska koska Kaa Vig VJg; kośka Kse(`k-) KJn Krk; `koska Pöi; kooska Räp
1. kass `Koska on nõnda vanaks jäänd Pöi; `kośka sõimunimi, kaśs ikka ta pärisnimi Kse; ena vana koskad, mutku magab aga (hrl inimesest) VJg; silitse tõist, `tõmba `käege üle pää: kośka, kośka Krk; Kooskal nahk maaha (öeld, kui kass on kurja teinud); Kooskanahk (pahaselt kassist) Räp
2. palgivaramise raud Iga koska ei tee eäd riipsu Vig
kouka `kouka põrutamispüügil kasutatav pikavarreline puunui `koukaga `lüüdi `vasta jõkõ; kallu `peśti (peksti) `koukaga sügüselt gu um jegä vallus ni olõ‿iʔ padi Lut
kraka, krakats kraka(-ts) JJn Plt koiku oli üks kraka, kus ma magasin; puu`voodid olid, puukrakatsid JJn Vrd kraika
krõka krõka vilets hobune, kronu krõka oli kehva obune ega iad obust krõkast saand `kutsuda Lai Vrd krõku
kuika `kuika Jõh IisR pikk kõhn inimene Nisuke `kuivetu [naine], nisuke `kuika; Mis ta nisuke `kuika on, kas on `aige vai IisR Vrd kuipa
kuka kuka Rõu Vas Se lombakas näil oĺl üt́s kuka jalaga˽`tütruk Rõu; om veidü kuka; võt́t kuka jalaga naase Se
kulka1 kuĺka VJg Kod Krk, `kuĺka Aud Kod
1. väike (viina)pudel `kuĺka `viina, `kortle `suurdune, pea`aegu asuniku `suurdune pudel oli Aud; `võtka üks kuĺka ühen ja tuaga `liikvad Kod Vrd kulku1
2. tomsa `kuĺka võrgutähisKod
3. omavalmistatud piipVJg
4. (kaardimäng) kuĺka olli rahapääline mäng Krk
kulka2 `kulka nudi, kiilas Kui piad `kulkast `tehtud, saa enamb nii `õlpsast sigineda [täid] IisR
kunka kunka, `kunka lonkur; (jalust) vigane tu om kunka; üt́s oĺl pümme, tõõne kluhho, kolmaś `kunka jalagaʔ Se
kupka kupka hum (naise suguelundist) paabal um kullane kupka, a poosil um hõbõhhanõ hõrimu Lut
kurkakurtka(kõnõ)
kuskasakuska
kutka kut́ka plika, tüdrukutirts Kut́kaks kutsuti `väikest tüdrukut, si̬i̬ jusku meelitusnime Hää
kõhka kõhka kõhn inimene tema on kõhka eluaja old niikui `põhku süend oinas VMr
kõka kõka VJg Trm Kod Krk Rõu kergats, lobiseja kuradi kõka, juokseb tüö kallalt ära VJg; Ega [ta] sääst kõkat ei tahagi, tema saap parepit tüdrukit küll Krk; A sõ̭s tu̬u̬ kõka kõ̭nõĺ tu̬u̬d ma joʔ `aŕvssi Rõu || vilets loom, kronu obese kõka Kod Vrd kõku1, kökand
kõõka Ta olle endä kõ̭õ̭ka tõmmanu (üles poonud) Võn
kähka kähku minge `kähka ää Krj
-känka Ls kinka-känka
köka köka Krj KJn edvistaja, kergats see (tüdruk) `söuke köka muidu Krj; Usu sa kökat, uhkustab ja suurustab piale KJn Vrd kökand
küeka küeka kõverik mis küeka sie‿nd oli, mis sa `seie paberi `piale tegid; tuldki `jälle üks saunaeit `sinna kõveras, pia `jalgade vahel nagu küeka ja ise nutt Kad

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur