[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 85 artiklit

kaak1 kaak g kaagi Jäm Vll Muh/koak/ Hi Rid Mar Kir Kse Vän Juu/kuak/ Kos/koak/ Tür Koe Kad VJg Trm, g -u Pee, g `kaagi Kuu häbi- või peksupost; võllas kiriku `kaakis `pekstud Rid; `kaakide all piinäti inimesi; `vargad said `ermus suurt `trahvi, `poodi kaagi `otsas ää Mar; koagi `otsa tõmmati kurjategijad Kos; Kaak olnud ühe `sambaga nagu `puoleks leigatud võll Kad
kaka1 kaka S L K Krk Nõo Krl Se(kaaka), kakka Lüg Jõh IisR; kakk g kaka MMg Hls Krk(p kakka) euf, lstk väljaheide ärä võtta, sie on kakka Jõh; Kakkale minema IisR; nää laps kukkund Muri kaka `sisse Khk; vii laps kakale Tõs; kaka oo samma mis äka, laps tahab kakale PJg; ää mine kaka `sisse Ris; tie pot́i pial kakad Kos; tie kaka ära Sim; ärä minnä kaka `sisse, ti̬i̬d ennast kakaga ütte; mine `välla kakale Hls; ärä võtta kakka `piiu Krk; lat́s om `endä kakagõ kokku tennüʔ Krl; väega kaakaga ku̬u̬h, vaja `mõskõ Se || paha, halb Sa oled kaka laps, oled alb laps, pahandust teinu Hää; suab üel[dud] kaka päh JMd Vrd kaki
kakar1 kakar g `kakra Mar Tõs kakand meres oo `kakrad, räägitse ikke, et mõrrad `süiä ää; `kakrad oo kilgi `taolesed, näriväd püinised katti Mar; `kakrad oo kõverad loomad, `kakral oo kõhualune `jalgu täis Tõs
kakk1 kakk g kaku Hel TMr Kam Ote San V(g -o Räp), -ḱk g kaki Ote öökull Irmuss om ku kakk tare lähidal ikk, üteldess alba tähendevad Hel; kui kakk `ikse, siss `oĺli `peijit ja kui uik, siss `pulme Kam; kaku käinuva kahru`persest lao pääle magama; kakul om inemese nägu Ote; kakk laśk vilet ü̬ü̬ ajal San; ku kakk ikk, sõ̭ss saa `ku̬u̬ĺjat, ku kakk naard, sõ̭ss saa `pulma; kakuʔ omma˽`säntseʔ ü̬ü̬t́sirguʔ, noid `päivä ei `näekiʔ Kan; kakuʔ `rü̬ü̬ḱvä `ü̬ü̬se; ku kakk rü̬ü̬ḱ, koolõss mõ̭ni ärʔ Urv; kaku silmäʔ omma niguʔ kaśsi siĺmäʔ Krl; kakk ikk raan Har; kakk ńäug nigu kaśs, sääne kaśsi `pääga˽kah; Ku˽kakk su˽tarõ katusõ pääl ikk, sõ̭ss tähendäss, et sul tulõ palamist Rõu; kakuʔ tännitäseʔ; poolõ suvõ `aigu nakasõ˽kaku˽`laulma Vas; tu ka kakk laul koh majäh, ikk siss saa `ku̬u̬lja, a ku oihk, sis‿sa eläjä kaho, a ku jäl tege nii: või-võ̭i-võ̭i kui ikk, siss saa tulõ patt, a kui ikk nigu latś lask: üää-üää, sis‿sa `tütrigul latś, a ku kiuhk `õkva kui jäness, sis‿sa sajäʔ Se || fig sa‿lõt ku vana kakk, pää kõ̭iḱ ärʔ tuŕssunnuʔ ja puĺstunnuʔ Plv; näe ei umma pääd `panda kińni, nigu kakk juusk, `hiusõ lajah; sul nigu kaku pää otsah Se
kalk1 kaĺk g kaĺgi L K I Hls Se, kalgi Sa Tõs Trv Krk TLä, kalk g kalgi Hi, `kalgi R
1. karm, vali; kitsi, ihnus (inimesest) sie on kalk inimene, ei taha `teisele `anda kedagi Jõe; kalgi südamega inimene Jäm; pehmenda oma `kaĺki südant; kõva kaĺk ääl Mär; Mio `vasta `oĺdi ette kaĺgid Khn; `eśteks oli nii kaĺk, ei taht `rahvale `anda obuseid Juu; `irmus kaĺk inimene, ei uoli teisest inimesest sugugi; mõnel inimesel on kaĺk ial Kad; vaest `ööldi kaĺgi `näoga, see on nigu kivine, kaĺk ja kivine, kes ei anna järele, ei anna ennast loksutata Lai; temä om kõva kaĺk inimene, si̬i̬ om ku `mõrtsuk valmiss Krk; Ta om väega kaĺk inime, ei pallemine ka tedä ei pehmendä Nõo; taal om kaĺk süä Se
2. kõle, vilu (ilm) nii `kalgid `ilmad peab iga päev Jõe; kaĺk küĺm ilm, `kange või vali küĺm Aud; küll `oĺli kaĺk talve Hää; paĺlas küĺm (lumeta külm) on kaĺk küĺm Kei; kaĺk on küĺm Juu; sügisene ilma lumeta aeg on kaĺk Kos; kaĺk tali Koe; küll on kaĺk küĺm KJn
3. kõva, karge a.  tükkis, murenematu, tugev pepud o `neuksed kõvad kaĺgid pikergused `kartulid Kei; see on üks kõva kaĺk asi; `keet́sin vanast kardulest pudru, aga nii ilusad kaĺgid olid Juu; lülüpuu üits küĺg om valge, tõine puu küĺg punakas, kõva ja kaĺk Pst; `kaĺki maad ei taha kennegi Hls; õisukse kardula, `siantse kirivese värvige, `siantse kõva kalgi, ei ole ää; purganti ei ki̬i̬ `pehmess, kurdav kalgi; ti̬i̬ om õige kaĺk ja paĺlass, lõhk õige paĺlu obese `raudu Krk; `kaĺki `leibä Se b.  jäik, rabe, habraskõva puu on rabe, `algas ja kalk Lüg; kaĺgi rauaga põle kedagi teha, teda ei saa kokku sulatada Mär; teĺliskibi `oĺli õege kaĺk Tor; selle kaĺgi vikatil es akka vikati nuga `pääle Saa; kaĺk raud, mis väga rabe on, ei või teda `pińnida ega taguda, siis lähäb `kat́ki VJg; need olid kaĺgid kivid, kes tagumisega `lõhki läksid Trm; pihlakast `tehtasse ka `looka, aga see on `seake kaĺk SJn; kõva kaĺk raud Krk c.  kare (vesi) kaĺk vesi võtab silma näo `kestama Juu; paepõhjaga muas on `kaevudes kaĺk vesi, `erned ei kie tümaks Kad; kaĺk kaevu vesi ei tee kunagi pesu iast Lai; vesi om õige kaĺk juuvva, lubjane vesi Krk
4. intensiivne, tugev, maheduseta ea `selge kaĺk vesi Juu; kaĺk valge (väga ere); kaĺk apu (väga hapu) Amb; kui on kaĺk küĺm vesi, siis pane `suoja `ulka VMr; mõni asi on kua kaĺgi mekiga Kad Vrd kalkjas
Vrd kale3, kalg, kalsk(e)
kalka1 `kaĺka Hlj Muh Juu SJn Pst, kaĺka Plt Hls = kalk5 mõnel vel oo pisike suitsu `kaĺka; lubja `kaĺkad `ollid lühikesed piibud Muh; `kaĺkadel olid kuaned piäl kua Juu; `kaĺka om `õige varrege veike piip Pst
kalkar1 `kalkar g -a Kuu Hlj VJg, g -i K
1. kalts, näru; miski ripendav või ripakil Nää sel `kueral on kohe `jusku `kalkarad kaik `karvad samate; `Lehmäl on `suured sida `kalkarad `reie pääl Kuu; `korja oma `kalkarad (koli) ära Hlj; `riided `kat́ki, siis va muńni `kalkarad paistavad VJg; mis kurjavaemu `kalkarid siin ies on, korjake nad jalust ära Sim
2. hulgus, kaltsakas, laaberdis Oh sie pueg on tal üks igavene `kalkar, `mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; on üks va `kalkar, luusib aga `peale HJn; on va `kalkar, kalserdab ja kalsud lehvivad aga Kad; tuleb üks võeras `kalkaŕ ja tahab käṕitada (tüdrukut) Ksi; `kalkarid kolasivad möda küla, kust sai kedagi `kurja teha, see oli `kalkari amet Lai; märg nigu `kalkar ehk kalsakas Plt; viletsas `rõõvis inime, kes ulgub talust talusse, on `kalkar SJn
kanke1 `kanke pahur Ta ikka sõhukse `kanke moega Pöi Vrd kange
kark1 kark g karg|u (-o) üld (g -a Emm Hel, g `kargu R [n `karku, -o Vai]; kaŕk Saa [g kaŕgu] Juu; ḱark g ḱargu Urv)
1. kõndimisabinõu, tugikepp vigase jala (või jalgade) puhul, millele toetutakse kaenla ja käega (hrl pl) jalad tõbised, käib `karguga; `muidu ei saa `toetada jala `pääle, siis on kark `kainla all abist Lüg; `karku on `ninda kää järele, `alle `puole koverad `otsad Vai; kargud o vigaste inimeste taarist, kaks `karku, teine teise `kaendlabu all Khk; keib `karkodega, jalg oo `aege Mar; käib `karkude pial JMd; kui inimesel on üks jalg, siis on kark `kainla all Kod; kargu pää (kargu osa, mis toetub kaenla alla) Krk; `oĺli `kaindla all nuu karguʔ, `karkõga käü Har || kepp, kaigas võta lapse käess si kark ärä Kod || nui karguga `peśti põvvatükke Urv
2. tööriista osa a. labida, hangu, hargi jne varre otsas põiki olev käepide lasna varre kark Ans; aŋŋul ka pöigiti varre `otsas kark Khk; vilja `kühvli kark, `kääga `vöötasse `karkust `kinni Kär; Labigu kark käib tapiga varre otsas, pulgaga kinni Emm; tegin aŕgi varrele uue kargu `otsa Mär; karguga labidas Amb; kark `pietakse labida ehk aŋŋu varre otsas, et paremb `tõsta, suab `kinni `oida Kad; vigla kark Pst b. vikatilöe küljes olev käepide või ülemine (hrl vasak) põikpulk kark ning pulk [vikatil], pahem käsi vötab ikka see kargu puust [kinni] Kär; vikati löö kark, `pεεlmine pulk, see `üitakse karguks Kaa; vikatil oo pulk ja kark, kark oo `rõnga `tehtud Muh; Vigadi kark käib pahemas püus, kargu otsas aa köver oks, senest oita püuga kinni Emm; lüe kark Khn; kaks `pulka, kargud, vikati kark Tür; vikati kark - - kahe aralene, mis `ümber varre pane, kasest, paeust, toomingast, mis `vinskem puu on - - nööriga otsad `kińni Äks c. kumer põikpulk hasplipuu otsas asveldamisega `juhtub koa varss `sisse minema, kui üle kargu lõng jookseb maha HJn; `asplil on kargud - - vähe kumerad, oiavad `lõnga pial, neli `aara ja neli `karku Sim d. reha pulkadega põikpuu, rehakaha rihal on kark, kohes piid `sisse pannatse Jäm; pitk [reha] kark oli üheksa piid Ans; loo rihal ning rihe rihal on teine teist `moodi kargud Khk e. vokikeps kark aeab voki ratast `ringi, sie on puust Jõe
3. tugipuu, tugijalg (sag ehitise osa) a. sarika(te) tugipuu sarikatel on kargud - - mis sarika `püśti oiavad, puu `pulkadega on `kińni sarika `küĺges ja tulevad müürlat́i `küĺge Kei b. sarika(te) küljes olevad nagad, mis roovlatte kannavadVig Kan Vas c. heinakuhja tugiteivasHMd d. ristpuu, mis hoiab reejalase paindes `enne lüiakse kark `talle `peale, siis `võetakse paku peält ärä, lastakse oherdiga auk kargule ja jalase otsale, teene teese otsa `küĺgis, siis kark ei lase [jalast] `õigeks `minna Juu
4. haraline või kõver ese a. oks vikatilöe küljes (et tõmbaks puhta kaare) kui kargu panid vikatile `piale, võisid siledast `niita, et `einu maha ei jäänd, `löödi kahe aruline kasekene ehk paeokene `piale, siis põld `riisumist Trm b. seina külge redelina kinnitatud kärbis kark `tεitis redeli aset, oli seina `külges `kinni; roni `müöda `karku üles Ris c. kõver puuliist, uksesagar ukse kargod LNg d. tuleraud Tuluse kark on köver, selle jäuks `tehtud roud. Karguga lööda tule kivi `vastu ja see annab tule `kirsi, kirred, mis taala pihta kukkuvad, `süütavad taala põlema Rei
5. kammits pane obu `karku paelaga; kui obu pahur oo, siis pannasse `karku Muh
karku1 `karku Krk San kiiresti si̬i̬ om tuline, `karku tege kiḱk asja Krk; siss na‿mma˽jo˽tuli`karku tetäʔ San
kask1 kaśk VNg Jäm Ans Mus Krj L K I M u KodT, kask R/`kaski VNg Vai/ S Mar Kir Var Ris, g -se lehtpuu (Betula); kasepuit kasel ku on pali `urbi, siis tuleb ia rukki saak Lüg; kaśk on pasal, jookseb `rahka Ans; korbaste `kaskedel on magusam mahl kut libe koorega `kaskedel Khk; Ratta pöövad tehta kirju kase köveraste kasvand tüüotsast, siis aa tugevad Emm; kask oksendab juba, nüid on mahla aeg `mööde Phl; rähä tehti kasest ja pulgad tehti tammest sesse Vig; `suiste pühade aal on kased siis (sees) Hää; kaśk on `mähkas juba Ris; kevade on kased mahlal, joksevad `mahla Amb; tavaliselt on kõik kasest, rie jalased, `vankre rattad Koe; kägu kukkus siin kases; kasest ei saa [pilpaid], kaśk on visa VMr; reha pulgad `tehti kasest või saarest Trm; vahel on kased urvan nõnnagu nõretavad Kod; mõni suur kaśk annab `mahla, et saab terve küla teda Lai; pikk ja `sirge ku nu̬u̬r kaśk Krk; punane kask toataim punane kaśk, pikälise sakilise lehe, suure roosa `äitsnetutu, si̬i̬ kasvass `seante suur ku maast lakke Krk || ka sea olet kase juure all kasunu (öeld sellele, kes midagi ei tea) Krk Vrd kasik2, kõiv
kaske(e)1 `kaś|ke Tõs Aud Pär Trv Krk Puh Rõu Plv Räp, -kee Urv; `kas|ke Krk Krl, -kee Har; kaš́kee Lei; `kaśse Ksi regilaulu (hrl pulmalaulu) refrään `kaśke lauleti Pär; kuule Juhan meie velle, `kaśke, selle õppa ma sinule, `kaśke Krk; kas um minni meeleline pojanaańe naaruline `kaśke `kańke Rõu; lingukene, langukene, kaš́kee kańde Lei Vrd kaasike
katk1 katk g katku eP(g -o Käi LNg Ris) M(n, g `katku Krk) T(g -o Võn) u Rõu(g -o), g `katku R(n `katku Vai)
1. teat äge epideemiline nakkushaigus, katk Sõda võttis, katk tappis Pöi; siberi katk, üks akkaja `aigus, loomad põletatse ää Tõs; katku`aiged pole kaua `aiged olnd, täna `terved, oome surnd Vän; suure sõea aeal pidi tulema näĺg `eeli ja katk takka järele Juu; minu päävil on `katku õllud, muku äkitse sureb ärä Kod; vanast ollu serände katk, et inimesi `lõpnu nigu `murdu maha, ei ole `jõudnu enämb matta Nõo || (personifitseerituna) Katk `olla vanasti käind musta mehe näul, kellele `vastu tulnd või kust uksest `sisse läind, see surnd Pöi; nisuke koht oli, `üiti Katkupaiu, ja sial pial alati old `katkusi näha Hag; katk käis möda moad. kes magand, seda `olla kepiga pist ja see surnd ää Kod || fig haigus Koera keele peal on öheksa `ohtu, kassi keele peal kaheksa `katku Pöi
2. nuhtlus, häving, õnnetus `kulli on kana `katku Vai; teeb mis katk siit üle keind on, pöld must, orased kadund puhas ee Khk; Just kui kurati katk `kaelas, anna `öhte anna teist Pöi; oh sa miässe katk, neĺjät kõrd läksid mehele, kolm mi̬i̬ss mat́id ärä Kod; ka ni̬i̬ mõne külälise! ni̬i̬ olliv `katku (~`katkuse) kaalan, ni̬i̬ tahiv ärä puhaste mut Krk; nüid om `indäle katku `kaala `võtnu Kam
3. fig (pikast ajavahemikust) `meitel oli vana `enne`katku elu veel Jäm; kas ma pean nii `mütmeks katkuks elama `jεεma, et ma nii `palju rassin; see nii mütu `katku juba eland läbi Emm | (väga vanast isikust) katk vanad; ega mind pole katkuks `siia maa`ilma `loodud, ma sure `varsti ära; mis ikka üle öhösma`kümne, nee katkud juba Rei; mõnel katkul kaua aega ma põle mitte mõnel katkul tõtta näin Muh; mõnel katkol põle `sauna saand Mar Vrd katkuhaigus, katsk
keks1 keks g keksi spor eP(-ḱ- Pal) M, Ote, g `keksi Jõh, g keksu Kod; keḱs g keksi Muh Trv Puh V; n, g `kekso Vai kergats, kekspüks kül nie `onvad aga `keksid Jõh; siä oled üks `kekso, igäle `puole `keksid Vai; sedine keks, peru inime, uhkustab ning kiidab (end) Jäm; södukse keksiga‿p saa mihe juttu `rääkida; lähäb teiste sias ka keksiks Krj; ää ole nihuke va keks mette Mar; on üks keks, ei tia mis `ümber ajab või kuda muidu ise on Kad; `ü̬ü̬si õli tullud si̬i̬ naese keks (kergemeelne) Kod; kui seake keks on, `kiitleb või `oopleb SJn; keḱs si̬i̬ om ike `tõstai ja suurendei, kes esi ennäst kitt ja tõst Trv; keks olli juttega rõbe, kärmäs või `säändene Ote; kiä innäst `väega kit́t, `ülti keḱs Urv; no om iks `kekse ka, kiä kääse ja herendelless Räp; ta üts vana keks um Vas; keksi minema edevaks muutuma si̬i̬ om `keksi lännu, `siante kekiteb pääle Pst
kelk1 kelk g kelgu K I M TLä San u Krl Räp, kelgo Mar Mih, `kelgu Jõe VNg(-ie-) Jõh IisR, `kelgo Lüg Vai(n `kelko), `kelga Kuu; kölk g kölgu S, kõlk g kõlgu Pöi Muh Khn
1. väike jalasveok või -sõiduk siis isa pani `toised (lapsed) kaik `ühte `hunniku `kelgale, s‿`kelgaga vedi `sauna Kuu; laps tahab `kielguga `soitada VNg; `lapsed `lähväd `kelkodega `liugu `määle, `istuvad `kelko `unniko Lüg; `saksad `soitvad `saaniga, miä `vaine `kelgoga rhvl; siis votti miu `kelgoga `pääle Vai; kölgud kaa ree `moodi, pisised pakud sehes, jalased muljutud; vabanikud vädavad `talve `oksi `kölkudega Khk; `talveti keisime kölguga `liugu `laskmas Jaa; Kölgud tegime sii ise, metsast sai kaks kövert `kaske otsitud, nendest sai jalased; Sa just kut kõlk `järges (aina sabas) Pöi; võta kõlk järele ja mene puid `tooma Muh; Sool on ikke suur kölk, na noor regi Käi; kui `palju lund `olli, ta kεis kölguga Phl; send oleks paras kelgoga `metsa vedada Mar; Kelgo jalased `piavad olema kasond kõverad Mih; Kalamehed vädäväd `talvõ `kõlkõga mut́ta ning kalu; kõlguga käüsime lumõ mäe piält maha `lasmõs Khn; kelgudega läksid `jäĺgi möda PJg; ti̬i̬ mul kelk, ma tu̬u̬n isi peip‿`puuksed ja sebävitsad Saa; talvel vedäs kõik omale kelguga koju Juu; `enne ikka aŕjakad - - käisivad `kärrudega ja `kelkudega JõeK; kelguga on ia määst `alla `lassa Iis; lapsed kõik kelgudegä ange õtsan; kelk one nagu listregi, paenargid ja kassad piäl Kod; kelgul olid painutatud jalassed nigu reel; isa `mulle `kelku ei tehnud Lai; [kauba] juudid käisid obosega, aga arjukad käisid enämästi `kelkudega KJn; latse sõedava `kelkega `talve Puh; kelgu talla olliva ravvatse, kelk läits nigu üits vurin tolle `pü̬ü̬rälliga Nõo; soome kelk tõukekelk `mendi valatama, `palju `nuodas kalu on ja, sis `mendi `neie `suome `kelku˛ega Kuu; Soome kölguga saab ruttu edasi Emm; (vene) kelku tegema jalgupidi lohistama `Nuored tegivad vene `kelku, sie oli lõbus IisR; `joomade pεεl ülantusega ähk lapsed ülantusega, `jalgupidi teist `järge vädavad `vaksuksi teise taga, see on kölgu tegemine Khk; kelku jääma, kelgus olema hädas(se), pigis(se) kül ta `vaene nüid on kelgus Amb; jäid jutuga `kelku, vale tuli `välja Kad; küll ma olin `saadanaga kelgus Trm; kelku panema 1. kihlama Mat́si Mari `pańti `kelku: kui kõśjad õlid ärä juadud, `pańti `kelku Kod; 2. ära sööma kõik paneb `kelku Kod; (oma ~ ühte) kelku, (ühes ~ samas) kelgus mesti(s), nõus(se) Eks tal sie mõtte old kohe `teine ka oma `kelku `tõmmada; Noh nüüd poiss `selle `kelmiga ühes `kelgus; Eks ta `juhtund `suurte sulikatega `ühte `kelku IisR; miä sain ka tama `kelko; `lapsed `onvad isä `kelgos Vai; (lepa)kelku vedama valetama, petma äh, vääb ike `kelku koa vahel Mär; `motles vedada mind lepa kelguga JõeK || fig (lapse saamisest) Kelk juba laka otsel (naine enam lapsi ei saa); kelk lagass, ohelik ies (tütar läheb ema jälgedes) Kuu; Kelk järel ja kibi peal ka (lapsega tüdruk) Kul; Kelgu alla jäänu, on lasnu - - kelgu üle joosta (rase) Hää; Kelk läks ree ette (laps enne pulmi) Amb; (elujärjest) nüid on sial samas kelgu otsa pial kus minagi olen Pee; vanad rahvas `ütleväd, et teie tuleta ike minu kelgu piäle, minä en tule teie kelgu piäle mette (kõik saavad vanaks) Kod Vrd kelkane
2. kelgu taoline alustugi a.  palgiveokelk `kelgad `pandi ala `talvel lumega [palkidele] Kuu; siis `pandi selle (palgi) otsa ala `pandi köied sedasi ristati ja, köiega `jooskes se kölk ka niisamma roopas kut jälle regi `jooskes Mus; `Palkide vädamiseks oli kölk, palgi kölk; Ree peal oli palgi pakk, - - ladva all oli palgi kõlk, kõlk oli kõõvega ree `järges `kinni Pöi; kelk piab olema, muidu ei saa `paĺka sugugi vedada Hag; paĺgi kelk oli ka kolmega, kolme kodaraga VMr b.  seadis laeva merre laskmisel Laeva mere aema kölgu palk peab kövasti laeva külgis kinni olema, et laev sene pεεld maha äi joose Emmc.  alus adra või äkke veoks äkke kelguga viiass äke põllale Lih; Ägi pannassõ äe kõlgu `piäle ning siis minnässe Khn; adra kelk one, kos piäl ater seesäb kui väĺjale lähäb Kod; äǵle kelk olli lavvust kokku `lü̬ü̬dü; puu äglel kääneti pulga üless, es ole `kelku vaea Kam d.  kolme jalaga rehepeksupinkJuu
3. mgi seadme liikuv osa a.  kangareha Üks ajas poomi ringi, teine juhtis kelku ja kolmas oidis lõime trammis; `kelku siis veel `väĺla ei `võetud, kui [kangas] juba `niides oli, siis [võeti] Kei b.  seadis tuuliku tuulde keeramiseks [Hollandi veski] kivi tanni `päele `tehti `pulkadest kölk, kölgu vahele `pandi pisikstest laua `otstest kogu `löödud king Pöi; kelk `pańdi öhe pośti taha, ketiga `väätakse, ket́t käis `ümmer kelgu pośti, vädas `veśki tuulele Nis; pośtid on moa sees, pośti `otses on nagu nupp, kelk pannakse pośti taha, `aetakse võlvest `ringi `puuga Juu
kenks1 kenks g kenks|u ~ -o konks, kõverik mõnel puul one kõverik kasnud, sedä `üeldässe kenks siden; kõver nõnnagu kenks tõene; kõhna nõnnagu kenks; `küüru jäänud nõnnagu kenksod Kod
kerk1 kerk g kerg|u (-o) Võn Kam/-/ Ote V(ḱ- Se Kra) a.  (väike) 3–4 jalaga pink, järi `oĺliva `väikse ja suure keŕgu - - keŕgu `oĺliva ilma säĺlä`toeta; puu oĺl alt ümärik, päält tasatsess `lü̬ü̬du - - `istseva mitu mi̬i̬st rinnu üte keŕgu pääl Kam; Kerk oĺl iks inämbüisi esi tettü, `kerkõ laadast es ostõta Urv; `väike oĺl kerk, suurõmb oĺl pińk. `kerku tarvitedi aho man, kartoka `ku̬u̬ri - - lehmä `nüssäʔ - - `istmisess kah Rõu; vanast oĺl kergol sälä tugi kah Plv; peremehe jaos oĺl peräpink, sandi jaos oĺl must kerk Vas; pińk om kõõ üle saina, a kerk om lüheb; `umblõdõ, siss pant jalaʔ kergo päle Se || (pool)pink mingiks tööks Rehekeŕk Se Vrd kergo, kergonõ, kärk2 b.  vahend säärsaabaste jalast tõmbamiseks, saapasulane jala `pästmisõ kerk Se
kesk1 kesk R Pha Pöi Muh Emm Phl Mar Tõs Khn spor Ha, JJn Koe VJg TaPõ Plt KJn Puh Se; keśk Ran San Har Se; (liitsõnades) kesk- R eP Trv spor T, VId; keśk- Kos Koe Ksi KJn spor eL
I. prep
1. (ruumiliselt) keset ise (lademelööjad) olid kesk lademete `seisasid VNg; sai kesk `järve, sääl uppus `vällä Lüg; Kesk `astja vajudetti `risti `kummagi `kääga `sõrme `augud `sisse [pärast sõtkumist], siis sai aru kui akkas `kerkima Jõh; se peab ika keige param [lehm] olema, kenel kesk `selga ka on karva piire Emm; `enni põlnd rätikod nottis peas. `enni olid kesk pea lae Mar; kesk `kuormad oli seĺg puu JõeK; tulejalg õli kesk põrandad Trm; põllu `tuhkur one piält punakas, kesk `selgä muss jut́t; `kervetegijä tegi vanass `kerve ja lei mäŕgi kesk `kerve palet; lõevoke teeb kesäle pesäd, kesk kesä eläjä jäĺje `sisse Kod; pilve seisab nagu müir kesk taevast Lai; taa nahk om muud́u hää, a keśk `nahka om suuŕ mulk `sisse lõigat; ma˽sattõ keśk purrõt ekkõ `sisse Har
2. (ajaliselt) keset; vahepeal kesk suid (suve) JJn; vana kikass kiŕg `õkva keśk üüd, kell kat́stõisskümme Har; mis sa siss naaridõʔ kesk kerigo `aigo Se
II. (millegi) keskmine, keskel asetsev (sag liitsõnades) a. (ruumiliselt) Esimäsed said keskmadalale, `toised ilisemad tulijad jäid `äärte `pääle; Oli tugev vuo, siis keskmadala päält üäd `saaki ei saand; siis ne peigmies ja pruut oli [U-kujulises pulmalauas] siel kesk `laua taga siis Kuu; kaiv on kesk `õvve pääl; kesk `vankris õli `keske puu Lüg; teised võrgud oo keskjäda; keskja köve `otsas oo `jälle ila Mus; Kesk soos seal oli esiti `eina `pölve Pöi; panen selle `estme just kesk parandale; see kibi oo kesk põllal. kesk tee peal; ta läks üsna kesk metsast läbi Mar; Moĺd `oĺli no üks nii pikk ku siit kesktuast ära `senna `lauva `juure Hää; eks pruut́ ja `peigmes õld `soajas isame järele, ja siis soaja `sõitis nende järele - - torupill `mängis kesk `soajas Kad; iest elab ja tagant elab, kesk vahe paigalt `surnud = vokk Sim; keskväĺjä servän õli siili pesä; kesk südä järve kõst one sügäv nagu jõgi Kod; löövad kahelt poolt mulla kesk vau `piale, kes se põhjast enam [kartuleid] `kaema akkas Lai; `kaevsin - - ja siit kesk kajolt `tuĺli si lõhe KJn; otsaukse pool taga`kirkus ning kesk`kirkus Jäm; Mari lauĺ keskkerikun helehede Harb. (ajaliselt) edimält temä `olli suvemi̬i̬s - -, keśkajal (keskealisena) `olli ta `veske poiss Ran
Vrd keskpea, kess2, kest3
keskel1 `keskel spor R eP Hls Krk Ran Nõo Se; `keśkel Krk TLä Krl; -`keśkel Plv Räp
I. adv
1. (ruumiliselt) keskkohas, -paigas, keskses asendis, ringi sees; keskkohta, -paika Mehed `issuti kobaras rie nenas ja puusärk õli `selja taga. `Miestel `viinapudel `keskel Jõh; jahudi käsikivi pεεl, kaks suurd ümargust kivi, siis auk `keskel Käi; siis sial `keskel meres oo suur kibi raho Lih; `kolne nuṕp keskel ja `valged ääred, need oo kana`persed Var; uśs seisab keras nagu - - küünal, pea `keskel nagu tikk üleval VJg; `kambrid olid otsas, rehetuba `keskel Pal; ahjusuu jääp `keskel ja ahjusuu kõrvast tuleve lõõri Krk; kolm pata oĺl rinna pääl (reas), suuŕ pada oĺl `keśkel, kat́si pooli `oĺli `väikese˽paaʔ Krl || lassid oo `sohksed ümmarikud - - `keskel `kohtas üks auk Var Vrd keskkottan
2. ajal, keset sösare sörmus `katke mingu `keskel kihla ajal Phl
II. postp
1. (ruumiliselt millegi) keskosas, -paigas, (ringi) sees rihe‿pel ollasse ooste `keskel; kaśs magab vilja lasu `keskel Khk; ta `olli tule `keskel kohe Muh; paja põhja `keskel oli suur auk Juu; konks õli laes ja pada õli kere (onni) `keskel konksu õtsas Trm
2. (ajaliselt) keskpaigas, keset kasu`lauped on nädala `keskel Phl
3. seas, hulgas, keskis, -vahel (sag liitsõnades) Oma `keskel on `tähtsad mihed, omal viel `korvatagused `märjad Kuu; `vennaste `keskel ei tohi `riidu `olla Vai; vana oli ise teiste `keskel Pöi; taluinimest elavad oma`keskel, linnainimes oma`keskel Hää; uńt oli lammaste `keskel, `tahtis `lammad ää `murda Juu; laps oli väilal `lillede `keskel VJg; poiss jooseb `rahva `keskel Hls; pidänuva oma`keśkel aru Ran; paremb `hindä `keskel aŕa lõpeta sjo asi Se
III. prep keskosas, keskmisse ossa, teat alas(se) kajaka ingemaa on liivaleetselg `keskel merd Jõe; `räime üidasse `keskel maad silk Muh; `keskel selle `platsi oli olnd - - kaev Kse; Viib keele `keskel kõhtu (väga maitsev) Han; Madise (talu) oo `keskel külä `rohkem Var; luuk om `keskel `kelpa Krk
Vrd keset, kesk(es), keskis
kiik1 kiik g kiige Pöi Muh Rei spor L, K Kod, `kiige R (n `kiike Vai, n, g `kiike Lüg), g kiiga Jäm Khk(`kiika) Pha Kaa Hi, `kiiga Kuu, kiigu Khk Muh L Amb JJn Koe VMr Pil M San Nõo
1. kiikumisvahend, kiik `kiige ala `lähtvad `ehtu Jõe; `lähmä `kiikele; `kiige `aisad `käiväd ülevält `arjabust `alle `põhja `raami Lüg; mene `kiige `pääle, miä `kiigudan sinu Vai; `meite külas pole `kiika Jäm; `laube `öhta noored `tantsivad kiiga all Khk; Nee olid pisiksed kiiged mis nelja aisaga olid, suured kiiged olid ikka kuie aisaga Pöi; tüdrikud ja poisid `ollid iga ilm pühabe `õhta värava taga `kiikes ja `tantsisid Muh; Kiik käis üle völli nägu viipsik, aga `purju äi jäänd Rei; ma olen isi kua `kiiku küll teind ja Mär; sui köisid küla `kiikede all Lih; aerudega kiik `oĺli neĺla postiga Tor; `enne oĺli `kiike paĺlu Saa; igä `lauba `õhta ja pühäbä `õhta läksid kiige `alla kokko Juu; kiik oli sial `Sauka talu väravas, siis käisime sial kiige all Koe; ulgakeisi kiigevad siäl kiige piäl Kod; `nööridega kiik Plt; üle võlvi aetasse kiigel KJn; pü̬ü̬rkiik om uvve aa kiik, `juśku karasseĺl laadan Krk
2. lapsehäll, kätki laps leheb `kiika magama Khk; kolm naist maeas, egal oli lapse kiik, tuba `kiikasid täis Emm; Kiiga `pöhjas oli eina kott Rei; jusku tite kiik (kitsas vanker või lootsik) Hää; õli vedruga kiik ja vibuga kiik Kod Vrd kiigu
3. jalaga sõtkutav linamasinSan
Vrd kiiga1, kiige1
kiikar1 `kiikar kiitleja See tühi kiidujutt, `kiikari jutt Hää
kiki1kikk5
kikk1 kikk g kiku Saa Kod MMg Äks SJn Vil eL(ḱ- Se; kiḱk Hls Võn; g -o Plv Vas); kiḱk g kiki Ran Kam pikuti üle leiva lõigatud poolik viil(ukas), pealmise või alumise koorikuga; hv põiki üle poole leiva lõigatud viil(ukas), nii pealmise kui alumise koorikuga paĺlu sa tahad, kas kiku või kaniku; laua pääl oĺli paĺlu levä kikke `vaĺmis lõigatud Saa; edemält lõegati puale leevä piält kikk, pitkergune Kod; egäss tervet kikku `kennigi es saa Pst; alumise koore mant lõigats alumine kikk, `päälmise koore mant `päälmine kikk üle `terve levä; ku ta (leivaviil) lõigati ütest küĺlest, siss olli ta kikk, ku `riśti otsast siss olli kanik Hls; kate käe kikk (õhuke leivaviil) Krk; pidu `pääle lõegati iks käär, aga egäpäevi `lavva `pääle lõegati kikk Nõo; Patta pannen lõigati [käkk] kiku kaupa väikses tüḱes San; Perremi̬i̬ss neh jagi egalõ ütele tüḱk liha ja˽kikk `leibä Rõu; üte otsa pu̬u̬lt ja tõsõ pu̬u̬lt lõigatass kikoʔ Vas; `lõikat kumma küle taht pu̬u̬lt kikku, kääro `lõikat kandso pu̬u̬lt Räp; `lõika sullõ üt́e śaksakiku (väga õhukese). śaksa kikkõga saa aiʔ talorahvas sööńüʔ Se ||fig sünnü ei˽tu̬u̬ kikk inäp leevä `otsa, kink jo ärʔum lõigat Rõu
kikki1 kikki Lüg IisR Vai spor eP, Hls Krk TLä Vas, kiḱki San Rõu
1. a. õieli, püsti `taimed `langevad `lonti. ajavad kikki tagasi ja `püsti Lüg; jänene `tömbas körvad kikki ning vöttas `minna Khk; Lõua `alla on kikki `aetu üks tut́t (habet) Hää; tüdrukud, aage pääd kikki, täna on paelu `poissa; obone tõstab kõrvad nii kikki ja `kuulab Juu; [hundikoer] lü̬ü̬b kõrvad kikki, siis tämä kõhe näeb ja kuuleb Kod; aa varvaste `pääle kikki; [kapsa]looma aave kikki, lääve kasume Krk b. fig (teraselt kuulatavast inimesest) `Katsu `kõrvad kikki ajada ja `kuulada, keda `räegitasse IisR; aja `korvad kikki, siis `kuuled paremmast Vai; kui tahad `easti kuulda siis pane köru kikki Vll; Käśtakse `kõrva kikki `aada, kuigi ta kikki ei lähe Jür Vrd tikki
2. kikkis a. `ninda kikki pihad `sellel (õlanukid hoiduvad ülespoole); kikki `pihta mies Lüg; uńdi liigi koeradel one kõrvad kikki; kübär on piän õege kikki ja ühe serva piäl Kod; si̬i̬ oo sitt põrss, kel kõrva kikki; tiĺlukse kikki kõrvakse ku jänesel Krk; pinikesel oĺli˽kiḱki kõrvaʔ Rõu b. fig (teraselt kuulatavast inimesest) kõrva kikki pähän, mis sa nõnda `kullet Krk;`kulleb, kõrva kikki Ran; Kuʔ miʔ midägi `hindävahel kõnõlõ, siss ämm kullõs kõrva kikki Vas
3. (ehtimisest) Oh sa ee, mis nii kikki pannakse Pöi; Vana oma üsä kikki siädn Khn; poiss on ennast nii kikki löönd Juu Vrd kiksi
kikku1 kikku Jäm Hää Juu JMd VJg int (hõige lapsele, tavaliselt peitust mängides) kikku tee lapsele küll: kikku ja kukku Juu; lapsele `üeldakse vahel kikku JMd; kikku tegema lapsega mängides “kiku” hüüdma, peitust mängima, (salaja) piiluma lapsele tihaste kikku Jäm; salaja teisel tiib kikku Hää; lapsed teeväd ukse taga kikku Juu Vrd kikk8
kiks1 kiks Jür VJg Kod, g kiksi Jäm Khk Kaa Vll Pöi Emm Rei Mar Han (kiḱs Saa; g kiḱsi Hää) HaLä Sim Lai, `kiksi Jõh, kiksu Mär, `kiksu Lüg; pl keksid Vll Käi; n, g`kiksi VNg; ill `kiksi Muh Kul lstk hammas joba `kiksud (piimahambad) tulevad lagele Lüg; Kiksid näksavad äga peale juba; Ambad olid alasiks ja vana kiks oli vasariks Pöi; Näita, kas `kiksisi ka suus on; Jah üks kiks on juba Hää; kis [lapse suus] kiksi leiab, se peäb `elmed ostma Juu; kiksi pistma 1. ära söömaMuh Kul Han Juu 2. varastama, näppama (peam söödavat)Kul Han; kiksi lööma varastama, näppama (peam söödavat) Vrd kikk5, kõks, käks, riks
2. lstk suurauad Paneme kiksid sohe. Veta kiksid sohe ka Kaa
kiku1 kiko Plv Vas Räp Se; kiku Nõo euf, lstk kikas “kiko”! hõik mano kikast Se
kilk1 kiĺk, kilk g kiĺgi, kilgi S L KPõ Iis Trm Plt KJn Kõp; kilk g `kilgi R(n `kilki VNg Vai)
1. toakilk (Gryllus domesticus) kilk on niisamate kui üks rohu sirk, `siiväd on `selläss VNg; `anneti `kilgile `ammas, et kilk pidi `andama raud`amba, mis ei valuta Jõh; kui `nuorel kuul tuod save, minega `ahju tehä, siis siginöd `kilgid Vai; kiĺk karjub ähk laulab Khk; `Ahjus elas kilkide kuningas, see oli `jälle laste irmutamiseks Pöi; kilgil o nii kana eal et Muh; kilk on tirtsu pool`venda Emm; kilgid riuksuvad, ei lase `öösi magada Tõs; elav õbedad `antase kiĺgidele `süia Tor; kui `surnu `vanker `mööda sõidab, siis tuleb seitse `kiĺki tiku `topsi panna ja `järgi visata ja ütelda: kiĺgid minge `mulda, siss sai kiĺgidest `lahti Saa; ahju `pialne `kiĺka täis Juu; kiĺgil kohe suur vurin kui `lendab Kad; ahju riit́sikad ehk kiĺgid KJn || fig (piimahammas visatakse ahju peale ja öeldakse) Kilk säh sie sida `ammas, anna `mulle uus raud`ammas Kuu; kilk säh kivi`ammas, `anna `mulle raud`ammas VNg; Kiĺk võta końtammas, anna raudammas `vastu Pöi; kiĺk säh luuammas, anna `mulle raudammas Sim || (väikesest olendist, asjast) [supp nii] öhune kut kiĺk (liiga vedel) Jäm; Ise kut pisike kiĺk (väike laps) Pöi; Kilgi ruunamese nuga (väike nuga) Mar; nüid [rukki] pia nagu kiĺk `otsas Pai
2. merikilk (Mesidothea) kilgid on nagu joevähk, kuid ei `kolba süüa Jõe; mere`kilgid näriväd `võrkusi, neid `kilkisi on vahest võrk täis jo, `vaalakad `karva `allid Jõh; ma `vaatsi ka korra `ümber, mis sa kilgist (vähist) sööd Jäm; kilgid - - `seuksed mere putukad on, karused, `tiibi tal ei ole, ta ojub meres Kaa
3. fig a. kerge joove Paras kilk on tämäle jo pähä pugend Kuu; Kilk pias, tarvis viel `saada, ega siis enamb saa pidada Jõh; Kui kilk vähe pias oli, muudkut rääkis, mis ta keik teind on Pha; juba kilgid peas `laulvad Muh; suand kiĺgi pähä suand siis ei tiä mis teeb Juu; tal veke kiĺk jo pias, põle `talle änam `tarvis JMd; võt́tis tubli kilgi pähä, aeva kiĺk peas teisel VJg; küll sel on `kiĺki pias Iis || ajab pää `kilkisi täis ja kihisemma, kui `mõtled `siie ja `sinne Lüg; kilkis vintis, purjus küll on `kiĺkis Iis; `kiĺkis piaga Trm b. Kilk kalitses (rahapuudus) Vän
kink1 kink g king|u Muh Tor/-ń-/ Hää Saa K I(g -o Kod) M V(-ń- Har; g -o Plv Vas Se), `king|u Lüg Jõh IisR, -o Jõh, `kiŋŋu Kuu; kenk g kengu Rid/-ä-/ Mar Kul T(-ń-); `kinku, -o g `kingu Vai kõrgendik `künkkäs on `suuremb kui kink IisR; kenk einama sees Kul; si̬i̬ on lausk maa - - `ühtegi mätast ega `kinku ei ole Saa; `sõitis ühest kingust `alla ja teesest ülesse Kos; me põllul `kinkusi põle JMd; küngas on veikemb, kink on `kõrgemb Iis; riisu ein kingu `piäle, obene tu̬u̬b ärä; suared kasvavad lodo metsän, ni̬i̬d ei kasva `kõrge kingode piäl Kod; kos on liivased kingud, kraabib [mäger] maa `sisse augu Äks; kingu otsan kuuse all Trv; ańg `olli tuisanu nigu kengu `mu̬u̬du üless Ran; tu̬u̬ suresski Mõisanurme `kenku ärä Puh; kusi`kuklase kannava nokiga kokku suure kengu Nõo; `korgõ kenk, midägi sääl ei kasuʔ Võn; maa om `kinkõ täüs Har; mõtsaserväh `oĺle üt́s kuiv kink Räp; `mäidse maaʔ koh `kinka paĺlo Se
Vrd kingukas, kinks, künk
kirk1 kiŕk g kirgi Ote, kerk g kergi Saa kõblas, konks kerk raavi põhja `raidumiseks Saa; kos om sita kiŕk; sitakiŕk ja `kartuli`võtmise kiŕk Ote Vrd kiks2
kirka1 kirka JMd, g `kirka VNg Vai(g `kirga) Phl; `kirka Jõh Mar, `kiŕka Räp; kirk g kirga Rei tööriist, kirka `kirkaga `raiutasse paat (paasi) ja lõhutasse kive; sai `kaivo `raiuda `kirkaga Jõh; käib `kirgaga `raiumas `turbasi Vai; kirgaga `raida kivikruusi maad Rei; need mes kiba raiotasse, need oo `kirkad Mar; kirkaga raiutakse tie `kruusi `lahti JMd; kiŕka, ravvast terävä otsaga niguʔ kirvõśs, pestäss `mulda purulõʔ Räp Vrd kirgas2
kisk1 kisk g kisu Kuu VNg Muh Rid/ke-/ Mär Vig Tõs Khn/kjõ-/ Ris Juu Kad I(g -o Kod) Ksi Plt KJn Ran; n, g kisu Kuu Jõh S(keso Emm) L(keso Mar Vig, kjõsu Khn);`kisku, -o, g kiso Vai
1. kida, konksuke Lüö kisk `lauda `seinä, no siis saab `panna `säälisest `lehmä ketti Kuu; ahinge `aaral `onvatta kisud `küljes VNg; kisud äp lase `ülge`rauda sihilt ää `tulla, `keerab `keerdudega ikka änam `sisse Mus; `ülge roval kisud küljes Emm; ukse tappidele löödi kesod `külgi, et puu seest `välla ei tulnd Mar; se nool on sihuke kisudega olnd Kul; kisu jäi `sisse `kinni, ei lasn [kala] otst ää `menna mette Tõs; õngõ kjõsudõga käed kua `terven purus lõhutud Khn; lańt on kõverik ühe kisuga Amb; äkke pulga kisk Koe; krutskal on kisk külles ka vel Trm; unnadel o kisod Kod
2. oga, pind; nahanarmas `Küünä perade (päradesse) `leivad `niisikesed kisud, naha `külgä, nied õlid valusad Jõh; `laudu on `kiskosi täis old Vai; luukaaritsal `kanged teravad kisud `küĺgis Ris; kisk on `sitkem kui pind Amb; sie tieb sõrmed kibedaks, kui `kiskusi aab Kad; ku ri̬i̬da`muale minevä kusele, siis ajava kisod sõrme kü̬ü̬ne perä `piäle; obesel õlema `amma kisud, õõrutasse ja puhassatse suud Kod; reha varrel oli kisk küĺles Ksi; paenardel on kisud ~ killud üless löönd KJn || käbisoomus käbi kisud, kuuse kisud Kod
Vrd kisa2, kist1
kiski1 `kiski Muh Tõs
1. kissi, pilukile silmad `lähtvad juba `kiski Muh; silmäd `lähtvad `kiski, kui inimene unitses jääb Tõs
2. lokkima, kiskuma linase ja `takse `kangal põle `tähtsust mitte et pitsipuu oleks, `vilsel peab se olema, siis eared ep jäe `kiski mitte Muh
kiskja1 `kiskja VNg Jõh Jäm Krj Emm Rei Mär Kse Tor Ris Hag JMd Iis TLä San, `kiśkja Juu VJg Trm Plt,`kisja Hää, `kiskija Khk, `kiskje Krk; `kiskjä, `kiśkjä Kod Rõn V(-ja; kiš́ka Lei); `kiskuja R(-o- Vai) spor Sa, Mär Hää Juu JMd VJg Trm Plt, `kesko- Rei LNg Mar/-u-/, `kiskui Trv Hel
1. murdja (loom) `ilveksed on `kiskojad `luomad Vai; see on `kiskuja koer (tige, hammustaja) Khk; unt see köige ullem `kiskja on, misuke see köige `kiskjam on, seda ma küll εi tea Krj; suurtes `metsades elavad `kiskjad elajad Mär; uńdid ja `kisjad loomad murravad Hää; sie mies oo tige `justku `kiskja uńt Ris; kaśs on `kange `kiskja JMd; lõvi peab olema vist `kiskjamb viel kui lõukoer VJg; `kiśkja elajas, `murdja metsalene Plt; susi olli `kiskui Hel; soeʔ ommaʔ `kiskjäʔ eläjeʔ, üt́s `kiskjä kuri elläi Krl Vrd kiskjas1
2. riiakas, tige, tülitseja (inimene) Õli `kiskuja, `juodos ku käis sis ikke alustass `riiu Lüg; nee olid `seoksed `kiskijad ning riiakad Khk; nii `easte elasime, ma pöle niisugone `keskoja inimene Rei; vääga `kiskuja inime, temaga ei või puil ega mail `olla VJg; `taplejäd `kiskjäd mehed ei õllud Kod; `nuaga ei tohi lapsel `küina lõigata, sest `saama `kiskuja, `kakleja Plt Vrd kismak
3. ihne, ahnitseja, omakasupüüdlik (inimene) üks `püüdäjä, oma `puole `kiskuja inimine, tämä kobika ei jättä Lüg; siin oli va tüir `kaupmes, naa `eese `poole `keskoja inimene LNg; peremies on väga `kiśkja VJg; nemä om `seantse `kiskje rahvass Krk; mõni inimene om serände `kiskja, kraabiss kõik `endäle Ran; ni juudi omma `kiśkja inemise San; mi˽perremiiśs om `väega `kiśkja, tii˽sa˽telle ku häste, alasi timä jorisass Har; `kiśkjä ineminõ, `kopka pääl `kisklõss (tingib) Se Vrd kiskur
Vrd kisklik2
klõks1 klõḱs g klõksi hiirelõks hiire klõḱs Vas; pandass sinnäʔ munna vai kalla vai - - klõḱs lätt kinniʔ, uśs lätt kinniʔ, ja [hiir] om klõḱsih Se
koik1 koik g koig|u (koe-) Muh Hi Kse HaLä, g -i Jäm Ris Rap, koiku Var Iis
1. koiku, nari `kambri `tehti suured koigud Muh; koik - - kaks-kolm asemed olid üksteise pεεl üleval Käi; vana koik `nurkas Ris; magab koegus Nis; eidan sinna `koiku magama Iis Vrd koigas1, koika
2. kanatoolKse
kokk1 kokk g kok|a spor eP, Trv Hls Puh Nõo TMr San Rõu Räp Se, -e Hel, Krl Har Rõu Vas, koga Kuu; n, g kokka VNg Vai(kokki), g koga Vai, pl kokkad Lüg keetja, toiduvalmistaja Kudas kokk, `ninda rokk Kuu; `mõisas `enne õlivad kokkad Lüg; eks `laivas oled kogad; kokki `poiga sie `keitäs `laiva pääl `süvvä Vai; (mõisas) üks oli kokk, see tegi `sakstele sööma Jäm; Kokal jalg kukla taga (ei jõudnud toitu valmis) Kaa; `keetja kokk oli `seltsis. ikka `naisterahvas oli kokaks (rändpüügil) Käi; umigu kell kolm mehed tulad `maale, kokal pidi seks ajaks olema juba `karduli ja silgusupp `valmis keedet Phl; `Laõvas vahõl `naisi kua kokaks Khn; ma käisin noorest peast järjest möda `jootusi kokaks Juu; igas `mõisas oli oma kokk. kokad tegid `sakstele `süia Lai; mõnikõrd olli ma koke ametin Hel; maal ti̬i̬b `pernane perele `süvvä, a kokk ti̬i̬b `kossegi liinan söögimajan Nõo; `mõisnikuʔ pedävõʔ kokkõ söögi tegijäss Krl; üt́s tütäŕ oĺl siin `haiglah kokõh Vas; pido `aigu oĺl siin kokah Räp || fig Supil aa koka mekk sees (põhja kõrbenud) Emm; Mitu kokka kõrvetavad pudru ää Han; nälg õleva kõege parem kokk Kod
koks1 koks g `koksi kivisöe jäätmed `Rannas igä on `koksisi, eks neid `laevust visada `ahjujest meresse Kuu
kolk1 kolk g kolg|i Emm, g -u PJg Rak Ksi Trv Pst Hls, -a Var Tõs Pär Kan, `kolgi Kuu, `kolka Lüg; koĺk Mar Kei Lai Võn Se, g kolgi Sa Muh LäLõ Tõs(kolga) Amb Hls Krk Hel Nõo Kam Ote Har, g koĺgi spor L K, Iis Trm Kod San Krl Har Rõu Plv Räp; pl `kolkad VNg IisR(`kolkid), `kolgud Kuu VNg, kolgud ~ kolgod Mih, koĺgiʔ Vas; g koĺgi Urv
1. (puust) esemeda. adra või äkke veopuu, mille külge kinnitatakse aisad Kolk on kurg`atral `aisa `õtsas, `kolkaga paremb obosel `kierada Lüg; Täna on `sahkamine läbi, see va aiste koĺk läks `katki Pöi; kolgad olid `sitke kase puust, nupid `otsas, `sinnä `pandi rihmäd Var; veoraua `külgi köevad kolgid, kolgide`külgi aesad Tõs; koĺgi külges olid trengid ja `treńgega `pańti obu ette Aud; sahk`varte `otsas on koĺk, kui obene ette pannakse siis obune sellega viab Koe; koĺgid `tehti adrale kua Trm; suure adral om üit́s suur koĺk ja kait́s `väikest `kolki Krk; adra `tiisli `otsa käis teĺlraud, `tiisli konksu `otsa käis koĺk, tolle kolgi `küĺge käis vi̬i̬l kait́s `kolki Nõo; vanast olli vehmerdega äglisid kah, nüid om kolgiga ja köüdsega Ote; Saksamaa adral pidi kolk olõma, muidu es saa hobõst ette `pandaʔ Urv; `atru ja `äklõ̭ man ommaʔ koĺgiʔ Krl; sinnä˽truĺli ette `pańti koĺgigaʔ üt́s hopõń ette Rõu; koĺk om mink piteh hobõ̭st saa ette `pandaʔ Se b. rehepeksuvahend, koot `kolkal on vars `õtsas, nui taga Lüg; `vasta `seina `estest rabatud ja siiss `nende `koĺkidega `saivad `puhtast `lüödud IisR; Kolgid on pika varre otsas, nendega kolgiti vili ära Jäm; mugadel olid söuksed kolgid ehk nuiad, mis `keertsid varre `otsas Kaa; vart on ühe`tükne köver puu, kolgil nui on vörraldega `otsas Krj; pindad ehk koĺgid, need on üks Kir; pärast pekseti pindadega, koĺk oli sial `varre `otsas Ris; vanasti pekseti `rehte koĺgiga Koe; kolki andma peksa andma Tahid kätte `maksta, `läksid `kolki `andma IisR; `andis teesele, tegi teesele `kolki Tõs; sinul saab `koĺki `antud Ris; kolki saama peksa saama küll tama sai `kolki Vai; sai isa kääst `kolki küll, aga kas ta sest kuulab Khk; Kis `koera ti̬i̬b, si̬i̬ `koĺki saab Hää; sai seĺsimaja juures `koĺki VJg; si̬i̬ olli `kolki saanu kõrdsin Krk c. kütke, pand `luamil on `vitsust `kolkad `kaulas VNg; vanal ajal õli siis `lehmä `kaulamused, `kolkad Lüg; millega veis seina küljes `kinni keib nee on kolgid Khk; Obusel oli pannaga koĺk `kaelas kui ta üle aja toppis Pöi; kolk `olli seina müiri `külges, pael `olli kolgi august läbi Muh; ärja kolgad, puust `tehtud Tõs; [pahur loom] üppas selle kolguga ikka üle aea, pidand see kolk kedagi PJg; emmis - - läks mõesa väĺläle, rangid `kaelas, kui see ei aedand, siis `pańdi koĺk järele Juu; [jahikoer] läit́s `mõtsa kigen ta kolguge Hls Vrd kolge2 d. värava sulgemispuu kolk pistetse värävä kahe pulga vahelt läbi, teene ots jääb teese pulga taha Tõs; õue väräväd olid `koĺkidega; kui värä `kińni `pańdi, siis koĺk `pańdi värävä sõlest läbi teene`poole Juu e. kandmisvahend puu koĺgid - - kus nied pajad otsas rippusid KuuK; nied old koĺgid, vitsad olid kokku kieratud jah sedasi luoga `muodi jah Amb; `kolkad [olid] kase`okstest `tehtud, selle `piale sai põhk `pandud JJn; `tu̬u̬repuu ja koĺk, raud vahepäl, koĺk pistets `tu̬u̬re `kõŕvest läbi Krk f. pulgake, lauake; puulatt siis `pańdi [kuhjale] sured `kolme`aarased, sured `kolgud, `siuti kokku ja nied `pandi `piale, et `einad ära ei lähä Kuu; puu `kolgud VNg; puu koĺk, veike laua lapp, nöör taga Aud; miul om kolm neli kolgige võtit (lipp võtme küljes) Krk g. vahend köie tegemiseks köietegemise kolgud olid, teene aeas vändast `ümmer, teene `oidis `pöidla keede vahel; keerutas sedasi nende `kolkudega Mih h. kastreerimisvahend `jäära tagumise kolgid olid sihantsed sammud kut sönni tagumise kolgid, äga poole pisemad Khk i. puutallaga king puu kolgi jalan, `seantse `koĺkege [paha käia] Krk; puu kolgaʔ, `nakluga rõivass pääle lü̬ü̬d, puu tald kõo puust Kan Vrd kolbak1
2. esemete osad a. kangaspuude osa `kolkude `külge `saavad `niie keppid `niisidega `siutud Jõh; `kanga kolgid, mis `jalgade all tallati Muh; suured kolgud olid koa, kaks suurt `kolku - - suured kolgud kudusid kahe niiega Mih; niitele panime koĺgid `alla Iis b. kalapüügivahendi osa tina koĺk oli, öŋŋe koĺk (õnge raskus) Khk; Koĺk ojab kupu vee peal (võrgutähis) Pöi; kolgid olid sees, siis ta (rääts) `seisis `püsti, `kolkidel olid augud sihes, vitsad köisid läbi Kse; mut́i kolgad Aud c. ree osa ree koĺk on eden kos õhjad piäl Kod d. kingakonts ma sain suise aja eest ühed traadiga ömmeldud kiŋŋad, puu kolgid olid all Krj
3. fig a. millestki suurest väga suur koĺk akkas selle pisikse otsa (suur tursk haaras pisemat) Khk; (suurest piibust) Kust sa `söukse kolgi oled soand Pöi b. raskusest, vaevast Puhtalt priipahkumees, pole tal naist ega last kolgiks kaelas Kaa; sedä ma küll ei ti̬i̬, et ma omal kolgi `kaala võta (abiellumisest) Krk c. mehe suguelunditest ärä `ihka neid `naisemehe `kolkosi Lüg; Kas kolgid on alles? Jäm
Vrd kolt2
kolks1 kolks VNg Lüg Trm, g kolksu Jäm Mär Kse Var Hää Jür Koe
1. kolksatus `kuulin kolks sääl käis Lüg; kilksud, kolksud kuulda Kse; Linalõuguti kaaś tieb ia kolksu, kui ta üless tõstad ja `jälle `kinni lased Jür; kõik kohad olid `kolksusi ja `mürtsusi täis Koe
2. hoop, löök Sai kolksu pihta Jäm; sai kolksu pähä Mär
konk1 konk g kongu Lai T Krl, kongo Võn Plv Räp Se
1. (haaramis-, kinnitus-, riputus)konks kaelkoogud õlale - - teine pang teise kongu `otsa Lai; [unna] kongud susati `otsapidi õle sütsi `siśse; kongude `külge [pandi hingede abil] uiss Ran; konk olli saena sehen, pannit vü̬ü̬ `kanga sinna `otsa; `võeti suur pikk toḱk, keedeti (köideti) nu̬u̬ kaits [kokkuköidetud sauna] `vihta kongu `mu̬u̬du sinna `otsa, sai ahju luud Puh; [aidas] olid singi lae all ripun serätse `konkega; `puune `olli tu̬u̬ [ukse] sagara konk ka; usse krambil `olli kaits `aasa, üits kos kraḿp `kinni `olli, ja tõene kos krambi konk `sisse läits Nõo; oĺl kongu otsan `paakõni, sääl `peestedi `sü̬ü̬ki Krl; `haugi püvvetäss mõrradõga ja sõ̭ss `konkega (põhjaõngedega) kah. pandass särg kongo `otsa nööräga; angõrja sööse kongo `suuhtõ, konk lätt `lõpsõst `sisse; ravvast `vehmreperä konguʔ oma˽tulnuʔ viiskümmend viis aast`aiga tagasi Räp; ussõ konk, piida siseh ja tõõnõ om hińg Se || fig miul jäävä jala `kangess ku kongu Puh; mes mia pupega ti̬i̬, mia ole vana inimesekonk (kõver, küürus); ää käsi om täl nigu konk jälle Nõo
2. (konksja või haralise otsaga) tööriist kate aruga konk `olli, konguga `kisti sitt unnikude Puh; `u̬u̬piss vanast `olli `puune konk [sõnniku tõmbamiseks]; tõene küliss, tõene vedäss `itskmit, `olli konk käen; me võtime puust konguga [madalast] kajost vett Nõo; [ma] kae, timä kakup konguga mõtsan palu `samblit lehmile `alla panna Võn; ma tei kongo sõ̭ss `tu̬u̬ga kisi `ossõʔ `maahaʔ Plv; `kapla tetäss, s‿omma `sääntse kongo, puudsõ hangoʔ; konk (oksast konksuga pikk puu võrkude otsimiseks) Se || fig tä inemine om haŕgiga toogata, kongoga tõmmata (laisk) Räp
3. fig vigur, riugas mõni kõneleb `konkega, [jutul] kongu sehen, täl nu kongu jutu; tu̬u̬ nigu `konkega `viskab serätsit kongu sõnu `siśse Ran; esi pääld nätä om vaga, aga sehen om `väega paĺlu `konke Nõo; mi̬ veĺlo‿ks vigurdõgaʔ, kuĺla veĺlo `konkagaʔ, `konkaga ja `hankagaʔ; omma tal `konkaga˽sõ̭naʔ Se
Vrd konks1
konka1 `konka Lüg Jõh(-ń-); konka Trv; końka Kaa; końtka Krk vana, vilets olend; kronu minä vana `konka Lüg; Settuga `kutsusima siin `konkast Jõh; Äi seikse vana końkaga sa‿p tee niid kevadist tööd ühtid ää Kaa; Valmis konka (vara poolest vaene) Trv; vana obese tüḱk, końtka Krk
konkar1 `konkar g -a kolikamber; latter Igas `konkaras õli siis üks obune `kõrraga sies; Sääl `konkaras piaks üks vana märss viel `alles õlema Jõh
konks1 konks g konksu (kongsu) eP(g -o) Trv Puh Nõo Kam Har spor VId(g konkso Räp), konksi Tõs Tor Hää Saa KJn(g kongsi) SJn, `konksu (-o) R(n, g `konksu, -o Vai, -i VNg); końks g konksi (kongsi) Vil M spor T, końksi (końgsi) spor V(kuńks g kuńgsi)
1. (hrl eseme osana) kõver(datud) ots(ik), konks a. haaramis-, kinnitus-, ühenduskonks Aepuu konks (aepuu kinnitamiseks paadi äärelaua külge) Jõe; `pirkli pääs `onvata `konksid `pandu [kuhu käivad prassid kinni] VNg; [sepa] `lõõtsa `konkso `külge `panna `nüöri õts `kinni Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas - - `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; mönel adral olid aasad ning konksud Kär; `Sõuksed konksud `pandi kohe tegemise `aegu [hoone] müüri `sisse, kõverad tamme oksad. Konksu `küĺge `siuti siis loom `kinni Pöi; enni näh kallati ree aisad, nüid tehässe ikke `konksodega Mar; [vankri] aisa konks o rõukpaku `küĺgis Kse; [pahural] obusel `tehti küll koogud `kaela - - aŕk oli ja `seoke konks ja se konks akkas `aeda `kinni; agur oo viie kuie konksiga Tõs; `pootsvaagil on konks ja terav ots Sim; aviunnal on vask konks ja `mätjas pannasse konksu `õtsa Trm; konks oli `mutri küĺjes, `sinna taha käis juhiraud [vankri esiteljel] Lai; kövve konksi [ree] jalaste pää `otse sehen Krk; `vehmre pesä kongsid pandass telle `külge Ran; Sõ̭ss oĺl üt́s sääne saina külen kuńks, no sõ̭ss tu̬u̬ tõnõ ots `pańti sinnä˽kuńgsi `küĺge [vöökudumisel] Urv; hobõsa pandass koĺgipuiega sinna [adra] końksi manu˽kińniʔ Har; ri̬i̬ravva końgsiʔ omavaʔ i̬i̬n ja takan, kabl pandass näide `taadõ ku `ku̬u̬rmat tetäss Räp b. riputuskonks; varn, nagi `õhjad ja obose `riistad `pannasse `konksu rippumaie Lüg; rätik ripub konksu `otsas Khk; Sii on tükk konksu, pane [rakmed] siia `otsa Pöi; pannakse sari kongsu `otsa Mär; ma võta panged konksude `otsa Tõs; kaju konks, kus pang otses on Hää; eks pange riided konksu `otsa Tür; margap̀u konks on allpu̬u̬l, konksu `õtsa paad aśja Kod; võtad pange `sinna [kaelkookude] `konksu Lai; supi`kuĺpidel `oĺlid konksid külles, `nuaga `oĺli `siuke kõver konks `otsa lõegatud KJn; konksud `oĺlid õla pial, `õlped õegati SJn; puu küĺlen koogu otsan olli końks [paja jaoks] Trv; kaalpuudel olliva konksi küĺlen Ote; nuial kah om końks `otsa tett Har; kae noʔ, końks om sääl mäepu̬u̬l [kella ülesriputamiseks] Plv c. puu- või raudkonks akna- või uksepiidas (hingede jaoks) `akna `konksod ja `iŋŋed `tuua `linnast; auk `puuriti `piida `sisse ja puu konks `lüödi `sisse; liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod Lüg; värava `samba konks Khk; uks on `konkside ots KJn; ni̬i̬d oĺlid kiik maasepä `tehtud - - ni̬i̬d naalad ja konksid ja inged [ustel] Vil; usse piida `sisse `olli `lü̬ü̬du puust konks, kos tu sakar `otsa `panti Nõo; ussõ hińg om konksu pääle pant, muud́u ei saisa uśs `ülhlin Hard. fig Pane `siia konksu taha ja `voatame kummal `järge annab (sõrmkoogu vedamisest); Parama kää sõrmed kõveras püus kut konksud; Nina peas kut konks (“ülespidi kõver”) Pöi; [kuldil] võhad nagu sured `irmsad kongsud Jür; taa (vanainimene) um jäänü˽nigu końks [küüru] Plv
2. (sag sisekohakäändeis) suluse või kinnise osa a. akna-, uksehaak; (selle vastus) metallist aas, obadus `Akna`konksud (haagid) Jõe; pane aken `konksu; aek köib konksu `otsa Tõs; meil on aiavärat konksis Saa; obadus on siis kui lüiakse värava pośti `sisse rauast kieratud luoga `muodi konks Kad; `akna tripi konks Kod; pane uks `aaki ehk `konkso Plt; meil `võõruss uśs om `kinni, si̬i̬st pu̬u̬lt konksin. pannass si̬i̬st pu̬u̬lt `konksi Krk b. hammas, sakk (`ukse) `riivi konks Lüg; käerauaga uksed käisid `konksi, läksid mud́u `lahti Saa; konks lüiakse ukse `tendre `sisse. link käib konksu taha Nis; tu̬u̬ ussõlink om kah konksin Har; kuht́ jäi ussõ kongsu `otsa [kinni] Plv c. kiŋŋa konksud änamasti [nöörsaabastel] Khk
3. hrl konksja või haralise otsaga tööriist `Kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi Lüg; Ennemal aal oli nisuke truadist konks koe, millega sai lühirauast lõng läbi tõmmata Amb; siiva konks (tuuliku tiibadele purje seadmiseks) Kod; sukka paneki konks (soasulane) Trv; pane konks (ankur) `sisse hum Ran; kongsiga `lü̬ü̬di [semmipuu] kõõlussele pääle, siss ta vedrut `ästi Ote; kuńksiga (roobiga) `hüt́si `kiskma; Vihukonks (puukonks rukkivihkude sidumiseks) Rõu a. kartulikonks, kabli `kardoli maa oli `külmand, konks pole `tahtnd `sesse `mennaged Rei; `enni `tehti kardoli `võtmese konksod puust Kul; konksiga kistase kardulid Tor; mõni `kroapis ikke konksoga [kartuli] pesad ja servad `lahti Juu; konksuga `võetasse kartulid Iis b. sõnnikukonks üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga Vai; sõnniku maha `kiskmese jaoss oli konks, pikk puu vaŕs oli taga, üksaenuke raud pulk `sesse `löödud - - pärast tuli `putkega ja kahe araga konks Mih; konksuga kraabiti [sõnnik] `vankri pialt maha Pee; maha`kistav konks Trv; sitta tõsteti `vikluga, maha `kisti kongsiga Ran; [talgutel] maha `laskja, tõmmaśs kongsiga `ku̬u̬rmast sitta maha unikude Ote c. vahend külvikriipsu vedamiseks, hitsmekook kui isa külis, siis ma vädasin konksoga `sitmid LNg; konksuga aets küli rind `sisse Lih; `sitmed `vääti jalaga või konksuga Mih; `itskma piir `veeti jalaga ehk kongsiga Kam d. heegelnõel eegeldamise konks Juu; kongsuga tehakse `pit́si Sim; perenaene konksuga kudus kaŕdinad Kod e. fig mis sa oodad, eks sa löö konks taa (kurameerimisest) Emm; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai
4. kõver(d)us, looge Ku sa puu öhes juurearudega, juurekonksiga ära raiud, siis jääb ka juurikapäss `küĺgi Hää; nüid on `paĺlast nihuksed konksod, põle enäm `tähtede `moodigi (ladina kirjast) Juu; jänes tieb küll `konksusid (haake) JõeK; ahha (h-tähe) konks Kad; äkine konks (käänak) lähäb Pala puale, ti̬i̬ one ku konks `ki̬i̬rab Kod; ruhikse kirvess olli `siante konksin ja selle konksige lü̬ü̬di si̬i̬st `vällä (õõnestati küna) Krk; naśte vü̬ü̬l olliva serätse joone katsipäädi veeren, ja `keskel olli serätse tärni ja kongsu ja risti Nõo; kuńksi nõnagaʔ Se
5. fig riugas, vigur `Konksosõnad õlivad - - [kosjas] `räägiti `lehma ehk `mullika `õstama Lüg; mehel on kongsud sies; `viskas tene `konksusi küll ette, aga jagu ei suand VJg; ku mõni `ütles `siantse konksi tõisel Krk; ta `mäńge tõsõlõ kavalusõga sääräst `konksu, et tõnõ is tiiä is Har; väimi̬i̬s lei konksu `sisse, es massa `reńti [mõisnikule] Rõu
6. fig vana, vilets olend Mis see vanainimese konks ennast enam teiste ulka segab Mar; vuih, mina ei akka `seokse vana konksu (vanaeide) `täidä `ot́sma Tõs; vana konks – vana kõver inime Plt; meid vana `konkse ei aia `kuskil [tööle], vana konksi kurdav kodun Krk; vana konks `tu̬u̬di tõsõss lehmäss San
7. Ja kui `äiäl seda vana `konksu (raha, varandust) ikke tugevast õli, siis õli sie tüttär misike õli Jõh
Vrd konk1, kook2
kook1 kook g koogi eP(kuo-, kua-; koek Muh, kuek Tõs); kuek g kuõgi Khn; ku̬u̬k g koogi Hää Saa eL(-; g kuogi Lei), kuagi Kod; kuok g `kuogi R(-ua-; n `kuoki VNg Vai)
1. kakuke, pätsike; pannkook; u keeks, kondiitrikook alesega kuok vai äbärik – `õtra jahudest ja `kartuli `putru pääl Lüg; miä akkan peräst `kuoku (kooke) `paistama Vai; `linnast saab εid `kookisid Khk; nüid tehasse `koeka ja `palla ja makka ja Muh; kook tehasse panni peal kas odrakook või nisokook või munakook Mar; egas vanast põln ju koogi `moodi mete Var; Tieme tänä `õhta `kuõka, suab ruttu `vaĺmis Khn; nagu ika `talgulised soavad paremad `süia, klimbisupid ja koogid, moosid `kõrva HJn; tien ühe suure pühade kuogi Iis; magusid `ku̬u̬ka ja `veini tuadasse katsele Kod; lät́i kook (korp) Ksi; veikest tüdrukud `öeldi vaest koogitegija; poisile viiasse kook, tütarlapsele `kringel, kui `vuatama minnasse Plt; vene kook (pliin) SJn; [tüdruku katsikule minekuks] lastass `pekrel iluss ku̬u̬ḱ tetä nii et säräb Hls; ma‿tli mi‿sa neist `ku̬u̬kest ti̬i̬d Nõo; terve˽pańnitäüśs `ku̬u̬kõ sattõ `tullõ Kan; siss ku kuuḱ kokku satass, siss omma nu̬u̬ munaʔ halvaʔ Har; Verest tet́te ka `ku̬u̬ke Räp || fig Läks (kadus) `nindagu kuok kabusta lehelt Kuu; Ta lapsed tegid sedasi `kookisi (tükke) `ühtelugu Khk; `Vetsime enne lõunat `loogu, aga siis tegi vihm koogi vahele; Mette‿p tεε kas sest asjast `miskid `kooki `välja tuleb (kas õnnestub) Kaa; Senest äi tule ead kooki (asi ei õnnestu) Emm
2. loomadele pressitud jõusööt, linaseemnekook [tõi] `kunturist lina`seeme `kooki Khk; süädäväd `ku̬u̬ka lehmile Kod; eläjide ku̬u̬ḱ Hls
kopka1 kopka Kei Iis Kod
1. puutöönduses kasutatav abivahend a.  vormlaud, šabloon [puunõu laudade] `Täpse `sõrvamese jauks oli kopka - - Lõige oli sial sees nagu veerand nõu `põhja. Laud `pandi kopka `oagi vahele ja siis trikmäsiga tõmmati kriips. Siis ööveldadi parajalt `viltu Kei b.  vahend, millega mõõdeti südameaugu kohta voki pingisIis c. vahend ratta vitsa või looga painutamisel Vitsa vedaja veab kopka abil vitsa painikule; kui vits kuard on siis püärätässe kopkaga `õigess; kopka peiäl (raudkonks, mille taha võetakse ratta vits) Kod
2. köiepöör üvä jäme puu nagu `kervevaŕs, tämäl kolm su̬u̬nt siden, tugevad sopid, si̬i̬ one kopka – kopkaga oiad köit ku `ki̬i̬räd Kod
kopkas1kopikas
kork1 koŕk VMr, g korgi Sa Muh L Ris Juu JMd Ann Pil KJn M spor T, koŕgi Tor Hää Koe Kad VJg I Plt spor V; kork JõeK, g korgi Muh Emm JMd, `korgi R(n `korki VNg Vai); el `korkist Kad
1. kerge elastne materjal (hrl korgitamme koorest) mere pääl [võrgu] käbid, `tehässe `korgist Lüg; `korgiga `saapad on `miestel, `korgist on nied `kontsad Jõh; nooda `laosed olid enne puust, nüid korgist Khk; Äi saa änam nii pailu `korki et sa pudeli topi teed Pöi; Korgist käbäd kõegõ paramad Khn; kork on `kerge, ei vajo kunagi `põhja JMd; võrgu kupp - - neid on `korkist ja Kad
2. sulgemisvahend `poldi `pääle `korki (puuketas) `pääle ja `terva viel (laeva plangutusest) VNg; pudelid `tahvad `korkisi `saada Lüg; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; pudel lõi korgi pealt ää Kse; Viinapudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi Khn; `tõmmas `koŕka `väĺla; pudelad koŕgitase koŕgipanejaga koŕgidega `kińni Tor; `ennevanast olid pudelitel koŕgid, nüid pannasse pleki tükk Lai; mõni on kõva koŕk, tene laseb ingätä KJn; [lassil] mõnikõrd puu punn ehen, mõnikõrd olli koŕk Hls; aga kaits karavinni `koŕki `oĺli küll [meil] Nõo; pańgi `ju̬u̬skõvaʔ no olõt paiganu `korkõga ja `ńartsõga Har; panõ pudelille koŕk `pääle Se Vrd kort1 || fig ei `räägi `laialt, `oian `korgi all Lüg; mes sinä koŕk kua `kerkled (lühikesest paksust mehest) Kod; nüid on üit́s `korki liiguten (peeretanud) Hls | (pisut purjus) pudeli korgi `peale `astund Mus; Joond pole, ainult korgi pεεle astund Emm; Korgi pääle saistanu Räp
3. kalapüünise (hrl korgist) ujuk kilu`võrkudel `käisivad `korgid pial Hlj; [kui] seda `korkipuud ei old meil `saada, siis `tehti kase tohust `niisukesed `korgid `sinne [võrgu] `pääle VNg; `nuodalinal on kived all ja `korgid pääl Vai; Pudeli koŕk oli õŋŋe korgiks, nüid on kohe sõuksed korgid `müia Pöi; kui kala uśsi ära neelas, siss tõmmas korgi vi̬i̬ `alla; õnge koŕk `tehti `enne korgist, nüid on `seake puust muna. vaist lõigasime kuiva puu otsa korgis Saa; `koŕki suab `teĺli, jõvipaal on koŕgiss läbi Kod; koŕk `panti nii `kõrgele, et õńg põhja ligi läits Ran; õngõ manh om koŕk, tu̬u̬ hoit õngõnööri vii pääl. kala `tõmbass koŕgi `alla Har; mõ̭nõl noodal imäl ommavaʔ korgiʔ Se Vrd korges1
korkis1 pruntis üht`puhku suu `korkis VNg
kosk1 kośk Hlj Aud, g kose Saa Juu JMd Tür Koe Sim Iis Trm spor VlPõ M T, Khn Võn Ote V; kosk Jõh, g kose Hää Juu Iis, kosa Lüg, `koske Emm; pl kosed Vän; `kosk(o) g koso Lüg Vai(g `kosko); kose g `koske Rei; n, g kosku Kuu/`k-/ Hel, kosu Urv, -o Vai; kõśk, kõsk g kõse Kod
1. paks puukoor (hrl pikk ja lai kuusekooreriba või suur paks pärnakooretükk) Mene vahi ehk saad mone `kuiva `kosku laastmaalt tule`süüteks Kuu; `saunale `tehti `pääle kosost kattus; `meie siin `metsä sies `saama ikke sedä va `kosko `õlpusammalt; tie [mesipuul] sie `õtsa`augu pulk `ninda lühikene, et kosod `pääle akkavad Lüg; pärna kosed (neist tehti saane) Vän; maja katussed `tehti vanast kosedest Hää; `enne `tehti kosest suanid, seĺlätagone ja kõik oli kosest; `koskega (pärnakoorega kaetud) soań Juu; kuuse `koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle ja Koe; kuusel tõmmati kosk maha, `tehti äda kõrral katusseid Iis; keväde `kisti `kõski kuusepuu küĺjess ja `paĺke küĺjess Kod; kuuse `koske `võeti naha `paŕkmise jaoss; kuuse kosest tetti mesilinnu `końge ja `püüti sellege mesilinnu sugu Krk; saani kose `olli pää pääle ja `põhja `lü̬ü̬dü Hel; tu̬u̬ lõhmusse kosest kaśt `olli `keŕge Nõo; üle paĺgi tõmmati `kirvõga räpp `sisse ja sõ̭ss oĺl sääne puu lapits, tu̬u̬ga tõugati tu̬u̬d `koskõ päält ärʔ Kan; Ku˽katuss jo˽kõ̭iḱ viimäne vaĺmiss oĺl, sõ̭ss kummutõdi kõ̭rd kuusõ `kośki katusõ haŕa üle; Vanast `kiśti kuusõ ja˽kõo `kośki, nu̬u̬˽kuivati ärʔ ja˽`müüdi mahaʔ Rõu || (millestki kõvast ja jäigast; sag võrdlustes) `märjäd `riided ottab `külmägä `kangeks `nindagu `kuuse `kosku; `riided on `nüöril peris `koskud Kuu; [riie mustusest] köva nagu suur kose Rei; se va kośk `riie, pane püksid `püśti seisma, ku tahad Aud; kot́t on nii märjaks soand ja kõva nagu kośk kohe Juu; riie pudruga kõvaks `kuivand kui kośk Koe; sie `passel on kõvast `kuivand ku kośk Sim; `rõõva küĺmenu ku kose Krk; vanast `panti tu̬u̬ kare ame ku kośk sulle `säĺgä Nõo; taavass `oĺle `seĺge nigu vaśk ja `ammõjakk ärä küĺmänu ko kośk Võn; nahk om paks kui kośk Krl | Ku ni̬i̬d riisid [ihu või näo] pääl on, sis oled nakkisi täis ku kosk vahel Hää Vrd koskudi
2. koorik; kärn Koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas, nägo, et `silmigi ei õld nähä; Kosa all `kirvendäs, `koske sai `kriipidä [rõugete ajal] Lüg; köva `koske kord on [lumel] pääl Emm; suur kośk (kärnakord) piäs Khn
3. taru (mesilassülemi püüdmiseks) Kuu
koskel1 `kosk|el g -li Kuu KuuK, -la Pöi koskel (Mergus) `Kosklad munevad `puuride `sisse koa; `Koskel muneb irmus pailu mune, ta jõva neid kõiki `välja `aududa Pöi; `kosklid, punaste `jalgadega ja nisukese alliga, mustaga ka olid kuos KuuK Vrd kosel, kosklane, kosla, kossal
krõks1 krõks Lüg IisR VJg Trm Kod krõksuv heli, krõksatus Krõks, krõks tegivad `apsatid `kruusa pial IisR; agu läks krõks `kat́ki VJg; `pähkli kuare ammussad `kat́ki ike `ambaga krõks ja krõks Kod Vrd krõps1, prõks, rõks1
kräks1 kräks on uks tegi kräks Kod
kuik1 kuik g kuigu Khk Pöi Muh Hi, kuegu Muh Nis veelind (või selle poeg) hrl pl a. hani kuigud, ne oo pisiksed anepojad Pöi; noored aned o kuegud; mine aa kuigud `siia, ma anna nendele natukse `süia Muh b. luik kuigud klaa klaa klaa `lähtvad üle elumaja katuste paigald Emm; Kuigud lähtvad külma tuleb; kuigud on sii jεε lagumeise aeg; kuik on suur lind, `valged linnud, suured pitkad kaalad Käi; kui kuigud oo `lahtes, oo keik äär müra ja kära täis; lähm merele `kuikusi `laskma Phl c. part kuegud ikka pardi pojad on Nis d. muu lind ühekorra kuigud olid sii `randas, kirjud linnud, `pitkade säärdega Khk || pajuurb `paode `külges `metsas oo koa kuigud; paol juba kuigud `väljas; paol ei ole `urbi, nee oo kuigud Muh
*kukes1 p kukest ?kukk se on üks `jülge verega inimene, äi karda mette kukest Emm
kukk1 kukk g kuke eP(kukõ Khn) M, kukke R(kugu Kuu); kukke (-o) g kuge (-o) Vai
1. kodulind, kukk kukkeid on `rohkemb ku kanu Jõe; ans ühe kugu noga `täüe (naeruväärselt vähe); Kuguga `tüöle, kanujega `puule Kuu; kukk `laulab `kuurdes-`kaardes, kivises `keldris, `tammises `tündris = kerik, torn, `kellad VNg; kukkedel on punased `arjad; kukkesi õlen ise tappand küll ja süönd seda liha Lüg; aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä; kukke on jo kanule mies Vai; kukk kiristab, kui ta varese nääb `lindvad Khk; kukk on kaks `korda lauln, `töuske üles Pha; kuke sulud pannasse padide `sisse; ma ei ole `teisi `kuksid kuuln Muh; mees lεheb loudile, lihavaage pεε pεεl = kukk Emm; kui kukk `öhta `loulis, siis toleb teist `elma Rei; kanad ei mune, ei ole kukke Mär; kukk aab kanu taga Kse; kukk laalab kolmat joba, peab `tõusma Mih; rebäne murrab kukesi ja kanu Tõs; Kukk kabistab kanu Khn; kui kukk seesab ühü jala peal, siis tuleb `jälle `külma Aud; kui kukk õrre pääl `kirri laseb, siis vanakurat - - `vaatab mis `kurja teha saab Saa; mis sa piad nende kukedest HMd; must kukk `olla aedavaras; kukk kuuse `otsas, saba moas = seena kell Juu; kui kukk laulab pärast `pääva `vieru, siis on `omme `sańti `ilma KuuK; sie kukk jah laulab sõna sõna `seĺga (järjest); kui vana kukk, siis `ütlevad, et [tibudest] tuleb pailu kukkesi JJn; kukk kogistab kanade `ümbär IisK; kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass, kivisen `keldrin, `tampsen `tündrin = kirikuõpetaja kantslis; `nu̬u̬ri kukka oo kuus tükki Kod; [kui kell tuli] siis enam ei `pantud kuke laalust tähäle ega kukest Äks; kukk on kanade peremees Lai; veiksed kuked ole `kanged `kisklema ja kanadelle `seĺgä `tükmä KJn; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi; ku kukk `õhta laulap, siis saavet `essüje ti̬i̬ pääl Krk; kui kukk õrsile minnen laulab, siss om ommen uut `ilma `u̬u̬ta Hel; enne kukke fig väga vara Kolm `enne kukke ja `seitse `enne sia `sörki [on virk juba tööl] Kuu; `enne kukke `tahtis üles juba Jäm; kolm `koitu enne kukke, nii vara oli ülal Pha; Rehe rabamise `aegu `tõusti juba enne kukke Pöi; see oli enne kukke ja `koitu Vig; kolm sia `sõitu `enne kukke oled väilas VMr; me `enne kukke ammugi üleval Plt; kukkes, kukest väga vara Ma töusi üles esimeses kukkes Phl; tä tuli kojo kukkes Vig; kukest akkasin minema Koe || (kujutisena) Luteruse kergu torni `otsas on kukk, venel on riśt; kukk ja riśt `oidvad kurja `eemale Pöi; ega `kośki kerikides ei õllud kukke, rist õli, aga Palamusel õli kukk Pal; kiriku torni otsan om muna, siss kukk, siss riśt Hls Vrd kukass, kukes1
2. fig Nigu kukk `aia `otsas muud kui `laulab (kõnepidajast); `Mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; kut karuste `jalgadega kukk, kottis püksid, `peened sääred Jäm; söidab obu kut kukk, mees [peal] kut nukk (uhkest välimusest) Khk; Just kut kukk nopiks kivisi (tülinorijast) Kaa; See oli noagu kuke unenägu (sai ruttu otsa); Just kut pisike kukk üppab (väiksest riiakast mehest); Süda on `kange noagu kukel Pöi; Kukke `tapma (noaga keedetud muna poolitama) Rei; Kas sa kukel einu andsid (öeld lapsele, kes täiskasvanute jutusse sekkus) Hää; ma lähän koa kukke `laskma ~ loogaga `eina tegema (heinu varastama) Juu; küll oli Selma kimbus, küll ta neid kukkesid oli tapp (kuuriideplekkidest pesul); Jäi kuke kurvastusse (tukkuma) Kad; `kasse `einä tõmmatasse [läbi sõrmede] ja küsitässe kas kukk või kana, nu̬u̬r või vana Kod; See jook ei vähene sugugi, sa jood kui kukk merest Pal; kukk tańsib katussel (tulekahjust) KJn; te olete juśt ku kaits `kurja kukke Krk; õpeteje, `köster, kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjä Hel; punane kukk (katusel) tulekahju (lahti) Punane kukk arjal Kaa; punane kukk katusel Tõs; mõni paneb teesele punase kuke katusele Juu; Lahtise lambiga ei suanud ju igale poole minna, siis õli varsti punane kukk katusel Trm
3. muude kanaliste isaslind `tetre kukk ja `tetre emä, kukk on must ja emä on paat Lüg; Vanad kukked `oiavad `mängu `keskele IisR; Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana, änd `sarvede `moodi köver Pöi; kevadi kui ma seitseteist tükki lasin neid [tedre]kukkesi, siis neid oli koa siin `paĺlu Noa Vrd kukass
4. tulirelva vinnastusseade Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk Pöi; kukest tömmeda kui `püssi `lahti `veeda Emm; lase kukk ilusti alla, et `lendert ei lõhu Mär; kukk tõmmetakse peält ää, siis `minna `lahti Juu; kukk lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu Kod; kukk tõmmatasse ülesse; tõmmas kuke `vinna KJn; Padrunitel `oĺlid tihvtid külle pääl, `sinna lõi kukk `pääle Vil
kukkur1 kukkur g `kukru R spor eP, kukkuri VNg Mar; kukur g `kukru Emm Hää Ris VJg Krk Har; n, g `kukru Rõu
1. kiriku korjanduskott kerikus õlivad `kukrud, must vars õli taga, pütt `õtsas, kell `küljes Lüg; kerigos `käiä `kukruga `ringi ja siis `panna raha `kukru Vai; `kukruga korjada kirikus raha Rei; pańni raha `kukruse Tor; kukrut ajama kirikus annetusi kogumaRis
2. rahakott raha on `kukrus VNg; Mu kukkur unus koju ää Khk; kukkur tühi Mär; pani raha `kukrusse Tõs; mul põle kukurd, ma ole ju `vaene Hää; peab `kukru üsna tühjaks `puistama Juu; pane raha `kukrusse KJn; kukur olli Juudase kähen Krk; Ma ośti `vahtsõ `kukru Rõu || fig raha, rikkus kel kukkur, sel kohus, kel vägi, sel `voimus (raha teeb õigust) Kuu; kille kukur, senne kohus Emm; kel oo vägi ja võemus, sel oo kukkur ja kohos Tõs; elab teese `kukru pial (kulul) JMd; kukkur ei `kuula sõna (raha ei jätku) Trm; suure `kukruga (rikas) Plt; kel kukkur, sel kohos KJn; tu̬u̬l piat olõma põrhõlla hää kot́t ja kukur (palju raha), kiä põrhõlla taht maia `ostaʔ Har
kuks1 kuks Khk Pöi Saa JõeK Kod Ksi Pil KJn Kam, kuḱs Muh, g kuksi (suguaktist) se‿o `kange `kuksi `tahtma Pöi; selle tüdriku käest `üetse ühna `kergest `kuksi soavad Muh; poisid läksid külapääl `kuksi `ot́sma Saa; poiss läks `kuksi `õt́sma Kod; kas `kuksi oled suand Ksi; kis kuksi tahab Pil
kuku1 kuku Aud Tor Hää Koe VJg I Plt eL pai, hea, viks kuku lapseke VJg; Õle ia ja kuku mees, tule mulle natuke appi Trm; kui sa kuku laps õled, siis ei ruat́si `anda sinuda `muslasele Kod; kuku laps, `kuulab kohe sõna Plt; ole kuku lait́s, ole pai Hls; kuku nännik, är mitti lüvvä sõtsikst Krk; oh jätä nüid, kuku latseke, mes sä must säed Ran; `väikesile latsile iks üteldi, oi sa olet kuku tütär Kam; mu kuku latsõkõni Krl; kuku˽lat́s, ei tohi nõnna Har; Olõ kuku latsõkõnõ, pitsitä silmäkese kinni Vas; kuku mehekäne Se Vrd kukune
kulka1 kuĺka VJg Kod Krk, `kuĺka Aud Kod
1. väike (viina)pudel `kuĺka `viina, `kortle `suurdune, pea`aegu asuniku `suurdune pudel oli Aud; `võtka üks kuĺka ühen ja tuaga `liikvad Kod Vrd kulku1
2. tomsa `kuĺka võrgutähisKod
3. omavalmistatud piipVJg
4. (kaardimäng) kuĺka olli rahapääline mäng Krk
kulku1 kuĺku JJn Kod(-o) MMg Pil väike pudel oli seal ligi `kaevu pisike kuĺku, äädika pudel või mis ta on; veikene viinapudel, kuĺku, sest on saand `lapsi ka tissitada JJn; pu̬u̬l asunikku õli kuĺku, maḱs kaheksa `koṕke; võt́in kaks kuĺkuda, tõin emäle Kod; veke kuĺku oli `taskus Pil Vrd kulka1
kurk1 kurk g kurgi Emm Rei Ris Tür, g `kurgi R(n `kurki Vai); kuŕk g kurgi Sa(uŕk Jäm Kaa) Muh L Juu JMd VMr IisK Iis Plt M T, kuŕgi Tor Hää Saa Juu Koe VJg I KJn San V; gurk, pl guŕgiʔ Lei kurgitaim; aedvili Siis viel `joudavad `kurgid `kasvada, ku sirelie `heitsemise ajal maha tegeb Kuu; ei õlegi sie`aasta pali `kurkisi, muutkui `õilevad aga Lüg; Tegime ulga `urkisid appuks Jäm; söi `toorid `kurkisi Vll; mäda`rõika juured pannasse `kurkide `peale, kut kurgid `soola pannasse Muh; võttis kurgid ää, ma põle `katsu `saandki `kurki Kir; Mitte `ühte `siokõst `nõuõ põlõ, `kussõ `kuŕka võiks suõlata Khn; kuŕgidest saab ääd salatid, paar `kuŕki võib nõndasama ära süia Saa; kurgi varred nagu `veaned Juu; nüid kasvatame `kuŕka, vanad inimised ei `tiandki neist, et need ka `süia süńnivad Ann; magedat `kuŕki sõime nagu `õuna Iis; `lambad olid `kuŕkides (kurgipeenral) Pal; minu vanaema - - `piśtis kuŕgi `kartulite `juure patta `keema, `keetis ära, aga ei kõlvand `süia ega kedagi Lai; kuŕk `raiskas puu nõu õige ärä, võtt mustas; nõnda paĺlu peas ike `saama, et `kuŕkele vett tuvva Hls; pikäliku ilusa kardula juśt ku kurgi Krk; oi mia ole imuline küll `kuŕke pääle Puh; kurgi panet `apnama; kuŕk om süämele nii ää; ku sa juuvva tahat, siss võta `kurki Nõo; kuŕgi omma kuḱi pääl Krl; mul `lät́si timahalt kuŕgi hukka, mitte ütte `kuŕki ka is saaʔ Har; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and läḿmind; ku kuŕgi˽paĺlo arʔ `hapnasõʔ, siss inäp tu̬u̬d hüvvä maku ei olõʔ Rõu; inne taha as `kuŕki kah - - no sü̬ü̬t kõ̭iḱ `nahka Vas || `väikene illos hopõn nigu kuŕk, ta um kui kuŕk i̬i̬h; sõit kurgiga Rõu
kuukma1 `kuukma Hel/-me/, (ma) kuugu Rõu; pr (sa) kuugudõʔ Vas; da-inf `kuuko Räp ootama, vahtima Kolm `päivä tä (koer) `kuukse sääl `värjä pääl, peräkõrd ku läits iks `kuuti Hel; Ka‿sa˽`mõtlõt tan aiaveeren vi̬i̬l kavva `kuuku, vai oodat hummõnit Rõu; Mi‿sa tah no kuugudõʔ Vas; And `kuuko Räp
kõhkam1 `kõhkam g -e hoop, löök vaat ku ma siul ka käänä mõne `kõhkame; ma anni tal üte `kõhkame Krk
kõks1 kõks Pöi Muh Juu VJg Trm Lai Krk/--/ Nõo
1. int (helist, häälitsusest) a. kiirest löögist tekkiv heli Puur oli vassakus püus, vasar paramas, `andis aga `pääle kõks, kõks, kõks puuri otsa `pihta Pöi; [tael] `pandi selle sure tulerava `peale ja siis, siis `lüödi sedasi kõks ja kõks Muh; Sirbi `ambad lõi [sepp] tina tüki pial. Pisike `peitlike oli näppude vahel, lõi aga kõks ja kõks Trm; linna inimene on `arjund [kõrgete kontsadega], käib kõks kõks Lai Vrd koks6, kõksak b. ku vällän `ütlet [kanale] kõḱs kõḱs, sõ̭s tule `leibä `ot́sme Krk
2. adv (kergesti, kiiresti toimuvast) Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja kõks, sae ammas on ellik Pöi; kit́s tulna üle `ru̬u̬dlitse aia nigu kõks Nõo
kõku1 kronu `väikene kõhn hobõsõ kõku Plv Vrd kõka
kõkõ1 kõkõ San(kõ̭-) Har Räp Se; kõ̭kkõ Har VId (liitülivõrdes) kõige `na‿ĺli˽kõ̭kõ ullõmbõ siin nukan San; Kõ̭kkõ vanast põimõti rükä tsirbiga, kuʔ `iiru̬u̬dsi is tundaʔ Har; noorõl kuul kõkõ kalõmb aig Räp; kõkõ edimält lää `Tartohe Se Vrd kõge1
kõlk1 kõlk g kõlgu Pöi Mar KJn; kölk g kölgu spor Sa, Rei Phl
1. eseme rippuv osa a. kõra lehm `kautand kella kölgu sihest εε Khk; Meni tegi vahest mene va rapuka jalakast, saarest, pani kölgud `sisse Kaa; Rapukas oli puust ja rapuka kõlk oli koa puust, kaks kolm `kõlku oli sihes Pöi b. koodi nui nuia kölk, kölguga `anti [viljale] valu Kär Vrd kolk2
2. fig (keelepeksjast, latrajast) Just kut va kella kõlk, pärisest rabiseb Pöi; va vale kölk Rei; üks va tühä juto kõlk sa ikke oled, ei sa muud ole Mar || keele kölgu `tapmine on teiste inimiste `rääkimine Khk
Vrd kõlgut
kõlks1 kõlks Aud, g kõlksu Muh Mär/kõlsu/ Tõs Hää Juu Jür JMd VJg Trm Plt KJn, `kõlksu IisR(ke-); kölks g kölksu Rei
1. terav heli, kõlksatus `Õhta akkas `einam kajama [vikati] `pinnija `kelksudest IisR; taon `aamriga, kõlksud taga Tõs; tänä omiku `peksti [pintadega vilja], kõlksud `kośtsid Juu; Lüe mis `tahjes aśjaga `vasta `klaasi, ikka kõlks tuleb, sie on kohe klaasi ääl Jür; kõlksud käevad sepa paas JMd Vrd kõlksna
2. a. raas, tükk põle enam jäe `kõlksugi meres Muh; ei mul ole raha `kõlksu VJg b. vilets asi üks kella kõlks on tesel kaelas VJg || see oo kuiv kui kõlks, `öetse lah́a inimese `kohta Aud
kõrk1 kõŕk KJn Trv, g kõrgi Pöi Mär Kse Tõs Saa Koe Trm/kõrk/ Vil Krk spor T, Krl, kõŕgi Hää JMd Pal Plt VId; köŕk g körgi Jäm Khk Vll; kork g `korgi Hlj VNg; n, g `korki Vai upsakas, uhke, üleolev mida `suuremaks [kasvab], seda `korgimaks `lähteb Hlj; tama on `korki mies Vai; `seikse `kange kõrgi olekuga Pöi; kõrk öeltse inimese `kohta, kis liiga ülendab ennast Saa; `sakslane ja `lätlane - - ni̬i̬d oĺlid kõrgid Vil; ta om kõŕk vaemuge `väege Trv; mõni rikass peremi̬i̬s `oĺli kah serätse kõrgi olekiga Ran; `väega kõŕk inimene, ta‿i pia tõesest mitte midägina lugu Nõo; mis sa `uhke`perse poole läät, t‿om jo nii kõŕk Ote; ta um minno `vasta `väega kõŕk Plv; Kõŕk nõna kõrvõtass; tõõnõ iks om kõŕk kah, t́ä‿m kõŕgist su̬u̬st joba Vas; käüse nõna `pistü, om kõŕk Se || käbe, kepsakas hobuneKse
kähku1 `kähku (kähko) üld(-ü Kuu Vai; `ḱä- San V [`ḱa- Rõu Se]); täiendina komp `kähkum Jür, -mp Hel
1. kiiresti, ruttu käi siis `kähko, älä pali `aiga `viedä Lüg; miä jo `uodan, tule `kähku Vai; saab `kähku sellega akkama Ans; läks nii `kähku meitelt εε; pane ennast `kähku `valmis Khk; paneme `kähku einad labuse Vll; üsna `kähku paneb piliseks Muh; et sa `kähko keid, et sa vedele `kuskis mette Mar; ma `kähku `kεia ei või, kεin `luusadi `luusadi Kul; ema suri nii `kähku ära, aga isa oli `tõsta Aud; mul tule naa `kähku `meele mette PJg; mina seda `vinnamist ei saĺli, tü̬ü̬d peab ikki `kähku tegema Saa; `kähku `kähku [töö] ää lõpetada; vahest tuleb müristamese vihm `kähku üles Ris; pane kääd `kähku [töö] `küĺge Kos; mine `äśti `kähku, suad rutem tagasi Juu; ega kaua sial old, tulin `kähku tulema JMd; `kärmel inimesel lähäb tüö `kähku Iis; tegi `kähku minekut Kod; tee `kähku, ära viida `aega Lai; `kähku käis nii et Vil; Nindagu `kamre usse link lõnksaten, siss tidruk `panden `kähku mineme `jälle Hls; teeme äste `kähku Nõo; teke `kähku ja olge virga, vihm om tulekil Ote; mispärast sa nõnda `ḱähku lähät, kas sul `aiga minna ei ole San; ti̬i̬ʔ õigõ˽`kähku et, innembi ärʔ saa Kan; ma lää `õkva `kähku minema Plv Vrd kähka, kähkult, kähkust
2. kärmas; kiire küll tama on `kähku inime Vai; nii `kähku käimaga Ans; [lambatall] `Kõpsab jalaga `vasta maad, sie on niisuke `kähkum oop Jür; `kähku mies Iis; si̬i̬ oo `kähku kõnege Krk; temäl om `kähku latse, vanembe ka `kähku inimese mõlembe; ole vähä `kähkump Hel; ta‿m `sände `kähku vanamut́t, tedä saap sinna ja siiä Nõo; sa olet väg‿`ḱähku mineme San Vrd kähk
käkk1 käkk g käki eP, käku Hi(-o Käi) Trv Krk San, käkki R(n käkki Vai; g kägi Kuu Vai); käḱk g käki Muh Han Var Mih hv VJg Sim, M T(ḱäkk San) Krl Rõu, käkü, käḱü Urv Rõu Plv Räp; ḱakk g ḱaku V
1. tainast pätsike a. verikäkk; verileib tänä käkki, `huome `vorsti, tuna `kisku `kintla `ruoga rhvl Kuu; pane rukki jahu vere `ulka, siis saab käkki VNg; käkkide `sesse pannasse `rasba ja verd ja jaho ja Mar; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; eestroog oli praetud käkid Kir; käkki tehäse siis, ku `looma tapetse, odra jahudest, verd `sisse kua, `rasva ja, panni piäl [küpsetatakse] Var; käkke `tehti verest ja jahust Saa; isa istub `nurkes, süle käkkisi täis = ahi ja keris; kenel oli `paĺlu tappa, oli mito `aega käkki `süia Ris; käkk tehakse verest, `üitakse verekäkk või verikook Kei; käkki saab sia ja `lamma verest Kos; `pańdi jahud `sisse senna vere `ulka ja vieretati ää nesukesed pikergused munad ja küpsetati vel supi sies ära, ja sis sõime sis neid, `üiti käkist HljK; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedad Vil; käkile teid kastet ka manu Puh; tu̬u̬ sa meele ka käḱke Nõo; ma höörätä ḱakkõ kas lauva pääl, vai katõ peo vahel Kan; Verest tet́ti mõ̭nikõrd ḱakkõ Rõu; pańnite rasva küdsämä ja käḱü˽lõigite lipsoss, pańnite rasva `sisse Räp Vrd käkileib b. valge odra- või nisujahukäkk käki kohe [öeldi] ika paĺl, limp ika natuse `väiksem Khk; `valged käkid tehakse jahust ja liha pannakse ka `sisse Jaa; Ega käkil oli vehene lihatükk sees ja käkid olid ise kinad ümargest Emm; Käkid tehti odrajahust ilma vereta Käi; käkid on suuremad kui klimbid Äks; `valged käkki `tehti võipiima `sisse, odra või nisu jahust sõtkuti ära, käpa vahel `tehti mot́sikud Lai; mina tahan odrajahu käkka Plt; rasvage keedets `suurmid, kardulid, mõni käḱk või liḿp sekkä [supile]; tetäs pudru sehen `valgid käkke Hls; taenass pätsitedi käḱkess ja `pańti patta `ki̬i̬mä; kost saap, sääld `võetass – kel om käpp, tol om käḱk kah Nõo; mia panni käki `sinna kummi`mulku `lämmäle Rõn; võileeme `sisse kastõti kesvä jahu, `laśti vesi `ki̬i̬mä minnäʔ, sõ̭ss `pańti `su̬u̬la kah `sisse, sõ̭ss tet́ti käḱüʔ Urv; Ma˽küd́si rasva ärʔ sibulidõga˽ja tei tu̬u̬st `tahta ja˽keedi sõ̭ss ḱakuʔ Rõu; sitavidämise `talgoss tet́ti `valgõ˽ḱakuʔ Vas; `valgid käkke teti kesväjahust rõõsapiimä vai võileemeʔ `sisse Räp; teḱke ḱakka (klimbisuppi) Se c. kamakäkk perenaise viive oodakuss `mõtsa kama käkke, egäl ütel üte käku Krk; `luśkaga võtit `peiu toda kama, peo vahel mütsitit kokku käkiss Nõo; paksost kamast tetäss käküʔ Räp Vrd kääk1
2. (tänkjas) tükk a. klomp obusel käkid (lumetükid) [kabja] all, kui `pehme ilm oo Muh; `tehtagse lomest käkod - - siis akab se lomesöja pedamene Käi; kui sula lumi, siis poesid munserdavad lume käkkisi Kos; jahu pudru `ki̬i̬tse, siss kääńd `suurtõ ḱakku, siss säält ańd Krl; Kuʔ [lina] oĺl ärʔ ilusahe `valgõss pleegit, sõ̭ss oĺl ku˽lumõ ḱakk Rõu; [pudrul] käküʔ `sisse jäänuväʔ Plv b. sõnnikupabul `Naabru`naine ku leis `karjatielt käkki`unniku, sis kõhe `põllesaba üläs ja käsidegä käkkid `põlle; Käkki `süödeti sigule, kuum vesi `kalleti `päälä Lüg; `enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas Jõh; si̬i̬ `lamba käḱk om rasse `laote Krk || fig Kus käkk `kerkis vee `pεεle (inimene, kes peab end teistest tähtsamaks) Ris
3. a. pej (vana)inimesest münosugost vana käkki ei `aita `kiegi; ma olen üks va mulla käkk, muud `ühtigi Ris; sea oled üits käḱk (vedelvorst), `seantsid käḱk mehi mea ei salli Hls b. ir, hum käki keel (Käina Utu küla keel) Käi; Kärevere käkid Ksi; `Kärsnä käki (Kärstna elanikud) Hel
käkki1käki
käks1 käks g käksi SaLä Krj Hi Tõs Hää, käksä Var Khn(-), u käksa Var Tõs Hää
1. konksuga ritv; (väike) pootshaak käksil on putke näsa ning puust varss Jäm; muud‿ku käksiga `ülgele pehe Mus; sai [hülge] käksiga veel `paati `kiskuda Krj; käksäga tõmmetse `palki lähemale Var; käksiga katsutase meresügavust `ääres; käksil oo aak `küĺges; käksaga lööd, kas jää tugev oo Tõs; Lüe käks kai taha ning `tõmba puät `iäre Khn; käksiga raiutass kala; puid sositass käksaga ku puud jõge müüda lähvad Hää || liiprikonksMus Vrd keks8, koks2, köks2
2. väike kirves käks `üita meil `väike kerves Emm; [öeldi] nagu ämma emandi käks, [kui keegi] pisike oli Tõs Vrd kiks2
känk1 känk g kängi spor Sa(g -ŋŋ- Kaa), Emm JõeK, kängu Khk Hi Rid Han Juu; käng g `kängu VNg tükk, klomp, pank, kamakas Pöllal jähi vahest känk mulda vatuga külge Khk; Saue käŋŋid oo otse kivi kövaks kuivand Kaa; Üks suur [soola] känk on veel koti `põhjas Pöi; apu piima känk Käi; ää `leika nii suurd `känku `leiba Rei; hobusel on sant `köndi, [lume] kängud on `jalge all Phl; see on suur mulla känk Juu; paha tie oli, sula lumega vottis kängid `alla JõeK || puujump `metsas on `kängud VNg; peksunui, suur jäme kepp, känk `otsas, kellega peksujääl `käidi Rid Vrd känkar, känks3
känks1 känks g känks|a, -u, -i konks a. kartulikonks känks [oli] `kartule `võtmese jaos; kardule känks, kellega kardult kisud Aud b. hv pootshaak känksaga tõmmatse laeb `kaldale lähemale Aud Vrd kenks1
kärk1 kärk g kärg|a Hää Jür KuuK SJn, -ä Kuu/`k-/ Kam(-i) Kan Plv, -u Jõe/`k-/ TMr Kam Se/-/; käŕk Ote, g käŕg|ä Urv VId(-i Rõu); kerk g kergu Juu kivine kõrgendik a. põndak, kruusane või kivine küngas Kive `kärgäl o `hüästi `palju `mantsiku suvel Kuu; [hernes] ikke `tehti nisukese `kõrge kärga `piale, nisukese kruusa `kärkadelle; se on nisuke kärga ots, kärga`pialne määnükk; meie talu juures läks kärgaks KuuK; kärk midägi es kanna, olli `kõlbmada maa, es kanna `mõtsa kah; kärgi omma `rohkõmp nigu äkilise keńgu, aga `väikese Kam; hainaʔ viit kärgä `pääle sääl um kuivõmb Rõu; su̬u̬ siseh ummaʔ kärgäʔ Plv; ii ḱärguʔ (jõekäärus olev maa) Se || metsatukk tu̬u̬ säält mõtsa kärgust aku (hagu) Kamb. kärestik minge sinna kärga `pääle, sääl puud `sulgus Hää; kivilesed kohad jões on kärgad SJn; Muuge `kärku jäi lodi `kińni TMr
Vrd kärgas1
käsk1 käsk g käsu VNg eP(ke- Mar, ḱa- Khn) eL(ḱä- San Har Se, ḱa- Rõu Vas Se; keśk Lei), käso Lüg Jõh Mar Kul Vig Ris Kod, käsü Kuu Har(n käśk) Plv Vas Räp; `käsku, -o, -ö g käsu, -o Vai
1. range korraldus Laps pidi alade `käskü tegemä Kuu; käsk on käind, piäd menemä; `kange `kaulane ei võtta `käsko `kuulla egä `kieldo Lüg; küläkubjas `andas `käsku Kaa; Valla kassakas - - vädas `käskusi laiali, tõi käsu inimestele koju käde Pöi; `õhta `anti käsk kätte ja omingu pidid koedu `aegas läin olema Muh; käsk on vanam kut käsu `andija Emm; tä ei täidä `miskit `käsku, kas sa siis kässid või ei kässi Mar; ole köin `mõisas töös küll, `toodi käsk ja muudku mine Tõs; vahest ikka `ańti ḱasud `välla et `tuõrõsi `pähkli ei tohe korjata Khn; `ańdsin talle käsu kätte Saa; arakas kädistab, siis tiad, et `antakse kedagi `käsku Ann; õli `irmus käsu `täit́ja laps; ma en taha tõese käsu all `õlla; [Eeva] võt́t `õuna õõnapuuss üle käsu Kod; käsuvastane ta on, ega ta `käsku ei tääda; ta ti̬i̬b alati käsu `vasta MMg; ka ta `kullep `käsku Trv; om joba käsu `käijä (käsutäitja); käsk iki käsu pääl (palju kohustusi) Krk; kasak - - kańd `käske laḱka; obene om kah sõnaline, kuuleb `käsku; sita ädä om ullemb ku kroonu käsk Ran; mia siu käsu `perrä ei ti̬i̬, mia ti̬i̬ nii nigu mina taha; käsk om vanemb kui inime, sa piät `käsku `täitmä, käsust sa kõrvale oeda ei saa; lastel ää mi̬i̬l, `täitsivä emä `käsku `joosten Nõo; mis käsk `käśkis, sedä tegi KodT; riigi pu̬u̬lt om tu käśk ant `vällä Har; ma ańni `käsku t́surõlõ, et toogõ mu vili ärʔ Vas; kaeʔ, nüüd `ańti tii `säädmise käsk kätte; vanast oĺli `mõisniki ḱäsuʔ, pidi tegema ja `kullõma Se
2. sõnum, teade; kutse `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle [et tuldaks sööma] Lüg; `saatsime käso. et siis `laubäs koeo `tulla Ris; ma saadan `talle käsu järele, et tulgu nüid `meile Juu; `saatsid `mulle `käsku et õde on surnd JJn; isa `saatis ühe tiumeega (mehega) `käsku, et toogu tüdruk `leiba järel Ann; ei lasta siält ilmass `seie `käsku `tu̬u̬ma Kod; sis `Käärdi peremis tõi `käsku, et pisuänd on nende söödi `piäle maha kukkund KJn; siit `viiti surma käsk: tule `vaateme, et sõsar om `surnu Krk; perenaene võtt käsu `vastu Hel; ega surm `käsku ette ei tu̬u̬ Nõo; ja siss `oĺl prove·sseril ka sääl käsk perän [kiiresti artiabi andma tulla] TMr; surma käsk raske haigus, põdurus, elulõpp ligi Äi arstid ta aigusest jägu saa, taal surma käsk kää Pha; sorma käsk on kεε, äi pole kaua änäm elada Käi; täl um joʔ surma käsk käehn Rõu
3. ristiusu moraalinorm `kuolis `lapsed õppisivvad `käskosid ka Lüg; `kateki·smuses oo käsud sihes Tõs; abielu ei tohi rikkuda, kuues käsk `keelab Nis; sie tieb käsu `vasta, eksib käsu `vasta VJg; `aabatsin on jumala kümme `käsku; jumala käsu pidi pään olema sul; koera poesi käänivä nu̬u̬ pühäkirjä käsu `ümbre, `ütlivä esimene käsk `oĺli `ernevardest, tõene käsk `oĺli tõvvukõrdest Nõo; paĺoss noid `õigiid om, noid hüv́vi, kiä jumala käsü `perrä `joudvaʔ elläʔ Vas; Ütstõ·iskümnes käsk: võta kost saat Räp
kääk1 kääk g käägu kanepiseemne käkk Kääk või käkk, `tehti tainas `vaĺmis, kõva tainas; `kääkusi `tehti änamest jõuluks Hää Vrd lääg
köhkä1 `köhkä Jõh IisR(-a) kergats; rumalavõitu Nied õlid kõik `niisikesed `köhkäd mehed; Ei tia enamb mis `selga paneb, et `ulgub nagu vana `köhkä Jõh; Seda vana`poissi pidasid `köhkast kõik IisR Vrd köhke
kökk1 kökk g köki Jõe Hlj Kse Mih Tõs Khn HMd VMr Kad(köḱk) Rak VJg, kökki Kuu Hlj(köḱk) VNg Lüg Rid LNg Rak, kögi Kuu Vai(n kökki) väike hunnik, saad, koorem Tuul on `lautand kögid ärä; sield olis kögi `heinä saand; olimme siel `saare‿bäl `einäkökkies üöd Kuu; küll on `veike kuarm `üstku köḱk; `enne `vihma `pandi ein kökkidesse Hlj; ei old `eini enemb, tegimo `piened kögid Vai; mis saud nad oo, va kökid Kse; sõnniku kökid oo põllal Tõs; Kõik eenäd ei mahu `rõuku, piäme ühe köki viel tegemä Khn; siis sai [vilja] uńnikusse `aada, kańnike kökk oli nagu sipelga pesa; mis sie märg ein kökkis tieb, ta nüüd ikke `kuigipailu tahendab, tuult on ka VMr; vilja kökid seisivad neil vahelt lumeni väljal Kad; kökk, sõńniku unik VJg Vrd kokk2, köga, köks1
köks1 köks g köksi Khk LNg Aud Hää Nis(g köksu) Juu HJn(g köksu) JMd JJn Koe VMr VJg Sim I Ksi Plt Pil SJn Ran Kam San Krl Plv Räp, `köksi Jõe IisR Vai; köḱs Muh Krk, g kögsi Ran, `köḱsi Hlj väike hunnik, saad, kuhi, koorem Ein ei old viel päris kuiv, siis `pandi `köksi IisR; `einad on `köksis Vai; pani pisi köksi [heinu] `pääle, tuli tulema Khk; see oo muidu üks pisike `koorma köḱs; pisike labu köḱs, kui paljukest seal oo Muh; tuli obusega eenamaalt koeo, pisike köks oli `einu pial Nis; pisike köks tõsteti sõńnikud `peale HJn; tal `kuivi `einu korjata küll, nuku`köksisi kõik `põesa vahed alles täis Koe; panin rukki vihud `köksi kokku; kaerad panime `köksi VJg; ei saandki `kuormad, ühe vekese köksi sai Sim; iga kaaru pial veeretati vili kokku `köksidesse, ja enne ei `pandud `auna, kui köksid kuivad õlid Trm; sae kaks `suatu ja kaks `köksi [heinu] Kod; suve `viĺja `pańdi `köksi, `kaera ja odra Lai; sai veke köks, minev`oasta sai suurem kuhi Pil; `väike `ku̬u̬rme köḱs Krk; om nätä jah kuhja `kökse San; seost niidüst saa es `rohkõmb kui kolm `köksi `hainu Räp || hütt, lobudik Plt || püsti kuivama pandud linapeo kui linad tulevad leost `väĺla - - pannasse nii`muodi `köksi VMr Vrd kökk1
könks1 deskr `Astub ikke könks ja könks - - `kõnnib `varba`õtside pääl Lüg
köök1 köök eP(-üö-, -üe-; g küägi Kod; n kü̬ü̬k spor KLõ), kü̬ü̬k (-) eL(n ḱ- Har Rõu; kiiḱ, kõ̭iḱ Lei), g köögi; küök g `küögi R(n `küöki Vai)
1. toiduvalmistusruum elumajas mine `küöki VNg; `tuulega ajab `küögi `suitsu täis Lüg; oleme `köökis Muh; `köökist tuli `korsna juurest vehm `sesse Phl; saksa majades oo liit `köökis Tor; üks oli `tienijate küek ja teene oli saksa küek VMr; ma ehitasin selle rehetoa küĺlest küögi Kad; `kü̬ü̬kä akati tegemä, kui talod `mõisa `orjusess `lasti saed (lahti said), siis `testi `korsnad ja küägid Kod; `Veikstes majades läks uks väĺläst kohe `kü̬ü̬ki Vil; `luśka [on] köögin riiuli pääl Trv; kü̬ü̬k tetti `väiksemb kui kammõr Ran; köögin `olli `luśka varn, mulgu sehen, ega lussik `panti oma `mulku Puh; kes ollu targemb `tüt́rik, tu̬u̬ ollu `mõisa köögin, kes rumalamb, tu̬u̬ ollu karjatallitaja; roti lätsivä joba `kü̬ü̬ki kappi Nõo; sääl oĺl talu joonõn, iks kü̬ü̬ḱ oĺl ja, keller kõ̭iḱ tarõl all Ote; sööǵe no ti˽siin köögihn Rõu; vanah rehetarõh `kü̬ü̬ki es olõʔ Plv; ma otsõ `täämbä kõõ köögi läbi, es lövvä˽ma umma `kruusi Vas
2. väli-, sauna- või suveköök `Sauna iest `ruumi `hüüeti küök Kuu; mõnel lattidest küök, tulukene sies Lüg; `köökis sai pesu `pestud ja keedetud, soun ning köök on ühe katuse all; köögil‿s ole lage pεεl, see paĺjas katus Jäm; sui keedetse ikka `köökis Muh; `köökis ike tee irmuga tuld, va `laudest katus mudu peäl Vig; suesel ajal `pesti `köökis pesu Mih; köök olid vanaste irredest `laotud, seal suisel aeal keedeti Tõs; köögil olid kibist seenad ja laud katus peal Rap; sui oli elamine `kamretes, siss `kietsime välises `köökis Kos; tua ligidal olid agudest köögid, lat́id `püśti, aod `ümmer`ringi Ann; `reiede aal ei sua mõjal `kieta kui küegis Kad; kurikaga lõhuti seäl pesu `pesta, ikke siäl küögis KJn; kü̬ü̬k om joba vana ja, nakap lagunema Puh; veis ti särtsit `kõ̭iki ka `näie, särän oŕžist `oĺle pont Lei
künk1 künk Pöi Hls, g küng|u Ans Khk(g |nga, -ŋŋa) Kaa(g -a) Vll Muh Tõs, -ä Khn(n küng), `künka Kse; g künga Rõu
1. kõrgendik, küngas kus üks `söuke küngu koht üheskohas, et sääl pidavad Suure Töllu oud olema Ans; küngud `kartvad kuiva; selle `körbend künga pεεl ep kasva midaid Khk; `ümber`ringi on soo ja künk oli `keskel Vll; küng (madalik meres) Khn; mede mäe künk om är künnet Hls || fig tä pidi jo maa künga ala minemä (surema) Rõu Vrd kink1
2. kühm, küür ninal oo künk peal Muh; tõmmati künk `seĺgä Khn || `Siokõ vana laõ oli, et künk oli `selgäs Khn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur