[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kaige `kaige Kuu VNg Vai
1. adv (väljendab superlatiivsust) kes [jõululaupäeval kirikust] `kaige esimäseks kuo jous, sie sai siis `kaige `ennemb `heinä `tehtud Kuu; ken oli `kaige ligemb sugulaine, sie `istus `pruudile ligi Vai
2. ikka, alati ja `kaige on sedavisi `tehtu VNg
Vrd kõige
kige kige Saa M(kiige Trv Hel) San, kiige van Hi Vil(kige) kõige `kapten `ütlen, et kui pääseb eluga ää siiss ta senne eest hävitab hiiu`rahva kiige suurema `vaenlase ära; nee `ütlen et hundid oo kige suuremad `vaenlased Phl; kige pisem Saa; Lambi `oĺli kiige viimäne `Uusna talu Vil; Oma vitsa pessäv kige valusamini Pst; temä taht tõistest kige üle saia, kige targep olla Krk; ommuku `kastege om kige paremb `niita Hel || tükkis, koos kige aganidega jahvatedi San
kiige1 kiige Khk Kaa Vll LNg Mar Kse Tõs Tor Juu Tür Koe Kad Rak VJg Sim Iis Trm Plt KJn Hls, `kiige Jõe Kuu VNg IisR Ris
1. kiik meil oli siin määbäl `kiige - - suur `vollaga `kiige oli Jõe; mina olin siis ikke viel nuor kui sie `kiige `tehti VNg; `Laupa `öhta tulid noored kiigeala `laulama ning `tantsima Kaa; `võllidega kiiged olid ikke `enni Mar; kiigesi oli igas pool, võĺl ülal aesad `külgis PJg; sui nuoremad tegevad küla `kiige, kus ne `käivad `kiikumas Ris; viie võlvega kiige Juu; kus `maale (mujale) `minna kui kiige `alla Koe; nuored `kiikusid sis, `nüöridega kiige oli, neli `nüöri oli, kõik neli tükki `kiikus Kad; `naabri lepikus oli kiige, kiarpuie `muodi, käis `ringi nagu karusseĺl Sim
2. häll, kätki vaka sies oli laps, kellel kiiged ei old Amb; lapsel on kiige Koe; laits pannas kiigess Hls
Vrd kiigu
kiige2 kiivas kärbis on nii kiige JJn
kiige3kige
kõige kõige, -õe- Pöi Muh L HMd Juu KuuK Koe Äks KJn TLä(-õ̭i-) TMr, `kõige u Hlj, Lüg Jõh; keige Jõe/`k-/ Ans Khk Rei Phl Noa Ris HMd JõeK; kõõge Trv, Lei adv (väljendab superlatiivsust) `meie kodune rand on `kõige kivisemb Hlj; keige tumemad Ans; ida tuul on keige külmem Khk; otsi mis kõege ennemini mekib Muh; pulma ajamisega on sii inimesed ikka keige ilma (kõige rohkem) vastusemad Rei; must toot `pande [seelikule] keige `alla Phl; keige vähämad luiged olid kaksteist `naela Noa; puu aad (haod) pannasse [leotamisel] kõige `vasto lenasid ja siis pannasse kibid Mar; tema `juure läksin kõege `esteks sepapatta Mih; kõige vanasti oli Ämmari vald; lesta`püidjaid oli keige `rohkem HMd; see oli veel kõege ullem, kaodand palitu ää Juu; `piened takud, kõige pärast tulid [linasugemisel] KuuK; minu koht on kõege mägisem Äks; kõege `eśti `peśti [surnu] ärä, sis `mińti `kirstu `tu̬u̬ma KJn; kõõge paremp ta ei ole Trv; palanule olna rüä jahu kõ̭ige suuremb rohi Ran; kõige `rohkemb võtap küĺm `varbit Puh; [vana-aasta õhtul] `laśti kõige enne ussaja `õnne TMr Vrd kaige, kige, kõge1, kõikse, kõkõ1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur