[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kibakas kiba|kas g -ka kuivetanud, kõhn (inimene) tä just kui `piske kibakas, just kui ei olas `süüki näingi Var Vrd kebakas
kiibakas kiiba|kas g -ka Jõe Krj Kir Kse Mih Tõs Hää Kad Plt Har/-ss/, `kiiba- Hlj IisR; kiiba|k g -ku I Ran Puh Võn V(-gu, -ko)
1. kõhn, kiitsakas Kiibaka kondiga Krj; ää `kuivand nagu kiibakas Kir; Sa oled ka naa kiibakasse jäend Mih; kiibakas, kuivetand inime või luom Kad; kiibak lehm Trm; sii (siga) one `õige kiibak Kod; `kangesti siuke kiibakas teine, ei tea kas on õite `aige Plt; kõhn nigu kiibak Ran; Esi nigu kiibak a jala omma väleda Plv; väiko kasvogaʔ ku kiibak Räp Vrd kiivakas, kääbakas
2. õhuke leivaviil Õhukõsõ kiibaku olliva lõõgatu Võn; mis tast kiibakust saa Urv; üte kiibaku lõõgaśs mullõ nigu paaŕ kõrd `suuhtõ `pandaʔ Räp; leevä ḱiibak Se Vrd kiip4
3. viganeJõe Plt kiibakas on pikk ja `viltu `jalgadega käib, kas käsi voi jalg on kover Jõe
4. a. kipakas, kergesti ümberminev ja ega nied ole nüüd `paadid ka - - temal ei ole juo magu midagi, mis `kannab, nied on kole `kiibakad, vai `lähvad `ümber `kergeste Hlj; kiibakas paat́ Tõs b. rahutu, püsimatu (inimene) kiibak laits Puh c. peru hobõnõ om kiibak sääne, et ei võta `ku̬u̬rmat `perrä `höste ja mõ̭ni pill kusõga kaʔ, kui `aama nakat ja `persega pill Se
koibakas koiba|kas Jür Koe Kad, koiba|k Kad Hel(g koebaku), g -ka; `koibakas Jõe IisR; `koiba|k Kuu, -kko g -go Vai loikam, pikkade jalgadega olend rohutüll - - tal on pikad jalad nagu `koibakas kivi `otsas Jõe; on üks igavene pika `jalgadega koibakas Jür; nagu va koibakas läheb Koe Vrd koibard, koiberdus, kuibakas
kuibakas `kuibak|as g -a Lüg IisR kõhn inimene; loikam `Kuibakas, nahk `oiab luid kuos Lüg; On üks `kuibakas, ega sel `rammu ole; `Selle `kuibakalle läeb ikke `palju `püksi`riiet IisR Vrd koibakas
kõibakas kõibak|as Juu/kõe-/ hv Jür, JõeK Amb, g -a (pikajalgne) kõhn, kleenuke olend lähäb pika `jalgega nagu kõebakas Juu; kõibakas, pienike ja pika `jalgadega JõeK || Kapsa taimed sul nii kõibakad Jür; kui ta (kapsataim) ülesse `tõusis, oli üks toĺli pikkune pienike kõibakas Amb Vrd kõlbakas, köidakas
küibakas küiba|kas g -ka kõhn küürus olend Küibakas paistab teiste siast `väĺla, oo kuiv ja kõber nagu olas `aige oln või näĺlane; Küibakad tulad `tohtri `juure `saata Han Vrd kööbakas, küibas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur