[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

kahvel1 `kahv|el g -li R(n -eli VNg) eP(`kahbel Mih, `kaahvel Khk) Trv Puh, g -le VNg Kul Mär Lih Kse Hää Ris Kos Ann Tür Koe SJn M(kahvel Hls); kahv|õl g -li Khn San; n, g `kahvli Nõo Võn Ote Rõn San(`kahfli) V(`kafli Kan, `kah́vli Plv Se); `kahv|er g -ri Khk Mus Pöi Muh Hag HJn JMd Kad Äks Ksi, -re Vig(n kaher) Aud PJg Tor Ris Rap Juu Jür JMd Ksi VlPõ; kahav|er g -ri Kod; ppl `kahlimi, `kahvrimi Muh
1. söömisvahend eks käsi, `sormed old ned `kahvlid. `kahvli `oltki majaski VNg; `kahvli pää, ruod, `aarad, laba Lüg; voda `kahvliga, ärä `kopraga süö Vai; `linnas süiaste nua ning `kahvliga Jäm; põle seal `kahlimi oln; kus muiste `kahvrimi `olli, piiru pilbas `olli `kahvriks Muh; ega `enni `neoksid nuge ja `kahvlisi olnd Mar; `kahvrel o peä ja arud Vig; `kahvrega tõmmati [paistekakule] ristid `piale PJg; `kahvel on kolme aruga Hää; pualtosinad `kahvlid VJg; kui nuga kukub maha `sü̬ü̬mise ajal, tuleb naesse võõras, kahaver – miässe võõras Kod; süüb väitse `kahvlega Trv; vast es oleki `kahvlid, näpu vahele `võeti Hls; võta, sõge, `luśka vai `kahvliga, me‿sä käpäga võtat Nõo; Käsi oĺl viie haruline `kahvli Urv; olõ õs siss `kahvlit, es `taldrikku Vas; vanast olõ õs õigõʔ `kahvliʔ, sõ̭ss teti `säntseʔ `pilpaʔ, noidegaʔ kastõti kardohkit Räp; `kah́vlil na haroʔ, neĺli harro Se || fig aadama ~ aadama-aegne ~ isaema ~ isaisakahvel käsi, sõrmed [söömisvahendina] siis akketi `aadama `kahvliga `süömä Vai; mul isegi `aadama`aeksed kahavrid Kod; Söö seda, mis kätte saad isaisa kahvlega SJn; esä emä kahvel, si̬i̬ om kige ette kahvel Hls; `aadami `kahvli käis kõege i̬i̬st Rõn; vana aadama `kahvli kuʔ käpägaʔ võtat Rõu
2. kalapüügiriist [kui] `kahvel oless old `paadis, oless saand `aŋŋerjä kätte Vai; `kahvlega soab `lutsu `püida Kos
3. (eseme või asja osana) Esimene `kahvel [jalgrattal] on läbi Pöi; `kahvred ehk toĺlid (paaditullid) Aud
kahvel2 `kahv|el g -li R(n, g -eli VNg, `kahfe|li, -l Vai) Pha Pöi Hi Rid Hää Ris, g -le Emm Käi; kahvel g `kahvle Ran; `kahv|õl g -li Khn; `kahv|er Hlj, g -ri Mus
1. kahvelpurje ülaäärt hoidev puu üks lind vai mis se `kriuksus siel üleval `purje `kahvli pääl; `piisan `kahvel; `plinda `kahvlid `oiavad, et `kliiverpuom ei saa ühele ega `teisele `puole Jõe; `uuemal ajal olid igä nie `kahvliga `seilid, ja `puomiga Kuu; `kahveli `temmati üles VNg; `kahfel `seiso ülemäl nii `puoles `mastis ja all on `puomi Vai; `kahver oiab `rootsli ülemise otsa `püsti. purju `kahver Mus; jäärdid keivad `kahvli `otsas. kui tuul ting, `vεεtakse `jäärtidega `kahvel `piale Pöi; `piikvall käib `kahvle nukkast öles Emm; `jεεrdid on purju `kahvle `külges Käi; Esimene `kahvõl jäeb vahõstaagi taha `kindi Khn; `Kahvli üles `tõmmamiseks on klouvaĺl Hää; purju `kahvel justku ahju ark jooseb maśti `küĺges, kene `küĺges on purjud Ris
2. „puuhark noodavene pära küljes, üle mille jookseb noodaharu“ kahvel `oĺli suurel nooda `vennel peŕä küĺlen `kińni, sääld ju̬u̬sk nooda aru üle vedämise `aigu Ran
*kahvel3 g `kahvli rüsi ajab `hunniku, jää `kahvlid, `kahvad, samate `suured `kuhjad kohe `randa. siis `täüdüs - - kasutada nie `kahvli tagused ärä, et said `tääle (hülgele) ligi `vaanida Kuu Vrd kahv3
kehvel `kehv|el g -li R(g `kehveli VNg Vai), g -le Kei; n, g `kehvli Vai meremadalik; liivaluide rannas `kehvel on kivist, `liivane on lietselg. `kehvlid on `väikse `viega `väljas Jõe; `kehvel sie on `ranna ligidall üks kive juon; Meress on tänä pagu vesi, paat pidi `kehvlile `kinni `jääma Kuu; laev `juoksi `kehvli `otsa Hlj; `Tallina puol vai kus `räägivad sedä `kehvli, meil on ikke lietselg siin Lüg; `liiva `kehvel, meri on tuond `liiva Jõh; meres on `niisukaised `kehvlid, et vetta ei ole `puolest `säärest `saate; `laiva `juoksogi `kehveli `pääle vahel. vie sies madalikko, sie on madala `kehvel; `liiva `kehvel, `lähtö `merre ehk `lähtö jokke vahel; `kehvlide vahed on `uigamed, Meriküla `metsas on ka `kehvlid Vai
kihvelkühvel
krihvel `krihv|el g -li Kuu VNg Lüg(`krihli) Vai Jäm Khk/`kre-/ Vll Emm Käi Mar Kse Tõs/`kre-/ Khn JMd VJg Iis Trm Puh, -le Ris Juu Kos Plt Hel; krihvel g `krihvle Ran; n, g `krihvli Kam San Krl Har Rõu/-h́-/ Vas(`krõhvli), `krõ̭hvli Se; `rihv|el Pil g -li Khk Pöi Muh Kse Han Tor, -le Tõs PJg Saa KJn Trv Hls Krk; `rehv|el g -li Khk(`rehli) Kaa Krj, g -le Vll; krihiv|el g -li Kod kiltkivipulgake kivitahvlile kirjutamiseks `krihvliga `kirjodetti `tahvlile; nüüd enämb `tahvli `eigä `krihvlisi ole Vai; `rihvli `tuhka vanad inimesed kaabitsesid, kui `lamba silmal aĺl pεεl oli Khk; Silmakae söödeti rehvlituhaga ära Krj; Kui `rihvli ots nüriks läks siis `tehti noaga vaheks Pöi; allet arstidaks `krihvli puru ja `sokroga Käi; Rihveldega oli ühna ia kirjutada Han; kiviss põld ja kiviss ater – si̬i̬ one krihivel ja tahavel; pitkäd `ammad nõnnagu `krihvlid Kod; si `rihvel `maksis kopik Pil; no `kaugõss tost ütest `krihvlest saab, ta lääb `kat́ski ka raebe Ran; `krihvligõ˽kirutõt väḱkese `tahvli pääle San; ma tei `krihvli otsa terävess Krl || terava ütlemisega Kae˽määne `krih́vli tu̬u̬ Linda ärʔ um Rõu
kõhvel1 `kõhvel, pl `kõhvled (sepalõõtsa osa) raud võĺl sees, tiivad `külges `seoksed `kõhvled PJg
*kõhvel2 ta om nõnda pikä kõhveltege (aeglane) sii miu tüdruk, egä ta kunagi tuleme ei saa Krk
kähvel, kähvelä `kähvel IisR Vai, g `kähvli Lüg(`kähveli) Jõh(n -äl); n, g `kähvelä VNg Vai tragi, kärmas; kõbus emane `kassi one `kähvelä aga isane `kassi one `laiska; sie one jo igand inimene aga üvad jalad ja viel `oige `kähvelä VNg; `õige `kähvel inimine viel, ei õle vana egä vigane; peris `kähvel `tütruk kõhe Lüg; `oige `kähvel `ihmine, tämä tekko kaik `kiirest `valmist; `kähvelä tüöd tegemä; `kähvel `käimä Vai Vrd kähver
kühvel `kühvel g `kühvli R(`kih- VNg Lüg; -väl Jõh; g `kühveli Lüg Vai) S(kühel g kühli Rei) Mar/-bel g -bli/ Kse Han Tõs Khn Juu spor ViK I(kühüv|el g -li Kod), Hls Ran Puh, `kühvle spor L(`köh- Lih, `küffel g `küfle PJg) Ha(`köh- Ris) , Äks Plt KJn M Ran San/`köh-/; n, g `kühvli spor T V(`köh- Krl, `köh́- Rõu, `köhvle, `ḱöhvli, `köh́mli Se)
1. tõstmisriist `kühvliga `tosteti `vilja; panima `sarja üles ja siis akkasimma `sinne `sarja `luopima `kihvliga VNg; `mõisa kõhas õli pali `kühvlisi; võtta `kühvel kätte ja `tõuka tie `puhtast, tie on lumine Lüg; Meil on `marju `kühvliga kokku lükkada (palju) IisR; `kühvliga `tosteda jahu Vai; `kühvliga `aetase `vilja kogu Khk; `kühvel on `ränka vedada Mus; `Kühvlid olid puust `tehtud Pöi; ahust `väεti süed `kühvli `sisse Muh; `lahja oled, naa kut vana `kühvel Emm; pane kühliga jahu Rei; aja `kühvlega rukkid kotti Mär; `köhvlega visats `viĺla `sarja Lih; `kühvle ja labidaga `aetse parand `puhtas Tõs; `poodis oo `veiksed `kühvled Tor; ät́t tegi `kühvled isi, kasepuust Saa; `köhvlega töstetakse `karduld ja `vilja Ris; raud `kühvel oli, panime `süśsa `kühvle `sisse Juu; `kühvlega `aeti kardula kuhja `ääri üless Jür; igas talus on mitu `kühvlid VJg; eks `pandud külimitu `viĺja `kühvliga Sim; kühüvligä visati `viĺjä `saŕja kui tuuleteti; meil õli - - kaks kühüvelt Kod; teräd pillutasse `kühvlegä riha `alla KJn; `kühvel aida man salven Trv; `kühvlege tõstetse kardulid Hls; nu `kühvled olliva `lapju laiutsed Ran; ma võt́t küll üte `kühvli tävve aedast `terri; `kühvliga `käändi `kesvi `ümbre jälle ja sekäti Puh; `viskli om lühikese annaga `väikene `kühvli Võn; `köhvligõ visatõss `villä Krl; võta tu̬u̬ `kühvli, `tu̬u̬ga om paŕemb `viĺla vakka `hiitä ku `viskriga Har; `Puhta terä˽`pańti puu `köhvliga˽`mõ̭õ̭tu; `viśkli ja `köh́vli˽tetäse˽haavapuust Rõu; `köhvle, `viĺja ammutadass, puune; võta `köh́mli, aja vili `uńkohe Se || kurn Sia `tuhlid noristatse ikka suurde `aukleste `kühvlitega müiri`katlast `väĺla Han; `räimi tõsteti `kühvlega Tõs
2. puust vahend vee väljaviskamiseks paadist, hauskar `viska `kühvliga `välla Lüg; `kühvlega tõstetasse vett `väĺlä lootsikust ja venest Kir; `kühvligä kümmeldäb vett Khn; mere ääres `peavad olema `kühvled ja kahvad Vän; sie `kühvel `seisis küna `põhjas, `kühvlega luobiti vett `väĺja Jür; `kühvel, millega vett `väĺlä pillutass Trv; ku olõ õi˽`köhvlit eiʔ, sõ̭ss ammutõdass [vett] mõla otsagaʔ Rõu
3. vesiratta laba `kühvle võtave vi̬i̬ `vastu, et ratass `liikume akap; alt lüüdävel om `kühvle vahe `valla Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur