[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 81 artiklit

kahv1 kahv g kahva Pöi L(kahb Mar) JMd VlPõ eL(kahu Krk), g -i Hää Saa Hls(kah́v) San; n, g kahva Hi Lih Tor SJn Hel Puh; n, g kahvi Saa Hls; n, g kahu Sa Käi, -o Mus Sim; kauh g kauha VId
1. vähi- või kalapüügiriist Kahvaga korjati suuri kalu võrgu pealt äe Pöi; kahvaga püietse vähkesi ja kalu ka Aud; `kahvadega `püitakse `vähka JMd; kahva on võrgust `tehtud, vitsavõru ja sü̬ü̬k `pantasse `piale SJn; poisikse püünävä `kahvega `vähju Trv; õngitsemise kah́v suuŕ ümärike võrk, vaŕs perän Hls; vähjä lääve `sõrgupidi kahva `sissi Krk; ku kala tuleva iämulgu manu, siss pillutass kahvaga nu̬u̬ kala iä pääle Nõo; kahv om vähä püünmise riist San; kahv om sääne võrgust tettü nigu˽kot́t Kan; kahva pääle köüdetess kunn, sõ̭ss vähä˽`võtva ästeʔ Urv; ku vähi tulõ kahva pääle `konna `sü̬ü̬mä, siss nõstat kahva üless Har; mi˽lääme˽kauhhõga `vähki `püüdmä Plv; `naati kauhaga ammutamma joʔ [kalu] Se
2. kulbi, lusika, piibu jms laiem õõnes osa, kaha piibu pöhi jääb kahu `pöhja Jäm; koes tubakas `sisse pannasse, see on kahu Khk; Peigmeistel olid suured `uhked kivi piibud, kahud olid suurde `piltidega puhas Pöi; neid kahvaga `piipusi pole nüid ka Phl; `võt́sin lusika kahva täie pudro LNg; kulbi kahv; vanal aeal olid kahvaga piibud Mar; piibu kaho täis tubakad, lusikal on kua kaho, labida kaho täis savi Sim
3. oherdi ots kahuga oherdi Ans; üks on kahuga oherdi ning teine on `keerdudega oherdi Khk; uherdi kaho Mus; Möli on suur kahvaga uherdi Emm
4. rehapea riha kahu koes piid sees kεivad Khk; Kahu `tehti saare puust Krj
Vrd kaha1, kahvas2
kahv2 kahv g kahva Ote Rõu(kaho) Se; kah́v, kahu g kahvi Urv; kauh g kauha Räp okaspäitsed varsale `pańti kahv pähä; kahv pandass `naklu täis, märä ei lase ala Ote; kahu `panti varsalõ pähä, sõ̭ss märä es lasõʔ imedäʔ Urv; vasikalõ `pańti kaho `päähä Rõu; lehem `väega hois ja vaśk tükke manu, pannimi kauha `päähä, siss`tsusksiva nuuʔ naglaʔ Räp; `vaśkõlõ pandass tu kahv, kui vasik tüḱiss `lehmä imemä Se
kahv3 kahv g kahva Mus Phl Rid Hää, g `kahva Jõe Kuu; n, g kahva Hi Hää rüsi, kokkukuhjatud jäätükid `Kahvuje tagand on `hülgele hüä ligi `hiilidä Kuu; toŕm‿o `seiksed kahvad üles ajand Mus; Lained peksvad jεε kuhja kokku, see ongid kahva Emm; kevadel ja sügisel on suured kahvad merel Phl; murrab suured kahvad üles Rid; mailmatu suured kahvad üles aeanu Hää Vrd kahu1, kahvakas, kahvas1, kahvel3
kahv4 kahv TLä KodT, -h́v Krk Plv Vas, g kahvi
1. hoop; löök; sahmakas ku‿ta tolle kahvi paneb, siss om na koolu; vihaga mõni kahv üle piha [saunas] Ran; visassi üte kahvi ku̬u̬ma `vi̬i̬ga Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja - - ku kahvi `annu‿ss maja lännu KodT
2. vihmahoog üt́s kah́v `vihma tuĺl; õigõ˽suurõ kahvi ańd Plv; üt́s kah́v `vihma sai Vas
3. mahv (suitsu) Temä tõmmaś kah mõne kahvi `suitsu Krk
Vrd kahvauss
kahv5 kahv g kahvi Urv, g -a Vas kamal ma panõ üte kahvi tävve; `andsõ kahviga Urv; `vot́ku kahvagaʔ Vas
kahva1 kahva Hi kahvatu ta nii kahva täna Phl
-kahva Ls kõhva-kahva
kahvas1 kahvas g `kahva, -e Khk Rei = kahv3 mine üle `kahva, kahvaste `varjus vöib `ülgid ka `olla, kahvaste tagand ep paista ää; laivaga ep saa merese ka ega merest ää ka, kui `kahved kaua `ääres `seisavad Khk; jää `kahvad merel Rei
kahvas2 kahvas g `kahva = kahv1Rei
kahvel1 `kahv|el g -li R(n -eli VNg) eP(`kahbel Mih, `kaahvel Khk) Trv Puh, g -le VNg Kul Mär Lih Kse Hää Ris Kos Ann Tür Koe SJn M(kahvel Hls); kahv|õl g -li Khn San; n, g `kahvli Nõo Võn Ote Rõn San(`kahfli) V(`kafli Kan, `kah́vli Plv Se); `kahv|er g -ri Khk Mus Pöi Muh Hag HJn JMd Kad Äks Ksi, -re Vig(n kaher) Aud PJg Tor Ris Rap Juu Jür JMd Ksi VlPõ; kahav|er g -ri Kod; ppl `kahlimi, `kahvrimi Muh
1. söömisvahend eks käsi, `sormed old ned `kahvlid. `kahvli `oltki majaski VNg; `kahvli pää, ruod, `aarad, laba Lüg; voda `kahvliga, ärä `kopraga süö Vai; `linnas süiaste nua ning `kahvliga Jäm; põle seal `kahlimi oln; kus muiste `kahvrimi `olli, piiru pilbas `olli `kahvriks Muh; ega `enni `neoksid nuge ja `kahvlisi olnd Mar; `kahvrel o peä ja arud Vig; `kahvrega tõmmati [paistekakule] ristid `piale PJg; `kahvel on kolme aruga Hää; pualtosinad `kahvlid VJg; kui nuga kukub maha `sü̬ü̬mise ajal, tuleb naesse võõras, kahaver – miässe võõras Kod; süüb väitse `kahvlega Trv; vast es oleki `kahvlid, näpu vahele `võeti Hls; võta, sõge, `luśka vai `kahvliga, me‿sä käpäga võtat Nõo; Käsi oĺl viie haruline `kahvli Urv; olõ õs siss `kahvlit, es `taldrikku Vas; vanast olõ õs õigõʔ `kahvliʔ, sõ̭ss teti `säntseʔ `pilpaʔ, noidegaʔ kastõti kardohkit Räp; `kah́vlil na haroʔ, neĺli harro Se || fig aadama ~ aadama-aegne ~ isaema ~ isaisakahvel käsi, sõrmed [söömisvahendina] siis akketi `aadama `kahvliga `süömä Vai; mul isegi `aadama`aeksed kahavrid Kod; Söö seda, mis kätte saad isaisa kahvlega SJn; esä emä kahvel, si̬i̬ om kige ette kahvel Hls; `aadami `kahvli käis kõege i̬i̬st Rõn; vana aadama `kahvli kuʔ käpägaʔ võtat Rõu
2. kalapüügiriist [kui] `kahvel oless old `paadis, oless saand `aŋŋerjä kätte Vai; `kahvlega soab `lutsu `püida Kos
3. (eseme või asja osana) Esimene `kahvel [jalgrattal] on läbi Pöi; `kahvred ehk toĺlid (paaditullid) Aud
kahvel2 `kahv|el g -li R(n, g -eli VNg, `kahfe|li, -l Vai) Pha Pöi Hi Rid Hää Ris, g -le Emm Käi; kahvel g `kahvle Ran; `kahv|õl g -li Khn; `kahv|er Hlj, g -ri Mus
1. kahvelpurje ülaäärt hoidev puu üks lind vai mis se `kriuksus siel üleval `purje `kahvli pääl; `piisan `kahvel; `plinda `kahvlid `oiavad, et `kliiverpuom ei saa ühele ega `teisele `puole Jõe; `uuemal ajal olid igä nie `kahvliga `seilid, ja `puomiga Kuu; `kahveli `temmati üles VNg; `kahfel `seiso ülemäl nii `puoles `mastis ja all on `puomi Vai; `kahver oiab `rootsli ülemise otsa `püsti. purju `kahver Mus; jäärdid keivad `kahvli `otsas. kui tuul ting, `vεεtakse `jäärtidega `kahvel `piale Pöi; `piikvall käib `kahvle nukkast öles Emm; `jεεrdid on purju `kahvle `külges Käi; Esimene `kahvõl jäeb vahõstaagi taha `kindi Khn; `Kahvli üles `tõmmamiseks on klouvaĺl Hää; purju `kahvel justku ahju ark jooseb maśti `küĺges, kene `küĺges on purjud Ris
2. „puuhark noodavene pära küljes, üle mille jookseb noodaharu“ kahvel `oĺli suurel nooda `vennel peŕä küĺlen `kińni, sääld ju̬u̬sk nooda aru üle vedämise `aigu Ran
*kahvel3 g `kahvli rüsi ajab `hunniku, jää `kahvlid, `kahvad, samate `suured `kuhjad kohe `randa. siis `täüdüs - - kasutada nie `kahvli tagused ärä, et said `tääle (hülgele) ligi `vaanida Kuu Vrd kahv3
kahverkahvel1; 2
kahves jäätunud, lumesodi täis ake üsna `kahves, üsna `anges Khk
kahvi kohevile; sassi Tuul ajab `juused `kahvi; Tuul on ni̬i̬ rõugud nii `kahvi ajanu ku elbendab kõik Hää
kahvis `kahvis Pha Hää Saa kohevil; sassis Juused olid `kahvis Pha; `Juused on `püśti `kahvis. `kahvis pää Hää; pää on `kahvis Saa
kahvma1 `kahvma Nõo KodT, `kah́v|me Krk, -ma Plv, (ma) kahvi
1. viskama; lööma (välku) mes sä kahvit tost vi̬i̬st põrmandu `pääle; Kas sa ukan, kahvid tõesele vett vasta silmi. Latse saesava vii sehen ja kahviva tõene tõesele vett vasta, sii kahvmine tiib neile suurt lõbu Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja, tuli `taivast `ju̬u̬skma. nõnda `kahvnu‿t `vi̬i̬mne ku üks oone, kõik põlenuva maha KodT || kloppima ma vei `vällä kül˽na˽teḱi - - sõ̭ss ma kahve näid Plv
2. pahvima (suitsetamisest) Ärä kahvi kikke `suitsu `sissi, si̬i̬ ti̬i̬p ju köhä Krk
Vrd kahvama
kahvma2 `kah́vma, imps kahviti ivama edimält ar˽`kahviʔ kesväʔ, sõ̭ss naadaʔ `survma; kahviti `peḱliga vai `kirve kuudaga˽kah. kahviti inne `leotamist, perähn survuti. noʔ ei kahvitaʔ ega survutaʔ – noʔ tetäss `kruupõ Rõu Vrd kahrma
kahvme `kahvme kahvaga püüdma `vähju läit́s kahvme Hls Vrd kahvitsema
kahvõ kare voho vill, piḱk jämme ja kahvõʔ vill Rõu
kehv kehv g kehva spor S L K, g `kehva spor R, g kehvä eL(n kehev Plv Räp); n, g kehva hrl eP, `kehva R(-ä Kuu Vai) ViK, kehvä PäPõ Juu VlPõ spor eL
1. a halb, nigel, vilets a.  (füüsiliselt, vaimselt) kehv, kõhn, nõrk `kuski ei õle `ninda `kehvaid `luomi; `aigus tieb `kehvast; `vaene toit tieb `kehvast Lüg; akkab `toibuma, `este õli kehv, aga nüüd `toibus Jõh; `irmus `kehva mies, tama ei `joua sedä `krunti arida Vai; sönn on nii kehva ning sańt Khk; Kehva terisega äi lähe `linna midagid Kaa; [üks] oli siis kehvam ja [teine] oli suurem, ilusam poiss Rei; näost kehvaks jään Phl; kiitsakas, seda piab `ütlema mönel kehval tütarlapsel Noa; luumusest kehvä inimene o karvatu Var; kehv `jusku kuju ahunas räästa all Hää; kiha kõik nii vilets ja kehv et HMd; kehvaks jäänd, nagu va końdi unik Juu; olin nii kehva ja vilets Äks; obene kehvässe jäänu, kehvä järe pääl Trv; temä om kehvä poole lu̬u̬m; kehv muud ei oole ku luu ja nahk paĺt; ni̬i̬ jääve toidu peräst kehväss Krk; kõhn inimene, piḱk ja peenike, kehv nigu vana lõngess; nii kehv, ei jõvva perset `kinni pidädä Ran; tu̬u̬ vaśk jäi kehväss, jäi põdeliguss Nõo; ta õks `umgiʔ säändse kehvä `tervüsegaʔ Rõu; `tervüss om kehev, ei tiiä kuis peräots tulõ Räp || kehva leiva otsas viletsal toidul nii lahja, jo see kehva leva `otsas olnd on Khk; kehva inimene, on kehva leeva otsas Plt b.  kidur, armetu (taimede kasvust) `otra oli vahest nii kehv ka, - - `kääga kisuti `keige `juuridega VNg; kui `vaene aeg‿o, siis‿o kehva vili koa Muh; see `aasta mede `maadel kehva vili Käi; taimed oo väga kehvad Aud; räätsik on kehva mets, - - madal kehva mets `kuskil soo `kaldas PJg; kui kardulas on ää `närtsind, siis on kehv Juu; nisuke kehva kuusk, ei tia, kas akkab ära `kuivama JJn; kehva vili, vähä ja alb; mänen kõhan õli kehvem vili Kod; riśtik on `veike, kehva Pal; kaar täo kasvass, kõrre pääl om ta suur nätä, aga terä om kehvä Krk; orass väegä kehväss jäänu Ran; küll om si̬i̬ aastak kehv vili Nõo; vanast ollu kesi nii kehv et, t́siŕpega korjanuva Võn; kehvä kasumisõgäʔ (vili) Se || vähese viljakandvusega `kehvad `pollud `ilma ramuta Vai; nii kehva maa, see‿p kasva midagid `välja Khk; meil `oĺli maede poolest kehva koht Hää; kõege kehvem koht üle valla Äks; sii om üits kehv maakotuss Ote; kehvembä maa pääle tet́ti kaar Rõu; tu̬u̬ oĺl jäl `väega kehvä kotusõkõnõ Vas c.  asjade, nähtuste kohta oli old peris `kehvä `aesta Kuu; `kehval `päivil `kasvasin VNg; se on `kehvä `asja, sedä ei `maksa `mennä `tuoma Vai; sellel on nii kehvad `riided üll; kehvad teed, εp saa läbi kuidagid Khk; kui kεhv oli aeg pärast söda Noa; kui vilets linnas oli sis said, kehv õlu Mär; kehva aeg kipub tulema väga kui Var; eks see elu oli kehva ike küll Rap; eina aeg on küll väga kehva VMr; täo olli kehv `aaste, ikatse `aaste Krk; timavo om kehv `aasta San
2. a napp, vähene, ebapiisav kalapüüd oli selle `korra nii kehv, mitte kalu ei `saadud Jõe; ega suurt kalu oleki kohe, on ige `kehvä saak Kuu; tuhli saak o se‿asta kehv Khk; `kuulmene on kehva Phl; raha `saamene oli kehva Rid; küll see on kehva `mõistusega Kul; Sellekorra ette kehvä kalasuäk Khn; ja `süöki oli jo nii kehva HJn; kehva `jõuga inime VJg; lammas eläb jo `väega kehvä toeduga Nõo; kevä˛eäne pügü om iks kehvemp Kam; silmänägemine um kehev, kõik lööse haĺliss Plv; kui tuuĺ oĺl kehvä, siss saŕat́i kat́s kõrd Vas || närb ta oo `liiga kehva süömaga Ris; kui kehv `sööjä, siss om [lehm] tühi kui vana aud Ran; tu om kehv `süümä Se
3. a vaene, varatu `anneti `enne siin `neile `kehvembijelle kalurittele rugi jahu Kuu; inimine, kel varandust ei õle, on `kehva Lüg; `kehvade vanemate laps Jäm; kehva pruut oli, põle se suur kerst täis olnd mette Pöi; `kehvi inimesi on meide `valdas küll Rei; ta üsna `vaene ja kehvä, põle tal kedägist Mar; see oo ette kehva mees Mih; ikke kehvad `moodi [elati] Tõs; sii `randes on paelu `kehvi inimesi Hää; mud́u `vaene kehv mees, põle tal kedagi; temä on kõegist nii kehv, temäl põle kedagi vara Juu; tämä one kehva, si̬i̬ pru̬u̬di äi Kod; Et mu esä kehv olli, es jõvva mulle ti̬i̬raha `massa Hel; ennemb kehvembä inimese seendega `ti̬i̬nsivä `eńdile `aasta leevä Ran; tu̬u̬ esä `olli kehv inimesekene, niisama peost suhu `elli Nõo; ma olõ põraʔ ni kehv, mull ei olõʔ muud kuʔ keṕp ja kott; siä es taha tu̬u̬d `tütrikku, et kehvä om Krl
4. s vaene inimene `Arva `kehval ka `löhvätüb, aga sedägi `panna tämäle äüks (peeretamisest) Kuu; Sits kehva siid, vask vaese kuld Lüg; kis `ollid kehvad, nee tegid õite viletsad pulmad Muh; kehva ootab `ammo paremad `aega Kul; kehva oo raha poolest `vaene Tor; old `miĺjunää·ride miĺjunää·r ja pärast old ni `kehva kui `kehva Kad; [vihm] laseb kehval kesa `künda Lai; nii võhl et, ańgä ei sańdilõ suudäüt ega kehväle koorikut Rõu
Vrd köhvä, köühä
kehvel `kehv|el g -li R(g `kehveli VNg Vai), g -le Kei; n, g `kehvli Vai meremadalik; liivaluide rannas `kehvel on kivist, `liivane on lietselg. `kehvlid on `väikse `viega `väljas Jõe; `kehvel sie on `ranna ligidall üks kive juon; Meress on tänä pagu vesi, paat pidi `kehvlile `kinni `jääma Kuu; laev `juoksi `kehvli `otsa Hlj; `Tallina puol vai kus `räägivad sedä `kehvli, meil on ikke lietselg siin Lüg; `liiva `kehvel, meri on tuond `liiva Jõh; meres on `niisukaised `kehvlid, et vetta ei ole `puolest `säärest `saate; `laiva `juoksogi `kehveli `pääle vahel. vie sies madalikko, sie on madala `kehvel; `liiva `kehvel, `lähtö `merre ehk `lähtö jokke vahel; `kehvlide vahed on `uigamed, Meriküla `metsas on ka `kehvlid Vai
kehvik1 kehvik g -u spor eP, Ran Ote kehvtalupoeg `meie olima `jusku `vaesemad inimised, `kehvikud naa kui vabadikud VNg; `endised vabanikud ja popsipoisid olid kehvikute soost Jaa; tiumehed ja popsid olid kehvikud Kos; popsid ja kehvikud, saanamehed kua, elasivad talu `saunades; kehvikute lapsed käisid taludes karjas Lai; kehvikute leib on aganane Plt; ni̬i̬ `vaese kehviku `ostseva siss Põllu panga käest tolle maa Ote || vaene elatanud inimene kehvikud, kes enam tööd ei jõut‿teha Lai; kõrvulise ollivagi nu kehviku, kos `kiäki sai `varju ennäst `suski, võeti talu `sannu `siśse, ja `kambre nukka Ran
kehvik2 kehvik g -u Ris Rak vilets, väheviljakas maa koivad ja kehviku kohad olid päävade pial (heinamaatükid, mida lasti tööpäevade eest niita) Ris; kehvik, niisuke maa mis vilets on, ei kanna ega, liivane maa, tarvitab `äśti sõńnikud Rak
kehvus `kehvu|s spor eP(kehvus Kse) Trv Hls Puh, `kehvu|ss Nõo, g -se; `kehvü|s Võn, `kehvü|ss San V(`keh́- Rõu, `ḱeh- Se), g -se viletsus, vaesus, puudus `kehvus on kääs Vai; sii majas on `kehvus ni suur Rei; nendel `olla `kehvus maeas Mar; `kehvus oli väga akatuses (noorpaaril) Tõs; sii külas `kehvust ja `vaesust paelu Tor; `kehvus tuleb uksest ja `aknast JMd; oh sa alastus, küll nad on `kehvuses, ei `leiba ega kardulid kedagi põle VJg; peremies kadus kodust ära, `kehvus on majas Iis; eks mõnele tuld se `kehvus `joomisest Lai; neil peris `kehvus kähen Trv; temä lääb `auda oma `kehvusege Hls; sulase kõneliva et, küll om `kehvuss, puder om pudrule `siĺmä `pantu, no `rasva ei ole Nõo; `kehvüss om majan Krl; `keh́vüss oĺl suuŕ, selle es saa˽naid `hu̬u̬nit ni `häste ehitedüss Rõu; ḱehvüss majah, `puuduss, muut `ḱehvüist olõ õiʔ Se
kihv kihv g kihva eP(ke- Käi, g Juu; pl kihbad Vig Mih; kihiv Kod) eL(kihu M T Lei; ḱi- Se, ḱe- Lei), g `kihva R
1. a. looma suur väljaulatuv silmahammas [koer] ajab `kihvad `paĺjaks Hlj; möni `söuke kuri emis tuleb `kihvadega kallale Khk; nii `suuri `kihvu pole ühelgid sial olnd mette kut `meite vanal ubsul Vll; vana siga, suured kihvad suus Kse; inimesel kihvade koh́al silma `ammad PJg; uńdil oo neli `kihva Tor; krokodiĺlil oleva paĺlu `kihve Saa; `äigas kihvägä seeliku `lõhki Juu; vanal orikal on kihvad `väljas pikal, `viskab või uńdil mao maha Tür; kihvaga siga raiub küĺläkille Kod; kihva või `seantse om [metsseal] ihen Pst; vanal seal olli kõvere kihva, ku tõisega tüllü läit́s, kiśk küĺle `lõhki Hls; ruunobesel om kihva ja neil lüvväss tükk ärä, siis ei ole tunda, et riivip Krk; märä obesil ei ole `kihvu, mõnel `arva olevet Hel; sia `tõmbava `kihvuga valuste Ran; kae soel om kihva, nu̬u̬ om serätse ää pikä ja `taadõpoole kongun Nõo; Mõnikõrd muidu peni rägsas `kihvuga, kui paĺlu es ti̬i̬ midägi Rõn; vanal tsial ommaʔ kihvaʔ uulõ kolgast `vällä kasunu San; ku [siga] no˽kihva˽`sisse lü̬ü̬, sõ̭ss lahk ärʔ Kan; säidse `aastat vana, sõ̭ss kasuss kihv suuhhõ Rõu; niku˽soe kihvust `päśsi arʔ Vas; soel omma ḱihvaʔ kui hanguʔ, `kruńksi kasunu suuh Se b. hum (inimese, looma hambast) Nää `messugused `hambad sel `naisel on, peris `kihvad Kuu; `Kihvad suus, kaks `kihva, pikkemmad ku `tõised `ambad Lüg; `nalja peräst ikke `üeldä, et inimisel `kihvad suus Jõh; kel kahel pool suured kihvad, sie pidi kuri inimene olema Sim; kui `ambad nurga pial ette tükivad, nigu riast väljas, siis on nagu kihvad ja oŕgad suus Lai; ta [hammas] nõnda ärä kulunu ku paĺlas kihu vi̬i̬l Krk; mul kaits ammast om all ja üits om pääl nigu kihu jälle Ran; pinil om kolk̀ümme˽kol˽`kihva Har || fig `Kihvad sügälävad, ei saa rahu Jõh; Iga ta `toitu `järge jättend, pistis keik `kihva Pha; Kellel sa oma `kihvasi `näitad, sa oled pahane ja teine vi̬i̬l irvitab sul `vasta Hää; me visasime `kihva (naljatasime) KJn; Ku˽purjun um sõ̭s mugu˽kisk `kihva (norib tüli) Rõu || (kulunud terariistast, hobuserauast jm) väits ärä kulunu, va kihu `järgi jäänu - - selle kihvaga ei saa kedägi tetä Ran; tu̬u̬ tõene [vikat] om vana kihu, tu̬u̬ ei ni̬i̬dä mitte midägina Nõo; [hobusel] pu̬u̬l ravva `kihva all Ote || kuu kihu om `taivan, kuud om üits kihvakene nättä Nõo
2. hum vurrud `kihväd nenä all Jõh; möne mehel on kehvad nina all Käi; kaśsil on kihvad Kei; Kihvad olid - - mis ülessepidi läksid Plt; meestel on kihvad ninä all KJn; sel suure kihva moka pääl Hls; kassi kihva omma moka pääl Krk; `Pi̬i̬trel olliva pikä vundsi nigu kihva Ran; taal umma˽ka kihva˽kasutõduʔ, kihvaʔ umma˽moka pääl Plv
Vrd kiuhk
kihvelkühvel
kihvt kihvt g kihvti Sa(kift Jäm Khk) Muh/-hf-/ Emm Han Tõs Tor Saa K I Krk spor T, kih́vt Har Rõu Plv(-ht) Vas Räp Se(-ht); kihvt g `kihvti Kuu VNg IisR Vai; kiht g `kihti Kuu VNg, g kihti, kihi Emm Rei L(kih́t Kse Han) spor K; kih́t g kihi KJn M Puh San Har Vas; kiuht g kiuhti Ans Khk Kaa Pöi Muh(`kiuhti) Hää, g `kiuhti Kuu Lüg Vai/n `kiuhti/
1. s mürk Sinine sie `kihvti juon tuli juo (ussihammustusest); `kuera `kieless on ühüksät `sorti `salvi, `kassi `kieless on `kihvti Kuu; `aablane ku `niulab, siis inimine `püijäb `surra `kange `kiuhtiga Lüg; mesiläisel on ka `kiuhti `niula `külles Vai; vöttas `kifti `sisse Jäm; ussi ammaste sihes piab `kihfti olema, seda‿b vöi lasta närida Khk; see oo `kiuhti, mis inimese ää vötab Muh; Sarapuukirjul ussil on εrmus `kange kiht Emm; maa kiht läin sisse Mar; seal korjatasse uśsi kiht ära suust Kul; Aptiki rohud oo mõnekorra päris kihid Han; kassi suus `olla kiht ja koera suus oht Tõs; ega se kihvt kala sisse ei lähe Tor; rohe on mõru ku kiht Hää; silmad läksid `kärna - - `kange maa kiht oli sees HMd; ei `sõnna vee kallale tohi `loomi `laska, seäl kihi kord peäl Juu; näsiniinepuu on päris kihvt kohe Amb; [ussi nõelatud] `aige koht pannasse maa `sisse, maa kisub `väĺla selle kihti Kad; lut́ikate kiht on roheline `pulber VJg; uśsil `üeldasse olema `kihvti pot́t Ksi; temä võt́s kiḱk selle kihi `sisse ja `surri ärä Hls; koera suhun om rohi, kassi suhun om kihvt Krk; poesike ludsiss aavast tolle kihvti `väĺlä ja süĺläss maha Ran; prussakile `kihvtit panna, siss kooleva ärä Nõo; minev`aasta `panti toda kihvtit rot́tele, nüid ei ole näid Rõn; maa kih́vt om naidõ (taimede) sisen, na võttava maa kihvti henne˽`sisse Har; müŕkhainul um `väega˽kõva kihft Plv; [roti] kihtiga leeväraasukõsõ pańni katusõ ala liṕikese pääle Vas || see oo kihi `andaja (öeld tundmatu kohta) Kse
2. a tige, õel Oi see oo kihvt mees, äi see sulle εε ole Khk; see üks kiht inimene Mar; oli ka üks kihvt mees, tigeda sõnadega Plt; Taa‿m vana kihvt mehemüräśk Rõu; müŕkhainul um `väega˽kõva kihft Plv
Vrd jihvt
klahv1 klahv g klahvi Jür Koe Trm KJn Võn Urv/--/ Vas Räp(-ä-) Se/--/, g `klahvi Kuu; lahv g lahvi PJg Krk lonks, suutäis (alkoholi) `Annedi kovad `klahvid `pääle Kuu; annan sulle ea klahvi `viina Koe; lahv `viina, si̬i̬ om linna meeste sõna Krk; Võta˽sa ka üt́s klah́v `viina külmä ilmaga kulus võttaʔ Urv; angõ mullõ ka üts klah́v Se
klahv2 klahv g klahvi Puh, g `klahvi Lüg; lahv g lahvi Vig/-p/ Krk
1. hoop, löök `andasin ühe `klahvi `vasta `silmi Lüg; `peoge annat lahvi Krk; mitu `klahvi sa annid talle Puh Vrd klahm
2. kella pendli leht kella lahp, saba taga tääl, tiksub `peäle Vig
klahv3 pl klahvid hv silmad sul on ikke iad klahvid Koe
klahv4 `saapa klahvid „suured saapad, mis jalas loksuvad“ Trm
klohvak(as) klohva|k g -ku Iis Kod; -kas g -ka Ris lohmakas, väljaveninud jalats va `saapa klohvakad Ris; neid klohvakuid ma küll `jalga ei pane Iis; suured [saapad] nõnnagu klohvakud Kod
klohvma `kloh́vma, (ma) klohvi peksma, klohmima oĺl `klohvnu˽tu̬u̬d; är˽`lasku˽hinnest `klohvi eiʔ Rõu Vrd kluhvima
klõhv klõhv g klõhvi hoop `ańdis ia klõhvi Trm
klõhvi `klõhvi saama peksa saama saad `klõhvi Trm
klähv klähv Trm, g klähvi Nõo hoop, löök nigu `piḱne tolle klähvi ańd, nii olli Oskaril väits käest maan Nõo Vrd klähm, lähv
knihv knihv g knihvi kaval võte, nõks knihviga võt́t käess ärä Kod
knihvil knihvilkäima ehal käimaLai
kohv kohv g kohvi Rei Kse Aud spor Ha , Iis Hls Hel T, g `kohvi R; koh́v g kohvi, -h́v- Hls Krl Har/ku-/ Rõu Plv Vas; kuhv g kuhvi Pal, kõhv g kõhvi Trm; kohev g kohve Se; n, g kohv|i spor S(-e Sa), L/-b- Mar/ spor K ILõ Trv Pst Krk Kan Urv Plv Räp(n -e); n, g `kohvi Kuu VNg Vai(`kohfi, `kouhi); n, g kopi˛a Lei(kuo-); p kofejat Lut
1. kohviubadest või teraviljast ja siguritest valmistatud jook, kohv taluinimest ige `palju sidä `kohvi ei `juondki Kuu; iga `ommikust oli soust ja `kartuli ja kohv VNg; minä en õle elädeski õld `kohvi `juodik Lüg; tammetüru kohve tegi `ambad siniseks Jäm; Kohved kutsuti ka suslaks Kaa; Küll oli kohvit, `piima ja marjavett Han; Kohvi kieb, panõ piim `piäle Khn; ilus pruun väŕv, nii kui kohvi Ann; `lüödi sial (tantsuplatsi kõrval) kohvikatel ülesse ja ikke jõid sial `kohvi Koe; vanass`muslasele `antud aga kohvi vedeläd, pererahvas süänud paksu Kod; kui `võerit tuli, `käśti mańti `piale `panna kohvile Lai; keedetud päräst sis pańnid kohvi `pääle ja supi `pääle (kitsepiima) Vil; nurikidek `tu̬u̬di `kohvi `nurme Hls; ka‿sa õige `kanget kohvit tahat või lahjapet Krk; kos ikki ube seen, si̬i̬ om iki kohv Puh; edimält ku `kohvi tetti, siss keedeti paks nigu pudõr Ote; kiä ega `päivi `kuhvi seŕb Har; ku vatt vähänü um, siss um koh́v keenüʔ Rõu; `kohve ja tsäid, noid vana ilma `aigo es olõʔ Räp; ommugu ma d́uu kopi˛at, mi keik `d́uome kopi˛at Lei || andide kogumiseks korraldatud kohviõhtu `kolmed `kohvid olid `seltsimajas Vai
2. kohvipulber, kuivsegu kohvijoogi valmistamiseks sigurid olid kodu maass - - nisu ja rukkid ja - - sie oli kodune kohv siis Kuu; `kohvi javan `kohvi `veskigä Lüg; `kuiva `kohvi `ennestü `lahtinaises `riistas Vai; meie kõrvetame `kohvi paa `põhjes Mär; `uhmer oli, `kuhvi oli ia taguda siäl sihes Pal; kohvi kõrvetetasse sigurdest ja kohvi ubadest kah Äks; kohvi kõrvetse pańn Hls; miul om vana kohvi toosi sehen tu̬u̬ kohvipaḱk Puh; ti̬i̬ munast ja koorest munakit, `püidli jahu ka pane, siss saab ää kohv Nõo; `koh́vi tahetagi iss `jauha˽peenükeist, koh́v taheti iks jämehep Vas; `säetäss kofejat, [oad] jahvõtass ärʔ Lut; kohvi jahvatama fig pumpama (vanas söelaevas) Vana park laevades oĺli sõnne kohviveśki, [sellest öeldi] jahvatadaks kohvi `laevas Hää
kohvad pl kohvad Hlj Jõh vanad jalatsid, kotad `onvad ka ühed `saapa `kohvad jalas Jõh Vrd kohvak
kohvak kohva|k g -ku Kod Nõo Võn a. suur, inetu (jalats, rõivas) muami̬i̬s lähäb, kohvak jalan Kod; Sii kask om igävene kohvak - - mina sedä kohvakut kül säĺgä ei aa; Rõiva säĺlän nigu kohvaku Nõo Vrd kohvadb. kohmakas inimene kohe sa selle kuradi kohvaku vi̬i̬d Kod Vrd kohmakas1
kohver `kohver, `ku- Tõs Vän Pal Lai, g `kohvri R Rei Kse VMr VJg Iis Trm, g `kohbri Mar, g `kohvre L(-är, g `kohbre Vig) Ris Juu KuuK Plt KJn Hls; kohver g `koh́vri San; n, g `kohvri, `ku- TLä Ote Har V(`kuhri, `kufri, `kuhfri Kan Plv); n, g `kuhvre Se, Räp a. endisaegne kastitaoline riiete panipaik (riidekirstust väiksem) suur `kohver on mul on nüd siin `aidas - - `ninda kui, `ennevanased `kirstud oli VNg; riiete `kohver LNg; uuemal aeal kersto mood kados ää, akkas `kohvre plaan Kul; mool oli `kohbre kappis arjassid Vig; siis olid `ennemuiste ned `veimed pruudil, oli suur kirst või `kohver Tõs; kerst on suur `kõrge, `kohver oli veike Juu; pani oma kolid `kohvresse ja akkas minema mehe koju Amb; minu emal oli kerst, `kohver akkas iĺjem JJn; `kirstudes vili ja `kohvris jälle `riided, nüid on kummutid VMr; tol ajal ess olekine kaṕpe, olliva lavvust tettü `kohvri Ote; vanast ku mehele `mińti, sõss tet́ti vai ostõti `kuhfri, kohe `rõiva kraaḿ `pańti Plv b. reisikohver `kohvrega reisitase mööda maad Tor; läksid teisest kohast `teise, `kohver kaasas VMr; ma võti `kuhvri käe `otsa ja t‿`olli kõ̭ik mu varanduss Nõo; ku sa `liina `ku̬u̬li lähät, siss panõ `kuhvridõ raamadu ja˽sü̬ü̬ḱ `sisse, om hää käe `otsa võtta Har || fig (küürust) `Kohver `seĺlas - - ta läheb oma `kohvrega Hää
kohvta `kohvta Jõh, `kouhta, `kauhta Jõh Vai; n, g kofta Iis, koofta Se; `kouhoda, kuhoda VNg; kuhvt g `kuhvta VNg; n, g kohta Käi Tor Kei Hag Juu Koe VJg, `kohta Kuu, kuhta PJg Trm Kod Kõp Rõu; kuh́ta Aud Hää Saa Pil Hls
1. (vana) lahtine naistejakk; pluus `naistrava `kohvta; `Naiste jakki `kutsuti `kouhtast Jõh; `lahtised `koftad olivad `sitsi `riidest IisR; Tegi vana palidu kuh́taks ümmer Hää; pane si vana kuh́ta `seĺgä Saa; kohta oli vanasti pluuse asemel; naestel olid kohtad ja miestel pluused Kei; kohtad olid kõik `lahtise olekuga VJg; pani uude kuhta `selgä Kod; `tõmma kuh́ta `ümmer Hls; sarafań mul ja koofta. śjo jo om `vastanõ mu̬u̬d Se || küll oli irmus kuh́ta sellas (mittesobivast riietusesemest) Pil
2. (muistne naiste palitutaoline) üleriie, mantel vihma sajab, `tõmba kuh́ta üle pää Aud; kohta oli pealt keha `järgi `tehtud Tor || keep naestel käis `seĺges, põld varruseid `ühti, `võeti sedasi `ümmer, eest `oidis `kińni, `ööldi kohta. se nihuke `uhkuse asi Juu
Vrd kuht(i)
krahvat deskr, on `estes taga [linalõuguti] `kurkus teeb [lõugutatav linapeo] ikke krahvat, krahvat, krahvat
krehv1rehv
krehv2krihv1, krihv 2
krihv1 krihv g krihvi Emm Käi LNg Ris Kei Kad Kod Lai Ran, `krihvi Hlj VNg Lüg; krih́v g krihvi Vas, krih́vi Rõu; rehv g rehvi Ans; rihv g rihvi Emm; krehv Var Nis; grihve Lei
1. jäänael (hobuseraual, saabastel) `vindiga tuli [raua] `sisse `kierata ned `krihvid Lüg; `talve `pańdi teravad rauad. ja siis mönel oli krihvid koa vel ies Ris; Ja kui `krihvisid ei õle, siis tehasse vuak Trm; krihviga ei raiu nõnna ku uagiga. krihv seesäb taĺv läbi Kod; talve rauale `keeras krihvid ette, et ei libise Lai; krihvid olliva vanni `mu̬u̬du, kõrvad küĺlen, nööriga vai rihmaga keideti üle jala Ran; ma˽lasi ravvulõ krih́viʔ ala˽`panda Rõu || saapa kannaraudKad
2. käepide `arssina paku krihv; vuks sae krihv; `põõna sae krihv; tikk sae krihv Lüg; `Krihvid olivad kumutil ja kappi`ustel IisR; rehvist ojad `kääga `kinni, kui sa ööveldad Ans; Käsi`öövlel oli saŕv, a pikal `öövlel või kroupakul `jälle krihv Kei || aknakremoonVar Vrd gripõ
3. aerutull aeru küĺlen `olli krihv - - raud pulk läits `mulku, veerepuu `siśse. `krihvega `olli paremb sõoda [kui pulkadega], air es lähä käest ärä Ran
krihv2 krihv g krihvi Rei Jür JMd Lai Trm, `krihvi Kuu; krehv g krehvi Ote; rihv g rihvi Muh, rih́v Pst
1. (joobest) Oled saand omale kova `krihvi `pääle Kuu; taal `olli ikka ea rihv peas koa oln Muh; sul on jo krihv pias JMd; paras rih́v om pääl Pst
2. (alkoholikogusest) võtame ühed krihvid [viina]; `võtsime iad krihvid, siis läksime Lai; eelä õdagu küll, kui ma tu perämätse krehvi ärä `võtse, lei pähä Ote
krihv3 krihv g krihv|i Nõo, -a Rõu
1. s riugas, vigur Ei massa sul oma krihvega tõisi ullutada Nõo Vrd kriuhk
2. a jonnakas Väega krihv mi̬i̬ss Rõu Vrd krihvõlgass, krõhv
krihv4 rehv1, rehv2
krihvan, krihvand krihvand g -i Kod(krihvan) Ksi julge, pealetükkiv, riiakas, edev inimene [mees] one ku krihvand, `julge, teeb ennäss kõhe sugulasess ja sõbrass; si̬i̬ üks krihvan(d), tükib `taplemä Kod; sellele krihvandile ei `aita uśsirohi ei püśsirohi Ksi Vrd rihvand
krihvel `krihv|el g -li Kuu VNg Lüg(`krihli) Vai Jäm Khk/`kre-/ Vll Emm Käi Mar Kse Tõs/`kre-/ Khn JMd VJg Iis Trm Puh, -le Ris Juu Kos Plt Hel; krihvel g `krihvle Ran; n, g `krihvli Kam San Krl Har Rõu/-h́-/ Vas(`krõhvli), `krõ̭hvli Se; `rihv|el Pil g -li Khk Pöi Muh Kse Han Tor, -le Tõs PJg Saa KJn Trv Hls Krk; `rehv|el g -li Khk(`rehli) Kaa Krj, g -le Vll; krihiv|el g -li Kod kiltkivipulgake kivitahvlile kirjutamiseks `krihvliga `kirjodetti `tahvlile; nüüd enämb `tahvli `eigä `krihvlisi ole Vai; `rihvli `tuhka vanad inimesed kaabitsesid, kui `lamba silmal aĺl pεεl oli Khk; Silmakae söödeti rehvlituhaga ära Krj; Kui `rihvli ots nüriks läks siis `tehti noaga vaheks Pöi; allet arstidaks `krihvli puru ja `sokroga Käi; Rihveldega oli ühna ia kirjutada Han; kiviss põld ja kiviss ater – si̬i̬ one krihivel ja tahavel; pitkäd `ammad nõnnagu `krihvlid Kod; si `rihvel `maksis kopik Pil; no `kaugõss tost ütest `krihvlest saab, ta lääb `kat́ski ka raebe Ran; `krihvligõ˽kirutõt väḱkese `tahvli pääle San; ma tei `krihvli otsa terävess Krl || terava ütlemisega Kae˽määne `krih́vli tu̬u̬ Linda ärʔ um Rõu
krihvis `krihvis Jõe Jõh Pha Mär Jür JMd; `rihvis Saa Pil purjus Kui vähe viinast `krihvis, siśs ta äisatu lööb naist Pha; sa oled täna `krihvis Jür; täna `rihvis mi̬i̬s Pil Vrd rihvin
krohv krohv g krohvi Jäm Emm Rei Mar(krohb) Mär Var Tõs Ris Nis Juu Kos JMd Koe VJg Sim Iis Trm Plt Ran Puh San Krl Har(kruhv), `krohvi spor R(n `krohvi Vai); trohv g trohvi SJn; rohv g rohvi Ans Khk(ruhv) Vll Muh Kse PJg Tor Hää KJn Trv/--/
1. mört `krohvi tehasse `lupjast ja `pannasse save `ulka Lüg; `seinile `panna `krohvi Vai; rohvi `pεεle leebitaste magatuu·r (makulatuur) Ans; ruusi liiv mis ruhviks `aitab Khk; krohv oo laest kõik maha kukkund Mär; lubja krohviga `löödi [õlgedest mesipuud] libedas Var; savi on rohv, kellega tuba rohvitass Hää; krohv visati, `pańdi seena `küĺgi Nis; lubi ja liiv segämini, siis see on krohv Juu; seinte pealt on krohv ää kulund VJg; maja lüiasse `enne `vitstega ja sis pannasse krohv peale Plt; tuleb mitu `korda tehä rohvi tü̬ü̬d KJn; trohvi segu tegid, pańnid `lupja ja `ruusi sekka SJn; krohv tetti edimält parass jagu üdel (püdel); kui ta (laps) tahap `krohvi, las ta sü̬ü̬b Ran; pirruʔ omma joba saina pääle `lüüdüʔ, pillu kruhv pääle enne Har
2. rupphöövel tie `krohviga puu siledaks VNg Vrd krohvhöövel
krõhv krõhv g krõhvi Räp Se kius, vimm üte ja tõõsõga aase `krõhvi, vana krõhvi mi̬i̬ss Räp; ummivaheline krõhv Se Vrd krihv3
krõhva krõhva Mar Nõo Rõu Vas, `krõhva IisR, kröhva Emm pej inetu, õel naine `Juoksi nüüd sie va `krõhva saba näppus külasse `uudist `kuulutama IisR; Üks va igavene kröhva Emm; No leidis alles omale krõhva Mar; Taalõ krõhvalõ no midä vi̬i̬l vaja Rõu; Ei koolõ tu vana krõhva joʔ arʔ Vas
krõhvma `krõhvma euf suguühtest mis mehel viga elädä - - mugu sü̬ü̬b, makap ja krõhvip Nõo Vrd krõpsima
krähväk krähväk g -u Ran Nõo Rõn a. s teravuste ütleja, solvaja tu̬u̬ om kah üits krähväk, `krähväp sulle `õkva näkku Ran; ega ta kittä naene es ole, serände krähväk, kurja sõnaga Nõo; küll om krähväk, ta nigu puressi jälle Rõn b. a terav, haavav; häbematu ja nu̬u̬ krähväku sõna vi̬i̬l, mes tä nigu `uhkusi suust `väĺlä aap; krähväk inimene - - larmass ja sõemass miu Nõo Vrd krähvand
kuhv kuhv g kuhvi Khn Hää (väike) purjelaev Üks läti laõva kuhv; Sie põlõ laõ (laev) kedägid, üks vana kuhv ond kua Khn; kuhv on `äśti järsu rinnaga, ollandlastel `oĺlid `sõuksed kuhv laevad Hää
kuhvrikohver
kuhvtkohvta
kulhvik kulhvik g -u Emm Kos(-ĺ-) Ote püksiaugu ääris `pükste ougu `εεres on kulhvik Emm; mõned lasevad kuĺhvikud teha, siss põle pial nööp`auka, vaid aenult all Kos; kulhvik om alb `alla ummelda Ote
*kõhv1 `kõhvi laskma, lööma Hää Kei Trv Hls Krk (elusolendi häälitsemisest) lapsed lasevad `kõhvi Hää; Vaata, kudas tedrekukk lööb `kõhvi ja mängib Kei; puĺl laseb `kõhvi Trv; äŕg möüǵ ja lask `kõhvi, ku `seĺgä `ju̬u̬skmen; mõni inimen lask ka `kõhvi läbi ammaste; enne `laulmist tedre laseve `kõhvi, esäne lasep `kõhvi kš‿š‿š Krk
kõhv2 kõhv Ran, g kõhvi Trm Plv hoop sai ia kõhvi Trm; ange tälle mõni kõhv, mes tä kräägsub sääl Ran; ma ańni talle üte kõhvi Plv Vrd kõhvak2
kõhvak1 kõhvak g -ku Ran; pl kõhvaku M(-gu Krk) Kam kerge (tühi) tera, kest, kõlu ni̬i̬ va kõhvaku jäävä `lu̬u̬me jaoss Trv; `vastu aganit lätsiv [tuulamisel] seantse kõhvaku; kõhvaku ku `sõkle, vilets vili Hls; kaara kõhvaku, terä ei oole sehen, `väike küben paĺt; kesvä kõhvaku, mis õige `kerge om ja ilma ivate Krk; egäl viĺläl `tuĺli oma kõhvak, mes serätse `näĺgenu terä Ran; kui ää terä kotti `panti, tuulutedi kõhvakit Kam || kõlujas sihantse kõhvaku kaara, ei kasva ka `äste Hls Vrd kõhvle
kõhvak2 kõhva|k g -gu löök Niguʔ üt́e kõhvagu pańd, nii pikäle oĺl Rõu Vrd kõhv2
-kõhve Ls lumekõhve
kõhvel1 `kõhvel, pl `kõhvled (sepalõõtsa osa) raud võĺl sees, tiivad `külges `seoksed `kõhvled PJg
*kõhvel2 ta om nõnda pikä kõhveltege (aeglane) sii miu tüdruk, egä ta kunagi tuleme ei saa Krk
kõhvle pl `kõhvle Hls Ran kõlud, kerged viljaterad nu̬u̬ periss kõhvaku vai `kõhvle - - `panti lammastele Ran Vrd kõhvak1
kõhvma `kõhvma Võn Räp/-h́-/; pr (ta) kõhvip Kam sügama mis te kõhvite `endä, ku te `sanna ei lää Võn; tsiga kõhvip ja rüśtäp ennäst Kam; ku halva `vi̬i̬ga mõ̭ni kõrd ihho mõsõt, sõss muutku `kõh́viʔ õnnõgi Räp Vrd kõhvitsema
kõhvme `kõh́vme Hls, (nad) kõhvive Krk (isatedre häälitsemisest) esä teder kõhvip, emä vakutep - - keväde om si̬i̬ mängu aig Hls
kähv kähv g kähvi Ran Nõo Võn Har/-h́v/ hoop, löök `antu serände kähv tagu`otsa et ta üless `virgenu; kui `rivo·lvrega lased, sis käip kah kähv (pauk) Ran; pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle, `õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo; või˽ku ma˽toolõ `poiskõsõlõ ańni kat́s kol˽`kähvi Har Vrd kahv4
kähvel, kähvelä `kähvel IisR Vai, g `kähvli Lüg(`kähveli) Jõh(n -äl); n, g `kähvelä VNg Vai tragi, kärmas; kõbus emane `kassi one `kähvelä aga isane `kassi one `laiska; sie one jo igand inimene aga üvad jalad ja viel `oige `kähvelä VNg; `õige `kähvel inimine viel, ei õle vana egä vigane; peris `kähvel `tütruk kõhe Lüg; `oige `kähvel `ihmine, tämä tekko kaik `kiirest `valmist; `kähvelä tüöd tegemä; `kähvel `käimä Vai Vrd kähver
kähver `kähver = kähvel mina õlin `siie `maani viel `kähver Lüg
kähvi läks `kähvi (ehale) KJn
kähvka kiiresti, kähku Kes oskab, selle kää keib keik asi kähvka; Teeme oort kähvka ää Kaa Vrd käuhka
kähväk, kähväkäs kähvä|k g -ku TLä; kähväk|äs g KJn; Kähvak Võn
1. sähvatus; pauk küll `oĺli neid välgu kähväkid tänä paelu; nii kui si kähväkäs käis, `oĺli ka müristämene järel KJn; kuulin kui kähväk käis Ran Vrd kähvatus
2. hoop, löök ańd üte kähväku Puh; mia anni `kärbläsele ää kähväku, aga vi̬i̬l läits `lendu Nõo
köhv köhv, `köhvä kehv, vaene, vilets `puuduline ja köhv; Olen `köhvi `päivi näht, `jougas old; nii `köhvä mies old, et ei ole `kumbasindki old; `harvast `köhvä `löhvästä, aga sidagi `panna hajuks Kuu
kühvel `kühvel g `kühvli R(`kih- VNg Lüg; -väl Jõh; g `kühveli Lüg Vai) S(kühel g kühli Rei) Mar/-bel g -bli/ Kse Han Tõs Khn Juu spor ViK I(kühüv|el g -li Kod), Hls Ran Puh, `kühvle spor L(`köh- Lih, `küffel g `küfle PJg) Ha(`köh- Ris) , Äks Plt KJn M Ran San/`köh-/; n, g `kühvli spor T V(`köh- Krl, `köh́- Rõu, `köhvle, `ḱöhvli, `köh́mli Se)
1. tõstmisriist `kühvliga `tosteti `vilja; panima `sarja üles ja siis akkasimma `sinne `sarja `luopima `kihvliga VNg; `mõisa kõhas õli pali `kühvlisi; võtta `kühvel kätte ja `tõuka tie `puhtast, tie on lumine Lüg; Meil on `marju `kühvliga kokku lükkada (palju) IisR; `kühvliga `tosteda jahu Vai; `kühvliga `aetase `vilja kogu Khk; `kühvel on `ränka vedada Mus; `Kühvlid olid puust `tehtud Pöi; ahust `väεti süed `kühvli `sisse Muh; `lahja oled, naa kut vana `kühvel Emm; pane kühliga jahu Rei; aja `kühvlega rukkid kotti Mär; `köhvlega visats `viĺla `sarja Lih; `kühvle ja labidaga `aetse parand `puhtas Tõs; `poodis oo `veiksed `kühvled Tor; ät́t tegi `kühvled isi, kasepuust Saa; `köhvlega töstetakse `karduld ja `vilja Ris; raud `kühvel oli, panime `süśsa `kühvle `sisse Juu; `kühvlega `aeti kardula kuhja `ääri üless Jür; igas talus on mitu `kühvlid VJg; eks `pandud külimitu `viĺja `kühvliga Sim; kühüvligä visati `viĺjä `saŕja kui tuuleteti; meil õli - - kaks kühüvelt Kod; teräd pillutasse `kühvlegä riha `alla KJn; `kühvel aida man salven Trv; `kühvlege tõstetse kardulid Hls; nu `kühvled olliva `lapju laiutsed Ran; ma võt́t küll üte `kühvli tävve aedast `terri; `kühvliga `käändi `kesvi `ümbre jälle ja sekäti Puh; `viskli om lühikese annaga `väikene `kühvli Võn; `köhvligõ visatõss `villä Krl; võta tu̬u̬ `kühvli, `tu̬u̬ga om paŕemb `viĺla vakka `hiitä ku `viskriga Har; `Puhta terä˽`pańti puu `köhvliga˽`mõ̭õ̭tu; `viśkli ja `köh́vli˽tetäse˽haavapuust Rõu; `köhvle, `viĺja ammutadass, puune; võta `köh́mli, aja vili `uńkohe Se || kurn Sia `tuhlid noristatse ikka suurde `aukleste `kühvlitega müiri`katlast `väĺla Han; `räimi tõsteti `kühvlega Tõs
2. puust vahend vee väljaviskamiseks paadist, hauskar `viska `kühvliga `välla Lüg; `kühvlega tõstetasse vett `väĺlä lootsikust ja venest Kir; `kühvligä kümmeldäb vett Khn; mere ääres `peavad olema `kühvled ja kahvad Vän; sie `kühvel `seisis küna `põhjas, `kühvlega luobiti vett `väĺja Jür; `kühvel, millega vett `väĺlä pillutass Trv; ku olõ õi˽`köhvlit eiʔ, sõ̭ss ammutõdass [vett] mõla otsagaʔ Rõu
3. vesiratta laba `kühvle võtave vi̬i̬ `vastu, et ratass `liikume akap; alt lüüdävel om `kühvle vahe `valla Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur