[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kahu1 kahu R spor eP(-o LNg Mih Juu), Hls Krk TLä Võn V
1. kerge külm; jääkirme `Riided pane `nüöril nüd kohe kahusse Kuu; vähene kahu maas Hlj; `Öösel `tõmmas maa kahusse IisR; oomiku kahu varal tuuasse `metsast kas `eina vöi puid Khk; kahu pealt oo ea `menna Mih; ilm läheb kahule Tor; külmä kahuga mingä tuaga ärä Kod; `veele on kahu `peale tõmmand Plt; sii läks ära kui kahu KJn; tänä õige kahu Hls; `ü̬ü̬se om `keŕge kahu ollu, pori kõvass `võtnu Ran; ilm lätt kahulõ Rõu; kahu kostuss ärʔ Plv; `ütski es usuʔ, et tõõsõl pääväl joba kahu maah om Räp; kahuga kakk orasõ üless ja `külmäse juurõʔ ärʔ Se; kahus, kahusse pakasega pannakse võrgud jääle lume või muuga kaetud hunnikusse, kus nad kergelt ära külmuvad `Vergud labati peräst `päästämist kahusse; kui olid `kerra kahuss, siis nad enämb `panka ei `külmänd; `Vergu lina oli `joudand parajasti kahusse `mennä Kuu Vrd kahukas2
2. rüsi, kokkukuhjatud jäätükid `puostad aeab `ainult `ranna `ääre, kahud on `rohkem mere sies Jõe; `toinekerd `tuiskas ja nied `uidu`augu kahud `umbe; `Tuiskuse `ilma `kerral kui pani `uidu`augud lund täüs ja sen kahu`unnigu järel `oskas `uidumies `uidu `augu üles `löüdä; `Tostmel kahu `ääress oli `mannerg [viinaga], kust sedä siis aig-ajald `suupamass `käüdi Kuu; kevade tuul ajab jεε kahud kivi `otsa vöi rauna `peale unniku Krj; meri on kahus; tuul seal suured kahud kokku aean Ris Vrd kahv3
kihu1 kihu Kuu VNg Vai L(-o Mih) K I(-o Kod) Hls Ran Nõo TMr KodT Kam, pl kihuʔ Plv kihulane kihud kippuvad `silmä Vai; täna `õhta kihud söövad nii valusasti, vist tuleb `vihma Mär; täna on neid kihusi nii paelu, et ei saa `lehmagi `lüpsa Vän; kihud ike ullemad kui siäsed, `oopis kibedamini ammustavad Juu; kui kihu imeb jääb jusku paistetuse ernes üles Kad; kihud on nigu sääsed, pisikesed Sim; kihud lennavad `silmade `ümber Iis; `veiksed nõnnagu kihod Kod; kihud suluvad `sooja Äks; `õhta päävä veeru aeg on kihud kallal KJn; kihu salvab Hls; ma näe todagi, ku Puhja `keŕku tornin kihu `aegutap Ran; kihu survava, ilm lätt `ääle Kam || pisike täi sool oo pissed kihod särgi sehes Mih Vrd kihukas1, kihuke, kihuline1, tihu
kohu1 kohu Phl L(-o) mutt (loom) koho unikod eenama täis, nürib vekati ää LNg; kohud tuśtivad `mulda, tuleb sadu Kul; kohod ajavad kapsa taemed ülesse Mär; koho tuli ajas maa `seitä Vig; kohu aab maa ülesse PJg
kähu1 kähu (käho) kiire, tragi; äkiline teene oo pikameeleline, teene oo kähu ja kärmas; tääle ei tohe `vastu midagi ütelda, ta `seoke kähu, süda saab täis Mih Vrd kähk, kähvakas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur