[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

kahm1 kahm g kahma Ans Khk kestendus; kõõm kahma kord naha pεεl Ans; kääd ajavad `kahma; pεεs `kahma, siis seep pεhe jäänd; `seokest `kahma o ihu pεεl; köhu ning `kahma pεε täis Khk
kahm2 kahm Kaa/ill `kahma/ Ksi SJn M(kah́m Trv), g kahm|a Trv Krk, -u Hls Krk, g `kahmõ Rõu a.  hirmuhoog, judin; kangestus ehmatuse kahm käis läbi inimesest Ksi; küĺm kahm käis üle ihu; irmu kah́m Trv; kahm käib ihust läbi Pst; nagu kahm olla, nagu `peĺgät; lei kahma ihu `sissi, irm olli; uisa kahm, `uiska näi tulli `seante kahm `pääle; surma man tule kahm; ütsinti surma man om iki kahm Krk; küĺmä `kahmõʔ käävä üle kehä Rõu b.  kahutis; kirmetis Rohu oo ka püsut kahma vettand; Täna oomiku oo alle maas, rohi keik kahmas Kaa; õhtult külmä kahm om ilmal sihen; küĺm kahm om ärä minnu, nüid om `loiske vähä vesi Trv || kui nagu suppi `soetasse, et küĺma kahm on juurest ära SJn Vrd kahme2
kahm3 kah|m g kahm|a Han, -u Plt SJn jõukus; jõud, ramm; lihavus Uudismaa tegemeses oli vanaste `kahma taris, see läks `kallis `maksma Han; sel loomal on juba ea kahm peal SJn || hoog kirikulesed akkasid minema, tegid Liisalegi `kahmu taha Plt || aru, mõistus käind seal `kośjus, aga `endal põle `kahmu olemaski SJn Vrd kamu1
kahm4 kahm aganaleibAmb Vrd kähm
klahm klahm g klahmi hoop, löök ma temman sul ühe klahmi Phl Vrd klahv2
klohm klohm g klohmi Jäm Jür ihunuhtlus, peks Natuse `klohmi kulus taale ära Jäm; Tee aga teistele `klohmi; Andis obuselle piitsaga `klohmi Jür
klähm klähm g klähmi Koe(g -u) Se; n, g `klähmi Vai; g `klähmi VNg hoop, löök `andis `klähmi VNg; siä said üvä `klähmi Vai; andis teisele klähmu mööda `kõrvu Koe; ma tälle üte klähmi ańni Se Vrd klähv, lähm
kohm1 kohm Lüg, g `kohmu VNg, g kohmu Muh Mar Mär Var; koh(o)m g kohmo Kod kühm, mügerik; komps kui laps `viŋŋerdab, siis ajab `lapse naba `irmus `suurest, on mogomane kohm juo Lüg; `moole aasid `sõuksed kohmud käe `peale; sõnniku kohmud tahaksid äe `laota Muh; mis kohm sel `kainlas oo Mär; lepäl ja kasel on `niskesed muhod ja kohmod Kod Vrd kohl, kuhm, köhm
kohm2 kohm Jäm, g kohmu KJn Krk Nõo, g kohma Iis; kohom Kod
1. kahu, kergelt külmunud kiht maa kohm Jäm; mua `natke kohmanud. mua piäl kohom Kod Vrd kohme1, kohmets
2. a. jõud, ramm Kui akkab `kohmu `võtma, siis müün ära (hobuse) KJn; temäl iki om raasike `kohmu vi̬i̬l, et ta vällän saap kävvä Krk; Ei ole `kohmu ei suta enämb koskil kävvä Nõo b. aru, taip kohmatu inimene ärä lännu oma arust, ei ole `kohmu `kunnigil änäp Krk Vrd kahm3
3. juhm, rumal (inimene) sa oled nii kohm et ei tea mitte `miski Iis; si̬i̬ vana kohm tulep siiä `kohmme, igävene poostel Krk Vrd kohmo1
kohm3 kohm g kohma Krl, `kohma Jõe VNg; n, g `kohma VNg Vai kõõm kohm on peas juuste all; nahk on kribuline, nagu kohma kord peal Jõe; `kohma pano sügelemma; `lapsil on `paksust `kohma pääss Vai; pää kohm Krl; kohmas kõõmane monel inimisel on pää `kohmas Vai Vrd kahm1, kohmõ, kõhm
kruhm kruhm (krohm) g krum(m)a; ppl `kruhme; u gruhm g grumma põõsas `marja kruhm; tsirińa kruhm; pajuʔ kasvasõ grumman, pajuʔ kasvasõ änäba üten Lei
kuhm kuhm g kuhmu Khk Mus Krj Võn, `kuhmu R(`kuhma VNg Lüg), kuhmi Mär; n `kuhmu Vai kühm; muhk, mügar `naisel on kuhm `seljas VNg; `puule `kasvavad `kuhmud `külge; `kuhmaga miest õlen nähnd küll Lüg; Kes käis nattuke `vimmas - - `pihtude pääl õli `niisike pisike kuhm Jõh; `tömbas sääre `peele suure kuhmu üles Mus; [ma] kukkusi maha, nüüd ajab suure kuhmu üles Krj; suured kuhmid `seĺges Mär || jõhvik lind tege pesä kuhmu `sisse Võn Vrd kohm1
kõhm kõhm g kõhma HJn JõeK Amb VJg IisK, `kõhma R(p `kehma Kuu) kõõm, ketendus küll sel on `kehma ja `saevaru pääs Kuu; mõnel `luomal, obosel on `kõhma `seljäs, `kammitasse `luoma Lüg; kõhm tuleb pähä, siis piab sugema `vällä kõhm Jõh; `juuste siest `suetasse kõhm maha Amb; `vaesel seal on pailu `kõhma VJg; sammaspuol on kõhma `muodi IisK; kõhma kõõma, kõõmaseks; ketendavaks mudas ku sügise käis `karjamal - - no `niskess `kõhma läkst jalad obosel Lüg; kauaks jääb [pea] pesematta, siis lääb `kõhma JõeK; kõhmas kõõmas pia on `kõhmas, pia ajab `kõhma üless Lüg Vrd kahm1, kohm3, kohmõ, köhm2
kähm kähm Jäm Kaa Rap Amb Trm Plt, g kähma Khk Hää Kei Kos, Kod(n kähäm) Krk, -i Pöi Hää, -u Ris tükk, tomp, pank kubese kasus sedine suur kähm kut ruusik oleks olnd Jäm; Liha oo nii soolaseks läind, et paljas soola kähm Kaa; Piima kiha on `talve nõnda ää roostetand, et paljas rooste kähm Pöi; [toit] jusku soola kähm Hää; leib vahest on kähm, alva maiguga, `tainane Kei; mulla kähm; agana kähm (aganane leib) Amb; leib vedel ja muss nõnnagu kähäm Kod || kiht, kord Kui enne suitsetamist kala soolvett veega ära äi pese, vötvad kalad kähma (soolakorra) kohe pεεle Khk; siis lei muss kähäm `piäle, akasid `juuksed tulema Kod Vrd kähmakas1
köhm1 köhm g köhm|u Pöi Kod, -i Mar kühm Lehmanisarohi - - kasub nõgudel `põldudel ja liivastel `köhmudel Pöi; nina köhm Mar; vana inimene nõnnagu köhm; puul on köhmud `kõrgemad kõhad nagu munad Kod
köhm2 köhm g köhma Kaa Ris, `köhmä Kuu kõõm `Juuksed on kaik `köhmä täüs Kuu; kui sa `tuhkabä kammid, see teeb `köhma pεhe Kaa; köhmas kõõmas pää `köhmäss Kuu Vrd kõhm, köhn
kühm kühm Lüg Muh Kir Juu Plt Hel, g kühm|a Vll Tor Hää Saa JMd VJg Trm Pil Hls, Tõs Trv T V(köhmä Har), -i Rei Kse, -u spor S L, Iis Trm TLä,Hls, -o Ris; n, g `kühmü Vai; ḱuhm Lut, g ḱuhmo Plv, kühmä Se
1. muhk, mõhn (inimesel); küür suur `kühmü on nenä pääl Vai; `sönna on suur kühm `pεεle kasumas Jäm; kühm ninal pεεl Khk; Pisikselt kukkund `kartsa pulga pealt `alla - - pärast kühm kasus `selga Pöi; kühmäga nenä, `kongis nenä Tõs; Ära via seda `kühma `seĺga Hää; mõnel kühm `seĺgas ehk küir `pihtas Juu; suure kühmaga nina JMd; sel on kühm seljas Iis; kühm `seĺgä tullu Krk; siĺmä kolmu om ni `kõrge kühmu, siin `siĺmi pääl Ran; mõni om `õkva sällägä, mõnel om kühm sällän Puh; muedu iluss inimene, aga suur kühm `oĺli säĺlän Nõo; kühmägaʔ nõnaʔ Vas; śääne ḱuhm om säläh; piirovitsa omma sälä `soontõ pääl, sis kasvatas `kühmä Se || fig selg, turi `andis kaada `kühmu Tõs; Kühmü `pihta ańds kottalt rusikuge Hls; kes `kartult maha `jätnü, siss `oĺli jälle `antu joonevitsaga üle kühmä Ote; ma anna sulle üle kühmä Rõn; ja kühmäst ka oĺl paks mi̬i̬ss Kan; kaḿps om köhmä pääl, nii om hää ollaʔ Har; Ma˽võta malga ja˽`tõmba sullõ üle kühmä Rõu; Miis ku ańd nuiagaʔ `kühmä piteh Vas
2. mügar, kühm lepal kasujad ja kühmud küĺjes Jäm; kuhja alumine äär keib kogu, siis vesi jooseb kühmu peelt väljale Khk; paĺgis järsk kühm, ei süńni `seina panna Mär; nää paĺgil siin kühm sies VJg; `õksline puu, kühmud sees Trm; `nu̬u̬ljass kuhi, `lohku ega `kühmä ei ole Ran
Vrd kohm1, kuhm, köhm1
3. (mäe)küngas Seal kühmu `otsas äi kasu midagi Pöi; Lammad seisvad karjamaal kühmu peäl Vig; sääl om pori kühmud vai mättäd Ran; [Puka kandist] nakassiva suure kühmä tulema - - sääl mägitse maa, suure kühmä kah Kam
4. a kõver, kongis; küürus ta om `säärtse suurõ köhmä nõnaga; ku mõ̭nõl om sääräne köhmä sälläga miis, siss üldäss, kohess sa tu̬u̬ küürädsiga lähät Har; ḱugrat́s om sääne kühmä sälägaʔ Vas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur