Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
kahk kahk Kse Nõo, p `kahk|
u Kuu Hlj L K Iis Trm Hls Krk TLä San,
-i Lüg IisR I Nõo Kam,
-e Äks; p kahki VJg Puh tasane sahin; sosin (hrl partitiivis) ei `kihku `kahku `kustagi Kuu;
ei mina kuuld `kuhki ei `kahki kedägi Lüg;
ei täst põle mette `kõhku ega `kahku näha Mar;
põln tuule `kahkugi, oli na `vaikne Tõs;
ei ole `kohku `kahku `kuśkil näha Jür;
läksin `oue ei old mitte kuhki kahki kuulda VJg;
ei ole `kuhke ei `kahke, kõik on `vaikne Äks;
`kahku ega `kõhku põle `kuśkil kuulda Plt;
ei ole `kahkugi kuulda Hls;
siss `oĺli kõ̭iḱ vakka, es kuule mitte üits kuhk ei kahk Nõo;
`kihku egä `kahku es ole enäp San Vrd kihku,
kuhk,
kõhku
kihk kihk tung, iha Meestel oli kaŋŋe viina kihk sehes Kaa;
`kange kihk oo ihu sees,
tahab midagi teha;
Noo küll sul on ometi üks kihk peole minna Vig Vrd kiht3,
kihu2,
kisk2
kiuhh, kiuhk kiuhh Se Kra, kiuhk Rõu Plv Räp Se, g kiuha kihv tsial um kiuhk Rõu; pinil ka om `kiuhu Plv; tsia kiuhaʔ ommaʔ pikäʔ ja krõ̭ńksi Räp; tsial om kat́s `kiuhha, kiuhagaʔ lü̬ü̬; `kiuhhõ ei murrõtaʔ; hõbõsõl omma ka kiuhaʔ Se || ta naanõ om `kiuhhõgaʔ (tige) Se || pl vuntsid Kiuhkega miis Räp; täl suurõ kiuhaʔ Se
kähk kähk Mar Kul Kir Kod, g kähu (
käho)
Mär Vig PJg Tor kiire, kärmas se oo üsna va kähk mees Mar;
pikäldäse `väoga obone,
põle na kähk mete;
Küll on kähk mees lööma Vig;
`ärgega oli parem `töötada,
need olid pikaldased,
sedasi läind kui mõned kähod obosed;
kähk `käima PJg;
Ku oo kähk obu,
jõuad ka ruttu edasi Tor ||
äkiline rabandus suretab äkiste ää,
see üks vägä kähk tõbi Vig Vrd kähku1,
kähu1
käuhk ḱäuhk g ḱähu hoop üte ḱähu ańd kõrva pääle;
sai tälle üts ḱäuhk,
sattõ pikäle Se Vrd käu
kühk kühk Räp, g kühö Plv; ḱuhk g ḱuho Plv Se(ḱü-) küür, (turja)kühm ḱühk säläh Se