[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

karge1 n, g `karge Kuu Hlj RId Jäm Khk Rei Mar Tõs Tor spor K, Trv; n, g `karke Pöi; kargõ g `karkõ Khn
1. a. (karastavalt) külm `länne puol `rannal on `ninda külm vesi, `ninda `karge Hlj; vilu `karge piim, `äśti `karge joogi jäuks Kos; külm ehk `karge, ei `targe `olla KuuK; aĺlika vesi on `karge JMd; sügise esimise külma aeg oli `karge tuul Lai; `kupre·śse õppes tegeme külmä `karge vi̬i̬ sihen Trv b. kergelt külmetanudJuu JJn vahest on küĺm, siis `tõmmab moa `kargeks Juu; rohi on aeva `karges kohe, kui rohi on juo `valges VJg Vrd karas
2. värske, närtsimata (juurvili) `karge `kartul Tõs; see on veel `karge koaĺ Juu; `karge koaĺ, põle tohletand ega midagi Kos; `karge õun; lehed on vihmaga `äśti `karged, aga kui pala on, siis on `näŕtsind VJg; lehed on `karged viil `kastest KJn
3. kõva a. poolkõva, pehmeks keemata (juurvili) tihvel oo `karge, põle `iästi pehme Tõs; koaĺ on nii kõba ja `karge, see ei süńni `süia mitte Juu; `karge kardul Plt b. kõva, sitke Kui võrgu silm `laasis oli, siis keedeti võrkkusi lepa `okstega, siis võttis nii kenast `karkeks, oli `jälle teravam `püüdma Pöi; see on nii kõba ja `karge ein `niita Juu c. kare, lubjarikas (vesi) vesi oo koa `karge, kõva, põle pehme Tõs; kõba `karge vesi, võtab silma näo kohe `kestama Juud. ülekarastamisest rabe (raud) `karge `kerves on ku `kuuse `õksa `raiud, siis lüob `kervel kõhe tükki `välla, sie on siis `liiga `karge Lüg; külm `karge roud Rei
4. karm, vali, kuri meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge vanamies Lüg; Ta oli `karge `lapse `vastu Jõh; kaŕge südamega JMd; `karge südamega ku teise `peale alastust ei ole VJg || „kartlik, metsik“ `karkõd luõmad Khn
5. kibe, kange (maitse või mõju poolest) Eks suvel `täüdüväd `olla kalad `oite `karged (soolased), neh eks `muidu `lähteväd habaks jo Kuu; viin on `liiga `karge, `tarvis magusast tehä; sie tubaka `palla üväst, ei ole `karge; `karsitsa (sinep) on `karge; `viidigad, nie on `karged, neil on `oige `palju sappi; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest, `karge `löülü Vai
Vrd kare1
kauge1 `kauge spor R eP (-ou-), M T(), `kaugõ Khn Urv Har Plv Vas; kauge Mar Koe a kauge
1. ruumilise distantsiga, kaugel(t) eemal(t) olev `kauge mies on kodo tuld Lüg; `kauge on ikke `käiä Vai; see `kauge maa tagand tulnd inimene Khk; ikke `kaugemate maade sees keiväd Mar; `serblane, üks inime `kauge maa ääre päält Hää; kui oli vihmane vahest, sai koju `tulla, `kauge mua oli `käia, siis `uota ikka sial Amb; otse silmalt saab viis `virsta, eks ta `ringi ole paar `virsta `kaugemb Sim; obese ti̬i̬ one `kauge, minä `taśtsin õtse suada Kod; `kauge maa taga Krk; `sinna om `kaugõ maa, ma joht sinnä ei jõvva `minnä Nõo; kui `kauge maa päält ti tuledi San; ma `mõtli, et mõ̭nõ˽`kaugõ mihe˽tulõva Har; eläss `kaugõ maa takah Vas || järjestuses tagapool asetsev luuś oĺl `väega `kaugõ Plv
2. ajalise distantsiga see nii `kauge asi, mis sest asjast reägid Juu; nied asjad on viel `õige `kauged VJg
3. suhetelt kauge, mitte lähedalt seotud kis neid `kaugemid sugulassi `keiki tεεb Khk; velle latse om `kaugemba sugulase Kam Vrd kavene
Vrd kavvõdanõ, kauõline
kiige1 kiige Khk Kaa Vll LNg Mar Kse Tõs Tor Juu Tür Koe Kad Rak VJg Sim Iis Trm Plt KJn Hls, `kiige Jõe Kuu VNg IisR Ris
1. kiik meil oli siin määbäl `kiige - - suur `vollaga `kiige oli Jõe; mina olin siis ikke viel nuor kui sie `kiige `tehti VNg; `Laupa `öhta tulid noored kiigeala `laulama ning `tantsima Kaa; `võllidega kiiged olid ikke `enni Mar; kiigesi oli igas pool, võĺl ülal aesad `külgis PJg; sui nuoremad tegevad küla `kiige, kus ne `käivad `kiikumas Ris; viie võlvega kiige Juu; kus `maale (mujale) `minna kui kiige `alla Koe; nuored `kiikusid sis, `nüöridega kiige oli, neli `nüöri oli, kõik neli tükki `kiikus Kad; `naabri lepikus oli kiige, kiarpuie `muodi, käis `ringi nagu karusseĺl Sim
2. häll, kätki vaka sies oli laps, kellel kiiged ei old Amb; lapsel on kiige Koe; laits pannas kiigess Hls
Vrd kiigu
kolge1 kolge Ote Rõn/--/, g `kolkme Vän Tor Kod; kolga Saa, g `kolk|me Kod Hls Krk TLä Kam Kan Lei, -ma Võn Kam Ote V(- Kan Krl VId); pl `kolkmed Hel; g `kolk|ma, -me San linapeo kolge oo lina piu, mis oo pehmese `tehtud Tor; meil õli lina masin, lipima `kolkmid `alla Kod; kait́s ja kolm kolgad ütte, tetäs üit́s suur väänt, pannas ike kolm kolgad väänu sisse Hls; kolm või neli kolgat pannass kokku ja väänets `väändu Krk; kui üte peo ärä suid, om üits kolga; `ku̬u̬tslede `pańti kolm kolgat Ran; karjalat́s tegi `kolkmit ja tõi rihest `vällä, `ańde tollõlõ ette, kes lina`kolkmit `truĺle ala `laśke Võn; setoʔ `köütväʔ linaʔ `kolkmõhe; mitu kolgant kokko – üt́s kuŕst Kan; Viiś kolgand `võetas pandas `kuŕsti Urv; kolga pandasõ ütekõrraga maśsina pääle Har; inne `ku̬u̬t́sli `kakmist horgutõdi kolga ilusahe ärʔ; lina pio rabati rabaja pääl luust `puhtass - - kui arʔ `suit́i, sai kolga Rõu; `kolkmõ lastass truĺli alt läbi kolm vai neli `kõrda Räp; sa olõ õi rabanu kolgantkiʔ Se || ku taevas `kolkmen (vines), siis tehä linu Kod; Linna külvete sõ̭ss ku taavaś oĺl punnõh ja kolkmeh Räp
kõge1 kõge, kõ̭ge T, kõ̭gõ Ote V
1. adv kõige (väljendab superlatiivsust) si̬i̬ `aasta ma ole kõge kehvemb, nii äkki jäi siĺmänägu ärä Ran; ega minagi kõ̭ge paremb ei ole, miu sehen om `kurjust külländ Nõo; `sinna - - oĺl kõge kaugemp `minna Võn; minu esä `oĺli kõ̭gõ vanemb Ote; Kõge perän nakati vedruga rot́i `lõkse `müimä Rõn; ta om mul kõ̭ge tublem miis kigi `eestliste seäss San; ma‿lõ kõ̭gõ `uhkõp Urv; tel om kõ̭gõ suurõmb ja ilusamb helü nuidõ `lauljeide siäst Har; hää pini lätt [jahil] kõ̭gõ ette Rõu; kõ̭gõ lähemp ti̬i̬ `Kauksihe Plv; Võt́t kõ̭gõ ilosamba hobõsõ `hindälle Räp Vrd kõkõ1
2. alati, pidevalt, alatasa timä es `saaki˽säńgün küllüle ollaʔ, kõ̭gõ `istõ; ma˽kõ̭gõ `umbli Rõu; ma˽kõ̭gõ `mõtli, a targõbat es saaʔ midägi Plv; tõõsõ `halvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku `näeki eiʔ; kõ̭gõ ku `liina `mińti, `pańti söögikot́t üteh Vas; edimätsel pääväl oĺl kaŕrussõl kõ̭gõ kana muna üteh; vanapatt kõ̭gõ tüḱüss [ristimata] latsõlõ mano Se || täiesti ku `alla järve `vi̬i̬rde ar˽saat, om joud kõ̭gõ `kaonuʔ Vas Vrd kõgõge, kõõ
kõlge1 kõlge g `kõlke Rõn; pl `kõlkma Rõu kõlgas nu̬u̬ õle `kõlke, mes tuulutusest üle jäävä, nu̬u̬ visatass kõrvale Rõn
kõrge1 `kõrge Lüg Jõh u IisR, Pöi Muh L(-õ Khn) K I M T(-õ Nõo Kam); `korge Jõe Kuu Hlj VNg Vai Ris hv JõeK, Ran Võn Ote San; `korgõ Võn Kam Ote V; `körge S Ris; komp kõrem Kod, koremb San, korõmb Har, kõrõ˛õmb Urv
1. rõhttasapinnast märgatavalt ülespoole ulatuv; ant madal a. (ehitistest, taimedest, pinnavormidest jne) `lained on `korged Jõe; `Korge on kodune `künnüs `toista `kerda `kerduessa Kuu; `kõrges tuas sue `sõisab `kõrgemmal kui madalas tuas Lüg; `ukse `künnüs on `korge Vai; `körge mägi Khk; löhn (partepealne) on ülalt `körgem, äärest on madalam Krj; Kena `kõrge kuiv mets; See laud on `siia `akna `alla püsut `kõrge Pöi; ma‿p taha nii `kõrgid kiŋŋa `korka Muh; künnivao ari peab olema `kõrge Kul; vanad `kõrged puud Mär; ennem olid `kõrged lääved, `andis üle `astu Kse; laenõ lähäb päris `kõrgõks juba Khn; `seoke `kõrgem nõmme maa Aud; `iidlastel `oĺlid [võrgud] veel õege `kõrge tamsadega; `kõrgi puid on paelu `metses Hää; lähäb üle `körge aia Ris; mõni tahab `kõrged pea alust; nii ilus `kõrge mets Juu; korraga `puhkeb teine `korgemb laene `peale JõeK; Ennemal aal olid ju naśtel need `kõrged müt́sid Amb; jõgi on `kangeste `kõrgete kallastega Kad; lehmäde asemed tahavad tasuda, ninäalune õlgu kõrem kui `persetagune Kod; sirbiga [lõigates] jäi `kõrge kõŕs Pal; nii `kõrged jalad oĺlid [leivaastjal] nii et - - paras `kasta KJn; `kõrge aru maa Vil; `kõrge lõhnage (lõsnaga) tare Krk; kirn olli koore jaoss, `olli serände `kõrge kitsass Puh; kae retel `olli nii `kõrge, et lammass es saa üle karata; jassiku olliva nu̬u̬ `kõrge kõdardega saani; kasuja puu `raoti kõ̭ik `kirvega jala pääld maha, jäi `kõrge kand `perrä Nõo; `kõrgõmba maa omma kuivemba, kruusatse ja kivelise; medä `kõrgemp lõhn (partepealne), sedä parembide `kuivi vili Kam; liivatse maa omma `korgõpa; paĺlu `korgit mäkki Ote; kellel oĺl `korge oĺg põimõt, tu̬u̬d pesseti Krl; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; `korgõ aid Rõu; vanast tet́ti reṕp, mia iks `korgõp, tu̬u̬ `uhkõp Vas; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõh́e `kõivo Räp || (koos arvuga) kakssada `silma `kõrged, `räimi `vergud Kuu; ja siis nied (võrgud) olivad aga nii `veikesed - - `seitse`kümmend `silma olivad `korged Hlj; katese `jalga `kõrge Krk; pövvä puu, neli `tolli lai ja kuus `tolli `korge Ote b. (elusolenditest) sie on siis `kõrge mies, kui on `õige pitk ja suur Lüg; `kõrge inimine VJg; uast (hobust) mis kole `kõrge on, `üeldasse et küll on loigard Sim; tõene jalg madalamp, tõene `kõrgemp, sa ei `saagi `tańdsi Nõo; illuss obene `olli, `kõrgide `jalguga Ote; soõńd (libahunt) ollõv ollu inemisõ näku, takast korõmbäʔ Har; kumbass teid `korgõb om Lei; `korgõ hopõn um ni matal - - `korgõʔ ummaʔ `sõita parembaʔ Lut || esileulatuv tugev `kõrge `rinnaga inimine Jõh; `körgede `rüntega naine Rei; `kõrged ja suured rõnnad Mar; Puńnsilm - - väga `kõrged ni̬i̬d siĺmad väĺlal Hää; kel `kõrge ots, nu̬u̬ olna targa inimese; silmä kolmu om ni `kõrge kühmu siin `siĺmi pääl; `kõrge põsenuka nigu punnin jälle Ran; rinnaʔ i̬i̬h `korgõʔ Se c. (veeseisu või lumekatte kohta) On meri `kõrge, `õhta `langeb, tuleb `vaikne ilm Pöi; kui meri `körge on, siis on ta loe Käi; Aga nda `kõrgõ meri oli et Khn; tammi paesuga [on] seitse kaheksa `jalga vesi `kõrgemaks tõstetud Vän; sügisimere `räimi saab `kõrges meres, kuue sülla vii päält Hää; tuul teeb `korge mere Ris; kui `kõrge vesi siis saab paadiga igalt puolt üle HMd; kui kured `lähvad siit ära `kõrgest, tuleb palju lund, `kõrge talve JõeK; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol parem ernes VMr; `kõrge taĺv om siss, kui lumi om suur, ti̬i̬d `kõrged Ran; hää satam, `korgõ vi̬i̬ sadamine Rõu || `kõrge püik one `kaugel rannass (avamerel) Kod
2. rõhttasapinna kohal, ülal asetsev suur `kõrge suits üle võsu Kod; ja `vankri pääle om [looma] `kõrge `tõsta Rõn; ku˽tu̬u̬ maja `paĺli, tulõ leegi visaśs õmõta korõmb mõtsa `latvu; läve kottal `ülhlen korõmb `paŕsi oĺl ots paja Har
3. fig suur (koguse, määra, hinna jm kohta) või on talve `kõrges `indas Kul; irmus tugeb `kõrge reńt Mär; palgad oo `kõrged Aud; [talu] rahamaks `aeti `kõrgemas järk järgult Ris; mua iest tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; tämä on obesess `kõrge inna `maksnud Kod; inimene rabelep kätega, ku täl `kõrge palavik on Nõo || (ajalisest kestusest) `ämmä ämm jah, sie elas `kõrge vanaduseni Lüg; mies magas `kõrge keskommikuni VJg
4. positsiooni või seisuse tõttu tähtis, teistest üle valitseja on [kupjast] vähä `jälle `korgemb `jälle VNg; Ta oli ju seda `kõrged paruni sugu Pöi; `körge ohvitser Käi; valla kohos `ańdis selle asja edekohõ `kõrgõma `kohto käde Khn; sai `kõrgemase ametisse Tor; `mõisas kutsutud veel proua `mampsel, see pidi siis veel kraad́ `kõrgem olema Lai; ta on `kõrge koha pial JMd; temä om nüid veedikese `kõrgemba ameti pääl Nõo; tu̬u̬ mi̬i̬ss um õigeʔ `korgõss ja `ausass mihess saanuʔ Krl; mataĺ saa innembi maŕa maast, kui `korgõ tähe `taivast; kooni `korgõ kummardass, seeni mataĺ maŕa löüd Rõu; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut
5. kõrk, upsakas, üleolev möni nii `körge vaimuga, `uhkust täis Khk; Noorelt oli irmus `uhke ja kole `kõrge meelega Pöi; Kikas on `uhke, tore oma naha sehe, `kõrge olekuga Hää; se on kaniste `kõrge `jäoga, mis ta ikke enese `arvab olevad Juu; `niske tasane inime, ei õle kuulod tämä käess `kõrged sõna; tämä `ütleb tasase iälegä, kes kärätäb, si̬i̬ one `kõrge sõna; ta pidäb tõiss alatuss ja ennäss `kõrgess Kod; temä om `kõrge vaemuge Hel; mul on `korgõ mu̬u̬d, ega ma kuri ei olõʔ; peremiiss om `väege `uhkõ ja `kõrgide sõnnugõ Krl; pidä hinnäst `korgõst `vasta `tõisi Se || fig ta om `kõrge kusemisega Ran; `Korgõ `kaemisega Rõu
6. (arengu)tasemelt, kvaliteedilt esileküündiv `suured talud, sääl `pandi `tütred ja pojad `kõrgematte `kuolide Lüg; Tuli juba puht võeras kooliõpetaja ja kõrgema aridusega uuema aa õpetaja Trm; kas minu onude käisiv `kunnigi `kõrgemen koolin Pst; temä om koolin vanembide laste pääl, oppuss jälle nigu `kõrgemb Rõn
7. (häälest, helist); ant madal Meil olid `kõrged [laulu] `äeled IisR; tamal on `korge ja kova ääl Vai; `körge äälega laulab Khk; tääl oo `kõrge iäl Tõs; `kõrge eal VJg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur