[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

kagekagä
kaige `kaige Kuu VNg Vai
1. adv (väljendab superlatiivsust) kes [jõululaupäeval kirikust] `kaige esimäseks kuo jous, sie sai siis `kaige `ennemb `heinä `tehtud Kuu; ken oli `kaige ligemb sugulaine, sie `istus `pruudile ligi Vai
2. ikka, alati ja `kaige on sedavisi `tehtu VNg
Vrd kõige
kange `kangeüld, `kangõ Khn V; `kaŋŋe Lüg
1. kõva, jäik; tuim, paindumatu; kangestunud `tärgelduss tieb pesu `kangest VNg; `surnu on `kange juo Lüg; Ei sie `parkida `mõista, jättab nahad `kangest IisR; `selgä jääb `aigest ja `kangest Vai; `käised - - ära tärgeldud, mida änam `kanged, seda `uhkem Jäm; `kangete `jalgadega obu; külm vesi vöttis kääd `kangeks Khk; Ju see va jooksva on, vahest `tömmab käe päris `kangeks; Alatsepidi ripub, öletsepidi kipub, sile ja pehme, kõva ja `kange = pähkel Pöi; nõges `tõmmab naha `kange ja teeb punaseks Muh; pia valutab, kaela sooned oo `kanged Mar; küĺm võt́tis mu kohe `kangeks Mär; jalg oo ää `kangen, `kanges jään Tõs; uus särk on ju köva ja `kange; ma ehmatasin ennast `kangeks et́i Ris; kui mõni sureb krambi `aigusesse, siis lähäb `kangeks ja kõbaks Juu; minul on käsi `kange ei `painu enam Iis; jalad `kanged all, kui palju `kõńdind Trm; vahel mõni kes vihassab, `tõmbab `kangess ku pulk; `kange ku uńt Kod; sügise esimise külmaga, kui rohu `kangeks tegi, siis oli juba aĺl maas Lai; kael lähäb `kanges, kaela rahud aeavad ülesse SJn; süä lei üsnä `kangess selle irmuge Trv; miul om kondi `kange ku vana undil Krk; küĺm kohmitab käed ärä, võtab nigu `kangess Ran; susi olna `kange, ta ei saana käändä `endä; kui surnu nõrk om, siss lääp `varsti mõni `perrä, ku surnu ruttu `kangess `tõmbab, siss ei koole nii pia Nõo; jala om nii `kange, valiste `kõndi ei saa; tolle `kuŕkaga siss `koĺkset linast `pehmembäss, kivi pääl, muedu aa nigu puu `säĺgä, linane `oĺli paks ja `kange Rõn; üldäss et `kangõ nigu susi, susi ei saa `ümbre käändäʔ Har; Kangõ ku soeluu kõtuh Räp || raskesti käsitsetav, liigutatav `kange lukk, minu käsi ei `kierä `lahti Lüg; see on `kange nuga, `kange vedruga nuga Juu; `kange nuga, `kange vedrudega, ei saa `lahti ega `kińni VJg || pingul `vankri `juhkmed pole `öiged, teine `löölas, teine `kange Jäm; [kootaval kangal] teinep̀ool `kangem, teinep̀ool lõtv, siis jääb ribaduse koht `sisse Sim; `tõmba ohja˽`kangõmbass, siss ta (hobune) ei˽lähä nii kõvastõ Har || jäätunud Tänav`aasta põle vist meri `kange `olngi; `Külma põln, mis mere `kanges teeb Han || kalgendunud, kallerdunud leva tainas oĺli mõhe vahelt `väĺla joosnud ja `kanges kujunud Saa; `hapnõlõ koorõlõ klopiti munna `sisse. paraśs arv pidi ahjoh olema, ku `kangess jäi, sõ̭ss olli paĺlo lännü Räp; kange keel
1. kõnedefekt, -takistus kie `külmetab, on kiel `kange Lüg; keel on nii `kange, ei soa reagitud `ühti Juu; ki̬i̬l õli suun `kange, ei suand kõnelda Kod; `enne on `riakind, aga jäi `aigest, siis ei saand kõnelda, keel oli `kange Lai; lat́s kõnõlõss pudistõ, täl om `kangõ kiiĺ Krl; `kangõ keelega kõ̭nõlõss, ei saa `arvu Se
2. võõrapärane aktsent see `kange keelega, kes öpet keelt räägib - - ei saa `keiki sönu kenast itelda Jäm; venelased on nii `kange keelega Khk; Pole eesti keelt kenasti `möistand, `rääkind nönda `kange keelega Kaa; `kanget keelt räägib võeras inime Tor; räägib `kanged kielt, `kangeste nagu `sakslane VJg; kes iast keelt ei `oska, see riagib `kange keelega Lai; `kange keelege, kes eesti ki̬i̬lt puŕss Krk
2. kangekaelne, jonnakas; järeleandmatu, visa tui`vańka `öella `kange inimise `kohta VNg; `Ninda `kange, et kedagi appi ei mend `kutsuma; Lähäb `ninda `kangest kätte Jõh; `Ninda `kanged last on `raske `kasvatata IisR; see on `kange, `kuskil äb anna teiste ala; kukkus `kangeks (hakkas vastu) Khk; Maksa teise `vastu nii `kange `öhti `olla Pöi; Sa äi tohi nii `kange `olla Rei; Ta oli nii kange, et raiu või tükkides, tükid kargavad ka vastu silmi PJg; kõva ku raud - - inimene väga `kange Hää; laps oli juba pisikeselt `kange Ris; küll ta on aga `kange, ei lase ennast paenutada Juu; `kange inimene oma `võitu ei anna MMg; `kange naine, kes oma sõnast tagasi ei anna Lai; Voĺdu `olli `kange, temä miu es `palle Nõo; tu̬u̬ om väega `kangõ inemine, tu̬u̬ ei anna sukugi tu aśaga `perrä Har; kange kaelaga järeleandmatu taalõ anna vi̬i̬l `vitsu, mõ̭ni lat́s om `väega `kangõ kaalaga; mi vana hopõń om nii `kangõ kaalaga, ta ei käänäʔ, `kaksa vai ohjaharu `kat́ski Har; kange peaga
1. sõnakuulmatu `Kange `peaga [hobune] Rei; `kange `piaga obu Mar; see on `kange`peaga poiss Mär; kis seokse `kange `peäga, pane rauad suhu, sis jõuad kinni pidädä Vig; `kange `piaga obusel on kang `vaĺlaid vaja Juu; `kange `päägä obene Puh;
2. õppimisvõimetu tuim ja `kange `pääge Krk; poiss om `kangõ `päägõ, täl ei nakkaʔ midägi pähäʔ Krl; kange süda(mega) järeleandmatu, jonnakas `kaŋŋe südamega, `kaŋŋe südä sies Lüg; üks va `kange südämega inimene Mar; `Süakas on `kange südamega Hää; Kai on südamest `kange, ajab oma `õigust VJg; `kange südä siden, ei si̬i̬ järele ei anna Kod; `kange süä sehen `justku sia `tapjel Krk; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä, rao vai tüḱk küĺlest Ran; `kangõ süämegaʔ Se
3. kõva, tugev; suur, äge `kange maru Kuu; `kange külm ja pakkane; `kange tuul; `kange valu õli Lüg; üks mies oli `kange `kaardi `mängijä; `kange lume `pöllü Vai; Maru on köige `kangem kut kaksteist `palli on; Äi sääl tεε midagist, kes see `kangem pool on Jäm; poud on nii `kange olnd Ans; ilm leheb `kangeks tuuleks; keige `kangem kaert oo rumbi tuus Khk; kisub tuule `kangeks Mus; Ah sul oo siis päris kaŋŋe tahtmine linna elama minna Kaa; ajab oksendama, teeb `kanged valu `sisse Krj; nii `kange vaev oli südame all Jaa; Ma tegi sii veel - - omale kange paadi, `puhta tamme puust Pöi; `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises; ehk lapsed kasuvad `kangemaks Muh; `kange `töstmesest saab seda vega Käi; neil mõlemil oo `kange jõud Mar; `kange tuulega puu ladvad üsna `loogos Kul; mul on `kange jänu Mär; Liha oo kõrven panni pial, `kange tuli oli all Han; akkasid obustega aeama - - et kumma obused oo `kangemad Mih; `kange näĺg - - kõht oo tühe Tõs; Nigul oli malõs kõege `kangõm Khn; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; ärg on lehmast ikki paĺlu `kangem Saa; ` mul on ise ka iad nõdrad prillid, peaks `kangemad olema Ris; vie juoks - - se tuleb `kange tuuldest HMd; moa `ohra tehti koa ikka sügavama moa sisse. ta on `kange `kuiva `kartma Kei; norm pannakse `jälle `kangemaks; minul põle nii `kanget näĺga old Juu; `kange uuviga läksime [pulma] - - nuored inimesed, `kange luśt `minna Jür; oli tene `kange koloo·si korra `vaendlane Tür; tuule iil on nii `kange, et tõstab `õhku, viib ära Trm; ja siis akas `kange piavalu ja palavik `piale selle Ksi; neil (jõemüntidel) on väga `kange lõhn Lai; tuli `u̬u̬gas, - - `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls; lõhup `kanget valu, nõnda et ei jõvva mitte kannate ka ärä Krk; sarra tetti. üits `kange kuurma iki sard Ran; `tulli `kange müristämine ja välk Puh; vanast `olli nii `kange küĺm `talve, et varess satte lennust maha ja `olli valmiss Nõo; tiigi pääl oĺl nii `kangõ iä Urv; täl kangõ nohu, silmist pand vett maha Krl; tu om `kangõ `kuhtu`käüjä miiśs Har; nii `kangõ külm, mia `maahha t́silgahti, tu̬u̬ `külmi Vas;`kangõ põud, kõva, oĺl hää `hainu `pandaʔ Se
4. tubli, hakkaja; jõuline, mõjuv `enne oli nii `kangei inimisi old, et pand kohe nii `kange sanadega kohe `kinni selle `pulmahobuse - - jalad Kuu; sie on nii `kange `tüöle, ei sie pia üöd ei `päiva Hlj; `kuerust tegema `kange VNg; on `kange `tõisi `lüömä, suur `riiu karu Lüg; Mies õli kole `kange `juama, et `irmus Jõh; `Katsu sa, kust sa nii `kanget `poissi `leiad IisR; nee olid `kanged ölut `kihmama Khk; `vöttas teise mehel seitse `looma `surnuks, nii `kange mees oli völuma Mus; ma ole nii `kange unutama Vll; `lulli `lööma on nad `kanged küll Pöi; `kartis et mees `kangem nöi (nõid) kut tema Emm; ma pisiksest peast olin `kange puu `otsa ronima Mär; Neid `kangid mehi oo `niitma taris Han; minu ema oli `kange `sundima Mih; poesid oo `kanged `ratsa `sõitma Tõs; Mõni [hobune] `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust (jääpraost) üle Hää; minu isa oli `enne `kange kiba ja `kända kangutama Juu; tiumies - - oli `kange lugema Kos; kaań on `kange pugema HJn; `ämblikud on sui `kanged `võrkusi tegema Ann; lepad on `kanged võsuma Koe; `kange lubama, aga kohut ei täida VJg; kaŕjus õlema `irmus `kange `taĺtaja Kod; ta oli `kange mi̬i̬s olnd nisukese `tõstmese `piale Pal; ja tüir inimene on `kange oma `poole `oidja, ei taha kellegile kedagi `anda Plt; lapsed on kõik `kanged tü̬ü̬tegijäd KJn; `lamma rasv `kange kohe `anguma SJn; si̬i̬ om ike üit́s `kange sõami̬i̬s Trv; vana Riimik olli `kange `puskma Hel; südidä olekiga, `kange egäle asjale Ran; kes `kangemb `põimja `olli, läits ette, jät́t teese maha Nõo; ega ma es `peĺgä midägi, ma oĺli `kangõ verega mi̬i̬ss `täämbädseni Võn; `kangõ mi̬i̬ss, ei annaʔ tõõsõl hinnäst `võitaʔ Se
5. a. ebasoodus, halb, raske küll se oli `kange aeg üle aeda; Saksamaa aavad on `kanged `luhkuda Jäm; `söuksed suured jämed tamsalöŋŋad, nee on nii `kanged `kiskuda; see [vatuka tallutamine] oli `kange töö Ans; elu on nii `kange; saaks see `kange aja üle, saab see `kange aeg üle läind, jo siis jälle - - elada saab; jooma jänu on `kange kannata; külab nee kiudud kuued `kanged kududa on Khk; Noh oli ikka kaŋŋe töö küll, aga nääd sa, ära tegime Kaa; `orjus oli `kange Pha; põua `aegas o `kange (visa) vihm tulema Muh || tige, kuri mees mees irm `kange kui joob Khk b. (ilmastikunähtustest) `kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa Vai; linnuraja pεεlt `vaatvad targad mihed kut tulab `kange tali; `kange ilm oli `väĺjas Jäm; nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi nink Ans; kui koue `ilma on, müristab ning eidab, siis on `kange ilm; mehed kobisid küll `luupi, aga nii `kange meri oli, `täitas luubi εε Khk; kuu oli `söuke seliti, siis pidi `kange kuu tulema Pha; ku meri `kange on, siis aeab üle `parda `sisse ku `tuiskab Hää
6. tugevatoimeline, kontsentreeritud, ant lahja se oli nii `kange nagu `margur, pani `inge `kinni Jõe; leheline õli `ninda `kange et muna `sõisas lehelise pääl Lüg; `Kange kui `piiritus IisR; küll sie on `kange `karsi·tsa Vai; see oo nii `kange, et se vötab iŋŋe sehest ää Khk; Ta joob nii `kanged teed, et ajab suu `lahti Pöi; õlot käärib `kangeks Kul; `rohkem põletada saab, siis oo `kangem lubi Var; see tuvakas oo `kange. tä oo nii `kange, et tahagi tät änam Mih; kis naa `kangega pesu pesta võis, käsi ei pann ju `vasta sellele Tõs; Inimese kusi ju kipitab ka aava pääl, aga neil ta on vi̬i̬l `kangem, va kusirautsikatel; sügismere räimel on `sõuke `kange rasu, ku maha `kallad, põleb ku tuli maas Hää; si̬i̬ ät́ik on liiga `kange Saa; `kange värv, süöb löngad ää Ris; aga see on `kange viin, `tõmmab mokad `krämpsu Juu; Paĺlu ei või `panna, `kange on, söeb ää Amb; `kange kohv on kõhe viha Iis; mõni õlu on `kangem, mõni lahjem Lai; küll om kõva ja `kange [viin], mea tat võtta ei või Krk; seebi `ki̬i̬tä pidi olema nii `kange lippe nigu kana muna `kandu pääl Puh; aga mugõl `olli nii `kange, et võt́t käe `katski Nõo; [arst] kirot́ `kangõ roho Räp || alkoholist Eile sai poistega seda kanget katsutud Pha;
7. väga, kangesti on `kange `kiire `tüöle Jõe; minevaasta oli `kange ea pöllu kasu Krj; `kange paks mets Phl; `laudeks tamme puu pidi `kange elos olema; `kanged magusad õunad Mar; raudsipelgad need olid `kanged kibedad ammustama Mär; olid `kanged `valged kaltsod ümmer säärte Lih; `kange ilus `vaikne ilm oli Kse; Nii `kange soolane, jusku kõrvetab keele pääl Hää; ta oli nihuke `kange pikaldase käimaga ka; `kange visa `niita Ris; `kanged iad küpse leebad olid Nis; ärjaga oli `kange ia `künda Hag; nüid on `kange `raske aeg Juu; `köster `kange tige mies Jür; Seelikud `tehti `kanged laiad Amb; `kanged rammusad kuerad, `jäksavad ammustada küll JJn; tuba `kange `sumbund, soa jo akent `lahti teha Tür; minu isa oli `kange maias õlle ja viina `piale Pal; `kange kivine maa, paĺlu kive Krk; `kange kuum päiv, ta kõrvetab ku tuli jälle; temä om nii `kange ihne Nõo; `kangõ vihmanõ suvi oĺl, es `saava `aina tetä es midägi Urv; tuu om `kangõ tubli tüü miiśs Har
Vrd kanke1, kanks
karge1 n, g `karge Kuu Hlj RId Jäm Khk Rei Mar Tõs Tor spor K, Trv; n, g `karke Pöi; kargõ g `karkõ Khn
1. a. (karastavalt) külm `länne puol `rannal on `ninda külm vesi, `ninda `karge Hlj; vilu `karge piim, `äśti `karge joogi jäuks Kos; külm ehk `karge, ei `targe `olla KuuK; aĺlika vesi on `karge JMd; sügise esimise külma aeg oli `karge tuul Lai; `kupre·śse õppes tegeme külmä `karge vi̬i̬ sihen Trv b. kergelt külmetanudJuu JJn vahest on küĺm, siis `tõmmab moa `kargeks Juu; rohi on aeva `karges kohe, kui rohi on juo `valges VJg Vrd karas
2. värske, närtsimata (juurvili) `karge `kartul Tõs; see on veel `karge koaĺ Juu; `karge koaĺ, põle tohletand ega midagi Kos; `karge õun; lehed on vihmaga `äśti `karged, aga kui pala on, siis on `näŕtsind VJg; lehed on `karged viil `kastest KJn
3. kõva a. poolkõva, pehmeks keemata (juurvili) tihvel oo `karge, põle `iästi pehme Tõs; koaĺ on nii kõba ja `karge, see ei süńni `süia mitte Juu; `karge kardul Plt b. kõva, sitke Kui võrgu silm `laasis oli, siis keedeti võrkkusi lepa `okstega, siis võttis nii kenast `karkeks, oli `jälle teravam `püüdma Pöi; see on nii kõba ja `karge ein `niita Juu c. kare, lubjarikas (vesi) vesi oo koa `karge, kõva, põle pehme Tõs; kõba `karge vesi, võtab silma näo kohe `kestama Juud. ülekarastamisest rabe (raud) `karge `kerves on ku `kuuse `õksa `raiud, siis lüob `kervel kõhe tükki `välla, sie on siis `liiga `karge Lüg; külm `karge roud Rei
4. karm, vali, kuri meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge vanamies Lüg; Ta oli `karge `lapse `vastu Jõh; kaŕge südamega JMd; `karge südamega ku teise `peale alastust ei ole VJg || „kartlik, metsik“ `karkõd luõmad Khn
5. kibe, kange (maitse või mõju poolest) Eks suvel `täüdüväd `olla kalad `oite `karged (soolased), neh eks `muidu `lähteväd habaks jo Kuu; viin on `liiga `karge, `tarvis magusast tehä; sie tubaka `palla üväst, ei ole `karge; `karsitsa (sinep) on `karge; `viidigad, nie on `karged, neil on `oige `palju sappi; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest, `karge `löülü Vai
Vrd kare1
karge2 kare2
kauge1 `kauge spor R eP (-ou-), M T(), `kaugõ Khn Urv Har Plv Vas; kauge Mar Koe a kauge
1. ruumilise distantsiga, kaugel(t) eemal(t) olev `kauge mies on kodo tuld Lüg; `kauge on ikke `käiä Vai; see `kauge maa tagand tulnd inimene Khk; ikke `kaugemate maade sees keiväd Mar; `serblane, üks inime `kauge maa ääre päält Hää; kui oli vihmane vahest, sai koju `tulla, `kauge mua oli `käia, siis `uota ikka sial Amb; otse silmalt saab viis `virsta, eks ta `ringi ole paar `virsta `kaugemb Sim; obese ti̬i̬ one `kauge, minä `taśtsin õtse suada Kod; `kauge maa taga Krk; `sinna om `kaugõ maa, ma joht sinnä ei jõvva `minnä Nõo; kui `kauge maa päält ti tuledi San; ma `mõtli, et mõ̭nõ˽`kaugõ mihe˽tulõva Har; eläss `kaugõ maa takah Vas || järjestuses tagapool asetsev luuś oĺl `väega `kaugõ Plv
2. ajalise distantsiga see nii `kauge asi, mis sest asjast reägid Juu; nied asjad on viel `õige `kauged VJg
3. suhetelt kauge, mitte lähedalt seotud kis neid `kaugemid sugulassi `keiki tεεb Khk; velle latse om `kaugemba sugulase Kam Vrd kavene
Vrd kavvõdanõ, kauõline
kauge2 `kaug|e Lei, Har adv kaua, pikka aega ku˽`kaugõ mu˽`päivi vai ellu om; Hüd́sile tõmmati tuhk pääle, siss `saisi hüdse˽`kaugõ tulidsõʔ; taal vańgil ollõv pääväärt süüd, ta vaśt enämb `kaugõ ei eläʔ; no ei˽saisa˽`kaugõ rõ̭õ̭sk, hapnõss välläʔ [piim] Har; `kauge `aigu (kaua aega) Lei Vrd kauga, kaugu
kerge `kerge üld; `keŕge Mar Ksi spor eL/`keŕde Lei/; komp kerem Kod, keremb Nõo San V(keŕemb Har), `keŕgimp Kam
1. a. (suhteliselt) väikesekaaluline `kerge regi; midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama; tüö `vankri mis ise `rautas sie õli `kerge kui vokk Lüg; `kuivand `aaba on `kerge Vai; `Kerge just kut kaera kot́t, äi koalu midagi Pöi; üks kergitos `kergid `õĺga Kul; `kerged villa kotti ei jõua `tõsta Tõs; sii on `oopis `kergemad linad, pane sada kakskümmend viis peo, siis soad leesika; ma olen nüid paelu `kergemaks läind, kui ma `enne olin Juu; meie margapu ei `näita enamb `õigust, nui on `kergest läind Kad; `kerge kui udu suĺg Lai; kuusk on kõige `kergem puu. kaśk on `raske Plt; `kerge kaup (pudukaubad) KJn; kuurm jäi õige `kergese Trv; `vaika (puhvaika) om `keŕgemp ku kassuk, kassuk om jo `kange Puh; ku `maltspu toores om, siss om rasse, ku kuivab, siss om `kerge Ote; ku ladvaʔ ütele poolõ, sõ̭ss saa tõnõots saa `keŕgep (~ `keŕgemb), tõnõ rasõ˛õmb, sõ̭ss ei˽saa˽kupu `nõstaʔ Urv; Lää ti̬i̬ hindä kergembäss (lähen ekskrementeerima) Räp b.  mitte tihke, kohev, sõre Tänä oli `kuogi ruog kohe `paksuseld just paras, nää ku siis `jääväd `kuogid hüäd `kerged Kuu; `Kerge ku `pärmiga `kerkind Lüg; oh kui `kerge pöld on – nii εε künda. muld on nii `kerge, mud́u kohiseb adra ees; einad on nii `kerged – jo ni kuivad ka on; ühekorra kut abu piima petti oli, see tegi supi nii `kergeks Khk; leva juur tõuseb siis `kergeks, siis ta kergitab ta ää Muh; lina tahab saada `rasked maad, ega lina `kerge maa peäl ei kasva Vig; kergitab `patja, kohendab, teeb `kerges Tõs; `värske lumi on kohevil ja `kerge Vän; vill on ilus puhas, nüid on `easte `kerge Juu; `kerge lumi, kohe lükka jalaga laiali JJn; leivad on `kerged, `äśti `kerkind Ann; kui sulab lumi ära, siis on jo maa `kerge, vedel VMr; `kerged maad on liiva maad Plt; lina oo `keŕge, ku karva mütsäk, ei lää `kuiki paĺlu punna `pääle Krk; `tat́rik `kaśvi `keŕgimbä maie pääl Kam c. (väiksema tiheduse tõttu) liikuv, lainetav (veest) vesi on `kerge sügise `aegu, kui vähe tuuld on, nii on laine meres Rei; meri on `kerge; kevadi ja talve vesi `kerge. `veikse tuulega akkab `käärima Ris || vesi om `kerge `lämmägaʔ , talvõl om vesi rassõ Se d. fig psüühilise paineta, muretu moo südä ete `kerge tänä. naa ea `olla Mar; [halb] asi läks `mööda, on paelu `kergem Kos; kui sul midägi äste lähäb, siss om sul süd́ä `keŕge Ran; mi̬i̬ĺ om rassõ, süä halutass, siss lasõ silmäpisar `ussõ, siss om `õkva keremb Har; süä oĺl `väega rassõ, jovva‿s `kuige ollaʔ, no sai süä `kergep kõ̭iḱ Se
2. a. (tugevuselt, jõult, mõjult, suuruselt, hulgalt) vähene; nõrk, põgus; tasane Uni `kerge `nindagu jäneksel Kuu; tuli `kerge lume ärmetus maha Hlj; tämä (metsis) nii tasa `laulab, et sa piad `õige `targu `kuulama - - tämä on nii kuradi `kerge `lauluga; kui üvägä `kinni `annab, siis on trahv `kergemb Lüg; äi möista see `kergest jutust (heaga rääkimisest) midagid, sii piab ikka üsna kurjaga `latsi varuma; `kerge tali, vähe lund Khk; ma‿p kuule niid enam `kerged (tasast) juttu mitte Krj; Enne `pandi räime kohe kõvase `soola, `paergus pannakse esiteks `kergese `soola; mõni saab `kerge vaevaga Muh; Taha sõnna `ospidali `kerge irmuga `minna `öhti Pöi; odra õlut o natuke `kerge, rukid tegavad tugevamaks Muh; Sedasi sai `kerge ermuga söömakorra käde Emm; põle mol suurt vega üht, see üsna `kerge vega Mar; sajab `kerged `tuhkjast lund Mär; lina esteks pannasse liku, esteks `kergema matuse alla Vig; põllal inimesed `küntsid, `viidi kaosiga jahu lient, `jõutsid küll tehä, aga nüüd ei jõua enäm inimesed `siokse `kerge `süömisegä tüöd tehä Khn; et nüüd oo `aigus kergitan või naa `kergemaks läin; Sügisi on uutsakas maas, kui esimene `kerge külm Hää; kõhmab pia - - et esimine pesemine on old väga `kerge Amb; iga `õhta saivad [jänesed] `kerge piutäie kaali `koori või kartulid JJn; `kerge tuul Lai; `keŕge `aige; `keŕge unege, `juśtku linnuke makass oksa pääl Krk; ta (loisukoht) `oĺli `keŕge madalik, sai `viĺlä tetä; kui vihma u̬u̬g, siss võib `keŕgemb sadu `olla Ran; kassuv om iks roosist `kergemb Kan; tõõsõl um tu̬u̬sama `haiguss `kerge aʔ tõõsõl väega rassõ Rõu; kerge hinnaga ~ kaubaga odavalt, soodsalt peremed ikke `vaatavad, kust `saavad `kerge `innaga `tüölisi Lüg; Selle (lehma) ta sai ösna `kerge kaubaga käde Pöi; sain ea `kerge kaubaga kodo Ris; peremi̬i̬s annab keremä innaga `põrsa Kod; b.  õhuke; napp, väike `talvel ikke inimene `külmetab `endast kui läheb `kerge `riidega `välla Lüg; `moandi oo lögäne, piält `kerge sopaga Var; Jõlm külm, `kerge `riidegä üsä kõhe olla Khn; `leikas ja `õmles `kergeid sui-eena`püksa Kos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnas Jür; kui [õlgkatus] na `kerge sai `tehtud, õhukene, sis tema kõdenes rutemalt ära Kad; ärä mine nii `keŕge `rõõvage `väĺla Hel; [kleit] sai väega hää ta sai vähämb ja `keŕgemp Plv c. fig mittetäisväärtuslik; vilets, kehv, puudulik, pude, habras mool ju kõrva`kuulmine ka `kerge (puudulik) Jäm; üheksas `kümnes piigistab inimese εε, vana inimese rammu `kerge Khk; see `aasta vilja kasu ka nii `kerge Jaa; lena o `kerge, ei kinnita kedrätä Mar; riie on nii `kangeśti `kerge ja rabajas, ää mädand; leib oo `tahke ja `kerge, kõik pudeneb Mär; `kerge (mullavaene) maa põle ea maa `ühti Lih; `kerge `kuulmene on sańt `kuulmene Juu; eks vana küla sies eks sial ole paremad [maad], aga meil siin väĺlatagus eks nied ole `kergemad Rak; liiva maad, `kerge on arida, aga eks saak ole ka `kerge Plt; `kerge `jouga inime KJn; `keŕge kõhvatse terä (külmavõetud viljal) Krk; `keŕge iä vai rabe iä Kam; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp c. puudulik, vähearenenud (mõistusest) `ninda `kerge `otsaga, ei `oska midagi teha Hlj; tämä on lühikese `arvoga ja `kerge mõttega, tämäl on vähä `arvu Lüg; Oli ikka küll natikse kergem (vähemarenenud) kut teised Kaa; naa `kerge aruga tüdrik et Muh; Oh ta üsna εεste kerge uiduga Käi; tal `kerge oid `otsas Mar; tämä oo naa `kerge `mõistusega et Var; no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega, ei pea enamb aru kedagi VJg; si̬i̬ om üit́s `keŕge aruge, aa laialist juttu, mis `kohkil ei `kõlbu Krk; no küll om mehel `keŕge aru, tapab `tüt́rigulita peräst `endä ärä Nõo; naeste`rahvid üteldas, ta - - `kerge aruga Ote; `kerge pää, täl jää äi `päähä Se || tal üks rui natukse `kergem (puudulikust mõistusest) Jaa
3. a. vähe vaeva ja pingutust nõudev, hõlpsasti teostatav või kasutatav vanast olivata `nuoda kived, nüüd on kett all - - `kergemb `panna `alle VNg; `kerge on `auku kukkuda, ärä ronida `raske Lüg; `Kergemb on omal teha kui teist `käskida IisR; lestavõrk oli `kerge kududa Mus; märjem aeg, siis on ein `kergem ka [niita] Vll; Sellel lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd, `korda kaks kaŋŋutab ja on käe Pöi; Kerge teha ja odav pruukida (kergesti purunevast asjast) Emm; kis juba abielu läheb, ega sialt `kergemad saa, lapsed kasvatada ja nendega angeldada Rid; ta `lennas ea `kerge elo peal, nää ku paksuks ta läind; `rätsepa töö üsna `kerge töö, see üsna `kerge ammet Mar; Laisk ku soolikas, midagi ei ti̬i̬ `kergetki Hää; `alkad alud, `kerged `lõhkuda Koe; nüid one `kerge madal ti̬i̬, ku akab lume tulema, ti̬i̬b sügäväss ti̬i̬d ja kohevass Kod; Villa`keträmine om `kergemp ku lina`keträmine Hls; karu olevet ninast õige `keŕge ärä lüvvä Krk; liiva tsośs, – vai ka tsöśs. tsośs om nigu `keŕgemp üteldä Ote; lähä `kõŕtsi, võta suutäüe `viina, saat keremb kodu minnäʔ Har; saa nu̬u̬t `kergep (kergemini veetav); `kerge elo – suurt tü̬ü̬d ei olõʔ Se b.  (hrl komp) (suhteliselt) hea tama oli `aige, nüid on jo `kergemb Vai; `kergemad `arsti ei ole ussi aava vasta, kui kuld raha Rei; too seda `kergemad (magustoidust) koa laua `peale Vig; mu naanõ oĺl kah `väega rassõ `haigõ, põrhõ·lla om jo˽keŕemb Har; tuul (müüjal) om `kerge käsi ostat, lätt `kõrda Se
4. a. ladusalt funktsioneeriv, kiiresti ja pingutuseta toimiv või liikuv minä õlin vana poiss juo, aga kui `lauba `õhta tuli, siis `ninda `kerge ku kerä püü; `tõine on `kerge mõttega, igale `puole lähäb, kuhu `mõtleb; õli `raske `jalgane [hobune], siis lasi `rauvutata, aga kui `kerge õli, siis ei `tahtund `lassa Lüg; `Neie `aastade `kohta, `mõtles `kerge (kergejalgne) kui `poisike Jõh; sellel `kerged kopsud, selle pärast iiritab [alati] Jäm; küll mool ollid `kerged jalad Muh; laalab nii `raske äälega, ega tal nii ilus `kerge ääl ei ole Mär; Tüdar oo `meitel `kerged `konti; Oli `kerge jalaga ja `kerge `suuga. Ei tä vastust `võlgu jätn Han; kibu teeb keele `kergemaks, laulu ääle `lahkemaks Vän; mol olid `kerged sõrmed ja `oskasin teha ka `kõike Nis; vanaema oli ise `kerge `tańtsija Jür; nuor lehm `kerge kehaga, egas vana luom enam nii `kerge kehaga ole JõeK; obusel jalad nii `kerged all et JMd; Veski kerge käik tuli kua möldritest. teise möldri seadmise järel õli veski kerge, käis kui vokk Trm; ta (peremees) oli virk ja `kerge (liikuv) nagu kirp Pal; aga om iluss `keŕge liigutusege, ku `eńge pääl kõńd; ku `eńgämine `keŕgess lää tagasi Krk; mia `määrsi lambi õliga ja siss ma `tu̬u̬si et ihu läits nigu `keŕgembäss Ran; temä om `keŕge egäde `paika minemä, nii sõnaline ütte `viisi Nõo; ku maʔ `kerge kihagõ olluʔ, ma‿less tüüd tennü Krl; sa olet keŕemb kumardamma, võta mu piitsk säält üĺess maalt Har; mant minemä olõ õi hädä `keŕge Vas; täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle Räp; `kerge hopõn `kergekeiste sõit ni `kergele Lut || kerge käsi ~ käega ~ kergest käest helde(lt); ennatlikult, mõtlematult tegutsev sie old `jälle `ninda `ihnus mies, ei ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu; `ansi `kerge `kääga kaik oma varanduse `vällä Vai; Ermus kerge kεεga Emm; `kerge `käega `andis raha `väĺla, see põle seda väärt Mar; `lüümene tuleb ju üsna `kergest ku `kerged käed Hää; ema oli `kerge `kääga, `ańdis `mulle `vitsa Ann; `kerge `kääga raha `raiskama tüö `peale VJg; `kerge `kääga kallale jokseb Sim; käsi on `kergem kui kohus Trm; `väege `keŕge `käege, äkilitse vihage, muutku lü̬ü̬p tõisel Krk b.  tundlik; ergas, vastuvõtlik; aldis ue `korvas oppisin lugema, tämäl oli `raske pää, mul oli `kerge VNg; `kerge `pääga, `kange õppima, pää võttab `vastu Lüg; lüline külg köva `kervega `raiuda, kuid `kerge mädanemas Jäm; Küll sa oled `kerge minema igase `kohta Khk; obu on `kerge ära `ehtima; meri on ermus `kerge `tunma (tuul paneb vee lainetama) Vll; Ta oli `irmus `kerge ninastama, kui kedagi midagi `juhtus `ütlema Pöi; ne täid o `kerged pähe asuma Muh; `ästi `kerge `kuulma, aga vana ea sees läheb juhmiks ikke Mar; ta (koer) oo `kerge `kanda akama Tõs; `kerge `uskma, mis riägitässe Khn; Noored inimesed kui tulepisud, `äśti ergud ja `kerged minema Hää; kes `easte kuuleb, sel on ea `kerge `kuulmene Juu; nõgi on `kerge põlema minemä Kod; sial (karjas) pidid kõik kõrvad `kerged `oidma, vemmal kääs ja `ühtelugu muku litsu Lai; `kerge `piägä inime, tal akab ruttu pähä (õppimisest) KJn; oben om õige `keŕge nägeme, näep puha ärä mis kõrvan om, mis taga `järgi tule; mea ole õige `keŕge `alba `luhti ja `vingu `tunme, miu nõna om `keŕge `tunme Krk; ta‿m `keŕge lubama, aga ega ta‿i täädä toda Nõo; nii `kerge pää oĺl, kõ̭iḱ sai ärʔ opituss Rõu; `häste kuuld, `kerge `kuuldmisõgaʔ Se Vrd kerk2
5. fig kerglane, edev; kergemeelne `Kerge nagu `rätsep. Mehe `kõhta nagu vähä `kerge Jõh; ise on üks `kärme inimine, aga `kerge `mielega Vai; väga aĺp, `kerge olemesega, albib väga `paĺlo Mar; tal on `kerge pea `otses, küll tema on `kerglane. kapsib `siia ja `sõnna; ise nii kaval ja `kerge `jäoga Juu; minu lapsed küll nii `kerged ei ole, jõuad sa muodi järele üpata JJn; `kerglane on `kerge `puole inime Kad; `justkui va eblakas teine - - `kerge inimene, poiśs või tüdruk Sim; `kerge `piaga tegin selle tüki läbi Trm; `kerge piä – edevid `aśju ti̬i̬b Kod; `kerge`meelne inimene on `mõtlemise poolest `kerge, ta ei kaalu järele Lai; keps inimene om siante väha `keŕge Pst; köhkenpöḱs om `keŕge-kaalu poiss Ran; tu̬u̬ - - aab serätsit `kergit jutte Nõo; ta tege nüüd ka `sääntsid ebutuìsi ja `kergit tükke Kan; Kerge meel kui tuulelipp Vas; Taa om sääne `keŕge inemine, heigotas uma ihoga Räp || pealiskaudne, lohakas Kergest kεεst tehet Emm; `kerge kääst tehakse, kui ruttu tuleb teha Kos; ta om tuiuline vai `keŕge, pirts parts ruttu ja ruttu Ran Vrd kerk2
kige kige Saa M(kiige Trv Hel) San, kiige van Hi Vil(kige) kõige `kapten `ütlen, et kui pääseb eluga ää siiss ta senne eest hävitab hiiu`rahva kiige suurema `vaenlase ära; nee `ütlen et hundid oo kige suuremad `vaenlased Phl; kige pisem Saa; Lambi `oĺli kiige viimäne `Uusna talu Vil; Oma vitsa pessäv kige valusamini Pst; temä taht tõistest kige üle saia, kige targep olla Krk; ommuku `kastege om kige paremb `niita Hel || tükkis, koos kige aganidega jahvatedi San
kiige1 kiige Khk Kaa Vll LNg Mar Kse Tõs Tor Juu Tür Koe Kad Rak VJg Sim Iis Trm Plt KJn Hls, `kiige Jõe Kuu VNg IisR Ris
1. kiik meil oli siin määbäl `kiige - - suur `vollaga `kiige oli Jõe; mina olin siis ikke viel nuor kui sie `kiige `tehti VNg; `Laupa `öhta tulid noored kiigeala `laulama ning `tantsima Kaa; `võllidega kiiged olid ikke `enni Mar; kiigesi oli igas pool, võĺl ülal aesad `külgis PJg; sui nuoremad tegevad küla `kiige, kus ne `käivad `kiikumas Ris; viie võlvega kiige Juu; kus `maale (mujale) `minna kui kiige `alla Koe; nuored `kiikusid sis, `nüöridega kiige oli, neli `nüöri oli, kõik neli tükki `kiikus Kad; `naabri lepikus oli kiige, kiarpuie `muodi, käis `ringi nagu karusseĺl Sim
2. häll, kätki vaka sies oli laps, kellel kiiged ei old Amb; lapsel on kiige Koe; laits pannas kiigess Hls
Vrd kiigu
kiige2 kiivas kärbis on nii kiige JJn
kiige3kige
kirge `kirge rabe vellad läksid `kirgeks, olid rabedad; lõngad oo `kirged, leib koa Mar
-kirge Ls kivi|kirge, tulist|kirge
kolge1 kolge Ote Rõn/--/, g `kolkme Vän Tor Kod; kolga Saa, g `kolk|me Kod Hls Krk TLä Kam Kan Lei, -ma Võn Kam Ote V(- Kan Krl VId); pl `kolkmed Hel; g `kolk|ma, -me San linapeo kolge oo lina piu, mis oo pehmese `tehtud Tor; meil õli lina masin, lipima `kolkmid `alla Kod; kait́s ja kolm kolgad ütte, tetäs üit́s suur väänt, pannas ike kolm kolgad väänu sisse Hls; kolm või neli kolgat pannass kokku ja väänets `väändu Krk; kui üte peo ärä suid, om üits kolga; `ku̬u̬tslede `pańti kolm kolgat Ran; karjalat́s tegi `kolkmit ja tõi rihest `vällä, `ańde tollõlõ ette, kes lina`kolkmit `truĺle ala `laśke Võn; setoʔ `köütväʔ linaʔ `kolkmõhe; mitu kolgant kokko – üt́s kuŕst Kan; Viiś kolgand `võetas pandas `kuŕsti Urv; kolga pandasõ ütekõrraga maśsina pääle Har; inne `ku̬u̬t́sli `kakmist horgutõdi kolga ilusahe ärʔ; lina pio rabati rabaja pääl luust `puhtass - - kui arʔ `suit́i, sai kolga Rõu; `kolkmõ lastass truĺli alt läbi kolm vai neli `kõrda Räp; sa olõ õi rabanu kolgantkiʔ Se || ku taevas `kolkmen (vines), siis tehä linu Kod; Linna külvete sõ̭ss ku taavaś oĺl punnõh ja kolkmeh Räp
kolge2 kolge g `kolkme Mär PJg Nis Juu Ann, g `kolke Mär Hag Ann/n -es/; pl `kolkmed Rap JMd JJn VJg Kad, `kolked JJn VMr Sim, koĺgid VMr
1. a. looma kütke ma olen ju ise kolget teind ja `looma `kinni pand; ega enne ket́ta olnd, siis `pańdi ikke `kolkmetega kinni Mär; lehm oli `kolkega `kinni Hag; vanast `pańdi loomad `kolkmesse, nüid pannakse ket́ti Juu b. (sea)rangid lehm ei pääst siis läbi aea väelale, `kolkmed olid `kaelas Ann; kuradille (seale) `tõmma `kolked `kaela, siis ei lähä pahanduse `piale VMr Vrd kolgipuu
2. pl a. põhukandmisvahend, loogused põhu`kandmise koĺgid `murti kuuse või sarapu oks kahekorra ja nüer `pańdi vahele; kolgetega viisime ära põhu lattu VMr; `Kolkmeid `oskab igaüks teha; oia otsast `kińni `kolkmetest ja muutkui taśsi Kad; Pient `pahmamise `põhku sai `viia ainult kolgetega Sim b. kaelkoogudRap
konge konge g `konke Kod Lai riugas, vigur `konkit täis ku vana obene Kod; mõnel inimesel on nisuke jutt ikke, oma `konked alati sees Lai
korge korge Pha, g `korke Pöi Muh Rei(g `korge) spor (n koŕge Kse), Tõs; korgõ g `korkõ Khn; transl korges Lih jääkohr, lumekoorik; kohrune, koorikuline Ajas vee [jääle] `peale, nüid `külmas ää, nüid `sõuke `korke kord peal, kas lõhu jalad ää Pöi; korge lumi oo mis sedasi raksub ja ragiseb; konarik ehk korge ea (jää) oo siis kui tuulega merd `külmab Muh; Lumel täna korge pääl, aga ega ta kanna Rei; vesi külmetab ää, meri möönäb ja siis oo korge `valmis Mar; kui `jälle vesi tõusn oo ja `jälle `tõmmab külm - - [jää] korges, no siis ei saa [roogu lõigata] Lih; ää aa oost `korke `peale mette, murrab obuse jalad ää Kse; `Korkõs ruasib `suapad niipiä läbi; kui tõus vesi, siiss on vesi all, kui möön vesi, siiss korge kui Khn Vrd korgas3, korges3, kork3
kõge1 kõge, kõ̭ge T, kõ̭gõ Ote V
1. adv kõige (väljendab superlatiivsust) si̬i̬ `aasta ma ole kõge kehvemb, nii äkki jäi siĺmänägu ärä Ran; ega minagi kõ̭ge paremb ei ole, miu sehen om `kurjust külländ Nõo; `sinna - - oĺl kõge kaugemp `minna Võn; minu esä `oĺli kõ̭gõ vanemb Ote; Kõge perän nakati vedruga rot́i `lõkse `müimä Rõn; ta om mul kõ̭ge tublem miis kigi `eestliste seäss San; ma‿lõ kõ̭gõ `uhkõp Urv; tel om kõ̭gõ suurõmb ja ilusamb helü nuidõ `lauljeide siäst Har; hää pini lätt [jahil] kõ̭gõ ette Rõu; kõ̭gõ lähemp ti̬i̬ `Kauksihe Plv; Võt́t kõ̭gõ ilosamba hobõsõ `hindälle Räp Vrd kõkõ1
2. alati, pidevalt, alatasa timä es `saaki˽säńgün küllüle ollaʔ, kõ̭gõ `istõ; ma˽kõ̭gõ `umbli Rõu; ma˽kõ̭gõ `mõtli, a targõbat es saaʔ midägi Plv; tõõsõ `halvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku `näeki eiʔ; kõ̭gõ ku `liina `mińti, `pańti söögikot́t üteh Vas; edimätsel pääväl oĺl kaŕrussõl kõ̭gõ kana muna üteh; vanapatt kõ̭gõ tüḱüss [ristimata] latsõlõ mano Se || täiesti ku `alla järve `vi̬i̬rde ar˽saat, om joud kõ̭gõ `kaonuʔ Vas Vrd kõgõge, kõõ
kõige kõige, -õe- Pöi Muh L HMd Juu KuuK Koe Äks KJn TLä(-õ̭i-) TMr, `kõige u Hlj, Lüg Jõh; keige Jõe/`k-/ Ans Khk Rei Phl Noa Ris HMd JõeK; kõõge Trv, Lei adv (väljendab superlatiivsust) `meie kodune rand on `kõige kivisemb Hlj; keige tumemad Ans; ida tuul on keige külmem Khk; otsi mis kõege ennemini mekib Muh; pulma ajamisega on sii inimesed ikka keige ilma (kõige rohkem) vastusemad Rei; must toot `pande [seelikule] keige `alla Phl; keige vähämad luiged olid kaksteist `naela Noa; puu aad (haod) pannasse [leotamisel] kõige `vasto lenasid ja siis pannasse kibid Mar; tema `juure läksin kõege `esteks sepapatta Mih; kõige vanasti oli Ämmari vald; lesta`püidjaid oli keige `rohkem HMd; see oli veel kõege ullem, kaodand palitu ää Juu; `piened takud, kõige pärast tulid [linasugemisel] KuuK; minu koht on kõege mägisem Äks; kõege `eśti `peśti [surnu] ärä, sis `mińti `kirstu `tu̬u̬ma KJn; kõõge paremp ta ei ole Trv; palanule olna rüä jahu kõ̭ige suuremb rohi Ran; kõige `rohkemb võtap küĺm `varbit Puh; [vana-aasta õhtul] `laśti kõige enne ussaja `õnne TMr Vrd kaige, kige, kõge1, kõikse, kõkõ1
kõlge1 kõlge g `kõlke Rõn; pl `kõlkma Rõu kõlgas nu̬u̬ õle `kõlke, mes tuulutusest üle jäävä, nu̬u̬ visatass kõrvale Rõn
kõlge2 kõlge lõõg, kütkeKir Vrd kõle4
kõnge `värski piim oo `kõnge, kõva Muh
kõrge1 `kõrge Lüg Jõh u IisR, Pöi Muh L(-õ Khn) K I M T(-õ Nõo Kam); `korge Jõe Kuu Hlj VNg Vai Ris hv JõeK, Ran Võn Ote San; `korgõ Võn Kam Ote V; `körge S Ris; komp kõrem Kod, koremb San, korõmb Har, kõrõ˛õmb Urv
1. rõhttasapinnast märgatavalt ülespoole ulatuv; ant madal a. (ehitistest, taimedest, pinnavormidest jne) `lained on `korged Jõe; `Korge on kodune `künnüs `toista `kerda `kerduessa Kuu; `kõrges tuas sue `sõisab `kõrgemmal kui madalas tuas Lüg; `ukse `künnüs on `korge Vai; `körge mägi Khk; löhn (partepealne) on ülalt `körgem, äärest on madalam Krj; Kena `kõrge kuiv mets; See laud on `siia `akna `alla püsut `kõrge Pöi; ma‿p taha nii `kõrgid kiŋŋa `korka Muh; künnivao ari peab olema `kõrge Kul; vanad `kõrged puud Mär; ennem olid `kõrged lääved, `andis üle `astu Kse; laenõ lähäb päris `kõrgõks juba Khn; `seoke `kõrgem nõmme maa Aud; `iidlastel `oĺlid [võrgud] veel õege `kõrge tamsadega; `kõrgi puid on paelu `metses Hää; lähäb üle `körge aia Ris; mõni tahab `kõrged pea alust; nii ilus `kõrge mets Juu; korraga `puhkeb teine `korgemb laene `peale JõeK; Ennemal aal olid ju naśtel need `kõrged müt́sid Amb; jõgi on `kangeste `kõrgete kallastega Kad; lehmäde asemed tahavad tasuda, ninäalune õlgu kõrem kui `persetagune Kod; sirbiga [lõigates] jäi `kõrge kõŕs Pal; nii `kõrged jalad oĺlid [leivaastjal] nii et - - paras `kasta KJn; `kõrge aru maa Vil; `kõrge lõhnage (lõsnaga) tare Krk; kirn olli koore jaoss, `olli serände `kõrge kitsass Puh; kae retel `olli nii `kõrge, et lammass es saa üle karata; jassiku olliva nu̬u̬ `kõrge kõdardega saani; kasuja puu `raoti kõ̭ik `kirvega jala pääld maha, jäi `kõrge kand `perrä Nõo; `kõrgõmba maa omma kuivemba, kruusatse ja kivelise; medä `kõrgemp lõhn (partepealne), sedä parembide `kuivi vili Kam; liivatse maa omma `korgõpa; paĺlu `korgit mäkki Ote; kellel oĺl `korge oĺg põimõt, tu̬u̬d pesseti Krl; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; `korgõ aid Rõu; vanast tet́ti reṕp, mia iks `korgõp, tu̬u̬ `uhkõp Vas; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõh́e `kõivo Räp || (koos arvuga) kakssada `silma `kõrged, `räimi `vergud Kuu; ja siis nied (võrgud) olivad aga nii `veikesed - - `seitse`kümmend `silma olivad `korged Hlj; katese `jalga `kõrge Krk; pövvä puu, neli `tolli lai ja kuus `tolli `korge Ote b. (elusolenditest) sie on siis `kõrge mies, kui on `õige pitk ja suur Lüg; `kõrge inimine VJg; uast (hobust) mis kole `kõrge on, `üeldasse et küll on loigard Sim; tõene jalg madalamp, tõene `kõrgemp, sa ei `saagi `tańdsi Nõo; illuss obene `olli, `kõrgide `jalguga Ote; soõńd (libahunt) ollõv ollu inemisõ näku, takast korõmbäʔ Har; kumbass teid `korgõb om Lei; `korgõ hopõn um ni matal - - `korgõʔ ummaʔ `sõita parembaʔ Lut || esileulatuv tugev `kõrge `rinnaga inimine Jõh; `körgede `rüntega naine Rei; `kõrged ja suured rõnnad Mar; Puńnsilm - - väga `kõrged ni̬i̬d siĺmad väĺlal Hää; kel `kõrge ots, nu̬u̬ olna targa inimese; silmä kolmu om ni `kõrge kühmu siin `siĺmi pääl; `kõrge põsenuka nigu punnin jälle Ran; rinnaʔ i̬i̬h `korgõʔ Se c. (veeseisu või lumekatte kohta) On meri `kõrge, `õhta `langeb, tuleb `vaikne ilm Pöi; kui meri `körge on, siis on ta loe Käi; Aga nda `kõrgõ meri oli et Khn; tammi paesuga [on] seitse kaheksa `jalga vesi `kõrgemaks tõstetud Vän; sügisimere `räimi saab `kõrges meres, kuue sülla vii päält Hää; tuul teeb `korge mere Ris; kui `kõrge vesi siis saab paadiga igalt puolt üle HMd; kui kured `lähvad siit ära `kõrgest, tuleb palju lund, `kõrge talve JõeK; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol parem ernes VMr; `kõrge taĺv om siss, kui lumi om suur, ti̬i̬d `kõrged Ran; hää satam, `korgõ vi̬i̬ sadamine Rõu || `kõrge püik one `kaugel rannass (avamerel) Kod
2. rõhttasapinna kohal, ülal asetsev suur `kõrge suits üle võsu Kod; ja `vankri pääle om [looma] `kõrge `tõsta Rõn; ku˽tu̬u̬ maja `paĺli, tulõ leegi visaśs õmõta korõmb mõtsa `latvu; läve kottal `ülhlen korõmb `paŕsi oĺl ots paja Har
3. fig suur (koguse, määra, hinna jm kohta) või on talve `kõrges `indas Kul; irmus tugeb `kõrge reńt Mär; palgad oo `kõrged Aud; [talu] rahamaks `aeti `kõrgemas järk järgult Ris; mua iest tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; tämä on obesess `kõrge inna `maksnud Kod; inimene rabelep kätega, ku täl `kõrge palavik on Nõo || (ajalisest kestusest) `ämmä ämm jah, sie elas `kõrge vanaduseni Lüg; mies magas `kõrge keskommikuni VJg
4. positsiooni või seisuse tõttu tähtis, teistest üle valitseja on [kupjast] vähä `jälle `korgemb `jälle VNg; Ta oli ju seda `kõrged paruni sugu Pöi; `körge ohvitser Käi; valla kohos `ańdis selle asja edekohõ `kõrgõma `kohto käde Khn; sai `kõrgemase ametisse Tor; `mõisas kutsutud veel proua `mampsel, see pidi siis veel kraad́ `kõrgem olema Lai; ta on `kõrge koha pial JMd; temä om nüid veedikese `kõrgemba ameti pääl Nõo; tu̬u̬ mi̬i̬ss um õigeʔ `korgõss ja `ausass mihess saanuʔ Krl; mataĺ saa innembi maŕa maast, kui `korgõ tähe `taivast; kooni `korgõ kummardass, seeni mataĺ maŕa löüd Rõu; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut
5. kõrk, upsakas, üleolev möni nii `körge vaimuga, `uhkust täis Khk; Noorelt oli irmus `uhke ja kole `kõrge meelega Pöi; Kikas on `uhke, tore oma naha sehe, `kõrge olekuga Hää; se on kaniste `kõrge `jäoga, mis ta ikke enese `arvab olevad Juu; `niske tasane inime, ei õle kuulod tämä käess `kõrged sõna; tämä `ütleb tasase iälegä, kes kärätäb, si̬i̬ one `kõrge sõna; ta pidäb tõiss alatuss ja ennäss `kõrgess Kod; temä om `kõrge vaemuge Hel; mul on `korgõ mu̬u̬d, ega ma kuri ei olõʔ; peremiiss om `väege `uhkõ ja `kõrgide sõnnugõ Krl; pidä hinnäst `korgõst `vasta `tõisi Se || fig ta om `kõrge kusemisega Ran; `Korgõ `kaemisega Rõu
6. (arengu)tasemelt, kvaliteedilt esileküündiv `suured talud, sääl `pandi `tütred ja pojad `kõrgematte `kuolide Lüg; Tuli juba puht võeras kooliõpetaja ja kõrgema aridusega uuema aa õpetaja Trm; kas minu onude käisiv `kunnigi `kõrgemen koolin Pst; temä om koolin vanembide laste pääl, oppuss jälle nigu `kõrgemb Rõn
7. (häälest, helist); ant madal Meil olid `kõrged [laulu] `äeled IisR; tamal on `korge ja kova ääl Vai; `körge äälega laulab Khk; tääl oo `kõrge iäl Tõs; `kõrge eal VJg
kõrge2 kõrge g `kõrkme VJg Plt, `kõŕkme Koe Ksi; g `körge Krj kõhr, krõmpsluu Reeps sööb nina `körge kondid, ehk on see sańt `aigus Krj; ninas on kõrge, nina `kõŕkmed Koe; nõrgad końdid on nagu `kõrkmed VJg; `kõŕkmed on taga pool, mis meie ei näe, nina sees Ksi Vrd kõrges2, kõrk3
kõrge3 kõrge g `kõŕkme Koe; `korge g `korkme VNg kõrkjas joes on `korkmesi VNg; kõrge kasvab jões Koe Vrd kõrges3
kõõgekõige
köge köge väike hunnik pane `einad köge Vai Vrd köga, kögelik1
könge kängu inemine jääss `könge, kasu‿iʔ Se Vrd köngi
külge `külge R(-ä Jõh) S L spor KPõ, I Plt Hls TLä spor, u V, `küĺge spor Sa, Rid Lih Tor Nis Kos VJg Kod MMg KLõ eL(`ḱü- Se)
I. adv
1. millelegi peale, otsa; millegagi kokku; millessegi kinni `puule on pahk `külge `kasvand Jõe; Akkasid täna [kuurile] `laudi `küĺge `lööma Pöi; juba oo itted `külge tuln (linnastele) Muh; kui need siia koha `külge `kuulusid, olid ikka siit nime all Vig; `saadi jutudele saba `külge (ennustus läks täide) Mih; sula lumega - - võtab `seokse mütaka `külge (kabja alla) Aud; siis pidid nisuksed plekkid lastele `külge `jääma (kui rase naine näeb tulekahju) KuuK; Tallevill on `pehmem ja ei võta nii `iasti `värvi `külge; siis kasvavad punased marjad `külge Amb; [kassi] küüs ei akka `külge, ei saa kätte (lõngakera) JJn; kos õhk ei sua `väĺla [ruumist], võtab seene `külge Trm; mine `takja `põõsass `mü̬ü̬dä, kõhe akab `külge Kod; pöörissele [puupakus] teivä kärjed `külge ja kärjede sehen `olli magus Ran; nii küĺm põhituul, `õkva nõna `küĺge nakap Puh; ku rügä niideti, siss `pańti looguss vikatile `küĺge; pańd [vokile] puu liimiga tolle tüki `küĺge tagasi; kihulase tulliva kindsu `küĺge Nõo; siss pańd tolle [kupu]sarve sinna inimesele `küĺge ja TMr; äste küĺm nii (tuul), kes äste `sõrmi `küĺge aap ja jala `küĺge Kam; jäi `haigõss - - tuĺliva˽kärnä˽`külge, iho periss mädäsi; rahmast kasuss tagõl `küĺge; toda es tiiäke kiä et `rüäle ka kiä vikahte `külge tsusaśs Räp; `taḱja nakahasõ˽`ḱüĺge Se; külge lööma ~ tegema vms ligi tikkuma Poiss akkas plikale `külge tegema Jäm; Katsus küll mitmed moodi mulle külge ajada Kaa; Teeb juba tüdrukutele peale `küĺge Pöi; ma lü̬ü̬ mõne talu`tütrel `küĺge, ehk ma saa siis peremehess Krk; nigu `taḱjass `leie tõõśõlõ `küĺge Räp || ta olema teind äiale tuhat rubla `külge (kahju) VMr || (abstraktsemais väljendeis) ku vanemad `onvad varassaned, on sie viga `lapsell juba `külge `sündind Lüg; Alb ja paha akkab `ennemb `külge kui ia IisR; nee alvad `kombed `sündivad `külge Muh; `tarkust ei või `kääga `küĺge `panna VJg; me laalima õma `laalu, vai me vananaese `külge `puutsima Kod; tüdruk `kaśve nii suuress ärä, et juba oma`aiguse `küĺge tulliva Ote; siss sedä tallu es saava `kiäki `endä `küĺge võtta (ühegi vallaga liita) Kam || (haiguste nakkamisest) akkas se `aigus `külge ja oligi mend Vai; kratsitöbi akab `külge Käi; mõnele seda tõbe ikka `külge `trehvab Kse; tiisikus - - akkab teise küllest `külge Vän; `aigus akab tõese küljess `külge nagu `rõuged või särläd Kod; miul es tule üttegi `aigust `küĺge Nõo; tõ̭bi nakahtass `ḱülge, jääd sa‿go `haigõss Se || (süttimisest) kuiu tule läidis, kes tule `küĺge võtt Hel; kadajass kärisep, ku sa tule `küĺge paned; kuuseormule `näitä tikuga tuli `küĺge; vana mäda puu, ei võta tuld `küĺge Nõo; [aganased leivad] lännuva palama, ku tuli `küĺge puttu Võn; väḱev liha võtt tulõ `küĺge Rõu
2. kallale Sia anna anil valu, ku ta sul `küĺge tahab aia Hls; peni om kräuhka, `küĺge tulõja Ran; mes sä äristät penist vihale, `viänte tulep `küĺge kah Puh; mõni ku joonu om, siss tulep `küĺge; kaśs ai mulle küśtega `küĺge; `tulli oovist `väĺlä ja ai mulle sõrme `küĺge (haaras hammastega sõrmest); kirbu tuleva mulle `küĺge Nõo; peni kah aap ormusse `pisti, om `küĺge tulekil Kam; ta om vallalise `käega, tükib `küĺge `kergede tõsele Ote; mis sa võtatat mullõ pinist `külge Plv; `poisskõnõ oĺli ja pelässi et susi tulõ `küĺge Räp; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se || käre külm - - nakass ennembide inimesele `külge Ran
3. pihta (tabamisest, haavamisest) ta sai `külge Pha; kui lumesõda `peetakse, oiab igaüks, et ei soaks `maśsi `küĺge Nis; ei trehvänud `külge tälle Kod; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran; nu̬u̬l läits `küĺge ilma miu `tahtmada Nõo; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma Rõu; trehväśs `õkva `küĺge koeralõ Plv
4. vastu Siis on `menned ülä `vallide ja `kraavide, aga kuhugi `külgä jalad ei `puutund Jõh; `aiged `kohta osatad - - kui `külge puudud või `torkad Sim; tämä (madu) ei `puutma, ku `külge ei puudu Kod; kas vaist obene aisa otsaga lähäb mõne õõnapu `küĺge Vil; seeremarja olliva nii valusa, et es või puttu `küĺge Nõo; tälle puttu kogõmada `külge Plv; käsi puttõ `külge Vas; kõigilõ läävä [vargal] näpo˽`küĺge ja läävä˽karmanihe kah Se
5. poole `püidlik püiab oma poole `kisku, oma `küĺge ika Jäm; piab tolmu eest teisse `külge minema Khk; kus `külge te reisite Vll; Kus `küĺge tähed maha läksid sealt poolt akkas siis puhuma `jälle maru Pöi; tuul pöörab `teise `külge Muh; läks `teise `külge Tõs; minä käesin eenämu `külge Kod; kus `külge sa lähed Plt; ta (puu) nii `keŕgede maha ei lähäʔ, ta oĺl jo sinna `küĺge kõvvõr Har; kohe `külge tä lät́s Vas || poolt nied on minu `külge sugulased Lüg
II. postp
1. kuhugi, millessegi kinni; millegi peale; millegagi kokku, ühendusse `Märjägä muld akkas `trulli `külgä Jõh; pani obone `kinni verävä `samba `külge; jäi `oksa `külge rippuma; sädemed `langid `taula `külge Vai; `värske mael akkab käte `küĺge Khk; pined o [võrgu]paela `külge pitsitud Muh; rahe `pandi `jälle adra `külge `kinne Phl; veri on `poatund - - oava `külge Jür; erne köidab ennast rohu `külge Pal; jää tükk oli `kalda `külge `kinni külmetand Lai; tua `külge teda (hagerikku) ei `tehtud, ikka eraldi Plt; temä oma kõnege juśtku `tõmbass inimest oma `küĺge; mõne inimese `küĺge ei jää muret ja `raskust Trv; pane obesel pää jala `külge, ken paigal ei kurda Hls; tu̬u̬ om nigu süd́äme `küĺge kasunu Ran; serände sammasspu̬u̬l lei siiä nõna `sõõrme `küĺge; takisse nupi mul `pökse `küĺge jäänuva; rebäne nüllitäss ärä, and jääb naha `küĺge Nõo; pessetäv tõmmatu kätt pidi sinnä `rõnga `küĺge Võn; köüdä tu̬u̬ hopõń sinnä aia `küĺge Har; mesi jääss ńappa `küĺge kah Rõu; tuli `pańti laḿbi `küĺge, śaalt `võeti pirrugaʔ Vas || fig sa olõt üte mihe `küĺge kińni naalat, maʔ olõ katõ mihe `küĺge naalat Har || (üldisemalt) oli imu `viera kraami `külge VNg; poiss jähi Marii·e `külge Vll; minu `külge ei sua `kiegi `kińni akata VMr; mehed ei akka nisukese tüö `külge end ehitama Sim; kätt ei pia [keegi] tõse asja `küĺge `putma Hel; temä `amba küünivä egä üte `külge (laimajast) Nõo
2. vastu ku latsel nõ̭na oĺli tatiga, tõmmati `käisse `küĺge Ran; liina poosi`rõipe lassiva ussõ (ukse) `küĺge `ritsu, nüid uiss röögip ku jäĺe; tokiga lü̬ü̬t kadaja `küĺge ja kadaja `tolmava; naese mõssiva suu ärä, `pühksivä `amme jaku `küĺge Nõo; kui `varba˽putusõ˽kivi `küĺge, nii olõgi maah; mere `lainõ väega kõvastõ leiʔ `aknõ `külge Vas; nakass kodo poolõ `sinkama, nii et jalake‿ss putuʔ maa `küĺge Räp || veli arvass et tu̬u̬ putup temä au `küĺge, ku sulane võtap temä sõsare Nõo; kelle `küĺge putuss, tuu õ̭ks tege `larmi Se
Vrd külgi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur