Eesti murrete sõnaraamatu 1.–34. vihik (a–puisklema)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kagarik kagari|
k g -ku Nõo Kam Kan Urv(g -gu)
Vas Räp1. lina seemnekupar talomiiss sai kagarikest ka jupikõse rahha Kan 2. kidur, vilets põõsas, puu vms vana su̬u̬ pedäjä kagarik;
Ku no lumi är˽lätt, sõ̭ss saa na˽puhmakagarigu maha˽ragudaʔ Urv;
pedäja kagarikuʔ ja kuusõ kagarikuʔ taah su̬u̬ pääl omaʔ ei kasuvaʔ kunage suurõst Räp ||
pulstunud juuksed Võta kamm ja suiʔ uma kagarik silles. Kas sa arit umma kagarikku Vas Vrd kagrak,
kakar3,
kägarik
kogarik kogari|
k g -kku paistekakk kui tieb `leibä ja võttab `astjast `taigina,
siis paneb `ahju `suule `paistuma sene `kuogi ehk kogarikku Lüg Vrd kogerik1,
kokerg,
kokrik
kägarik kägari|
k Lüg Jõh, g -ku Khk Pöi LNg Kse Kos Jür Koe VJg Plt Pil Urv;
kägäri|
k Krk Nõo, g -ku Kod KJn Har/-
ǵ-/
Plv, -
gu Kuu Ran/-
ǵ-/;
ḱagari|
k g -ku Kan1. tükk, pank; pabul `milli`mallikas - - üks nisukene libe kägarik Lüg;
obuse sita kägarik Kse;
kilduline maa,
nigu ni̬i̬ madala savi käǵärigu siin Ran2. ebatasane, tükline nii kägarik pöld Khk;
kibi kägarik (kivine maa) LNg;
leib `tahtis nii silitada - - muedu ta (tainas) on juba kägarikkus kui tõstad Pil;
kui `võrku `siśse `viidi - - keset `järve `rohkemb `oiti,
sääl om serände käǵärik maa (mügarlik põhi) Ran 3. kängus, kidur, vilets (olend, taim) Ega kägärigule [inimesele] `palju `riiet ei lähä Kuu;
kukepuu üks kägarik on Kos;
kägärik one lu̬u̬m ehk puu kui ta viletsäss kasvab Kod;
üit́s käǵärik puu Ran;
su̬u̬n omma˽ḱagariku˽pedäjäʔ Kan;
üts vana kägarik [põrsas] om,
kõrvaʔ ligi pääd Urv;
kõevo kägärik Plv Vrd kägar
kögarik üts `väikene kögarik (kidur mets), saarõkõnõ Urv