[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

kagar1 ppl kagaru pabul mies kävi `etsimmäss - - `suure tie pääld siis neid `jäisi hobusesida kagaru; sõnnikukagaru Kuu
kagar2kakar3
kangar `kangar g `kangra Ris suur kivihunnik pöllal paĺlu `kangrid; `kangrad ää `veatud Ris Vrd kangur1
kigar kigar g -a väike, kidur (mari või õun) Nie `ounad puiss ja `marjad ka `piesastes ja `metsass on tänavu `kuiva ajaga kohe `jusku kigarad; puualused on `ounakigaru täüs Kuu Vrd kigal
kiigar kiigar g -i Plt, `kiigar VNg Lüg
1. kiiker vahimma `kiigariga VNg
2. sihik `püssi `kiigar, sie on sääl pääl, `vaatad läbi Lüg
Vrd kiiger
kogar kogar g -a kõva, paatunud Uus leegitamata linane särk oli igine ja kõba nagu kogar Han Vrd kokkar
kongar1 kongar g `konkra mulla-, savikamakas suured `konkrad `tullid kündes üles; lähme `konkrud `peksma; `konkra nui oo, suur nui ja vars taga Muh
kongar2 sõim vana kongaŕ, ku `ütlät tõsõlõ inemisele - - `ütlät kuŕja meelega Har
kugar kugar g -a Saa Vil Trv T Räp(-), -e M San, `kukra KJn Trv; kukar g `kukra Tür Lai Kõp, kugara T V(-); pl kugrid, `kukrad Hää, kugarõʔ Har Rõu(kogaraʔ), `kukrõʔ Har Lei
1. hrl pl kupar lina kugrid laperdadass ära; Linad `viiti likku ja `kukrad `pańti `kuivema Hää; muul ei ole kugarid kui linal Saa; kugara `panti `sarda Trv; lina kasusi, olli vi̬i̬ all, pallalt kugare paśtiv vi̬i̬ alt `vällä Pst; Kugarte sehen om lina seemel Hls; lina `äitsnep ärä, siss tulep kugar `otsa Krk; kugara kraadsiti otsast ärä; kui `sarda tõsteti, es sata vihm kugarde `pääle Ran; `öide tuleva lina kugardest; ku lina joba kugarade läits, ja vahatsess läits, siss `oĺli parass kakku Nõo; kui lina valmiss sai, lätsivä kugara päeväga kõllatsess vai pruuniss ja mustass kah; kugarist sai agana ja `si̬i̬mne Kam; siss om tal paĺlu kugarid otsan Ote; kugare sehen omma `seemne San; Linapeol suiti kugara otsast ärʔ ja viidi linaʔ likku Urv; `Kukrõʔ läävä˽ka˽kõllatsõss Har Vrd kugarm, kugur
2. (rooja)pabul aian lume pääl olliva jäńesse kugara; lammass situb kah kugarit - - kõva ja ümärigu Ran; Suure sitikamarja nigu lamba kugara Nõo
kungar `kungaŕ g -i lonkur Ko‿sa˽vana `kungari tüḱk läät Rõu Vrd kungats
kägar kägar S spor L K, IPõ, kägar|as Muh L Jür, g -a; kägär g -ä Kuu VNg Lüg Mar/-äs/ Var Tõs Juu(g -a) KJn Trv Ran(--) Puh Kam Vas, -e Hls Krk; käkär g kägärä Plv; ḱagr (kägr) g ḱagra Urv
1. (kõva) tükk või pabul; tomp, nutsak `lamba sitta kägärä Lüg; saue kägarad nii kövad, p‿lehe `katki; ader ajab suuri kägarid ees; `papri kägar Khk; Mis `moodi `sõuksed kägarad (mullatükid) `peeneks soab, mis teeb ägi nendega; Öhesi `suuri kägarid (masinaosi) sealt `autu pealt moha kikerdati, mina‿s soa aru mis nee olid Pöi; pahkpuul kasvab puu kägaras (mügar) küĺle `piale `väĺla Lih; inime oli nagu kägar maas Kse; `korjas maast sita kägäru Tõs; kui laps teeb kägarad, siss lapse kõht on kõba Kei; obose seta kägär; suured mulla kägäräd Juu; Kägarate `kaupa sialt looma `perssest tuleb Jür; [haige inimene] `istus nagu veke kägar plita ies JJn; `lamba kägäre ku `aavle, neid ei saa kudaki `laote; külmäge kokku `kiskun ku kägär Krk || mudamättalise põhjaga koht Võrtsjärves käǵär om `umbess poolen järven - - sääl om pori kühmud vai mättäd; käǵärä pääl mutiga tõmmassime, `oĺli ahunit sääl Ran || kobar `pähkla kägär Juu || `enne kui vaemud `mõises käind siis puhand ja teind sedasi vaemu kägärad, teese pea ja teese perse, sedasi `rõngas Juu Vrd kagar1
2. vilets, kidur (olend, taim) `lamba talled ku need jääväd nihukseks vähikseks `jälle, küll oo aga kägäräd Mar; tal põld `ühtki ead `looma, kõik va viletsad looma kägarad Mär; see ei ole `miski loom, oo üks kägaras Tõs; vilets loom, nagu va kägar Nis; sügisene `lamba tall jääb kägarast; tänavused kualikad on kohe nisukesed kägarad et äbi näha Kad; vana kägärä pedäjä siin Undisu̬u̬n kasvasse Kam; `põrsa ḱagr Urv || äda kägaras (hädaldaja) Kse Vrd kigar
Vrd kägrats
3. kähar, kähardatud kägäräd `juuksed Kuu Vrd käbar2
Vrd kägarik, käkar
küngar küngar Khn/-är/, g `künkra Muh meremadal lae `olli testel `vastu küngart joosn Muh; küngär ehk rava, üks koht ond liivanõ, teene ond kivi unnikas Khn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur