[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

kaaga kaaga Jäm Vll Muh Käi Kse Han Aud Hää Saa Juu Jür VJg Hls Räp lstk (lindudest ja loomadest) lapsed `üidvad varest va kaaga Käi; kaagasi (hanesid) me ei pea, vett iki oo, aga `rohto pole Aud; kaaga kutsutass küli kurg, ku `viĺla maha `tehtass, siss akkavad kaagad tulema Hää; `kuule kaaga kruoksub, `vaata kaaga üölbib (lapsele konnast) VJg
-kaaga Ls kiiga-kaaga
-kaga Ls koga-kaga
kanga `kanga valjusti veina `d́uumisõ mun `kanga `paati (räägiti) Lei
kanga- `kanga `niisidel one `püörä `rihma VNg; on kaks `kanga `penki: üks üläväl ja `tõine on all Jõh; `kanga paagid seisid `kerstus Krj; `kanga niidel‿o neelud Muh; `kanga lõngad oo kibas Mär; palista sa `kanga `narmad ära Rei; `kanga ` narmad jääväd `kanga `küĺge `kõlpu Tõs; `kanga lõng oo öhe`korne korutamata lõng; `kanga kõrvad oo rauast, `sinna köib rimp̀oom `sisse Aud; `Kanga`lõnga‿i kedrata mitte `kõike `ühte `taudu Hää; ei soand `minna `kanga `piĺlisi `korjama Jür; niie silmast käis `kanga lõng läbi JJn; `kanga `narmad letitasse ää Kad; `kanga pi̬i̬rd `pantse `piälsite vahele; kiäväd `vaĺmis surnuka `sisse ja akab `kangatü̬ü̬ `piäle Kod; `kanga `niisi tehässe piiritsegä koa KJn; sõĺg pandas pääle, et siss seisava `kanga veereda iluste Trv; `Kangalõng peenemp, tekilõng jämmemp; mõni paneb orgige vorsti otsa `kinni, mõne köidave `kanga `narmidek Hls; lasõ `kanga lassõndus `järgi, `muidu ei saa kudadõʔ Krl; ku˽villast kangast kuat, siss piat pańnhaaḱ pääl olõma, muidu saa `kanga vi̬i̬ŕ `nõrka Har
kauga `kauga Hel San Krl Har(kauga) Lei kaua kosjataat́ `iste `kauga `aega Hel; ku˽veidukõnõ om˽imatõt [leib], siss˽om˽ää, ja˽`kauga sais pehmeʔ San; tu̬u̬ om halv, ku paĺlu `kauga kõtt kińni om Krl; mõ̭ni põdõ kauga `aigu, tõ̭nõ koolõss säälsa·man vällä˽kah Har; konnes sa nii `kauga `eĺli Lei Vrd kauge2
kegakeka
kerga kerga Trm Urv Har s, a kergats, kerglane Oi sa‿lt üt́s vana igävene kerga, mitte sa ummõtõ˽tähele ei˽panõʔ Urv; mi‿sa ajat naid kerga juttõ; jummal `hoitku ni˽kerga poiśte i̬i̬st, ta poiśs om `väega kerga Har Vrd kergakas
kiga kiga KuuK JJn Kad Lai kisa, kilkamine laste kiga on kõik kohad täis Kad; kiga `kośtis juba, noored juba kiige juures Lai
kiiga1 kiiga Jäm Phl, kiiga- Khk Pöi Rei, `kiiga Kuu
1. kiik olid kiigad, seal all sai peal `louldud Jäm
2. häll jalaga `liigutasin, siis sie `kiiga `liikus Kuu; nüid ei `pandagi last kiiga `sesse, nüid aa `voodis Phl
Vrd kiigu
kiiga2 kiiga Urv Se viiul mul sõbõ̭r oĺl suuŕ kiigami̬i̬śs Se
-kinga Ls öökinga
kirgakirgas2
kloga kloga logu, vana kloga kellu VNg
koga koga hv juhm, rumal (inimene) üks vana koga, kes kedägi ei tiädä Kod Vrd koga-kaga
konga konga lstk paha Küla oo konga, minga ää meite tuast Khk Vrd konk4
kooga deskr Ja obused, ni̬i̬d tegid ikki kooga kooga, ikki seda `kaela seda`viisi õõtsutasid Hää
-kooga Ls karukooga
kräga ḱräga kiusaja, kiuslik väega ḱräga inemine, `kiusaja Se
krüga krüga vigur, pettusIis
kuga kuga lstk nugaEmm Vrd kugu
kuiga pej kuiga kõhn inimene See oo igavene kuiga, pole täda ollagid Khk
-känga Ls könga-känga
-kääga Ls kiiga-kääga, kiika-kääga, köögä-käägä
köga köga IisR Vai, kögä Jõh Hls
1. väike (heina)hunnik Ei saand sest `kuigi suurt `kuhja, ühä pisikese kögä `leima `püsti Jõh; `eina köga Vai Vrd köge, kögelik1,
2. armetu, kössis olend kõhn ja küüräk ku üit́s kögä kogusen; istup ku üit́s kögä kunagi Hls
Vrd kögaras, kögerik, kögu, kökk1
könga `könga kõrgendik sääl oli üks `niisuke `könga `jälle, säälsamases `einamaal, kova maa, kuhu sai `kuhjad teha; ei `meie saa viel `eina `valmis, `könga all `niidamme viel VNg Vrd köngas1
küngaLs kinga-künga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur