[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

kaheline a < kaks neid on viie külmudulissi ning neid on kahelissi [nõusid] Khk Vrd kateline
kateline a < kats, kaheline nuŕmikuid om toobilit́si, katõlit́si, kolmõlit́si Har; katõlit́si rahho Se Vrd katene
-keeline -keeli|ne g -se Krk Puh San
1. -keelneSan
2. -keermeline kolme keeline kabel Krk
Vrd -keelne
kereline kereli|ne g -se Kuu Vai Kos
1. a < kere jämeda kereline mies on täis suur mies Kos Vrd -kerene
2. s nahatäis Ärä `vääristä enämb midägi, küll sa nüd kerelise `peksä saad; Said kerelise käde, mene viel `vargale Kuu; saan täna kerelise Vai
3. s kõhutäis `Laual olid kaik hüäd ja paremad, `korjasin tugeva kerelise Kuu
Vrd keretäis, kessuline
keseline keseli|ne g -se VNg Jõh Vai, g keśelitse Se poolik, pooleli olev Üks pudel on keseline. Üks on täis ja `tõine on keseline; Nüüd on keselised `saadud, jäid teritamatta; ei taha `kaaret kese jättada, `kauge maa keselist võttama `tulla; tüö on keseline, `tarvis teha `valmis Jõh; `salvuss, viel on keseline maja; miul on viel keseline paberossi; kaig tüöd `jäiväd keselisest; `justko keseline on se juttu; tamal on kaik tüöd `kerras ei ole midägi keselist `asja Vai || mitte täiskasvanud Keśelitse tsiakõsõ tapiva Se Vrd kesenaine
-kieline Ls kahe|-kieline, umbkieline
kipeline kipeli|ne g -se kibekas, mõruvõitu viinakse olli kipelise kardule Krk Vrd kipakas2
kiveline kiveli|ne g -se M(-n Krk) T, -nõ g -tsõ Se kivine, kive täis õige kiveline maa; `äste kivelin ruus Krk; `ot́seva kivelist `liiva Ran; kiveline ja `vintsline ti̬i̬ Puh; `kõrgemba maa omma kuivemba, kruusatse ja kivelise Kam; jät́t mõne jao `künmädä, ku ta kiveline `oĺli Rõn; meil ei olõ kiveliist maad Se Vrd kiviline1, kivisline
koeline `koeli|ne VNg Kse Plt/-lene/ Hls Rõu/g -dse/, `kueli|ne Jõh Mär Tõs/-lene/ JMd Iis, g -se; `koelinõ Se koest moodustuv; teatud laadi koega mue `kueline, sie on `trellis `kuutud, tuleb `ninda `mustriline sie `riide Jõh; see kangas oo nii jämäda `kueline Mär; tihida `kuelene kangas Tõs; kolme`koelene `kirju kangas Plt; rõõvas om `koeline, ku ta lõimest paks om Hls; hää`koeline kangaśs Rõu
-koheline Ls otsekoheline
kupeline kupeline Ote, kupõ- Kan kärgjas kirjakot́t om tu̬u̬ kupeline magu lehmal, tu̬u̬ om nagu käŕg kupeline Ote
kuueline a < kuus1 kuielised saiad Khk; kuvveline oli kige tiĺlemb [viina] puteĺ Hel; meil kuuõlist raha ei olõki olõman Har Vrd kuuene
käeline `käeline Trm Lai Nõo San Vas; `kää|line Kuu VNg Jäm Khk Sim, -lene Vll Emm(kεε-) Plt, -leine Rei
1. (liitsõna järelosana) a. käega, kätt omav Eldekεεlene inimene Emm; üte `käeline inemine San b. käelaiune mul oli `seitsme `kääline vikat, lõin paĺlu korraga Sim; `seitsme `käeline õli täitsa suur vikat juba Trm Vrd käene, käsine
2. sületäis Tuo viel üks `kääline `olgi Kuu Vrd käetäis
3. käealune, abilineRei Vrd käsiline
köueline köueline a < kõuPha Vrd kõuene

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur