[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kabu2 kabu Hel, g kao, kau Hlj, -o Se; n, g kaabu Har; g kao Krk
1. tütarlaps Kas sie kiike kannab meida, kas ta kannab kabuda kahta, kahe kao riide’eida rhvl Hlj; kunness ni̬i̬ kao kasunu, virme pikäss jo veninu rhvl Krk; kas‿ma tüd́rik tü̬ü̬d ei ti̬i̬, vai kaabu kangast kua Har; Neiol om õks hallõ arʔ mińnäʔ, kabol kah́jo `kaldudaʔ Se
2. lokkis juus tal om iluse kabu Hel
kebu2 kebo virvendus; õhuke kiht, kirme lumekebo õli siäl eenämä piäl kua; järv nõnnagu `pi̬i̬gel vagane, mitte üks `lainekebo ei käi Kod Vrd kebe1, kebre
kibu2 kibu Jäm Khk(g kibu) Jaa Pöi Muh; n, g kib|u V(-o Kan)
1. a. külmakipitus, kirvendus ma oli ühekorra `lambud pesemas - - pärast mool pale pεl sedine kibu Jäm; joo si `sörmede kibu `varsti üle leheb Khk; [külma] kibu lähäb sörme `alla Jaa; Kiitsakale kibu, varesele valu, musta linnule muud aigused - - meite laps saab terveks (arstimissõnad) Pöi; mool `olli nii`kange külma valu käe ja kibu küine all Muh || ma pane siia ~ `seia [vett] `leiguma, jo siis vöib `juua, jo siis külma kibu seest ää läheb Khk b. valus, kibe mool o nii kibu külm küine all Muh
2. rutt, kiirus; säru kae˽nüüd om vi̬i̬l kibu `taadõ tulnuʔ. sul˽om õigõ˽kibu takan Kan; Ütte `viisi kibu hanna all, ei olõ ü̬ü̬ ei˽päävä rahu Urv; oĺl neil `hirmsanõ kibu takan Har; Ma ańni kipu takast, sõss lät́s minemä Rõu; küll mä ti̬i̬ tälle kibu `taadõ Räp || elevus ühe päva teevad suurd kibu, et tahate Talina `minna Khk Vrd kiba2, kõbu
3. häda, kitsikus ka no om kibu ilmah; tuĺl suurõ kibugaʔ ~ `murrõgaʔ mi poolõ Se
klibu2 klibu Jõh IisR Pha Rei Sim Trm
1. kivipuru, lapikud kivikesed See `põllunurk on üks igavene paeklibu, `kartulit `siia klibusse ära `katsugi kükitada IisR; Mis viĺla si̬i̬ pöld kasvatab, si̬i̬ puhta klibu kivisi täis Pha; `Porkunis on põllumaa sies kivi klibud - - sial kasvab klibude vahel ia vili Sim || Mõned ütlesid neid seebi`kildusid klibud - - need on `neskesed veikesed ivakesed, mis enam tarvitada ei sua Trm
2. fig miski väike, väärtusetu, tühine lusika klibu IisR; Mool keik sehust klibud [kaardid] käe, et ää kohe mäŋŋigid Rei
kombu2 kombu Kaa Juu Kos Nõo, -o Trm Räp; p `kombu Kuu lstk kompu laps `tahtub `kombu Kuu; Ma tõi ju eese tuiule kombukoti ka Kaa; anna lapsele komboda Trm
kubu2 kubu Jõe Jõh HMd Rak Hel T, g kubu RId Ris(-o) Ote San V, g kuu VNg Lüg; kubo Rap, g kubo V, kuvo Vai
1. linnu a. pugu kanal on `ninda kubu täüs, et `uetsub VNg; kanal `vatsa ei ole, kanal on kubo Vai; kana süön (söönud) kubu täis Ris; õtsik, mis [kana] kaala all, kos terä sisen om, mis [keha] sisen, tu̬u̬ kõva om kubu Ote; kanal omma˽kubon sõmõra˽vai liivateräʔ Kan; ma `leiksi kana kubu `lahki, sääl oĺl `liiva ja `ruusa Har; kanal um kubo mao i̬i̬st; sü̬ü̬k lätt hõt́sikuhe, säält kubo `sisse Plv; kanal kubo, koh liiv siseh Se b. puguala varessel on must kubu Lüg; esä um verrev alt, päält um hahk, kubu um verrev (leevikesel) Rõu; sälä päält ja kubo päält um siniraag sääne pruumikass hahk Vas
2. mõhk, jämedam osa (keskel) kus pien on [pudelil], sie on kaul, all on kubu, `kaulast akkab kubu `pääle; Laes rippus `sirmiga lamp, `lambi kubu õli `klaasine Lüg; potti kubu; `lassa [heina] `kuhja kubu (keskelt laiemaks) Jõh; kubus jäme(dam), mõhakas `mõisades õlivad `puolest `tündrid ja `vierandikkud, alt ja ülevelt tämä õli terävämb, kesk`paigast kubus Lüg
kõbu2 kõbu Mär Ksi kõbus vanames oo kõbu veel Mär; küll si̬i̬ on väga kõbu, ti̬i̬b vi̬i̬l tü̬ü̬d Ksi Vrd kõbe1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur