[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

kaabu n, g kaa|bu spor eP(-bo Kul Ris; -oa- Ha, kua- Kod Plt), M TLä San V(-bo Plv; -buʔ Se); `kaa|bu R(-bo Vai) [meeste] pehme (vilt)kübar; veekindlast riidest vihmamüts `ennemast õlid `kõrged `kaabud, `üieti `pistong ja toro kübar Jõh; [vihma] kaabu ojab kaela vahe kuevaks Muh; sui kaabud Tor; Juhanil olid vana `moodi kintspüksid `jalgas ja kańdiline laia `laega koabu pias Kos; `enne olid mustad kaabud, suured `kõrged nagu kernud JMd; kaabupesa, kaabu põhi VJg; ma lassi kodada õlitse (õlgedest) kaabu, suvel om õline kaabu ää Nõo; kaabusit teiväʔ esi, paksuʔ olliʔ, villaʔ är paksuss vanutõt, mustaʔ olliʔ inämbest kõ̭iḱ, nü̬ü̬r oĺ pääl, et muido vinüss laḱka Kan; kaabuʔ, `korgõ perägaʔ, sääntse kańdiliseʔ, veere lajaʔ Se || sõim kaabu sa olt, muud midägi (saamatust inimesest) Urv || fig kaba, puu langetamisel tüüka külge jäänud kild Kellele sa kaabu jätsid, sae maha Tür Vrd kaap1
kabu1 kabu R KPõ(-o Ris) SJn
1. kohitsetud härg (hv oinas, koer, kukk) `enne `käisivad kabud küla `karjas kaik VNg; kabudega `künneti Lüg, kabu on sie luom, mis vasika eas ära leigati JõeK; kabu leigatakse kas `aastaselt ehk `enne `uastad ää, kohi kolme `uastaselt KuuK; kui jaar on leigatud, ära `jälle ruunatud, siis temale võib ka `üölda, et kabu Amb; `mitmed inimesed surma suust `peasevad selle `leikuga, just nagu kabud kuerad kohe; kabu kuer seisab paremine kodu; poisid juoksevad nagu kabud kuerad `ringi Kad || fig Mis tuost kabust (lastetust) `naisest on `kellägil kasu, omal vai `toistel Kuu; just kui vana kabu sõim VNg; vana kabu [öeldi], kes niessuke `kuivand oli VJg
2. lstk sarvloom, lehm käi kabosi `vaatama Ris; näe, `väike kabu siin Hag; kabu tuleb, toob `piimä Juu
kabu2 kabu Hel, g kao, kau Hlj, -o Se; n, g kaabu Har; g kao Krk
1. tütarlaps Kas sie kiike kannab meida, kas ta kannab kabuda kahta, kahe kao riide’eida rhvl Hlj; kunness ni̬i̬ kao kasunu, virme pikäss jo veninu rhvl Krk; kas‿ma tüd́rik tü̬ü̬d ei ti̬i̬, vai kaabu kangast kua Har; Neiol om õks hallõ arʔ mińnäʔ, kabol kah́jo `kaldudaʔ Se
2. lokkis juus tal om iluse kabu Hel
-kabu3 Ls kibu-kabu
kaebu- kaebaja Ei `keski tahu `neie `kaibu`punniega midägi `rääkidä Kuu; Oled va igavene kaibukess Rei; kaibu kotiks `üitesse, kis teiste `pεεle `kaibab Khk Vrd kaeba-, kaevu-
karbu kaŕbu Saa; karb|u Hel, -o Kan Plv pej saamatu või püsimatu inimene si̬ om nigu kaŕbu kunagi, mis `siantsega `tehtse Saa; mis sa no taad karbot inämb kõ̭nõlõt, egaʔ timä joba midägi ei lövväʔ; karbodõga olõ ei midagi tetäʔ, ku sulast `palkama nakat, egaʔ karbo paĺlö `aigu üte kotuse pääl ei püüsüʔ Kan; kõńd nigu vana karbo; vana karbo mineʔ tast iist Plv Vrd karbus2
kebu1 n, g kebu Jõe JMd Kad Sim Iis Plt püsimatu, rahutu, kepsakas kebu `ööldakse kui luom on väga erk, ei seisa paigal, niisukene rahutu Kad; kebu lööma kepsu lööma; jooksma ja karglema poisikesed akkasid kebu `lüöma, neli-viis tükki kuos on Jõe; nuored talled ja vasikad lüevad kebu JMd; kül sie laps lüöb kebu Iis; kebu tegema tagant kiirustama, ergutamaPlt Vrd keba
kebu2 kebo virvendus; õhuke kiht, kirme lumekebo õli siäl eenämä piäl kua; järv nõnnagu `pi̬i̬gel vagane, mitte üks `lainekebo ei käi Kod Vrd kebe1, kebre
keebu keebu nõrk, kidurKam Vrd kebja, keebuke
kibu1 kibu Jõe Pil Võn/-o/ Ote; n, g kibu R Vll Hi spor L(-o LNg), Ha ViK Iis Trm KJn Hls Puh TMr; n, g kipu Mus Rid Mar/-o/; kibu g keo (kio, kiu) VNg Lüg Jõh/-o/ Mär Vig Var PäLo Khn/kjõ-/ Rap Juu JMd Ann Tür Pai Sim TaPõ Plt KJn Vil TMr; kibo g kivo Vai puunõu, väike kapp Oda sie kibu ja `viska `löülü Kuu; `piimä `riistad õlivad kiud, `miska `piimä `lauvale `tuodi; vie kibu Lüg; kivoga `ennevanast `juodi, olut ja `kalja Vai; ni pisine kibu, mikega viseda souna kividele, teine vits all uure pεεl, teine üleval ja oligi `valmis Emm; Pane lapse piim kibu sisse Rei; `ańdis `kiuga vett Mär; kibudega panid laua `peäle, perele süiä; egä keol, kapal kaant põlnd, sel oli kõrb Vig; anna `pisse kiu sest `juua Var; taari kibud Mih; `kalla vesi `keosse Tõs; kio seest `joodi õlut, ja laua pial `pańdi `piima rüübata PJg; mul o veke tuobine kibu Ris; Kapaga `toodi `jooki lauale, a kibust `joodi Kei; veke laps `rüüpas kibust JõeK; kiod olid laste tarvitada, `tehti pudi JMd; tuabised, pualetõisesed, nied olid kibud, kolmetuabised õlid kapad Kad; `kioga tõśsid vett padass veeke kibu õli; kibude sidess süädeti `vaśkid ja juadeti; kibu kesk merd = naba Kod; vanast lüpsime lehmad kippu, kio `sisse Pal; saanas olivad ni̬i̬d samma nõud, kiod ja kapad Äks; `keoga `viidi õlut laua `piale Lai; kibu on toobine või poolene KJn; Sauna keol on vits ära tullud Vil; Joose ja vii suure `kamrest ruvipengi päält kibu sanna lava pääle Hls; liivaga `õõrusi tolle lavva ärä ja nuʔ keod ja länikud kõik läbi TMr Vrd kibene, kipp1 || väike kaanega võipütt Võn
kibu2 kibu Jäm Khk(g kibu) Jaa Pöi Muh; n, g kib|u V(-o Kan)
1. a. külmakipitus, kirvendus ma oli ühekorra `lambud pesemas - - pärast mool pale pεl sedine kibu Jäm; joo si `sörmede kibu `varsti üle leheb Khk; [külma] kibu lähäb sörme `alla Jaa; Kiitsakale kibu, varesele valu, musta linnule muud aigused - - meite laps saab terveks (arstimissõnad) Pöi; mool `olli nii`kange külma valu käe ja kibu küine all Muh || ma pane siia ~ `seia [vett] `leiguma, jo siis vöib `juua, jo siis külma kibu seest ää läheb Khk b. valus, kibe mool o nii kibu külm küine all Muh
2. rutt, kiirus; säru kae˽nüüd om vi̬i̬l kibu `taadõ tulnuʔ. sul˽om õigõ˽kibu takan Kan; Ütte `viisi kibu hanna all, ei olõ ü̬ü̬ ei˽päävä rahu Urv; oĺl neil `hirmsanõ kibu takan Har; Ma ańni kipu takast, sõss lät́s minemä Rõu; küll mä ti̬i̬ tälle kibu `taadõ Räp || elevus ühe päva teevad suurd kibu, et tahate Talina `minna Khk Vrd kiba2, kõbu
3. häda, kitsikus ka no om kibu ilmah; tuĺl suurõ kibugaʔ ~ `murrõgaʔ mi poolõ Se
kibu3 kibu kipakas paat kas sie kibu `kannata mere `menna. küll kibu `lähte kumo; kuhu nüüd viel sene kibuga lähed, aragad juo meres VNg
kibu4 kibu Pha; pl kibud Ksi
1. a. pabul, kribal öuna kibud Pha b. väike tükk, raas nisukesed järele jäänud sü̬ü̬ kibud on liimukad Ksi Vrd kibe2
2. väga, liiga kuivaga jääb [kartul] kibu`väikseks Pha
kibu5 kibu Tõs; pl kibude Trv kibuvits Seal praegu veel need kibud alles Tõs; ni̬i̬ om kibude Trv Vrd kibun1, kibus2, kibusk
kibu6 kibu ega kõbu (ühtki häält) ei ole kuulda Krk Vrd kippu
kimbu `kimbu krimpsu Viin vötab suu `kimbu, vötab `öhkama Krj Vrd kimmu
klabu klabu laba (võimasinast) eks sääl oli klabud sies ka, pikk kast oli - - ja siis oli kaks klabu sies ja `varras, alt `varras käis läbi ja, vänt oli `välläpuol ja aja `ümber VNg
klibu1 klibu Jõe Ris JõeK KuuK võrguujuk (hrl puust) klibu panna `peale, et `vergod ei saa `pohja minna, kui `puoles vies `püüta Jõe; vörgu klibu Ris; ainad seota `kinni, klibupael panna läbi ja jälle solm `peale JõeK
klibu2 klibu Jõh IisR Pha Rei Sim Trm
1. kivipuru, lapikud kivikesed See `põllunurk on üks igavene paeklibu, `kartulit `siia klibusse ära `katsugi kükitada IisR; Mis viĺla si̬i̬ pöld kasvatab, si̬i̬ puhta klibu kivisi täis Pha; `Porkunis on põllumaa sies kivi klibud - - sial kasvab klibude vahel ia vili Sim || Mõned ütlesid neid seebi`kildusid klibud - - need on `neskesed veikesed ivakesed, mis enam tarvitada ei sua Trm
2. fig miski väike, väärtusetu, tühine lusika klibu IisR; Mool keik sehust klibud [kaardid] käe, et ää kohe mäŋŋigid Rei
klobu klob|u Jõe, -o Jõh
1. lokk, lokulaud enne vanast pasarnikku `seltsi ei õld, `välja veravas õlid klobod, nuiaga `lüödi Jõh
2. võrgukäba klobusid on ühel `vergul kaks Jõe Vrd klobi
Vrd kloba
klõbu (nürist, logisevast noast) No on sinul aga tore klõbu küll IisR
kombu1 Lauad paindusid kombu (kumeraks, kummi) Käi
kombu2 kombu Kaa Juu Kos Nõo, -o Trm Räp; p `kombu Kuu lstk kompu laps `tahtub `kombu Kuu; Ma tõi ju eese tuiule kombukoti ka Kaa; anna lapsele komboda Trm
krabu krabu g krabu, kravu; krabo Vai vähk krabul on `sorgad, krabu käib tagurpitte; läks `ninda punasest just kui `keidetü krabu; kravud `elläd kivede all enämästi; nüüd ävisiväd kalad vähämäst ja krappu, neid ei ole nähägi Vai
-krabu Ls kribu-krabu
kribu kribu Kuu VNg Lüg Jäm Khk Tõs Tor Hag Juu JMd Ann Koe VJg Kod Lai Plt pisike; väheväärtuslik, tähtsusetu üks inimese kribu VNg; Vana`muori kribu `tuise üläs; turul olid ka [vaarikad] `niiskesed `piened ja kribud Lüg; `Niedki kribud (õunad) tuul ajab `enne`aigu maha Jõh; On üks `taadikribu nigu kasukavarukas IisR; pisise `tuhli kribud on nii igavad `kiskuda; tεεb kuidas nee `tuhlid siaste nii kribuks jäänd on Khk; Äkise `aige `rohtudel olid pisist kribud sinised öied Rei; va `tihle kribud; õõna kribud Tõs; see (loom) va kribu või närv või Hag; nihuke kõhn ja vaevane, on üks inimese kribu Juu; eks ta old ooletuse pärast, et nad (porgandid) nii kribud jäivad JJn; rasv tahab ära kurnata, kribud (kõrned) `väĺla Ann; lammas nagu kondi kribu, mis tast üle [talve] pidada, ta sureb ää Koe Vrd kribi1, ribu
krobu krobu Lüg Äks, -o Lüg Jõh
1. kõbjas `kõigi `puudel, mis mädänend - - `kasvab krobo Jõh
2. krobeline asi [hobusel] preid jalas, kus `karvad akkavad, `sinne `kasvab krobo Jõh || üks tühi krobu on, mädänd `õõnes puu, sest enam ei saa `linnubud ega Lüg || pej vana `naisekrobo Lüg Vrd krobi, krõbu
3. krobeline krobu koorega Äks
krõbu krõbu Kod Plv Vas Räp, kröbu Jäm, krõbo Mar
1. puru kõiksugused krõbud ja mutukad lähväd `kaevu, kui kaev on `lahti; krõbusid pudeneb alate laess läbi Kod; ta (haoprügi) um ku krõbu kuiv Plv
2. krõbe krõbo leib Mar
3. (inimese)kõbi Jään vanaks kröbuks Jäm; vana inemise krõbu Vas; ärʔ jo kobistonu vanast kui krõbu; kõhõn kui vana krõbu Räp Vrd krõbi
kräbu kräbu Nõo Kan/-o/ Urv, ḱrabu Kan/-o/ Urv räbu, (hao)puru, prügi Siiä om toda kräbu nii paĺlu laḱka pillutu, et ei saa kõńdi koskil Nõo; huśs eläss `raotuidõ ja soiõ sisen, sääntsen kuivan kräbon Kan; `lastõ ja kräpu pandass pää ala Urv Vrd krämu, räbu
kubu1 kubu g koo Mär Kir Ha KLõ, kuo JMd Koe ViK, kuu Kuu Lüg, ku̬u̬ eL(n kubo Võn Kan Plv Räp); kubo g kuvo Vai; n, g kubu R Jäm Kaa Hi L HaLo Amb JMd I, kubo LäPõ
1. suur seotud kimp, vihk (nt õlgi, hagu) kubud `pandi `virna VNg; õled `siuti kubu, nisust `suured kuud Lüg; `Pilpa `leiku aeg `lauditi `pilpad `raami `sisse ja `siuti `vitsadega kubust kokku IisR; mie `leikasin pabud `vällä ja sidosin kuppo; kuvod panin puu sara Vai; kubud on pisised Jäm; läks agu tegema, aga küll tegi suured kood Mär; mis juba `pekstud olid, olid vihud ja kubud, [kus] `vilja sees põle Var; paneb aad kubuse Pär; lina `seotass kubuss kokku Hää; mäńni piirud `pańdi koa `koosse, sealt `võeti ja põletadi Juu; aod ja õled pannakse kubusse; kaks kergitest käib ühes kuos JMd; maast `võetud kuivad linad [seotakse] `koosse Pee; tuo üks kubu `õĺgi VJg; rukki õled siduti kuppu; kubudest `võeti katusse `õĺga Trm; talvel puu`lõikuse ajal tegid metsän kuba (kubusid); pierud õlid `kistud kubuje Kod; `võt́sid rukki õle kood `lahti, panid rehe `alla Äks; kaks `puistust käis `õĺgi kuppu, teene `puistus teesipidi, siis oli kubu kõva Lai; viiskümmend pihu [linu] läks kuppu SJn; mehe taren rabasive ladva, naese keeraśsiva kubu; kolmkümmend peo `panti kuppu Trv; mia rii all noid õle kubasit käänä `kinni Puh; ua olliva ütsipäädi ku̬u̬n, panti `pisti maha, kolm kubu `panti `pisti; õle kääneti kuppu, `õlgist tetti ku̬u̬ sideme Nõo; mitu kupo ako; kiśsivä pirru, sis käänivä kuppo Võn; istu taha lina ku̬u̬ pääle San; kõlgussõl om paĺlu olõ kupõ Krl; [lina] Ku̬u̬˽köüdeti paiu vai kõo vitsaga kińniʔ ja `pańti `rõuku Rõu; nurmõ pääĺe jäi `laḱja vi̬i̬l paĺlo kupa; oaʔ omma˽ku̬u̬h Se || paksult riides inimene tulõ siiäʔ vana kubo, `rõivit `hindä täüś ajanuʔ nigu kubo inne Kan Vrd kubelik1
2. (väike) heinasaad kubud olid `piśsed, saud olid suured Kse; einad tehatse kubuse ehk `saadu Var; me tegime eele koa seetse kubu `einä; `vankri `piäle pannase neli kubu, sis oo ette suur `koorem; kakskümmend kubu `pandi `kuhja Tõs; Eenäd kubus, nüüd võib `vihma satta kui tahab; Pistä ang kubussõ Khn
kubu2 kubu Jõe Jõh HMd Rak Hel T, g kubu RId Ris(-o) Ote San V, g kuu VNg Lüg; kubo Rap, g kubo V, kuvo Vai
1. linnu a. pugu kanal on `ninda kubu täüs, et `uetsub VNg; kanal `vatsa ei ole, kanal on kubo Vai; kana süön (söönud) kubu täis Ris; õtsik, mis [kana] kaala all, kos terä sisen om, mis [keha] sisen, tu̬u̬ kõva om kubu Ote; kanal omma˽kubon sõmõra˽vai liivateräʔ Kan; ma `leiksi kana kubu `lahki, sääl oĺl `liiva ja `ruusa Har; kanal um kubo mao i̬i̬st; sü̬ü̬k lätt hõt́sikuhe, säält kubo `sisse Plv; kanal kubo, koh liiv siseh Se b. puguala varessel on must kubu Lüg; esä um verrev alt, päält um hahk, kubu um verrev (leevikesel) Rõu; sälä päält ja kubo päält um siniraag sääne pruumikass hahk Vas
2. mõhk, jämedam osa (keskel) kus pien on [pudelil], sie on kaul, all on kubu, `kaulast akkab kubu `pääle; Laes rippus `sirmiga lamp, `lambi kubu õli `klaasine Lüg; potti kubu; `lassa [heina] `kuhja kubu (keskelt laiemaks) Jõh; kubus jäme(dam), mõhakas `mõisades õlivad `puolest `tündrid ja `vierandikkud, alt ja ülevelt tämä õli terävämb, kesk`paigast kubus Lüg
kõbu1 kõbu Lüg Muh Juu VJg Sim Trm Kod Plt KJn Vil San
1. a. kehv peenike tera, kõlu kõbu terad javatati `veśkis ära, söödeti `loomadele Trm; kiänäd külläkille `saŕja ku võtad `väĺjä kõbusid Kod; kõbud on kõhnad terad nigu kestad Plt b.  puru, praht paa kõbudele näpigä vett piäle, siis ei lähä põlema; kiva egä kõbusid ei tõhi liival ja klasuu·ril ulgan `õlla, kui teed `kaussa ja `kahvlid Kod; kõbu läks silma KJn; eina kõbu Vil c.  raas, kübe; piisk, tiba suurt sadu põle oln aga, vähe ikka teeb kõbu (tibutab) Muh; vihmä kõbud tulevad; `valge järv nõnnagu, ei õle üks `laine kõbu Kod
Vrd kõpped
2. kõhn, kuivetu (olend); tudi, kõbi on üks vana kõbu juo Lüg; mõni on nii kõbu moodiga ja kuiv Juu; mies on vana kõbu jo VJg; nägu on kitsas ehk `kuivand, siis on kui kõbu Sim; `panti vannu kõbusiid asõmõlõ, noorõ˽`võeti `viidi sõ̭avälläle San
kõbu2 kõbu Mär Ksi kõbus vanames oo kõbu veel Mär; küll si̬i̬ on väga kõbu, ti̬i̬b vi̬i̬l tü̬ü̬d Ksi Vrd kõbe1
kõbu3 kõbu Koe M Plv rutt, kiirus; säru ma tegin talle kõbu taha, ei ta `tüöga muidu `vaĺmis oleks suand Koe; aga talle tetti kõbu taga, aga siss olli tal ka jala all Trv; perenaine tei õige kõbu taga tüdrukil Hls; tämä (hunt) läit́s jo nindagu vilu, ku koera talle kõbu tetä `jõudsive Hel Vrd kibu2
kõbu4 kõbu (puuõõnestusriist) kõbuga kaivõti ruuht Plv Vrd kõbli
kõbu5 kõbu hanijalgäke kõbuge tetäss `viĺlä maha; kõbudel olli ku lesta man, kolmikun lätsi; taludel olli üte obese kõbu; ku vedru äglä tullive, siis visati kõbu `nurka Krk
kõbu6 kõbu taela jt puuseente alumine puine osa kõbu, si̬i̬ kõvep jagu, mis taglal alt ärä võet Krk
kõbu7 kõbu turbamuld Plv
kõbu8 kibu ega kõbu (ühtki häält) ei ole kuulda Krk Vrd kõppu
kõrbu- kõrbe- jahu kördil om `kõrbu maik Hls; nüid kõrvedets `lamba päid `jalgu, `kõrbu`aisu kiḱk kotuse täüs; `rõõva `kõrbu `aisu tule Krk Vrd kõrve-
käbukäbi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur