[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kebja(s) n, g kebja IisR(n -s) Jäm Ans(n -s) Khk Vll Muh Emm Tor Ris(g `kepja) HMd Nis Kos Urv; n, g kebjä Kod, kebi g kebja Rei; u p `kepja Khk Rei
1. kerge a.  kaalult kerge tal on kebjem koorm `ulka Rei; laps nii tilloke ja kebja LNg; täna nii kebjad kalakotid `teitel Mar; koorem `oĺli kebja Tor; tegi omale ia kebja riha Nis b.  kerge sammuga liikumisest On küll kebjas `astuma IisR; see loom oli naa ilusa kebja keimaga Kse; `kepja käiguga, oli `kerge jalaga `käima Ris; vana inime kebja `käima Kos c.  nõrk, nigel, kidur kebja obu; nii kebjad `peenised jalad Ans; sihand kebja obu, see‿p suuda vädada; see riha on nii kebja, see leheb `katki Khk; ta oli nihuke kebja, köhn inime `rohkem HMd; kõhna `üeldässe kebjä; kebjä `tervis Kod d. fig mitte päris täie aruga On `veidi kebja, aga `täitsa `tohmann ta ei ole IisR; kebja mehekene, kebja oĺl `kergegene Urv Vrd kebess, kebjuke, kebla, keblakas, keebu
2. ilus, kena, tore ilus kebja obu; kuradi kebja tüdrek Kse Vrd kepla
keebjas `keebjas allikane, rabane se o `seoke `keebjas koht, `pehmed mädad augud einama sihes Khk Vrd keedav, keedis, keev, kiädekass
kobjas(s) kobja|s g -se Rei; `kopja|s g -kse Kuu, `kopja Vai; `kopjass Lüg puukäsn, kõbjas `Metsäst `tuodi kase `küllest `kopjass Lüg; `kopjas on puu `külge `kasvand, neist `kopjadest `tehti `enne `taula Vai; Kobjas, see va kasekäsen, sest saab `suitsu mesilastele ja see ju krääpsu `vastu ka Rei
*korbjas `korbja (kõhna, kuivetu) kehägä obone, põle na elos mete, põle na tugeba kehägä mete Vig Vrd korpjas2
kubjas kubjas Sa Muh Khn Ha, `kupjas R, g `kupja; kub|jas g -ja Jäm Khk Hi Ris HJn ViK I VlPõ M(-ss Trv Krk); kubja|s(s) g -se Tor Koe Kõp, -sse Iis Lai; kubi|jass g -ja Hel T V(-śs Rõu Plv) teoliste järelvaataja mõisatööl kaks `kupjast õli `mõisa `pääle; `kupjas `vahtis järele, kas inimene tieb tüöd Lüg; kaik pidi `kupjal olema üles `pandu Vai; kubja piits ning orja malk, see oli teomehe palk Jäm; läks `kupjaga `riidu; kubjaste naised olid emandad Khk; oo neid `kupjud vähä või Rid; `kupja kepp `olle olnd kolm `vaksa ja kolm kämmalt pikk ja mehe vähikse sõrme jämedune Mar; `kupjad olid `väĺlä valitud, kes `peksid Vig; vanaste said inimesed `mõisas kubja käest `peksä Tõs; kubjade `palka ma‿i tia ütelda just Aud; kubja kepp oli mõesa tööriist PJg; kubjas, `kilter, aedames, väĺlavahi vanames, need `olla `põrgus kõege ees Juu; Siga sittus `sõela, lammas lükkis `paela, kukk pani `kupja `kaela rhvl Jür; kubjasi, neid oli mitu tükki Amb; suures `mõisas oli mitu kubjad JMd; mõisas olid kubjassed Iis; kui kubjast põld näha, siis oli `aega küll Lai; nad olid kolm `põlve Pajusi mõisas kubjad Plt; kubjass aas inimesi tühü Trv; kubjasit ei oole üttegi [enam] Krk; enämb ärgu seräst `aiga tulgu, et kubijass pannass inimesi taka `suńma Nõo; võt́t lõõrist kubijal `kinni Ote; Jaanil nainõ nakaśs kubijaga `ümbre `käümä Rõu; kubijil iks oĺl tu̬u̬ viis et, kepitädä Räp || (tagant)sundija, järelvaataja `Süömäl ei ole `kupjast `tarvis Kuu; pole `moole `seie kubjast tarist, ma tee isegid Khk; iga öhö kõht on kubjas, mutku peab tegema selle kõhu pärast Juu; kige laisembest inimesest saa kige paremp kubijass, si̬i̬ kiḱk kunsti tund Hel; üteldäss et näĺg om kuri kubijass Ran Vrd kubinas2
*kurbjas pl `kurbjad (mardikas) PJg Vrd kurblik2
kõbjas1 kõbja|s Muh, g -se L(g `kõpja) spor K, Trm, -sse Iis, kõbja spor R(-se; `kõpjas[s] g `kõpja[se]), Vän Tor Kod Plt; kõbjass Võn, g -e Trm Lai, kõbja Jõh M(g `kõpja); köbjas Käi, g -e SaId(`köpja Jaa), köbja Ris
1. puukäsn; tael kõbjas `kuivadetti `kaindla `augus `vällä, siis õli `kange tuld võttama Lüg; `kõpjas `taoti ja `keideti tuhaga `taulast Jõh; tulerauaga `löödi tuli köbjase `külge Krj; kõbjas oo kõva ja murejas nagu kase karp Muh; kõbjas on kõba, se pidas kaua tuld Mar; kui `kõpjale tule `külge panid, siss ei `kustun Tõs; kurja `aigus, kuri kallal old jälle, sinna visati kõbjaga tuld Vän; kõbjasega akatadi piibu pääl tuli Hää; lepa `küĺgis `kasvas köbjas Ris; kõbjase vesi on kreebi vastane Juu; kõbjas õli nagu pinnoline, nagu leib mes vanass lähnud Kod; võt́tis `taskust `väĺla kõbjase kot́i Pil; kõbjas on seande kolla jumekas SJn; `terve libeve puu küllen ei ole kõbjasid Hls; kõbjass olevet massa rohi Krk Vrd kobjas(s), kõbi2, kõbijass, kõbjakas, kõbjus
2. kerge, kuivanud asi (sag võrdlustes) `Pastlid oo `kerged nagu kõbjased Han; [toit] Ku kõbjas - - näri jusku `raati Hää; liha põlend `juśku kõbjas; kuind nagu kõbjas Juu || [riie] oo üsna kõbjass kuin Muh || vibalik inimene see vana saks oli üks va kõbjas Mar Vrd kõblass
3. naise suguelundLNg
kõbjas2 kõbjas g -e käbe sie viel kõbjas, nõnna ruttu käib Kad Vrd kõbijas
käbjas käbjas g -e männikorp käbjas, mis männal `ümmer, männa kuor; käbjasest `tehtakse vörgu `puĺlud, et vörk vie peal oiab; nöu `uured `taoti käbjast täis, se käbjas ikke peab `märga `kinne Ris Vrd käba

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur