[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

kabi kabi g kabja p `kapja SaId Rei Phl L Ha(n kabja HJn) TaPõ VlPõ eL(n kaṕpi Lut; g kab́da Lei), g, p kabja SaLä(p `kapja Khk) Krj Pöi Hi Mär Rak VJg Iis, g, p `kapja R(n `kapja Lüg Vai); n, g, p kabja VMr Kad Sim Pal Ksi Lai(n kabi) Plt
1. hobuse kabi seppa `värki obuse `kapja VNg; `tõisel on ump`kapjad, `tõisel ilusad `kapjad, ei olõ plattis; `kapja `varba `naulad; `kapja `kanna `naulad Lüg; `kapjo `külge `panna `ravvad `nauloga `kinni; `kapja `piiri Vai; Öks pidas jala ölal ja teine ooletas kabja ja löi raava ala Kaa; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega; kabja kida o kabja sehes Jaa; esimesed kabjad‿o `aiged Muh; kabjadel on rouad all; kabja äärd leigada ära Rei; `kapje all oo rauad Mar; tulid naa mis kabjad `pauksid Vig; kabja tut́t Tõs; `paĺla kabjaga käib obune talbe paramine veel kui nüri `raudega; Kabjad lõid tuld Vän; kabja saŕv Kei; surnd kabi mis seestpoolt kaabitakse Hag; arakaliha lõegatakse kess`paika `kapja ää Juu; labakabi on klat́tkabi; püstkabjadega obused Kos; `tengel värgitakse `väĺla kabja siest Jür; obusel on kabjad, eks tal ole neli `jalga ja neli kabja kah Amb; kabjade kabin JMd; lõi naela sügavalle `kapja, nüid [hobune] `luukab teist `jalga Trm; ädä tuli kabja `piirmeni `väĺjä; kabja põlendik one siden, kabja serväd lükänud maha, ae kabjad õtsass maha. siis akavad kabjad `kasma nagu kuu serv Kod; apuleva `tainaga määriti `kapju Äks; kabja piirte man sääl om rei sehen Hls; näe, kus mul sõĺg ku obese kabi; kabja veere pääl om piire; obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; obesel `raudu all ei ole, egass ta `kapjuge jää pääl `kõńdi ei saa Hel; `lasti obesel lennätä nii et kabja `välkusiva Nõo; `tengel om `sisse löönu kabjal, kabja om lahenu Ote; kabja peniliha, õrgats Kan; vanal märäl omma lausigu kab́jaʔ, varsal omma˽süvä˽kabjaʔ Har; olõsi‿s `kapjo, saasi is `rauda pannaʔ; olõ õi `perrä kaenu kab́jolõ Se || inimese jalg kül siul on üväd `kapjad Vai; ega karjalapsel pold `miskit kabja `otsa `panna Mus || kalossLüg || fig panõ kabjaʔ kot́ti (hakka astuma) Plv Vrd kapjas
2. mitmesuguste esemete osa täävi kabjad Jäm; Looga arude alumisi otsi öödaks looga kapjadeks. Kapjade välimisel äärel on kabjaküüs sisse leigetud Kaa; Posti `kopstik ehk kabi Pöi; pulluga `löödi vee `sisse, siis kalad läksid `noota. Pullul `olli kabi `otsas Muh; ku ta sedäsi laiass tapet ots om, kabi otsan Krk a. voki südaKuu spor eP(excl Sa) vogi `kapjanupp Kuu; voki kabi on see, kus kruu käib. kabi on nagu mo rusikas sedäsi `püśti Juu; kui tahetakse - - `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele nõks - - kabjast, kabja kruuvist sialt KuuK; [kui kruvi] Ettepoole `keerad, siis kabi toob pialmise värgi `kaugemale ja nöerid läävad pingumale Amb; kabi on pingi pial, `kapja võib ülesse poole keerata ja `alla, kõvemast ja lõdvemast Trm b. oherdi kaba oherdi kabi oli mehel rinna all Khk; kabja on puust. kabja pannasse `rinde alla kui `auka lastasse Ksi c. murispuust üle ulatuv katusesarika alumine ots;ka sarikasse raiutud sälk `päästlased teind kabja `otsa pesa; oli sirbi `noumbu kabja vahele `pistand Khk; kabja asemed oo aluspuu sihes; unga kabi Muh; saarika kabjad köevad rańtspaĺgi sisse Kir; saarika kabjad pannasse uulu puu `peale PJg; sarika kabi jääb moorispuu `piale `kanma, sarika ots tuleb seenast väĺlap̀oòle Nis d. viinaklaasi, karika, küünla, uhmri, lambi jne jalg se‿o väga kena kivi, tal‿o kabi all Jaa; Pisike kabjaga laes oli, selle täis `viina `anti Pöi; `enni olid kabjaga klaasid, pitsklaasid Mar; klaaślamp, sur kabi oli all Kul; kabjaga `sukrutuos nagu viinaklaas, jalg all JJn; teised [kupu] sarved on pit́sklaasid, nied kabjad lüiakse ää Kad; Neil kõrgematel [küünlajalgadel] õli kabjajagu kumer. Rasv - - jooksis üle kabja laua piale Trm e. löe alumine ots, kuhu vikat kinnitatakse [vikati] kanna näsa keib kabja `auku Khk; kabja sihes on auk, `sönna `sisse pannasse kanna nipp Kär; Vikati otsapanemiseks pannakse lüsi oma käte vahel püsti, kabi ülespoole Kaa; löö kabi oo `sirge; vikati kabja raud o `katki Muh f. püssipära vantsrui - - ojab püssi raava kabja küljes `kinni Khk; Puust oli kabi taga naagu püssil ikka on Krj; Kabi on püssil ikka puust Pöi g. lusika-, kulbi-, piibukaha piḱk piip lai kabi otsan; `luśku kabi olli ümärik või pikelik Hls h. sugutilukk `munnikabi; `kapjast vanad inimesed `üöldi Lüg
3. kabimüts perenaene ise panni sehukse tanu pähe nagu obuse kabi `olli Muh; noorikutel `panti kabjad pähe, ku laulatselt kodu `tuĺti ja ära `sü̬ü̬di Hää
4. puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa kabi `kannu `külles Lüg Vrd kaba3
kebikebja
kibi kihisev kui iast kibi piim on, siis tema sedasi `süüa tahab. palavaga läheb kibist, aga vilu ilmaga ei lähe VMr
klobi klobi Jõe Kuu Emm Käi Kei, lobi Rid (p `lopja Hää)
1. a. võrgujada tähis lobi `pandi `sinna `kohta kus võrgud veesse `lasti Tõs; omal põlõ `ühtegi lobi egä muud `märki, sedäsi ju sua‿mtõ meres `käüdüd Khn; ku pikk võrgu jäda, siis `pantaks kess`paika lobi pääl, päält on laiem, `sõuke labinda `mu̬u̬di Hää b.  võrgukäba enne vanasti olid klobid. nied olid punased, lepa puust - - nüid on pullud Jõe c.  “puu, mille küljes on ankru nöör“ `ankru klobi Emm
2. puuhaamer paat́ sai `tautud jääst `puhtaks klobidega Jõe
3. lehma kütke osaKäi
Vrd kloba, klobu, klubi
klubi1 klubi Lüg Jõh Hi Mar PJg spor Ha ViK I, Ksi Plt Ote; lubi spor Sa, Muh Vig Kse Var Mih Tõs Tor Hää Pil M Võn; pl klubõʔ Vas raha asendav maksetäht (nt vabrikus) klubid, sada `ruplased ja kahe sadamesed Lüg; klubi õli paberist `lõigetud `nelja `nurkeline, `nindagu raut̀ie piletid Jõh; lubid olid paberirahad; lubid olid omad rahad, Iiumal olid omad ja Soaremal omad Pöi; vanaste olnd `Kärda vabregol oma rahad ja kannõd klubi neme; `Kärda klubid olid sii Iiumal `üksi Käi; üsna vanasti olid klubid nahast Rei; kui `enni `mõisas tööl keisid, siis seal alati põlnd raha anda, siis `anti klubid; kui sa `tahtsid raha saha, siis sa `antsid need klubid `mõisas ärra kätte ja tä `andis raha Mar; lubid olid `väiksed pisikesed, `papre kellod (killud), `numred peäl Vig; vaśsika nahast teind rahad, klubid nemed PJg; kolme`kümne viie `kopkased `oĺlid kõege suuremad lubid Tor; eks paberist lεtakad oln klubid, vana orjapölve `aegne raha Ris; nahkrahad `olla old, nahast `olla `löödud klubid Juu; ega ned kaua ei käind, `oastad neli viis mis ned klubid käisivad Jür; klubid - - `kümmene oli punane, viieteist`kümmene oli kollane, kahe`kümmene oli sinine, mustaga oli kiri Kad; klubide `viärtus `loeti `kopkide järele Kod; lubi es ole riigi raha suguki, `kaupme teive peenikest raha. lubi olli `papre näru, `kümme `kopkust senigu viie`kümneline Hls; `pääle Krimmi sõa tuĺlive nii lubise Krk; Võru lubi olli nahast ollu, egäl linnal olli oma raha Hel
klubi2 n, g (k)lubi spor Sa(g lubja Jäm) Rid a.  püünise või ankru tähis vörgu märgi lubi. ülal `otsas on tut́t, olga kalsust ähk oksast. all `otsas on kivi. ning siis sääl kes`paikas on sihand suur paks laava tükk, ähk ümarune kahe jala pitkune ruĺl. see on siis märgi lubi, see ojab märgi otse `püsti Khk; `keskja köve `otsas oo lubi `kinni Mus; Klubi on `ankrumärk, kinnitakse `ankru `külge, klubi on kas korgist või puust Pöi b.  võrgukäba, puust ujuk lubi, mis aina pεεl on. lubid tehasse `kergemast puust Khk; Selise peal olid puu tükid, nee olid nooda lubid Pöi c.  vender pitk puu, `keskel köis `ümber, köve teine ots laeva küĺjes, klubiks `üitaste Jäm
Vrd klobi
klöbi klöbi vilets jalats mul oli ikka midagid klöbi `jalgas Jäm
knabi knabi haak knabid uugitaks `kinne, putad tõstetaks knabidega laevaruumist `väĺla Hää
kobi1 kobi IisR Hää Juu Koe VJg Trm Kod Lai Plt Pil Pst TLä Ote San Urv Räp
1. vilets, armetu olend, kõbi; sõim Jah, on `teine `vaene kui üks `kuivanud kobi, aga peab ka elama IisR; see vana lehmakobi, ei see sünni `osta Juu; vana inimise kobi kobis `tulla seie`puale VJg; Mehe nime kandjaid on vähe, pooled neist on vanad kobid; kuda ta omete selle vaname kobile pidi minema, ilus noor tüdruk Trm; vaname kobi, see oli veel `käija ja õiendaja Lai; vana inimene on vana kobi, või ükskõik mis loom vanadusest `väeti on, on vana kobi Plt; vana `tütrigu kobi Ote; nigu kobi jäänüʔ, selle et suurõ `murrõ ja ädäʔ San; esi kui vana kobi joʔ, suu pääh ja tõrõlõss ka vi̬i̬l Räp || (väikesest olendist) `poeskese kobi; mes sa kobi külmetäd Kod Vrd kobikõnõ
2. vana nigel asi; kolu vana kausi kobi VJg; need puud on vanad kobid, mis me `ahju panime Plt; kõik vanad elumaead tahetasse ära ävitada, nad ju väga kobid Pil; pane oma kobi kokku Pst; Sai vana kaskakobi vällä otsi et sälgä aada Nõo
Vrd kobin2
kobi2 kobi Vän Hls Krk loba, lori; nali mis sa aad säänest moka kobi. ärä aia säänest kobi juttu Hls; `seante kobiseje, temä aa oma kobi iki Krk || naljamees temä ää naĺla kobi, temät ei või üttegi usta Krk
kombi kombi lstk kompu ku esä liinast kuu˽tulõ, siss tu̬u̬ kombid ja `saia Har
krabi1 krabi Hää; rabi Pha Jaa Aud Hää merikilk rabid närida`rahtmed ka katti, kui nee linasest löŋŋast on Pha; rabid on mere `pöhjas, rabid tulevad `vörkude `küĺgede `peale Jaa; Krabid on `seuksed mereloomad, kiĺgi`taulised, neil on `seuksed küined jusku `takjad akkavad igas pu̬u̬l `kińni Hää
krabi2 krabi Noa LNg Var Ris San
1. hrl pl rasvakõrned [rasva sulatamisel] jäävad krabid järele Noa; rasv sulatakse ära, saab `vällä nõrjutud, kiled jäävad järele, kutsutakse krabid LNg; sula rasvast `tehti `küindlad, siis krabid jähid järel, `pańdi siebi kraami `ulka Ris Vrd rabi1
2. kelme, kile Vikatige kraabiti krabi [nahalt] maha San
krabi3 krabi porr Krabi ot́sib ning nokitsõb vist mardiku männä kuõrõ alt Khn
krabi4 krabi Jäm Hi; rabi Pöi tragi (merepõhjast asjade väljatõstmiseks) krabi on nelja aruga `ankur Käi; krabiga nad sene poisi [surnukeha] üles `otsisid Phl Vrd krabli
krabi5 krabi linahari lina krabi San
krabi6 krabi luuakonts `viska krabi ärä, pane luud [varre] `otsa Kam
krebi krebi lusikanuga lusika krebi on `sõuke kõver, puu vars taga; Enne `oĺlid suured krebid ja `väiksed krebid, suurega kuĺpisi `teh́ti ja pärna`kaussisi vanasti Hää
kribi1 kribi Jäm Kod kribu, kribal a. a leesiged, `valged kribi `öitsmed, aralik, `pöldude pεεl Jäm b. s [värvitud riidekastil] kribid siden, kõik üle õli kribiline Kod
kribi2ribi1
krobi krobi VNg Lüg Jõh Käi Rei Ha JMd Kad VJg Iis Kod Ksi Plt Ran Puh Ote San Urv, r- KJn Hls
1. kõbi, kronu luom on `lahja kui krobi Lüg; va `lehmä krobi Jõh; krobi `öeldakse siin `jälle vaevase looma `kohta Kei; vana krobi obune, mis sa tast `ośtsid HJn; vana inimise krobi VJg; paĺlas luu ja nahk `ongi, luu końdi krobi veel Ksi; oleme vana krobid mõlembad, kondi kõ̭ik `kange Ran Vrd krobin2, kromi
2. koredaks kuivanud või krobeline asi [nahk] Köva kui krobi Rei; kuiv nahk, ku katsud one krobi Kod; vana kasuku robi Hls; kondsad miul olli krobid küll, aga mitte verd es tule Ran; paksu koorõga, krobi (mänd) Urv || selle maal on lint ja krobi (paas) all, see äi lase vett läbi Käi || (lohakalt küntud maast) sie küńd on nii korneline krobi Kad
Vrd krobesk, krobu, krõbi, kröbi
krubi krubi JJn VMr Kad Rak Ran
1. kräsus, lokkis krubi pia JJn; mõni on krubi karvaga, sasis karvaga; `kruśsis villaga [lammas], nisuke krubi VMr; krubi vill `lambal Kad; krubi `üeldakse `lamba `kohta, kui on `krupsis villaga Rak
2. konarus kui lavval suurõd [sae] `amba jälled - - om nigu krubi sehen, aat tollõ krubi `ü̬ü̬vlegä tasatsõss; palgil om kah `näste ja krubisit küllen. vai krobaline kivi, tollõl om kah krubid küllen Ran
krõbi krõbi RId Han Khn HaLä VJg I VlPõ TLä Rõu, kröbi Jäm, rõbi Muh Aud Trv, röbi Pha
1. a krõbe, kuiv krõbi ein Jõh; see ruki oo ühna rõbi Muh; vahel on põualine `vuasta, `kuivavad viljad kõik krõbist VJg; pät́sid [ahjus] ju pialt krõbist tõmmanuvad Trm; [puder] ei ole keerulene teha, ahjus ta on krõbi KJn
2. s kokku kuivanud (kehv, kõhn) olend või asi `Ninda `kuivand, ei õle liha `ümbär, periss kuiv krõbi Lüg; Mis sest taadi krõbist enamb `asja on IisR; müis jäärmargi peal selle va rõbi (haige lehma) ää Aud; rasv sulatakse ära, `järgi jäävad rasva `vintsud ehk krõbid (kõrned) Kei; sukad kuivavad kui krõbi Trm; kadag one nagu krõbi; uuded lehed tulevad, vanad koevavad vao vahele ku krõbid; `lamma nahk kuevab ärä ku krõbi Kod; teinekord naiste `kohta `ööldi, et mis sa vana krõbi - - vana meest ei `ööldud krõbist Lai; kos miu vana kasuka rõbi om Trv; ni̬i̬ ossa om kueva nigu üits krõbi jälle Nõo Vrd krõbu, kröbi
kröbi kröbi vana inimene, kõbi Mes ma vana kröbi nüd enämb elän vai olenigi Kuu Vrd krobi, krõbi
kubi kubi väike plekist kausike igal mehel `antaks nael võid nädalis, oiab siis võid kubi si̬i̬s Hää
kõbi1 kõbi Jõh Rid Han Hää Saa Jür Vas vilets, armetu olend; tudi, rauk Ma oma külas `tööta ikka nende kõbidega kis järel oo jään Han; Temal ikki üks mehekõbi on kah Saa; Mis mina vanamehekõbi änam kedagi mäletan; Kõbisi küla täis, töötegijaid põlegi Jür; Küll ütskord olõt saʔ kahʔ niisama vana kõbi Vas || vana nigel asi Selle sahakõbiga `õiged vagu ei saa Jür Vrd kobi1, köbi1
kõbi2 kõb|i g -ja Ksi Hls = kõbijass kõbjad on kase küĺles Ksi; kõbi kasvap säält `vällä kus puu viga saanu Hls
käbi käbi R(g kävi) hv Mus Pöi Emm, L K I M spor T; käbu Pst Hls Krk Ote(ḱa-); käbü Kuu(g kävi, käü) Vai(g kävü) Krk San hv V(ḱ- Se; ḱabu Vas Se; g ḱäö Rõu); kävi VNg
1. a. okaspuu käbi ega käbi `kannust `kaugele kukku; kuda kand, sedasi käbi Hlj; kuusk käbisi täis nõres; kui on `metsä `kuusel on pali käbisi, siis on ia `kartuli saak Lüg; kus `metsades käbi on, sinna oravad joosevad Vän; käbid kuevatati ja siss õeruti [seemned] `väĺla Tor; Kokku jäänud nagu käbi (inimesest) Saa; vahest kuused on nönda käbisid täis, nad üsna `pankas nendega Ris; kuuse käbisi korjatakse `siemne jäuks Kos; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruun värv Amb; kuuse käbid on kartulde iest (nende järgi ennustati kartulisaaki) VMr; kuuse `siemned, eks nied ole käbi sies, käbi sies kasvavad Kad; käbi tõuseb kannust, käbi kannust `kaugelle ei kasva VJg; kuuse käbidega värvitasse ilusast pruunist Iis; viis või seetse käbi ühe õksakese küĺjen, si̬i̬ õli inimese õńn; ku käbid `kõrgel kuuse õtsan, siis suab `kõrge mua piäl kartulid, ku ku̬u̬se käbid madalal, suab madala mua piält kartulid Kod; kui kuuse käbid on ladvas, siis tulema kuiv suvi Äks; orav ei sü̬ü̬ muud kui käbisid KJn; mõtsa käbidest sai õege ilust `pruuni Trv; pedäje käbu Krk b. lepa, humala vm taime emasõisik umala käbid kasuvad vääne `küĺges Mär; [humal] `keerleb ja `veerleb, ku `otsa saab siis muneb, siis akkab käbi kasvatama Ris; tapu käbid keedetakse ää ja vesi pannakse õlle `sisse Juu; timatil (timutil) on kolm `toĺli käbi pikk, `ma˛i·lma seeme tuleb Trm; kui lepal on pikad urvad, `narmad tilgendavad, siis on ilus `aasta, kui on käbis urvad, siis tuleb näĺla aeg Plt; umalel om käbu otsan; lärsi (lehise) käbu; sügüse pannass [talisibul] maha, tõine `aaste tulev suure käbuse `otsa Krk; humala ḱäbüʔ ku `lipnõ; käbüʔ omma ollõ śeh Se || pähklitupp, -kobar `pähkle käbi Kir; `pähkle käbuse; `pähkle om käbun Krk || käbisarnane moodustis emakoea küĺles on käbid VMr || hum õun mitte ütte lehepuu käbi ei tu̬u̬ `miule Hls
2. männikorp, sellest tehtud võrguujuk `laudadest oli ja käbidest oli ka [võrguujukeid] Mus; Männi käbidega suitsetati [kala] Pöi; mäńni korbast `tehtasse kala `võrkudelle käbisid Kad; pedäje käbi `panti `võrke `küĺgi, õige vana pedäje küllest päält võets, ku̬u̬ŕ jääp ala `terves Hls
3. võrgunõel, hui käbi on nii, et tal on kand ja kiel ja nina, käviga parandatta `verku; käbiga kuon `kammila `verko Jõe; Odin käü ja `läksin `verku parandama; Tein `kaigile käbü˛ele `mergid `pääle; käbü kus `kalsi, kala kudu jo `rannas (laisast kalurist, kes alles püügi ajal hakkas võrku kuduma) Kuu; vüed `kuati käbiga, viseti `loime läbi VNg; meil `räime `vergu kävid `tiate `niskesed pisikesed Lüg; võrgu kudumise käbi - - ots on kahe aaraline HJn; käbiga sai siis `puetada [lõnga läbi vaheliku] VMr; sie on käbi kellega `kuotakse põranda riiet ja `võrku ja Kad; `veike käbi on kuslapust; kõrd käbiga `ümber laadiku, siis saab [võrgu] silm tämast Trm; kaŕsi käbi, kellegä `kaŕsi kudotasse; käbigä pissä läbi [lõngade], mõõgaga lü̬ü̬d `kińni Kod || alus, mille ümber keriti unnanöör `keeras unna nööri käbi `ümber Trm
4. oherdi või vindla teravik ajas uherdi käbi `puolest Lüg; pane uherdile käbi `külge Vai; `toĺli kaks on käbi pitk, kes `lõikab, täl o õts teräv Kod; oherti käbu om si̬i̬, kellege puu `sissi lastass Pst; oherti käbi om oherti ots Hls; käbi om kulbi otsa `mu̬u̬du; vingeldil `olli käbi `vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli piḱk Ran; ega suurõl oherdil ei olõ ḱapu Ote; mul oĺl mõ̭ni neli käbüga uherdit, noʔ ei olõ enämb ku üt́s Har; oherdi ḱäbü, mis tu sääne peeńokanõ kruvviots lätt puu `sisse pöörteh Se || oherdiga puurimisel eralduv puutükk või -puru See (oherdiraud) `käänab suure käbi sialt `väĺla Kei; oherdikäbi, see mis oherdi august `väĺla tuleb Plt; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest Krk
5. fig (inimesest) vana inimese käbi Kse; Tolle käbi (ihnuskoi) käest ei saa sa midägi Rõn Vrd köbi
6. junn, pabul `mustus on käbis, kui `mustus on kõva ja kõht on terve VJg; jänesse käbid KJn
Vrd käba
7. (kartulisort) käbisid võtid, `valged pitkäd kartulid Kod
köbi1 köbi Kuu IisR Jäm Vll Emm Saa Kad Pil SJn Krk Plv, -köbi Nõo vana, vilets inimene, rauk Kas sie vana köbi enämb `kaua eläb Kuu; Vana köbi äi saa ühte jälga teisest koutu Emm; mina vana köbi, mis mina‿nd viel olen ehk tian kedagi Kad; Päris köbiks jäänd juba SJn; vana mehe köbi Krk; ütsindä eläb, vana poesiköbi (vanapoiss) Nõo || vana, kõlbmatu ese kasukas kövaks kuind, paljas köbi veel Vll; vana kasuku köbi `oĺli seĺlas Saa Vrd kobi1, kõbi1
köbi2 köbi „mahajäänud kõrte riisuja“ sa jää `siia köbiks, me akame uut tükki `jälle `niitama Mus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur