Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
kabe1 kabe Hlj Vai Ans Khk Krj Vll/g kabe/
Muh Jür Iis, g -da L(n kape Vig Mih,
kabõ Khn)
Kos KuuK Plt, g -ja Kuu1. kõbus, tragi, kärmas sie on viel `kaunis kabe eit Vai;
oh see nii kabe kεimaga inimene Khk;
kes vähe kabedam oli, käis külas tööl Lih;
kabedad jalad Kse;
selle vanaduse `kuhta kabe inimene Mih;
oli ette kabe `rääkima Aud;
ia kabe obune Tor Vrd käbe2. puhas, korralik, kena Ega ma igasse `kohta lähä, ma käin ikka kabedamate `kohtade peal;
Pea sile nagu sea muna, kabe nagu kana muna Mär;
kus so nii `ümmer `tehti, et sä nüid nii puhas ja kape oled Vig;
ilusad kabedad `riided `seĺgas Tõs3. kerge kuiv külm küĺm oli täna omiku ju päris kabe Mär;
kabe külm;
omikune kabe Kse;
kui `seoke ärm puude `küĺges oo, siis oo ilm kabe ja küĺm koa Mih;
täna kabe, ia `kεia PJg4. kõhn, kuivetanud kabeja `näügä Kuu;
kabe kondiga loom;
oli pisike kabe poiśs, pole lihav olnd Vll;
kabe obune Muh5. täbar Kabe lugu Hlj;
kabe nou on `sinnä `männä Vai;
kabe nou käes Ans;
sinu kellaga on üks kabe lugu Jür;
sel on kabe nõu, ei sel ole enam `õigust Plt
kebe1 kebe g -me Kod Plt1. pisike osake, kübe kild oo veeke,
kebe on vi̬i̬ĺ `veiksem;
kebemed on vede piäl;
kebetki ei õle Kod;
lume `elbed,
pisikesed lume kebemed Plt2. õhuke kord, kirme `iätämä akab,
juba kebe piäl,
juba one järvele kebe `piale tõmmanud;
rasval on kett `ümmer,
tämä üks naha kebe one Kod Vrd hebe,
keben,
kebre,
kebu2,
kibe2
kobe1 kobe IisR Vai Rei VMr Sim Trm Ran/-õ/ San, g -da VNg Pä JMd JJn Koe VJg Iis Kod VlPõ Nõo; n, g kobeve Saa Hls Krk Hel/n kope/; kopõ Krl kohev `leivad on kobedad VNg; kobe muld, `kerge muld, `sonnikuga `ästi `käärima `pandud Vai; enne `külbmist kündass ta ülesse, tehasse kobedass ja visatass seeme `peale Mih; Muda on abajas, see on siuke kobe lobi, pole sopp ühti Tor; Sardeinade vahel on keik must muld, see on kobeve, mis säl `audub nende all Saa; rasva sies läheb [taigen] kobedaks, tõuseb kohevile JJn; kobedad kuagid Iis; mütä mulla uńnikid, kus kobe muld, siäl on neid `rohkem KJn; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedad Vil; Kuĺu aab sule kobeves, vihane Hls; leib om ää kope saanu Hel; selle kobõda mulla alt võib turvast saia Ran; sai om kopõ Krl
kombe1 `kombe Jõh Vai(`kompe) Kaa Emm VJg Trm Kod kombesse ei miä‿n tamaga `kombe saa (ei saa läbi) Vai; Said omaga kombe (tulid toime) Emm; Katsu siis sie asi `omsest `kombe ajada Trm; millal suab tü̬ü̬ `kombe; kõhmib ja ehib, `kombe ei sua (riietumisest) Kod
korbe1 korbe Tõs;
korbe,
`korbe g `korpe Rõn kõva koorik; konarus, kühm sulab ja siis `jälle külmetab, siis korbe pial [teel] Tõs;
kui om küĺmänu, siss -- ei saa `paĺla jalaga `kõndi, `korpe om maan;
ku olet nii ärä `säetu et `konnegi `korbet all ei ole, siss [ihu] ei valuta raasike `aiga Rõn Vrd korp1
kribe1 kribe g -me R(-
ma Lüg)
LNg Tõs Mar(g kribe)
Kei Kos JMd JJn Kad VJg Sim Lai Puh,
krõ̭be Räp1. raas, iva, tükike läks `nenda purust,
et kribemed vaid `jäiväd järele;
ei `andand `miule kribendki Vai;
üks eina kribe sii maas;
üks leiä (leiva) kribe jäänd koa siie laua `piale Mar;
igaühel pisike kribe [maad] Kos;
saab terake supi `sisse neid [porgandi] kribemeid JJn;
küll oli `toitusi,
aga `mulle ei `antud kribetki VJg;
Mä ei olõ täämbä jumala krõ̭pe suuhtõ saanu Räp ||
säde tule kibe ehk tule kribe Kei || (lahjast, viletsast olendist) muedu olli tu̬u̬ `tüt́rik nigu kribe,
`täitsä peenike ja `kõhnlik inime Nõo;
ma kribesid es tu̬u̬ʔ,
ma tõi iks äid `lehmi San Vrd kriiven,
ribe22. veidi, natuke üks kribe `puudub,
`muidu oleks ülitand (ulatanud) VNg;
mett‿üks kribe ei olnd näha Mar;
`Vankrel põld raua kribetki `ümmer Kei;
põle `õhta [põrsale] kribetki `anda JJn3. pl (lume)kübe, helves lume kribemed,
`pissed lume `elbed Tõs;
mõned kribemed tulevad [lund] JMd;
sajab lume kribemeid VJg;
kribemed,
need on ivikene jääs,
mis krõbisevad,
kui vasta akent ehk vasta `seina sadavad Lai;
`papre kribemid om maha `aetu;
räti `narma,
mes ärä vanuva,
siss jäävä kribeme `järgi Puh ||
Piim juba kupal,
nää vahukribemed tulevad Jür4. kirme, õhuke kord jää kribemed juo vie pääl Lüg Vrd krebe,
kribemes
kõbe1 kõbe Kir JJn Äks Pil Hel, g -da Tõs Vän Kad Kod KJn Nõo; n, g kõbe Saa,
kõpe Hel,
kõpõ Urv Har 1. kõbus, tragi mool oli kõbe eit Kir;
kõvad ja kõbedad elavad üle saea `aasta Vän;
kõbe obune JJn;
oh,
sie viel nõnna kõbe eit et las aga `käia Kad;
ta oli kõbe mut́ikene,
aga nää talvel jäi `aigeks Äks;
si‿m vi̬i̬l äste kõbe vanainimene,
laseb nigu voḱk jälle Nõo;
kõpõ eit Urv ||
kõbe ääl viel `üeksa`kümme `aastasel JJn 2. kõva ommoko puale one lumi kõbedam,
kõvem,
lumi krõbiseb Kod;
maa `olli joba õge kõbe (külmanud) Nõo Vrd kobe2,
kõbu2,
käbe