[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kabe1 kabe Hlj Vai Ans Khk Krj Vll/g kabe/ Muh Jür Iis, g -da L(n kape Vig Mih, kabõ Khn) Kos KuuK Plt, g -ja Kuu
1. kõbus, tragi, kärmas sie on viel `kaunis kabe eit Vai; oh see nii kabe kεimaga inimene Khk; kes vähe kabedam oli, käis külas tööl Lih; kabedad jalad Kse; selle vanaduse `kuhta kabe inimene Mih; oli ette kabe `rääkima Aud; ia kabe obune Tor Vrd käbe
2. puhas, korralik, kena Ega ma igasse `kohta lähä, ma käin ikka kabedamate `kohtade peal; Pea sile nagu sea muna, kabe nagu kana muna Mär; kus so nii `ümmer `tehti, et sä nüid nii puhas ja kape oled Vig; ilusad kabedad `riided `seĺgas Tõs
3. kerge kuiv külm küĺm oli täna omiku ju päris kabe Mär; kabe külm; omikune kabe Kse; kui `seoke ärm puude `küĺges oo, siis oo ilm kabe ja küĺm koa Mih; täna kabe, ia `kεia PJg
4. kõhn, kuivetanud kabeja `näügä Kuu; kabe kondiga loom; oli pisike kabe poiśs, pole lihav olnd Vll; kabe obune Muh
5. täbar Kabe lugu Hlj; kabe nou on `sinnä `männä Vai; kabe nou käes Ans; sinu kellaga on üks kabe lugu Jür; sel on kabe nõu, ei sel ole enam `õigust Plt
kebe1 kebe g -me Kod Plt
1. pisike osake, kübe kild oo veeke, kebe on vi̬i̬ĺ `veiksem; kebemed on vede piäl; kebetki ei õle Kod; lume `elbed, pisikesed lume kebemed Plt
2. õhuke kord, kirme `iätämä akab, juba kebe piäl, juba one järvele kebe `piale tõmmanud; rasval on kett `ümmer, tämä üks naha kebe one Kod
Vrd hebe, keben, kebre, kebu2, kibe2
kobe1 kobe IisR Vai Rei VMr Sim Trm Ran/-õ/ San, g -da VNg JMd JJn Koe VJg Iis Kod VlPõ Nõo; n, g kobeve Saa Hls Krk Hel/n kope/; kopõ Krl kohev `leivad on kobedad VNg; kobe muld, `kerge muld, `sonnikuga `ästi `käärima `pandud Vai; enne `külbmist kündass ta ülesse, tehasse kobedass ja visatass seeme `peale Mih; Muda on abajas, see on siuke kobe lobi, pole sopp ühti Tor; Sardeinade vahel on keik must muld, see on kobeve, mis säl `audub nende all Saa; rasva sies läheb [taigen] kobedaks, tõuseb kohevile JJn; kobedad kuagid Iis; mütä mulla uńnikid, kus kobe muld, siäl on neid `rohkem KJn; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedad Vil; Kuĺu aab sule kobeves, vihane Hls; leib om ää kope saanu Hel; selle kobõda mulla alt võib turvast saia Ran; sai om kopõ Krl
kombe1 `kombe Jõh Vai(`kompe) Kaa Emm VJg Trm Kod kombesse ei miä‿n tamaga `kombe saa (ei saa läbi) Vai; Said omaga kombe (tulid toime) Emm; Katsu siis sie asi `omsest `kombe ajada Trm; millal suab tü̬ü̬ `kombe; kõhmib ja ehib, `kombe ei sua (riietumisest) Kod
korbe1 korbe Tõs; korbe, `korbe g `korpe Rõn kõva koorik; konarus, kühm sulab ja siis `jälle külmetab, siis korbe pial [teel] Tõs; kui om küĺmänu, siss -- ei saa `paĺla jalaga `kõndi, `korpe om maan; ku olet nii ärä `säetu et `konnegi `korbet all ei ole, siss [ihu] ei valuta raasike `aiga Rõn Vrd korp1
kribe1 kribe g -me R(-ma Lüg) LNg Tõs Mar(g kribe) Kei Kos JMd JJn Kad VJg Sim Lai Puh, krõ̭be Räp
1. raas, iva, tükike läks `nenda purust, et kribemed vaid `jäiväd järele; ei `andand `miule kribendki Vai; üks eina kribe sii maas; üks leiä (leiva) kribe jäänd koa siie laua `piale Mar; igaühel pisike kribe [maad] Kos; saab terake supi `sisse neid [porgandi] kribemeid JJn; küll oli `toitusi, aga `mulle ei `antud kribetki VJg; Mä ei olõ täämbä jumala krõ̭pe suuhtõ saanu Räp || säde tule kibe ehk tule kribe Kei || (lahjast, viletsast olendist) muedu olli tu̬u̬ `tüt́rik nigu kribe, `täitsä peenike ja `kõhnlik inime Nõo; ma kribesid es tu̬u̬ʔ, ma tõi iks äid `lehmi San Vrd kriiven, ribe2
2. veidi, natuke üks kribe `puudub, `muidu oleks ülitand (ulatanud) VNg; mett‿üks kribe ei olnd näha Mar; `Vankrel põld raua kribetki `ümmer Kei; põle `õhta [põrsale] kribetki `anda JJn
3. pl (lume)kübe, helves lume kribemed, `pissed lume `elbed Tõs; mõned kribemed tulevad [lund] JMd; sajab lume kribemeid VJg; kribemed, need on ivikene jääs, mis krõbisevad, kui vasta akent ehk vasta `seina sadavad Lai; `papre kribemid om maha `aetu; räti `narma, mes ärä vanuva, siss jäävä kribeme `järgi Puh || Piim juba kupal, nää vahukribemed tulevad Jür
4. kirme, õhuke kord jää kribemed juo vie pääl Lüg Vrd krebe, kribemes
kõbe1 kõbe Kir JJn Äks Pil Hel, g -da Tõs Vän Kad Kod KJn Nõo; n, g kõbe Saa, kõpe Hel, kõpõ Urv Har
1. kõbus, tragi mool oli kõbe eit Kir; kõvad ja kõbedad elavad üle saea `aasta Vän; kõbe obune JJn; oh, sie viel nõnna kõbe eit et las aga `käia Kad; ta oli kõbe mut́ikene, aga nää talvel jäi `aigeks Äks; si‿m vi̬i̬l äste kõbe vanainimene, laseb nigu voḱk jälle Nõo; kõpõ eit Urv || kõbe ääl viel `üeksa`kümme `aastasel JJn
2. kõva ommoko puale one lumi kõbedam, kõvem, lumi krõbiseb Kod; maa `olli joba õge kõbe (külmanud) Nõo
Vrd kobe2, kõbu2, käbe

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur