[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit

kaabe kaabe g `kaape eP(-oa-, -ua-) M TLä, g kaabe Käi Rei Var Iis, `kaabe Sa(-oa- Pöi); `kaabe g `kaape Kuu Lüg Jõh; n, g `kaabe Vai; kaabõ g `kaapõ Võn Kam Ote San/n kaabõʔ/ V(n kaabõʔ Urv Krl Rõu Plv Vas, kaabõh Se); kaabes g `kaabe Mus, pl `kaabed, g pl kaabeste Khk
1. riive, kraabe; puru `Enne ei õld `lapse`puudri, sis `pandi linase`riide `kaabet `ellitund `kõhtadele `reievahedele, `kaindla `alle Lüg; viili `kaabed; raava küĺlest tulad `kaabed `lahti Khk; `Tuhli koabet pannakse pölend `aige peale Pöi; ma kaabitse soole kaabet `lõike küljest Muh; kaali kaabe sie oli ise ia `süia, põld närimist Amb; latse tahava `kartuli kaabet - - kui `kartule puder om vähä `põhja kõrvenu Ran; mõhe `kaapest es tetä tütärlatsele `pätsi, üteldi, et siss ei saa mehele Nõo; keväjätse villa, talvõ villa omma lühikese kui `kaapõ Kam; `kartuli `kaapõst tetäss `täŕklüst Rõu; vanast mis paa `põhja kõrvõśs, noid kutsuti paa `kaapõʔ Plv || fig see nii lah́a tõbine inimene, see oo üks inimese kaabe Mar; si̬i̬ `oĺli viimäne vana `Piitre `perse kaabe, viimäne laits Ran Vrd kaap, kaave, kõõbe
2. õhuke kiht mingit ainet, materjali a. noor kartulikoor ku kartulid on nuared, kuabe `laśti (lahti), siis ei kuari, siis kuabima Kod; tõmmati väidsege kaabe päält maha Krk; nüüd om vallaline kaabõʔ, tulõ `äste päält ärʔ San b. üksikud lumehelbed; õhuke lumekord `kaabed kεivad, ei ole suurt sadu mette Khk; vähä ju lume kaabed maas Rei; tänä `ü̬ü̬si oo tuln lume kaabet, kaabe kord oo moas Var
3. tööriist a. kaabits, linaraats jne kaabe, karrast `tehtud, täkked sihes, sellega riivitse `tuhlid Muh; kaabega `kaapisime lõeme ääred `puhtaks, siis sai juure `puĺli Hää; lina kaabe (kupardamiseks) HJn; künä koabe Juu b. kangahui kui teki ehk paranda riiet kujotasse, siis oli nehoke aralene, sõnna `aeti jäme lõng `peale, otsad oo aralesed nagu sarbed peas - - `enni olid ikke need `kaaped Mar
kabe1 kabe Hlj Vai Ans Khk Krj Vll/g kabe/ Muh Jür Iis, g -da L(n kape Vig Mih, kabõ Khn) Kos KuuK Plt, g -ja Kuu
1. kõbus, tragi, kärmas sie on viel `kaunis kabe eit Vai; oh see nii kabe kεimaga inimene Khk; kes vähe kabedam oli, käis külas tööl Lih; kabedad jalad Kse; selle vanaduse `kuhta kabe inimene Mih; oli ette kabe `rääkima Aud; ia kabe obune Tor Vrd käbe
2. puhas, korralik, kena Ega ma igasse `kohta lähä, ma käin ikka kabedamate `kohtade peal; Pea sile nagu sea muna, kabe nagu kana muna Mär; kus so nii `ümmer `tehti, et sä nüid nii puhas ja kape oled Vig; ilusad kabedad `riided `seĺgas Tõs
3. kerge kuiv külm küĺm oli täna omiku ju päris kabe Mär; kabe külm; omikune kabe Kse; kui `seoke ärm puude `küĺges oo, siis oo ilm kabe ja küĺm koa Mih; täna kabe, ia `kεia PJg
4. kõhn, kuivetanud kabeja `näügä Kuu; kabe kondiga loom; oli pisike kabe poiśs, pole lihav olnd Vll; kabe obune Muh
5. täbar Kabe lugu Hlj; kabe nou on `sinnä `männä Vai; kabe nou käes Ans; sinu kellaga on üks kabe lugu Jür; sel on kabe nõu, ei sel ole enam `õigust Plt
kabe2 kabe g -da KJn Ote, pl -de Trv kare; kange, paindumatu kabe lõng, riie, lina; kabe käsi KJn; lina enne likku panekit om kabede ja `kange Trv; tu̬u̬ rõivas om kabe, tost ei ole ää tetä `uńdrigut Ote
karbe karbe JõeK Amb Kad Sim, `karbe Hlj, `karbes Kuu, g `karpe; n, g `karbe RId/g -me Lüg/ IisK
1. puusammal oks loi minu, kui akkasin `karbet ottama Kuu; `kuuse `karped `kuuse `okste `külles Hlj; `korjasin `kuuse `karbemmi Lüg; puul on `karped peal, sie on nagu alv abe, on aĺl JõeK; mõnel lüeb ihu `piale vahest ka nagu karbe või `karpe kord, kui nahk ketutab Amb; `pandi kuuse `karpeid, lepa või tapu `lehti ja `tehti `krummi Kad; kõigil `puitel, kes viletsast kasvavad, on `karbed külles, `kuuskedel ja `mändidel ja leppadel ja IisK || nõmmesammal maa `külles `nomme maas `kasvad `karbed, ikkuna vahele `panna `talvest Vai || kivisammal kivide pial on `valge õhuke `karpe kord Sim Vrd karbal2
2. puru, praht; ebemed (eriti kangakudumisel)R `samble, `villa, `kanga `karbed VNg; lina`karbemed, õle`karbemed; takku `karbemed, `lõŋŋa `karbemed Lüg; `kanga `karbed, mis kukkuvad kudumise ajal linadest ehk `lõngadest maha Jõh; koid `söiväd `villad `vällä, muud ei jättäned ku `karbed järele Vai Vrd karp1
kebe1 kebe g -me Kod Plt
1. pisike osake, kübe kild oo veeke, kebe on vi̬i̬ĺ `veiksem; kebemed on vede piäl; kebetki ei õle Kod; lume `elbed, pisikesed lume kebemed Plt
2. õhuke kord, kirme `iätämä akab, juba kebe piäl, juba one järvele kebe `piale tõmmanud; rasval on kett `ümmer, tämä üks naha kebe one Kod
Vrd hebe, keben, kebre, kebu2, kibe2
kebe2 n, g kebe kärme, käbe si̬i̬ o `äste kebe `jalgeg, lääp ruttu. kebe `kõńme; tõine o kebep, tõine tuimep Krk
kibe1 kibe g -da R(g -jä Kuu, - Lüg Vai) L(kebe Mar, kjõbõ Khn) K(-dä KJn) I(-dä Kod); kipe Saa g kibe|da (-) Rid/ke-/ Vig Mih Puh Võn/-õ/; kjõpõ pl kjõpõdad Khn; kippe g kibeda TLä; n, g kibe Vai Sa Hi/ke- Käi/ Trv Pst; pl kibed Lih; komp kibem Kõp; n, g kipe Muh Mar/ke-/ Krk Hel Puh Ote, pl kippe Hls; n, g kipõ San V(g kibõhõ Vas; p kibõhõt Kan, kibõh[h]õt Se, kibõ˛õt Urv Krl; transl kipõss, kibõhõss Vas, kibõhõst Se); kippe pl kipped Vai
1. a mõru, mõrkjas, viha Kes kibejä `kannatab, sie magusa mekkib Kuu; lähen tuon seda kibeda vett (viina) VNg; pippar tieb suu vihast ja kibedäst Lüg; liha vöttand kibe mau `juure; `andas `moole ka `viina, nii irm kibe oli Khk; Nee va punased `tuhli riud on kibed Pöi; `õiskapuul oo punased kiped marjad peal Muh; võil oo kebe mekk, oo kebeda `võitu; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kui sa kibedad (tubakat) tõmbad, siis on sul keel koa kibe et Trm; koirohol on kibe maik, `kangess vihad Kod; lehelist katsud keelega tilga, tunned kuhe et kibe, kui ta lahja on, ei ole kibe Pal; teinekord apu piim on kibedast läind Lai; kibe ja mõru ku tubak Trv; kardule om kippe, kavva vällän om, siss läävä kipes Hls; paĺlu `su̬u̬la pant, nõnda kipe, ei või suhu võtta Krk; ma‿i taha toda kibedat `rohtu Nõo; kupatedu kapst es ole konagi kipe vai mõrru Ote; Taa leib om `õkva˽mõru kipõ, `hapnamist om paĺlu saanuʔ Urv; küll oĺl kipõ, suu pańd `õkva `hõ̭õ̭hkama Plv; Kipõ nigu kesvä vesi (mõni süük vai ruug) Räp; ku `liikvat võtat `suuhtõ, tege suu kibõhõst Se; suud kibedaks tegema (veidi) viina võtma, maitsema läks `körtsi `jälle suud kibeks tegema Khk; Säh, veta pudel, tee suu kibeks ka Kaa; tee koa suu kibedaks, võta koa meie `viina Juu; annab `viina, `ütleb, võta tee suu kibedäss Kod
2. a a. (teravalt) valus; hell, tundlik; kipitav vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast Lüg; Kibe kui `kirbu `ammustus Jõh; Ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas IisR; `puusad on kipped (haiged) Vai; sai kibed sääred Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks; `andas tulise kibe laksu `moole; sihest kibe `aige, siruta sa‿ p ennast `vöigid mette Khk; Sugulane äi aidate naiseks vötta, sugulasel `olla [suguühe] kibe Pöi; nöges körvedab ka, on kebe Käi; omiko poolt tuul oo kuri ja kibe Kul; `narblane kuseb jala `peale, aga ermus kipe on Mih; Karedad matsalk̀ad õeruvad naha kibedaks Jür; küĺm `kiskus silmad üsna kibedast VJg; küĺm võt́is näo kibedäss KJn; jala sääre nõnda kibesse võttan Trv; [vähkidest] ei `saaki kõttu täüs süvvä, enne lääve moka kipes pähän Hls; kurk oo õige kibe ja valuss miul; kipess võt́s periss jala alt, `liiva `mü̬ü̬dä `kõndin Krk; kabja olliva kibedass jäänu kruusa ti̬i̬ pääl Nõo; kipõ nakass (saunas oli kuum) Plv; nahk kibitses säläh, om kipõ sääne Se; perset ~ taguotsa kibedaks tegema ~ lööma peksma kui sa‿p kuule muidu, tee su `perse kibeks Khk; ot, ma tien sulle taguotsa kibedast VJg; lüün su `perse kibedäss KJn b. valu tekitav `kartavad kibedi `kärbäsi; midä kibedämb vits, sedä `kallimb laps Lüg; kui on ägedad `ilmad, siis on `einäd kibedäd Vai; Kadaka viht on kibe Mus; poiss pole veel kibesid `vitsu saand Kaa; püme kärmes, veel kibemad kut arilik kärmes on Pha; kiuspuu - - kibe puu, valus puu (okastega) Vll; Kärmpsed akkavad juba kibeks minema Pöi; verekihvtitus on väga kibe `aigus, väga suured valud Juu; minä võt́in kibedä vitsa õhvale, tämä ei lahe `lüpsä Kod; Ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõ˛iidõ `vitsuga lahu su `perse kuumass, ku sa˽sõ̭nna ei˽kuulõʔ Urv; midä kibõ˛õp vits, sedä `armsap lat́s Krl; vits kipõ, lat́s nopõ Har; ku kipõ vits, siss um makuss lat́s Plv; tuuraluu oĺl innõ kusõl - - tuuraluu `oĺle `väega˽kipõ luu Räp || fig Suu ees libe, seljataga kibe (teeskleja, kahekeelne inimene) Emm c. (silmade või nina) limanahku ärritav `kanget `kimburit ajas toa täis, sie on kibe suits Jõe; küll tänä ajab kibeda `suitsu VNg; Sie ving tieb silmäd kjõbõdaks Khn; nõnda kipet `vingu olli tuba täis Hls; sann om kipe (vingune), lätt `silmi Ote; timä küt́t kibõhõpa sanna ku tõõsõʔ Vas d. fig valulik; rahulolematu, vingus Kibejä `näügä `nindagu `amba valu `kannatav inimene Kuu; Kulistab pudeli tääve viina ää, ei tee kibedad nägugi Han; tegi kibeda näo Tõs; Ise mies kua, aga `viina võttõs tieb kjõbõdad njagu Khn; olet `seatse kibe `näoge Trv || päeväge ei saa `äste `vaate, `tõmbat kipess (hrl `kipra) näo Krk e. Nii paha pueg tieb küll isal emal `miele kibedast IisR; Vaene inime nuttis kibedid pisarid PJg; Mi̬i̬l um kipõ, et `vihma satass ja˽rehekese˽ `pesmädäʔ Rõu
3. a raske, vaevaline, vilets aad on kibedad old, mõni `räägib, et tuleb viel kibedamb aeg Hlj; tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi Lüg; `Kõikse kibedamb aeg oli sie, kui pidin `üksi `kohta pidama IisR; meie pole koa kibedamad elu näind, oleme naapaelu noored Mih; lääb kibeda elu `otsa Ris; aga `keisri valitsuse aeg oli kibe elada HMd; `ennemuiste oli ju se asi väga kibe, ega põld jo `kõiki `aśsa `saada Juu; Nuorepõline elu oli väga kibe JJn; [puu]`riistade pesemine [oli] `jälle üks kibe tü̬ü̬ Äks; küll om kibedit `päivi siin ilman nättu Nõo
4. a, s kiire, pakiline, hädaline; rutt, kiirus`olgo kui kibe tüö `aiga, kodo `tüöle ei tule Vai; `paergus on kibe eina aeg, pole `aega muud teha, veel kibem tuleb ösumise aeg Khk; Asi läheb kibeks, pää (päike) vajub juba üsna madalase, paneme `auru `juure Kaa; kibe `lahti, viis inimest tuli töhe, kaks [jäi] `puudu Pha; `sõuke kipe `lõikus `olli et Muh; iga ühül oma kibe Tõs; kuule mool oo naa kibe töö, et kõik sõrme otsad o tööd täis; `kõikil oo kibe, ega põle `aega `rääkida koa mette Aud; `lauba akkab kibe kardula tegimene Vän; kui nii kibe ei ole siis ta `pääva kodu ei tule Ris; see on kibe käimine, kui kuus `versta `tuńdis Kos; ja mis sa siis [pilli] mäŋ́ŋid, kui sul igapäävane kibe tüö on KuuK; Need käisid siis kibeda töe aal väĺlas töel Amb; küll mul täna oli kibe (palju tööd) Trm; sul õli kibegi asi, tuled nõnna ilja `ü̬ü̬si; õege kibe käsk, õlgu kõhe täedetud Kod; einä aig om kige kipebe päevä Krk; sel kõ̭ige kibedambal ajal - - läits minijäss Leeningraat̀i `ku̬u̬li Nõo; peremi̬i̬s - - võt́t maad suuvve (suhu), kui muld `oĺli makus, `tuĺli kipe põllutegemine Kam; Meil lätt alasi ta asi nii kipõss, et tulõ iks `persega ussõ`mulku `ot́siʔ Urv; Tuli usin palamõ, vesi välle viirmä, raha kipõ kadumõ Krl; täl `väega kipõ asi, läpe ei kohege Räp; kipõ (äkiline) tõbi, ruttu mano tuĺl Se
5. a a. väle, virk; tragi kibe obu vädama; köŕb oli nii kibe minema Ans; Meite noor vöik täkk oo seike kibe loom Kaa; kaua selle kibe obusega selle tee käib Vll; Kibe mees oli leki katust `lööma Pöi; küll oĺli temä kibe, joose, nii et jalad ei putu maha Vil; Kusta om virk ja kipõ mi̬i̬ss, `poiskõsõh oĺl ta vi̬i̬l kipõmb Plv; Tu̬u̬ om kipõ tü̬ü̬d tegemä Vas; Sä olõt noorõmb, sul kipõmb jalg; Kipõ ku tulõsäde (virk inimene) Räp; täl om kipõ käsi (virk tööle); hobõnõ om kipõ, mineḱ ka om hää; [virk inimene] om kipõ `tüühü vai minemä kohe; vana mi̬i̬śs om ka õigõ kipõ vi̬i̬l Se b. peru see obone on nii kibe, kihutab saba Juu; kibe obune on see mis ingub, kui vihane on HJn; c. tige(davõitu) Ärä tämä (hobuse) taha mene, ta on natuke kibe; Kibedi ovustega on `tõiste ovuste vahel `kõige `ullemb Jõh; tige, sańt inimene, selle `kohta `öötakse ka kibe inimene Kul
6. a vähese rohuga, paljaks söödud karjasmaa nii kibe, üsna punab kõik Mär; kui karjasmaa kibe oli, sai `õhta saare `lehti murda `loomadele Kse; loomad on nii kibeda moa peal; obone koa karjasmal teese koha on nii kibedaks söönd, teese koha peal põle `käintki Juu
7. a läbilõikav, kile, kime `lapsed `kiljuvad, `tieväd kibedä äält; `tütrikud `laulavad kibeda `ääledega;`tiiskant on kibe ääl Lüg; suitsu pääsuke, need `kiirguvad kibeda äältega; meni on nii `peenise kibe äälega Khk
8. (intensiivsussõnana) a. (väga) suur, tugev, kange Kibe valu näris `terve üö IisR; kibe nou on `sinnä `menna Vai; kibe kuse äda Jäm; kui oomiku vara koidu sihes kibe külmaga `oue `minna, siis aja `teibad `paukuvad pops ning pops Khk; nii tuline kipe soolvesi `tehti `peale, nii `kange et Muh; nii kebe valu mau sees Phl; küll ta tuli kibeda iiluga Kse; mul on kibe rutt; küll oli kibe uni Ris; täna kaanis kibe küĺm tuul Kei; temal old nii kibe jänu ja joond `küĺma vett; pärast süńnitust käevad kibedad valud Juu; noh ikka kui tuli `lõuna aeg, siis oli [sõnnikuveo ajal] kibe `kastmene nõnnat et Pee; kipe küĺm, kes näppe `küĺge aap Kam; mul um sõrmõhn kipõ halu Rõu; oĺl õigõ hää kipõ külm Vas; kipõ ḱulm, kärre ḱulm Se b. väga, liiga; üpris, erakordselt Oli monel mihel parajasti just kodu midägi kibekiiret tüöd Kuu; [jäi] `tiitsal töö ajal kohe kibe `aigeks Ans; taar on üsna kibe apu; kalad on nii kibeks soolaseks sugend; kahjaga sai [värvitava asja] kibeks mustaks; nii kibe vahe vigat; kibe `valge rätik `ümber pεε Khk; Öun on nii kibe apu, et ajab ösna suu `lahti Pöi; nii kipe suur sõnniku ais `olli Muh; Kibe-kiiret jätkub veel mihklipäni Han; Eks `veimeid `tehtud siis `talgudega kui mehele minemisega kibe kiire kääs oli Kei; pohlad ehk pihlike maŕjad one kibedäd apud Kod; meil om kipe soolatse räime Hls; äste kibe punane rõevass, vai lang Ran; suṕp om nii kippe soolane, et ei saa `süvvä mitte Nõo; Leib om `õkva˽kipõ hapu, vesi tulõ `suuhvõ ku t́salgutat Urv || üsna kibe-kisla soolane, kala ehk liha Jäm; loomad kibes-`keebas jooma `nälgas Pöi
9. s viin Et `viiä `sinne Poruva joesuhu moned `kümmed `pöntüd va kibejä Kuu; Võttame va kibeda ka ikke, tieb `miele paremast IisR; joob seda kibed paigulist, selle pärast on nii `vaene Khk; on sul kibed ka majas? Rei; tä käib selle va kepega `paĺlo `ümber (joob liiga palju) Mar; meki koa siis meie kibedad; mut ku aab kibedat taga järjest, sellega ta elab Juu; anna mulle va kibedad VJg; käisin täna ja võtin koa seda va kibedad Trm; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer Krk; Et vaśt `kuigi mõ̭nõ suutävve taad vanna kibõ˛õt sai `kośtki tälle (sepale) tuvva vaih Urv; mehe˽`tahtva jo taad vanna kipõt `väega Plv || (sipelghappest) raudikõsõʔ - - `laskva kipõd, nakass iho õ̭hkama kui Kan
10. s hoop; valu Varesselle valu, `kirbule kibeda, `musta`linnule muud tõbe – `lapse sõrm `terve Jõh; annan vetsaga mõne kepe sole Mar; mesilane, erilane, `lenda libeda-`liksi, tuo sa metta uava `võida, kibedad ära ajada (elitingisõnad) Koe; `taŕvis sulle kibedad naha peale `anda VJg; kibedat saama, tegema 1. haiget saama või tegema kui `lapsed vahest kuhugi kibejä said, siis puhuti `sinne `haige koha `pääle ja `lueti sanu; Mes sa tied `toisele `lapsele alade kibejä `mängies Kuu; Eks `tohter tegi küll kibeda, kui `jalga `uuris IisR; älä `piigista `ninda kovast, tied `miule kipped; tämä `toukas `minnu `maahha, mie sain kipped Vai || fig tämä juttu ei tie `miule kipped Vai 2. vaevama, piinama eks `laagris ja liini tüödes seal oli väga se `toitlus sie tegi kibedad Kad
kibe2 kibe g -me R Jäm Krj Vll spor L K I, TLä(-na Nõo); kibe|mes g -me Mar; n, g kibe Jäm Khk Kaa Tõs(g -ne); g kibena Koe
1. kerge hõljuv osake, kübe `Huome `huomiguks onigi lumi maas, kibemed `aeva juo tulevad Kuu; `Tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma IisR; lumi sada, `piened kibemed ikke tulevad ka Vai; jaho kibemes Mar; pisikesed prügi kibemed oo piima sees Mär; `suetud linal ka peenike luu kibe sees Vig; Kuju liiv on purujas - - iga kibe on isi `paikas nägu puru teraksed Hää; toas tõusevad tolmu kibemed ülesse kui päike `sisse paistab Juu; `estest akkasid tulema ikke üksikud [lume] kibemed; kueva kibemed (esimesed peenikesed vihmapiisad) Kad; vihmakibemed sajavad VJg; tuha kibemed; süekibemed lennavad Trm; sügise kibemes lumi ei jää maha - - aga lai lumi jääb maha Lai
2. a. väike osa, tükk, raas pole mitte kibent änam majas Jäm; rahad läksid nullis ja muud `ühti, siis ei `antud kibetki [pangast] raha Vig; põle kibetki `leiba Tor; ei and `ühte kibetki `mulle JMd; `ańdis kibena mekkida Koe; tu̬u̬ emä `olli siss `kõńnu nonde lastega mitu `päivä, ja mitte kibet suhu susata‿s ole Puh Vrd kiba4, kibu, kide2 b. (mitte) sugugi, põrmugi sa ei taha mitte kibet kedagi teha Trm
3. muid tähendusi a. õhuke nahk, kest õdra teral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm b. peenike, kübemeline nii kibe tolm kõhe Iis
Vrd kebe1, kibeke, kiben, kihu3
kiibe kiibe õhuke kord, kirme Lahja piimaga lehmal põle midagi ku̬u̬rt, muidu natuke kiibet piima pääl Hää
kirbe kirbe pirtsakas; maias eĺläi om kui vana kirbe, ei laseʔ `nüssäʔ; `aelõss kui kirbe, ei lääʔ `kohke määrne hain täl `kõrda Räp
klõbe liivane, viljatu maa vana liiva klõbe Plv
kobe1 kobe IisR Vai Rei VMr Sim Trm Ran/-õ/ San, g -da VNg JMd JJn Koe VJg Iis Kod VlPõ Nõo; n, g kobeve Saa Hls Krk Hel/n kope/; kopõ Krl kohev `leivad on kobedad VNg; kobe muld, `kerge muld, `sonnikuga `ästi `käärima `pandud Vai; enne `külbmist kündass ta ülesse, tehasse kobedass ja visatass seeme `peale Mih; Muda on abajas, see on siuke kobe lobi, pole sopp ühti Tor; Sardeinade vahel on keik must muld, see on kobeve, mis säl `audub nende all Saa; rasva sies läheb [taigen] kobedaks, tõuseb kohevile JJn; kobedad kuagid Iis; mütä mulla uńnikid, kus kobe muld, siäl on neid `rohkem KJn; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedad Vil; Kuĺu aab sule kobeves, vihane Hls; leib om ää kope saanu Hel; selle kobõda mulla alt võib turvast saia Ran; sai om kopõ Krl
kobe2 kobe Jäm, g -da VNg Lüg IisR Mar Mär Aud Ris Kei Rap Juu HJn JJn VMr, g -ja Kuu; n, g kobe Hi(u g -da Rei) tubli, korralik, kopsakas `Viina`laevad `seisusid igä `Hiiumaa taga ja oli `tarvis vähä kobejambi `paati kui nie `miŋŋegä `siie saat `Suome vahet `käüdi Kuu; Sie on viel `kaunis kobe eit, `süedab `luomad ja kõik IisR; Tegi uue levaküna äga see oleks vöind püsut kobem olla Emm; ei ta saa ka kobemaks Rei; tänabu `aasta oo üsna kobedad karduled Mär; ei tea kudas se üks nii ilus kobe teeste `ulkas on Juu; kas olin nii suur kui sie poiss siin, või olin natukse kobedam HJn; jäin päris [haigena] maha, nüid juba olen kobedam JJn || (jõukusest) `meie `liiga `vaesed ei ole old nii, `meie ikke olime vähäkese kobedamad VNg; vana peremes ei jõund `osta, me olime natuke kobedamad, siis `ostsime [talukoha] Rap
kombe1 `kombe Jõh Vai(`kompe) Kaa Emm VJg Trm Kod kombesse ei miä‿n tamaga `kombe saa (ei saa läbi) Vai; Said omaga kombe (tulid toime) Emm; Katsu siis sie asi `omsest `kombe ajada Trm; millal suab tü̬ü̬ `kombe; kõhmib ja ehib, `kombe ei sua (riietumisest) Kod
kombe2 ohtu minä õlin puhas lapse `kombe ~ lapselik, ku isä ärä suri Kod
kombe3 kombe Plv; kumbõ Krl lstk kompu kas kumbõd tahad Krl; jõulukombe `läükäss Plv
-koobe Ls keebe-koobe
korbe1 korbe Tõs; korbe, `korbe g `korpe Rõn kõva koorik; konarus, kühm sulab ja siis `jälle külmetab, siis korbe pial [teel] Tõs; kui om küĺmänu, siss -- ei saa `paĺla jalaga `kõndi, `korpe om maan; ku olet nii ärä `säetu et `konnegi `korbet all ei ole, siss [ihu] ei valuta raasike `aiga Rõn Vrd korp1
korbe2 n, g `korbe mittetihe `korbe lehaga loom Aud Vrd korbes, korp2
krabe krabe Lih Var Juu Tür Har, g -da Vai(g krabe) Mär Tõs Jür Kod Lai TLä(krape Nõo), g -ja Kuu; krabõ, -e Har; n, g krapõ Urv Har Rõu Vas
1. kõbus, tragi, kräbe tä oo alles krabe eit, aab juttu ja teeb tööd Tõs; poiśs one kärme ja krabe Kod; kel oli kõige krabedam obune, see käis voori ees Lai; tõene om välgäss ja krabe, tõene om - - tosserduss Ran; `ta‿lli serände `väike meheke, aga `äste tragi ja krabe Nõo; Krapõ `tütruk, käe˽käävä˽ruttu ja ruttu Urv
2. käre, kuri sedä `öellä krabedast, kedä vihastu Vai; siihn oĺl üt́s miiśs, tu oĺl väega krabe popsõlõ; mi `pernaanõ om õks mõ̭nikõrd õigõ krapõ kah Har
3. krõbe täna on krabe küĺm, täis küĺm on Mär; `täämbä om õigõ krabõ külm, haara vai sõrmõ `suuhvõ Har || sõda oĺl õ̭ks krapõ (äge) suurõtükü˽lasiʔ Rõu
4. habras; kare, kore `niisukaised krabed(ad) puud olid, `mursin `kääga `katki ja toin kodo Vai; ta (vikatitera) on krabe, tera purub eest ära Khk; tarnaenal om peenikse krabeda nupu, mes `rõiva `küĺge jäävä; kui lumi om veedike sulanu ja siss jälle küĺmetäb, siss võtab lume krabedass Ran
krebe n, g krebepl krebemed Kod; pl krebesseʔ Lei õhuke kord, kirme; väike tükike krebe on piimäle piäle tõmmanud ehk aĺlituse kõrd; aĺlituse krebe lü̬ü̬b piäle; ijä krebe juba vede piäl; eks karvakrebemed õlid naha piäl Kod; krebesseʔ (jääkillud) Lei Vrd kribe1
kribe1 kribe g -me R(-ma Lüg) LNg Tõs Mar(g kribe) Kei Kos JMd JJn Kad VJg Sim Lai Puh, krõ̭be Räp
1. raas, iva, tükike läks `nenda purust, et kribemed vaid `jäiväd järele; ei `andand `miule kribendki Vai; üks eina kribe sii maas; üks leiä (leiva) kribe jäänd koa siie laua `piale Mar; igaühel pisike kribe [maad] Kos; saab terake supi `sisse neid [porgandi] kribemeid JJn; küll oli `toitusi, aga `mulle ei `antud kribetki VJg; Mä ei olõ täämbä jumala krõ̭pe suuhtõ saanu Räp || säde tule kibe ehk tule kribe Kei || (lahjast, viletsast olendist) muedu olli tu̬u̬ `tüt́rik nigu kribe, `täitsä peenike ja `kõhnlik inime Nõo; ma kribesid es tu̬u̬ʔ, ma tõi iks äid `lehmi San Vrd kriiven, ribe2
2. veidi, natuke üks kribe `puudub, `muidu oleks ülitand (ulatanud) VNg; mett‿üks kribe ei olnd näha Mar; `Vankrel põld raua kribetki `ümmer Kei; põle `õhta [põrsale] kribetki `anda JJn
3. pl (lume)kübe, helves lume kribemed, `pissed lume `elbed Tõs; mõned kribemed tulevad [lund] JMd; sajab lume kribemeid VJg; kribemed, need on ivikene jääs, mis krõbisevad, kui vasta akent ehk vasta `seina sadavad Lai; `papre kribemid om maha `aetu; räti `narma, mes ärä vanuva, siss jäävä kribeme `järgi Puh || Piim juba kupal, nää vahukribemed tulevad Jür
4. kirme, õhuke kord jää kribemed juo vie pääl Lüg Vrd krebe, kribemes
kribe2 kribe g -da Lüg, -jä Kuu krõbe, kuiv Verk `vasta `päivä `seinäle `kuivama, siel ott `päivä`paiste sen sida `ninda `kuivaks ja kribejäks, et murenes kätte vahel `ierujess `vergust `lahti Kuu; kui `einad jo `kaunis kribedad akketi kokko `riisumaie Lüg
krobe krobe Vai JJn VMr Lai, g -da Lüg Var Tõs Kod Nõo Kam, -ja Kuu; robe g -da KJn
1. krobeline kuiv ja krobe [adru] Kuu; krobe koor Var; krobe lumi, kärnilene Tõs; piu on kohe kõva krobe JJn; siis krabiti sie rasva kord - - maha, muidu nahk jäi väga krobe [parkimisel] VMr; krobe nahk one korp; nu̬u̬r kaśk oo sile ja ilos, vana kaśk oo krobe Kod; vaest oli jää pialt krobe Lai; emälepp tu̬u̬ om jämedäp ja `läikvä `lehtega, krobeda `koorega Kam Vrd krobelik, krõbe
2. mahe `kullukesed on `nõnda krobeda `äälega, vähä `kuulub vaid Lüg
krõbe krõbe Lüg L K TLä, rõbe L VlPõ, g -da; n, g rõbe M(krõbe Trv, g -ve Hel), krõpe Kam San, krõpõ Võn Ote V; krobe g -da VNg, -ja Kuu
1. krõbiseva koorikuga; kõrbenud olid `ästi üä krobejad `küpsed kalad siel Kuu; sie liha on `praaditu `nõnda krõbedast; nied krõbedad `kuogid on pali parembad kui `pehmed `kuogid Lüg; voŕst oo rõbe, `kõrvend Mär; lebä kooruke oo nehuke kõba, see oo eä rõbe süia Vig; rõbe liha rõbiseb `amba all Saa; eks ta lähä krõbedaks koa, kui suurem jägu `rasva on `väĺla tuld Juu; leiva ääred on põlend, iad krõbedad Ann; leib `kuivab krõbedaks JMd; kuok läks krõbedast, põles ää VJg; liha on krõbedast läind Iis; leiva koorik on `kangest krõbe Lai; [leivatükk tulel] `lasti minnä mõlemald pu̬u̬ld pruunisse, krõbesse Trv; rõbe levä koorike `pehmel leväl Hls; kardul om `täempe rõbess küdsänu Krk; mia seräst krõbedat ei saa `süvvä, mul ei ole jo `ambit Nõo; Küdsä sa na˽voŕsti häste˽krõpõss, voŕsti nahk om sõ̭ss makuss ja hää, ku‿d́ä krõpõ om Urv Vrd krõps4
2. a. kuiv(anud), tahe; rabe rõbe raud Kse; merelamu oo na libe, `limpsus, aga kui ää `kuivab, siis oo na krõbe Var; lõppude lõpuks siis, kui [heinad] said jo nii krõbedaks et `süńdisid `küini panna Amb; linad on ead `triikida, ei ole krõbedad JJn; vili om nõnda väärt rõbess lännu, et akkap lagunem Krk; tu krõbe agan jäi `lambile Ran; [kuivaga] `tõmbava krõbedass [viisud] Kam; Ku˽kaara `häste krõppõs `kuivevaʔ `võetavaʔ `vällä `vi̬i̬d́e `veśke mano ja jaahatõtivaʔ sääl ärʔ Räp Vrd krõbetska, krõbi b. poolkõva, krõmpsuv mardidele `ańti kupa `ernid - - mitte üsna `pehmed, sis nad rõbedad PJg; rõbe luu oo `pehme krõmps Tor; sia kõru om ää, ku äste `pehmess keedetu om, sääl om krõbe luu Nõo c. kergelt külmunud Täna on küĺm maa peris rõbedas `võtnud Saa; külm `kärpis [kartuleid], võt́tis otsad krõbedaks JJn; kui ilm küĺmäss lätt, tõmbap vi̬i̬ ärä (kraavis), jääp iä `pääle krõbedass Kam
Vrd kribe2, krõbine
3. käre, karm (külmast) Täna on ikka küll käre krõbe ilm IisR; särka külm ja krõbe külm, täitsa talve ilm Trm; kui öökülm on, siis ommiku `ööldasse, et ia krõbe täna ommiku Lai; krõbe ilm, võtab ninast `kinni kohe Hel; es ole `õigede lume kah, `olli niisamade krõbe ja küĺm Nõo; nii ää krõpe küĺm Kam; Üüse oĺl õigõ krõpõ külm Vas Vrd krabe
4. kange (maitsest, toimest) serände veedike krõbedamb ta (kali) `olli iks kui taar Nõo; Kül oll tõõne krõpõ (jook) Võn; `väegä soolanõ um krõpõ Rõu; Krõpõ sann (kõva leil) Se
5. inimesesta. hakkaja, tragi; kõbus nihuke kraps ja krõbe inime, kohe lähäb ja teeb Juu; üsna krõbe vanake veel Trm; see inimen om `äste rõbe Hls; Tu vanaeit om viil õigõ krõpõ Võn b. kuri, käre Kuidas sa oma mehega akkama saad, ta kuulukse na krõbe su vastu olevat Mar; Selle peremehe juures õli krõbe kõrd nagu kroonus Trm; Ta om neile krõbe kül Nõo; ma sai krõpe naise San; taa oĺl iks hüä krõpõ mehe imä, olõ õs pehmeʔ Vas
6. krobeline männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene Aud; krõbe tee Koe; tee krõbedast tõmmand ennast, on konarline Lai
7. s kõvakrae, manisk linnapoiste sõna, krõbe `kaelas, ju see `lipsu peab tähendama Hag; pane krõbe `kaela Jür; krõbe kaelas, noh mani·ska Pee; krõbe kaelas VJg
kräbe kräbe g -da R(- Kuu) Hää spor K, Iis Kod Lai TLä; n, g kräpe Urv
1. kärmas, tragi, kõbus (hrl vanainimesest) Sie vanamies o viel `oite kräbe, ei sie viel avitettavaks küll jää Kuu; sie `naine on `nõnda kräbe ja `kärme oma tegemist tegemaie Lüg; On aga kräbe tüöd tegema, juttus ka Jõh; se on ni kräbe `reäkima, mis `kärmeste reägib Juu; oh, ta viel kräbe tüe `piale JMd; mehed `rohkem o kohmossed, naesed o kräbedämäd Kod; vana küll, aga veel kräbe eit Lai; `tiukre kuke om `kangede kräbedä Ran; Kräbe sõnan ja kräbe tü̬ü̬n ja teon Nõo; Taa `tütruk om neil hirmus kräpe egäle aśjalõ Urv || järsk, krõbe Ta om neil äste kräbeda `ütlemisega Nõo
2. kärisev, räme Kräbeda `äälega, kõhe nigu `piergu kisub Lüg; Nagu kõri `põhjast `kiskus seda äält, `niisike krägises ja kärises, `üäldi kräbe kõri Jõh; Kräbeda `äelega, `jusku oleks äel ära IisR
Vrd krabe, räbe
krübe krübe g -me kübe, helves mitte üks krübe mul ei ole; arvad lume krübemed tulevad Juu Vrd kribe
kube kube g -me R(g -mme Lüg) spor, u Sa, L(-mes Mar, g -ne Tõs) K(-mes Ris) I T(-m TLä); n, g kube S Var Tõs Aud, kubõ Khn, kupe Muh Mar Kul Kse PJg; kupe g kuppe spor L, HaLo VlPõ; pl kuppe M, kuppõʔ Har, kuvvõʔ Krl; kubõmõʔ VId(-hõʔ Vas Se)
1. kehaosa a. reite ja kõhu vahekoht inimesel Eks `miestel olite ikke pikka `säärega `saapad, kubemeni Jõe; Kubemmes on rahud Lüg; `läksin vede kubemest `saate Vai; püksid lottis, püksid kubete pεεl (rebadel); kubese kasus sedine suur kähm Jäm; mis sa mind kupest kõtistad, naba alt mind näpistad rhvl Muh; kube sooned on kõik `kanges `tõmman Var; kubenest paestetan Tõs; ette suur valu kubõs Khn; kubede `sisse lõi ää `seuksed suured munad Aud; ku lapse kupped `audund ollid, sis puistati koipuru vahele Vän; kuppes karvad ja seal on mokad Kei; `siia `alla kubemete `peale lõi nihukse valu oo Juu; eks kõhunahk ole koa jo siin kubemes Kad; kubeme rahud `aavad üles kui liiast käia Trm; ema `käśkis kubemest ka ära `pesta Lai; poisi `ütlev tüdrukide `kohta pikä kupetege tüdruk Hls; kuvvõtõ seen om mul valu Krl; suuŕ paisõʔ `õkva kubõtõ kottal Har; ta om õks `liiga `nõstunuʔ, selle omma kubõtõ soonõʔ `paistõdu nigu kablaʔ Har; kaala pääle ja kubõhide manu Vas; kubemes(se) (käima ~ tulema ~ tõstma) kubemesongast Ku kovast `tostad, tulevad jo `suoled kohe kubemesse Kuu; sooled käivad kubesse Jäm; mihed lasid sooled kubeme Khk; `Tõstis oma sooled kubese Pöi; sooled käivad läbi, käivad kubes Käi; soolikad köivad kubene Tõs; soolikad akavad kupetes `köima PJg; sooled käevad kubemesse Kei; Suolikad `vauvad kubemesse, siis on song Jür; suoled käevad kubemes JMd; soolikad käeväd kuppesse KJn; soolikse käivä kuppise Trv; sooliku nakava kubemede `käimä Ran; kui sooliku om kubemede tulluva, siss aap kõik ette `puńveli Nõo b. (taga)jalge ja kõhu vahekoht loomal kubemete `kohtil oli `pehme `villa (lambal); pikka kubemega obusel on tühimus pikka, sie on vedel obune VNg; kubemed on taga küle pääl, `tühjad koad, tagumaìsi `jalgu `juures Vai; `musta pugu lehm, must lehm, `valged kubed Jäm; kui kube sooned ning rahud paisutand on, siis on kube iirud Khk; täkul oo `olter kubes ja määral nisad Jaa; lehm aas pea kupese ja imes ise ennast Muh; kupped oo obosel seäl `jalge vahel, esimesed kupped ja tagomesed kupped Vig; pugal lehm oo kel kõhu alt oo sedasi `valge, kuppist `valge Mih; [hobune] kubest läeb kõige enne `vahtu Tõs; obusel oo neli kupet Tor; vars (varss) pist pää kuppess; pikä kuppege [mära] om parepe ärä `jääme, ku täku om käinu Krk; lühikse kubetige obene Hel; obõsõl om kuvvõtõ kotalt `aigõ Krl; hobõsõl aja kubõtõ pääle ja `kaala kaʔ hiireʔ, aʔ lehmäl ummaʔ õnnõ kubõtõ hiireʔ Rõu; hobõnõ kubõhtõ mant är ragonuʔ Plv; anna täĺle roosaga kubõhit pit́eh Se
Vrd kohtsõ, kubet
2. a. sopp, nurk, äär Tubaka koti kubest Mus; seal nuka peal `enne kui suur sild tuleb, maja seal kubeme sees (teekäärus) Kse || kuppe põld äärepealne, äärmine põllulapike Krk b. laevatrümm `tünnid all kubes; `laiva allpuol kubes on juo vett (laevaruumi allatuult küljes); `tuulega `peksa pääl puol kubes `lahti `kauba (laevaruumi vastutuult küljes) VNg c. juusteta oimukoht Kahel puol `õtsa ies on `juuste kube Lüg
kõbe1 kõbe Kir JJn Äks Pil Hel, g -da Tõs Vän Kad Kod KJn Nõo; n, g kõbe Saa, kõpe Hel, kõpõ Urv Har
1. kõbus, tragi mool oli kõbe eit Kir; kõvad ja kõbedad elavad üle saea `aasta Vän; kõbe obune JJn; oh, sie viel nõnna kõbe eit et las aga `käia Kad; ta oli kõbe mut́ikene, aga nää talvel jäi `aigeks Äks; si‿m vi̬i̬l äste kõbe vanainimene, laseb nigu voḱk jälle Nõo; kõpõ eit Urv || kõbe ääl viel `üeksa`kümme `aastasel JJn
2. kõva ommoko puale one lumi kõbedam, kõvem, lumi krõbiseb Kod; maa `olli joba õge kõbe (külmanud) Nõo
Vrd kobe2, kõbu2, käbe
kõbe2 kõbe Aud, p kõpet Kod; ppl kõbemit Ran väike osa, raas; kübe vähäkene kõpet (lund) o sadanud; viimäne kõbe pidi `väĺjä tulema, kuadiga pidi `väĺjä `tampma [viljapeadest] Kod; `korja noid ormussit, vai puukõbemit Ran || kõbe oo piima peal `seoke õhuke aĺlituse kord; `öetse õhukese aśja `kohta ka, et õhuke kui kõbe Aud Vrd kõõbe
kõrbe- `kõrbe- Lüg Pöi VJg Nõo, `korbe- Kuu VNg kõrbenud, kõrbemis- Ega `mustaks `tohtind `lassa [ubadel] `mennä, siis kohv jäi `korbe mekki Kuu; `korbe `putru VNg; `villase `kõrbe ais Lüg; `Kõrbeais oli juba `lahti, mine ruttu Pöi; supp on `kõrbe magu VJg; puder om paapõhjan palama `lännu, nüid aab `irmsat `kõrbe `aisu Nõo Vrd kõrb4, kõrbu-, kõrve-
kõõbe kõõbe Muh Tõs, g `kõõpe Han Var Nõo; kõõbõʔ g `kõ̭õ̭põ Har
1. kaapimise saadus, kaabe ma˽kõõbidsi `õuna, pańni henele `suuhhõ kõõbõt; toomõ kõõbõt `pańti pääle, konh `haigõ kotuss oĺl; me taha ka paa kõõbõt Har
2. õhuke kord, kiht Siit saa `eina kedagi, nagu kõõbe pial, `kaari põlegi Han; `piske lume kõõbe o muas, ei sellega või rege taha `panda `ühti; piim oo alva maeguga, kui koore kõõbe piäl Var || laha nagu kõõbe Muh
Vrd kõbe2
käbe käbe Vän Trm Pst, g käbe Sa Juu, -da IisR Tõs Tor Hää Saa Ris Kos, -Lüg Mar Khn Kod Ran Nõo, -Kuu; n käpe Se Lei/ḱ-/, g käpe San Kan Urv Krl Vas, käbe(h) Lut
1. tragi, kõbus; kärmas, nobe Käbejäd kääd ja läbi`saaja iseloom Kuu; käbedäd inimesed mõlemad Lüg; Ta oli pisine käbe inimene Jäm; se üks `kange käbe inimene Mar; oli `õige käbe tööd tegema Tõs; alles käbe eit, käib iga päe `karjes Vän; vanad naesed on käbedad, käevad `mööda tied, suka`vardad `lendavad näppude vahel Kos; si̬i̬ one inimese `kiitus et tä käbe one Kod; esi ollu tiĺluke, aga käbe `olli `ju̬u̬skme ja tei tublisti tü̬ü̬d Pst; käbe inime, küll täl tü̬ü̬ käib käen Nõo; latsõ omma˽põra˽käpe˽ja katõkõ·istõ `laskvaʔ San; Ta‿m käpe ja kärmäss inemine, tü̬ü̬ pääle˽ja jutu pääleʔ Urv; Käpeʔ jalaʔ Vas; ku ma oĺli nuuŕ, oĺliʔ käbehäʔ käeʔ, nobõhaʔ jalaʔ Lut || käre üits ommuku `olli nii käbe küĺm Nõo; sääne käpe külmäkäne, `võt́ja, mano võtt Se Vrd kebe2, kõbe1
2. kena, korralik, nägus käbed kiŋŋad; pätid püsut käbemad kut vatugad Khk; Kõik see [sõiduvankri] puu väŕk oli pisike käbe Pöi; `jalga panin sukad siledäd, `otsa panin keńgäd käbedäd rhvl Khn; sääne käpe, illośs inemine Se; käpe palõʔ, sääne illoss nägo Lut
3. peenike; väike `tömbab suu käbeks Khk; Üks reha on nii käbe, seike veib `kergesti katti `minna; Saapad oo püsut justkut käbest kääst (väiksed, kitsavõitu) tunda Kaa
Vrd kabe1
kübe kübe Kuu Pöi KJn Vil, g -me Jõh Jäm LNg Tor Saa JMd Koe Trm Plt Trv, -ne Muh Tõs Hls; kübe|mes g -me Kse; kübe|n Vil, g -ne Rei Saa KJn M(- Hls), -na Rei Kõp Trv Ran väike osake, raas(uke), ebe Ei saa kübet `küllä `otsast ega `raasu rikka kääst Kuu; [kui] `Pliita ei `tõmma, siis `viskab tuppa ka kübemid, tuha kübemid Jõh; Vanasti olid kõik puu rattad - - seal polnd mitte raua kübet Pöi; möni pisigeine küben on sääl mulla sees (kartulitest) Rei; lund akkab tulema, juba kübened köivad Tõs; Maarjajääga seiskis värv parem pääl, mitte üks küben es tule ära; `suhkru kübenite seast korjasin leva raasuksed `väĺla Saa; ma suand kübetki JMd; selle kübena peräst ei massa minekitki Trv; Tali akab ennäst miilde tuletama, sadab peeniksid kübenid Pst; sü̬ü̬ vai üitsainuke küben päävän Hls; `lõika miul üits küben; ta riiś mul viimätse ku kübene käest Krk; [peni] om periss `aige, mitte üits küben `leibä ta enämb suu `sissi ei võta Hel || fig raasuke, ivake Mool kübe ju on, aga ära anda pole midagid Jäm; ei tea mitte kübetki Tor; virutse `veele tuĺli küben seebi `vahtu `pääle Saa; ei tee mitte kübet kedagi Trm; küben suurem õis ja riśtikeina lehed; ei saand kübet ärä `tehtud KJn; Võib ju `olla, et sel asjal kübe [tõe]`põhja ka all `oĺli Vil; Avite miut küben; tule raasikses, kübenes miu poole; mitti üits küben ei näe Hls; `ü̬ü̬se suigati raasik, küben `aiga Krk || kübend `ot́sma ehal käimaVil Vrd kibe2, krübe
küibe, küibes `küibe, `küibes palmikus(se) `tõmma `kindad `küibe (teine teisele pahempidi ümber); sukad oo `küibes (teine teisel pahempidi ümber); pane lõngad `küibe; lõngaviht oo `küibes Mih

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur