[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

kambas1 kambas g `kampa lumekamakas Ovone ei saa `juossa, `kampad `korjovad `jalgude `alla IisR Vrd kamp2
kambas2 kambas g `kampa Rei jalg `Pistis siit `leikama, nenda et `kampad `vilkusid Rei Vrd kamp3
karbas1 `karbas Kuu, `karpas g -e Jõe kormoran `karpasid `leidub `arva. `karpasel on kover saba, moni sulg üles`puole. `karpasel on pikk `pienike nokk nagu `kosklil Jõe
karbas2 `karbas g `karpa puukoore krobeline väliskiht, koorelibled Kits pidi `männibu `karpaid `äśti `tahtma IisR Vrd karbal2, karbe(s)
karbas3 karbas g -e männikoorest laev Karbas aa laste mängu asi. Vahel üüta vana ja vεhegest laeva ka karbaseks, kui sene omanikku taheda vihaseks teha Emm
kelbas kelbas g `kelpa Mus Muh Mär Vig(-ä) spor K, Iis Trm Võn, g kelbase Mär Ris; `kelbas g `kelpa Hlj VNg; kelb|as, -äs g `kel|ba, -bä Vig, kelv|as, -äs g `kelv|a, Vig
1. kelp, (kaldne) otsakatus katusse kelbas oo koa katus Muh; vanema maeadel katusse viil on kelbas; ehitavad katuse kelbast Ris; katuksel on kelbas viiliti VMr; katukse arja juures on kelbas VJg; kelbas on otsa katus, õle katus oli `kelpaga. `kelpaid mõeal ei `ööldud Sim; puale `kelpaga, täie `kelpaga katus Iis
2. a.  külg- ja otsakatuse murdekoht tuul `lõhkund katuse `kelpa ää, kelbas joosseb `vastu katuse `arja; maeal on neli kelbast Nis; kelbas, sie on katukse otsa jäär, katus `kelpa pialt `pailas VMr; katus on `kelpa pialt `kat́ki VJg; se on pikk paĺk, sest saab `kelpa sarikas Lai b.  otsakatuse ääresarikas kui katukse ots on puol `viltu, sis `nurkmine sarikas on kelbas Rak c.  sarikatitsAnn
3. a. kallas, nõlv raabi kelbas oo, egä põllul kelbäst põle; jõel oo kallas, raabil oo kelbas; raavi `kelva sees oli mets mesilase pesa; raabi `kelba peäl oli na ilos rohi; üks jõe kelbäs seäl `katkes (vajus sisse); kui linad said ligund, siss tõmmati `tervelt `kelbäle; `kelbud põle `rääkigi; `põudjad oo raavi kelvastel; kõsu jäi järele nagu mädänd raavi `kelvä `sisse `kaevis Vig; aua kelbas ikka `ööldakse küll Nis; kelbas, sedasi libamesi mää rinnaku all; lähme `kelpa `piale `niitma Tür b.  kehv, vilets (viljelus)maa on ka üks välja `kelbas VNg; põllul suured `kelpad sees, tühi koht, ei kanna `villa, põllu kelbas Nis
kibas1 kibas g -i Kuu Emm Rei nootkond, paatkond; selts, kamp Oli kibas kuoss, `mendi kohe `jääle; Kui `nuoda kibasi `ulgast `seinämihi `määräti, siis ige `ulgu`seinäle `nuored tugevamad Kuu; Ma juhtusi ka sinna kibasi Käi
kibas2 summas mehed on köik ühes kibas Rei
kiba|s, kiba|(s)se1 kiba|s Jõe Kuu Muh spor L/kjõbas Khn/, Ha Amb JMd Koe Plt Pil, -sse spor , Juu HJn JõeK JMd Koe VMr Lai Plt Pil KJn, -se Muh Saa adv < kiba1 kui niied es tõstata üles `lõngu εnam, siis lõŋŋad oo kibas; lõng `olli kibase jään, pannasse uiest niie silmast läbi; kui lõŋŋad akkavad kibas `köima, siis lõegatse pea`nahka (lõigatakse kanga algustükk maha) Muh; mõni niis o pikem ja mõni lühem, siss võtab `kanga kibasse, ei kei õieti `tihvas mette; kui niie aas katti lähäb siis jätab lõnga kibasse Mar; ei `oska kangast kududa, nii `paĺju jätab kibas `lõngasi Mär; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem Aud; riie on kibas kui kangast `kootakse ja `äśti ei ole tallatud, siis jääb riie alt kibasse Juu; kui korutas, teine lõng jäi lõdvale, jäi kibasse JõeK; kule so kangas on kibas, ei tõuse `iasti JMd; kui niis `kat́ki läheb, siis akkab lõng kibasse `jääma, alla või `piale Koe; `kangal jäävad lõngad `peale kibasse, ei põimi kõik Plt Vrd kibus1, kibusse, tibas(se)
kibas, kiba|(s)se2 kiba|s, -(s)se hädas, hätta, kimpu(s) me `ollime ikka siis nii kibas sauna ees; kui es saa tükki `valmis mette, see jähi `tööga kibasse; äh `olli oma ametiga kibase jäen Muh
kiibas kiibas g `kiipa Sim, `kiibass Lüg Jõh IisR Vai kokkupressitud heina-, lina- või villapall `villa `kiibass; lina `kiibass Vai; eina `kiipad olid kokku preśsitud, traadiga `kinni tõmmatud; `turbaid `veeti `kiipa viisi, ka traadiga `kińni tõmmatud Sim Vrd kiip1
kombas1 kombas Kul; kumbass pl `kompa Ote küngas, kühm villitakse üks kombas `ühte `kohta `vaĺmis ja seda `üitakse saareks Kul; mättä `kompa otsan muud ei kasva kui karu sammel Ote Vrd kombatuss, kõmbas
kombas2 jalad `kombas (kanged) ja koveras Vai Vrd kompas
koobas koobas g `koopa spor eP(-uo- KPõ Iis; -ua- VJg; -uõ- van Khn), `ku̬u̬pa Hää Saa Pal KJn SJn Trv/-ss/; `kuobas g `kuopa Kuu Lüg IisR
1. maasse tehtud või looduslik õõnsus, õõs, urg(as) majal maal elavad [inimesed] koobaste sihes Jäm; mutid elavad maa koobastes; venelased tegid suuri `koopud (punkreid) maa ala Khk; vana kurja vaimul olnd koobas meres Emm; Tori `põrgus oo sihukesed sügavad `koopad Tor; `Ku̬u̬pas kukkunu, ta om `surnu ja ära `maetu Hää; miar ja rebane elavad `kuopas Kad; sääl vist oĺl vanasti neid rebäse ku̬u̬pit Trv || fig (inimesest) `Ambaid ei õle sis suu `langeb `sisse, suu-auk `mustab, `üöllässe `kuopasuu; Nenäõts `püsti, nenä`augud - - `mustavad, `niisike on `kuopavaht Lüg
2. (väiksem) auk, tühe(mik) tõhk tegi `sinna ori`jalge vahele einasse `ku̬u̬pa; kanad on siin rübelenud, suured `ku̬u̬pad sees Saa; puu kukub, juured viivad maad `veelgi ära, siis jääb koobas järele; vesi söönd `kalda `sisse, jäänd `koopad Plt || kehaõõs, tühemik Kõhumää `kuobas on kahelpuol `kõhtu; Inimisel on kõhu`kuobas, kõhu`kuopas sisikond, ku `sialgi Lüg; rinna`koopa `piäle vist on mõeon [kopsupõletik] Tõs; veri `jooksis silma `ku̬u̬passe Pal; pia aju koobas Ksi
3. (kartuli) hoiukoht a. maasse tehtud auk, kelder Panima `porgandid ja `kaalikad ka [kartuli]`kuopa Lüg; lähme [kartuli]`koopa varjule Mus; koobas oo `keldre `moodi. koobas oo kas liivast või `paĺkest [tehtud] Tor; enne õlid puu lae ja seintega `kuopad. panen kardulid `kuopa Iis; vesi tuli `ku̬u̬passe (keldrisse) Pal; ärä [kartuli]`ku̬u̬pa suud `valla jättä Trv b. kartulikuhiVar Tõs paneme `tihled `koopa, põllale kokku, õled `ümmer, `muld `piäle, koobas `valmis Tõs
Vrd koop1
4. hurtsik; onn pisine koobas on koes nad sihes elavad Khk; `Okstest, kividest ja `samlist oli pisike koobas `tehtud [karjasele] Pöi; tegi aga omale `koopa üles Rei
korbas1 korbas g `korpa kohr(jää); kohrune korbas jää, jää peal on tõus oln ja siis uieste külmetab; korbas oo peal, sulama akkab, `kärges jää. vesi peal, alt lääb tühase Aud
korbas2 korbas Hls, g `korpa Mär paks krobeline puukoor kase `korpad maas Mär Vrd korp1
korbas3 korbas Trm Äks Vil; `korbass Kuu korpas Sie `leiväküna on `ninda kohe `korbass juo Kuu; kääd on korbas Trm; nahk korbas Vil Vrd korban1
krobas krobas kobaras, ligistikku koos nεε (inimesed) sii vanad puhas, mes sii öhös krobas on Rei Vrd krubas
krubas(se) krubasse, krubas Hi Ris
1. kobaras(se), parve(s) Kui lambud ermuta, siis nee joosvad krubasse kogu; Pihlamarjad `kasvavad krubas Emm; pered krubas (talud lähestikku) Käi; oulid `lindvad krubas (parves) Rei; mesilased on krubas; Kui kanad õhtu krubas on ja nakitsevad, siis tuleb paha ilma Phl Vrd krobas
2. krobeline kilp`silmilene kangas, nagu krubas `riided ikka on, lõŋŋad pisut vaĺlemal, ehk nõgus Ris
kulbas1 kulbas u Jõe, Mar Nis Jür JõeK JMd Ann Kad HljK Trm, `kulbas Kuu Hlj(`ko-), g `kulpa
1. tühimik a. õõnsus, auk rähn taub puu `sisse `kulpa Jõe; Kaik oo müdäd ajaned `tuhlimaa `kulpasi täüs Kuu; jõe `kalda all `kulpad Nis; maa alt juokseb jõgi, nisukesi `kulpaid pidi maa täis olema JõeK; `kulpad on alt tümad, mine poolest kerest saadik `sisse Ann; vesi süeb `kulpad `kalda `alla, vähid elavad kulbastes Kad; vajus `kulpasse, `kulpa `põhja HljK || mõlk, lohk mannergas `kulpaid täis Trmb. ulualune; räästaalune pane `sinne `kulpasse Kuu; üks kulbas oli koa seal toa `külgis, kus `pandi `kõlkad `sesse; toa ja rehalse seinä vahel oli se kulbas Mar
2. sopp, käär; (pool)saar einämäs suurt `kulpa kohad; sa oled öhö `kulpa jättend `niitmata Mar; sain tüki metsa kulbast eenaks teha Nis; lähme `kulpasse `eina tegema; lüeme (niidame) selle `kulpa maha JMd; kulbas oli nagu poolsaar, vesi `piiras kolmest küĺjest; kulbaste `eina loomad `äśti ei söönud Kad
kulbas2 kulbas adv mõlkis toop kulbas Trm Vrd kulpas
kumbas1 kumbas Lei, -ss Krk; `kumb|as Vll, -ass Trv Nõo, -ess Puh Nõo, -õss Nõo Plv; kummas Jäm Rei L Kod KJn Vil Hls, g kumma Kse Ris HMd, `kumma Tor Saa, `kumba Khn; kummass Pst Puh Plv; `kummas Khk, g `kumma KJn Kõp; kumps (-bs) Kaa Krj Pöi kumb Aŋŋeri`püikis ükskeik `kummas öŋŋe `otsas oo, kas uśs vöi merekiĺk Khk; Mette‿p vei ööda kumps kenam oo Kaa; see oli se usk ka, et kumps küünal `ennemini `otsa pöleb, see pidada `ennemini ära surema Krj; kummas aga jõuab `rohkem ahmerda Rei; nii `ühte nägu et ei tunne äragi kummas kummas on Kir; Kummas kõru aab `pilli Han; ükskõik kummas käsi siis oli (aadrilaskmisel) Var; kummas so meelest ilosam oo, kas Liiso või Miina Mih; `Kumbalõ `suapad tõid; Kummas `teitest lehmä `alla lähäb (lüpsma) Khn; `ütle kummas `tahte, kas saba või änd Pär; õpetaja ja `köster akand `vaidlema kummas enne `sisse lääb Vän; `kummat kätt pood on Saa; tea kumma poolt ta tuleb Ris; kummas tal `aige oli, kops või süda HMd; kana sü̬ü̬b õman aian `õtra ja `kaara, `kumma ta tahab Kod; katsume kummas saab `võitu KJn; `kondrat kirjutets maha kummaspoole talu jääb Hls; kumbass kõru mul `pilli aa; ka sa täät, kumbass ti̬i̬d ma pia mineme; kumbat `mu̬u̬du ma ti̬i̬; kumbass vanep, kumbass noorep om Krk; noh vahi, `kumbõss põśk mul paksemb om; toda ei tiiä, `kumbess meist enne kaob, kas mia vai [tema]; mõlembit `sõnnu ole kuulu, ei tiiä `kumbess näist `õige om Nõo; kummass teist lätt Plv; kumbas tie ĺätt meisa‿bulõ Lei || (koos pronoomeniga kumbki) kummass kummagi üle pää kuker`palli jõud lüvvä (mustlasmaadluses) Pst
kumbas2 kumbas g `kumpa pea(nupp) küll sellel oo ea kumbas `otsas; ea `kumpa mees Kse
kumbas3 kumbas g -e vaikne inimene, nohik See nagu kumbas istub tuas, mitte `ühte sõna ei tule suust `väĺla Han
kõmbas kõmbas g `kõmpa LNg Mar Kse Han Var Mih Tõs põndak, kõrgem koht Mis loomadel seal kõmpast võtta on; Ei eina saa sealt kõmpa pealt midagi Mar; mõni kõmbas oo sial [soo] sees `kõrgem, kõvem [koht] Kse; kõmbas on `kõrgem mää nukk põllu või karjama sees Han; mäe `kõmpad, kõmbas tema pole mägi; elus loik maa saue põh́aga, mene veel pool `versta, on `seoke kõmbas Mih Vrd kombas1, kõmbal, kõmp3, kömm2
kõõbas kõõbas g `kõõpa õhuke kord, kiht Sii põlegi `niita, nagu kõõbas pial; Einakord nagu kõõbas maas, seda kõõbast tasugi üles võtta Han
käbas käbas g -e puukoor käbase `moodi kivi LNg Vrd käba
kärbas1 kärbas Mus Phl JJn ViK IPõ, `kärbas VNg IisR, g `kärpa
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks `kaerad panima `kärpa `piale. kaks `niisukest pikka `otsa puud oli ja siis `jälle sie poig puu, neid oli kolm vai kuda `tahtas `kärpast teha VNg; rüstik pannasse `kärpa `pεεle `kuivama Mus; `tehti suured pikkad [rõugud] ja siis arjati kärbastega ära nii kui ned tua akkid `pańdi kaks tükki `vastamisi `piale. nagu nüüd on põllul eina redelid. nied ülesse ja‿ss `pańdi `õĺgi `sinna arja `piale ka ja siis nied `kärpad `pańdi sis `piale Rak; kärbas, raami `muadi, kus vili `panna. vili, vikid, einad, ärjapead `panna `kärpasse VJg; kärbas `tehti kuusest, `jääti õksa töngad `külge; kärbaste `piale `pańdi vili. `löödi kolm kärbast `vastamiisi, pialt siduti kokku; `varda `ümber `lü̬ü̬di kolm ehk neli kärbast - - õts õli raiutud, lõid mua `sisse, sidusid `õkstega `kińni, mõned panid vitsaga, mõned naeltega; `kärpad õlid `õkslikud kuuse ladvad; ku `erne `sarda akati tegema, `pańdi `kärpad ritta, `õkste `piale lat́id Trm; kuhja `kärpad Lai || tõkkepuu `kärpad `pandud `tiele ette, kui ei `lassa läbi VJg; ära mine sialt, kärbas on ees; silla kärbas (sillamaksu kogumiseks) Trm Vrd kärbäts
2. kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik Ühe `kärpa paneb `kõrraga `piale, `rohkem ei mahugi IisR; odrad `niitsime `kaarde maha, ajasime kokku ja panime `kärpasse JJn; niidetud vili, sie `pańdi muidugi `auna, `kärpasse `jälle; mõned `kärpad on viel väilal VMr; anguga sai kuared kokku `kantud ja `kärpa `pandud Sim
3. löe alaossa kinnitatud raod, nn vikatiluud vikati löö `külge `seoti kärbas, kas paeost ehk kasest - - siis `niitis `puhtamast, lõi eina kokku, kaaru `piale kõik; kärbas õli üle jala pikk, kahe aruline või kolme; mina põle `kärpaga `rohkem niitnd kui ühe korra Trm
4. varsa okaspäitsed (imemise takistamiseks) kärbas on varsal nina pial Trm Vrd kärbast, kärvas(i)
Vrd kärbis, kärp1, kärvast(i)
kärbas2 kärbas Kei, kärbäss Lut; n, g `kärps|ä Vas, -e Har Lei Lut käre, intensiivne a. (väga kõrgest või madalast temperatuurist) väga vali küĺm on, kärbas küĺm Kei; Varssi piat `kärpsede `ahju `pandama. Ku `liiga `kärpse ahu oĺl, võti karra iist äräʔ Har; `kärpseḱulm ~ kärbässḱulm, kärbäss purõ ni ḱulm sullõ ka haard Lut b. eredavärviline Kül‿sul om `kärpsä `undrek Vas; `kärpse verrev (tulipunane) Vrd kärkjas
kääbas1 kääbas g `kääpa Hlj/`kääbas/ Ris Pee Plt Pil TMr Võn; kääbäss g `kääpä Kuu/`kääbäs/ Trv Hel T V(ḱ-; -śs); kiabas g `kiapa KuuK Kad(kea-); kiäbäs g `kiäpä Kod a. kivihunnik; küngas Huss määnd läks kohe neh kive `kääpässe Kuu; põllu `kiapad ja `kangrud. ei `kiapa pial kasva kedagist KuuK; `kiapad on nisukesed kokku korjatud kivi unnikud Kad; karu magas `kääpas (koopas), karu pesa üteldi `kääpaks Plt; `kartulaaugu kääbäss `sissi sadanu Trv || piirimärk piiri kääbäss, kupat́s Plv || kaldaaluneKad b. kalmuküngas misukse `kääpä sa tegid, kas mättaga või muidu mullaga Pee; viiäss `surnu`aida, pannass `kääpä `alla Trv; iluss avvakääbäss, lilli kõ̭ik pääl Nõo; kabelin om `kääpä; `kääpä om üless tegemada (korrastamata) Ote; koh om sõa `aotsit `kääpit Rõu; matõta `maahha, panda mi `kääpähe; nakat `kääpäle `käuma, sü̬ü̬ḱega käudass, sääl mäĺehtedäss ummi Se; kalmõhtõ pääl um kääbäss, kohõ um matõt `kuuĺja Lut
kääbas2 kääbas Pöi, g -e Khk Kul, `kääpa Rei (-äs g ) Ris; `kääbas(s) VNg Lüg
1. äbarik, kängus, väikesekasvuline olend või taim `Kääbaspuu, pisike ja kõvera `kasvand, ükskõik, kask vai mänd Lüg; muidu pisine lapse kääbas Khk; see oli üks `põrsa kääbas, üks `väeti loom Pöi || sõim sina koradi kääbas Rei Vrd kääbus
2. vaim, kodukäija `kääbass `oiab maja `keige paha iest, `ninda et `vieras midägi ei tie, temä on üvä `vaimu VNg; kääbäs jooseb [pimedas] LNg; kääbäs oo üks inimese vaim, öösi tuleb. tuleb mudu `akna taha ermotama, `valged riided `selgis ja seisäb seal, egä tä tee kedägist Mar; sa oled `valge (valges riides) nagu kääbas Kse; vanal ajal on oln `kääpad; kardan `kääpaid; akkame `rääkima `kääpadest, `tontidest Ris
Vrd kääbakas
*kääbas3 kääb|äs g `kääpä Mar, -es Mär; keabas (keä-) g `keapa Nis piirits, jämeda kanga kudumisel süstikuna kasutatav pulk
kömbas `kömbas, pl `kömpad paadi pärapuuJõe Kuu
küibas küibas g -e = küibakasHan

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur