[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

kaaba püḿme kaaba ”tegelane mängust tsuuri ajama” – Se
kaba1 n, g kaba R(g kava Lüg) Jäm L K I Trv Hls TLä Plv Räp, n, g kava Kos Juu Kad
1. mitmesuguste esemete ja asjade laiem või jämedam ots vikati löe kaba Hlj; Pani püssi kabaga (laad) karule piha Jäm; tuura kaba ~ raua kaba Sim; aŕja kaba on lai, sugemise kaba. tõrvaga `teśti aŕja kaba; viinakluasil oo kaba all, `suhkrutuasil oo kua kaba; vanass õlid puuss treitud sualatuasid, jalg all. si̬i̬ one kua kaba; vanass õli kõŕtsimehel kua puuss kibud, puuss sõrmepitkune kaba taga Kod; kabad on `niiskesed nagu käsi [sõidukünal], sõvvavad kabadega Pal a. oherdi päraosa ülemine, laienev ots, mille peale puurimise ajal rinnaga vajutatakse uherdi kavad `onvad kõik `ühte `muodi, kaba `panna `rinna `alle kui `auku `aeta Lüg; tegi oherdille uue kaba Mär; `vindla kaba Ris; kui vana `seĺtsi oherd, siis `pańdi kaba `otsa, mis `rindade all käis VJg; uherdi piä ja kaba, kaba käib õtsass ärä; `kiämre kaba Kod Vrd kabi, kabla2, käba b. (lusika, kulbi, kühvli, piibu) kaha piibu kaba Muh; võtan kaba suppi täis Saa; olid kaba juurest pienemad, eks nad old `praeguste lusikate `plaani VMr; mõni `kühvli kaba täis lähäb `sisse Sim; lehem ańd aga lusika kaba `sisse `piimä Kod; `luśka kaba `lõhki Trv || väike piipRan Nõo Räp suur piip palutap paĺlu tubakut, serände kaba om ää, kulup veedi tubakut Nõo Vrd kaha1 c. voki süda Vokki kaba Hlj; oki kaba ehk süda Kse; oki kaba Tõs Vrd kabi d. hangu- või labidavarre karkKuu VJg Ran Tein `hangule `uue kaba, vanal kulus auk joo `suureks Kuu; labida kaba VJg
2. pottmütsLüg Jõh sie õli sel `kõrral sie kava muod kui minu isä võttas `naise. `pruudile `torkiti ikke tanu pähä aga `ämmäle kaba ehk müts, kui tämäl omal ei õld sedä `laulatuse kabada `alles; ema emal sel õli `niiskesi `suuri kabasi järäl, üks õli sinine, `tõine õli `valge ja, siis neil õlid vel pikkad `lehvid taga Lüg
kaba2 kaba g kava R(n kava Kuu Hlj) Vll Iis, g kaba Jõh IisR Tõs Tor Kad; g pl kabude VNg Lüg, kappo Vai
1. ristnurk maja `nurga kabad, mine oda sealt kava pealt Hlj; `kirves on siel kabude pääl; lüön `naula kappa VNg; `ennä siin on nied `raiutud kavad, `enne ei `tehtud tappkabu. `salvasivad kavad `üsna vili (viltu); rist kabudega maja; kava põsed - - `vestetasse kaheld puold; `seinä kaba; `puhta `nurga kaba Lüg; mis on `väljäs, sie on ristkaba, mis on sies, sie on tappkaba; Sinagi rönisid kaba `müöda minu `juure lakka Jõh; `seiso toa kava kohal; küll sääl vana `silla kappo vahel vie sies oli `paĺlo krappo Vai; Selle elu (maja) on tehtud kut kiitsaka pesa, et kassid joosvad kavade vahelt läbi Vll; maja kaba Tõs; `laule rist`nurka ei teha, lastakse kabasse aga; nurk `lastud aga kabasse, põle `viitsind rist`nurka teha Kad; ripub sauna kava õtsas Iis || sie õnar või aŕm mis kabanurgal leigatasse või raiutasse paĺgi `sisse on kaba Kad
2. (paadis) `peitlega on raiutud auk kaba `sisse [lootsiku põhjas]. kaare kabade jaoks jääb põhe kolm `tolli paksuks Tor
kaba3 n, g kaba Lüg Hää Saa Hls Krk puu langetamisel kännu või palgi külge jäänud läbisaagimata osa `Korjasi `pulki ja kannukabasi kokku Hää; lõigage si̬i̬ kaba maha, si̬i̬ lääp tule puuss. ku sa puud maha `lõikat, siss lü̬ü̬p kaba `külgi [kännul või palgil] nagu kapa kõru Krk || pindlaud kabad lastas paĺgidel küĺlepäält maha. iga paĺgist tuĺli kaks kaba Saa Vrd kabi
kaba4 liipritahumise kirves kaba oo `liipri tahumise juures i̬i̬st maha `lompimiseks Var
kaba5 n, g kaba tööriist köiepunumisel köie kaba, see ei lase ülearu keerosi `sesse mette. see oli see puu, neli soent oli sääl sees, jämedad sooned, nii et neli lõnga keed `senna `sesse mahusid, igaüks kee isepänis. vändast `aeti `ümber ja see kaba siss `oedis ned keed, et ned läind mette `ruksu Mar Vrd kada4
-kaba Ls kiba-kaba
kaeba- kaebu- `kaiba jaan Kuu; Kuula aga sihantsed kaebakotti Emm; See on üks igavene kaibajaak; Juku on kaebakott Rei Vrd kaebe-, kaevu-
kambakamp1
-kauba Ls hoopkauba
keba n, g keba Kuu IisR Vai kergats, valetaja, kiitleja Ei `selle keba juttu saa `tõena võtta IisR || lstk keba lööma jooksma, karglema `kepsu ~ keba `lüömä ~ kebastama Kuu Vrd kebajas, kebakuuti, kebu1
kiba1 kiba Hi/keba Emm/ spor L K, Ote
1. kangaviga a. lahtiselt kanga peale jäänud lõimelõng üks löng `teistest `välja jεεb, see saab kiba nime Käi; `kangal oo kibad sees, kui mõni `lõime lõng jääb pikemale `väĺla Aud; kui niis pikem, teeb kiba `sisse PJg; niitse kat́ti, kiba on `kanga pääl Saa; kangas kibasi täis Koe; `kangale kibad `sisse läinuvad (kui lõimelõng katkenud) Ksi; üks lõng jooseb kiba Kõp; `kangal on kiba `pääle jäänu Ote b. tühimik kangas `kangal jään kiba `sisse, kui sõled ees oo; kiba oo `kanga tühe, arv koht Var Vrd kibalõng
2. (viltu kiskunud serv) Vaat ku käärpuud sul `viltu on, siiś teine äär jääb `kangal pikemaks, või `jälle sualaad teĺledel `viltu on, siiś teine äär kasub ette, si̬i̬ on kiba Hää
kiba2 kiba häda, rutt mis kiba sul siis oo Var Vrd kibu2
kiba3 kiba, kiva (ḱ-) toos, karbike kiba om poust, tsõõrik; pännä korõst ḱiva Lei
kiba4 kiba Khk Kse; pl kibamed Tõs
1. vihmapiisk vihma kibad köivad Kse
2. humalakäbiKhk Vrd käba
3. raasuke; jäänus üks elus kiba `leiba sii maas; üks `sukru kiba rennile jäänd Khk; söögi kibamed jäävad laua `piale; `pühkis söögi kibamid Tõs Vrd kibe2, tiba
kiba5 Kiba lööma „tagant üles raiuma, hullama“ SJn
kilba `kilba võidu, võistu Laseb `kilba `verku; `Kilbajuoks; `Jaani`päivil `pieti siin igä `enne `kilba`seilamisi; `Kilba`seilus Kuu
kleba kleba vedel toit (supp, kissell) Kas on ea kleba Jõh
kliba `lonkaja inemine um kliba Rõu Vrd liba
kloba kloba R Emm LNg Mar Tõs Khn Ris Nis Kei Hag HJn Kod, loba Vll Pöi
1. lokk, lokulaud `enne `Maitli `mõisas õli kloba - - `jalga viis õli `laua tükk pitk, `augud `sisse `lastud, `nuoradega rippus latti `küljes Lüg; `Lõuna ees `löödi loba, siis läksid kõik `lõunale Pöi; tulekaho `aegas `löödakse kloba LNg; klobaga kutsuti pere `süöma; kloba üiab Ris; kloba lööb, lähme `lõunale Nis Vrd klobu
2. hrl pl soalaad Lõng löödi klobadega kinni Kei Vrd kload
3. krapp, lehmakell puu kloba `lehmal `kaulas VNg
4. võrgukäba, -ujuk `Näimme lohe`onge klobasi `lillumas peris ligidell Kuu; Kakuami klobadõ asõmõlõ võib luasist kuulid kua `panna Khn Vrd klobu
5. puuhaamer jää tagumiseks paadis enne olid klobad, puu`aamrid, need läksid `klotsi Jõe
6. koli, kolu Vana kloba korjab keik seinaεεred täis, saa änam jälaga läbi Emm Vrd klobakas
7. fig lobiseja, latraja vana juttu kloba. mies viel `targemb on ku `naine, ühesugused klobad puha Lüg
8. liiderlik naisterahvasEmm
Vrd klobi, klobin
kläba kläba IisR Emm
1. saamatu Et sina kläba ko ühegi `tööga akkama saaks Emm
2. kõlbmatu ese Siin on üks kläba, kes `sellega enamb süöb IisR
koba 1 loba Kullesime nende koba ja ninda si̬i̬ aig kadus ruttu Krk
koba2 koba R Jäm Mar Se raudklamber, konks `silla `palgid ühendetti `väljäspuolt kobajega. kobad on `pienemäst ja `ümmärgüsest `rauast Kuu; Kobaga `lüüasse ka `palkisi `kinni või `jälle kui `seinast `iemale on `lüödud, saab täma vahele `kirveid `panna IisR; Nurgad paneme kobadega kokku Jäm || `saapa kobaʔ (saaparauad) vanast oĺli kõ̭ik kopõga `saapaʔ, mudgu ranna`saapil oĺliva naglaʔ Se
koba3 koba Jõh Kul Juu JJn VMr VJg
1. vana, kõlbmatu (asi) koba kübar, vana kübar, `lośsis ja `kat́ki Kul; mis nende vana kobadega tehäkse, mudgu `tulle `panna Juu
2. kohmakas, saamatu vana inime on koba JJn; vanames oli väga koba VJg
Vrd kobakas
-kombakimba-komba
-kooba Ls kooba-kooba
korba pl korbaʔ särjepojad nuu‿mmaʔ mõroʔ `väega, korbaʔ, tiĺlokõsõ ommaʔ `väega Se
kraba1 kraba „laugas, kraav, veelomp soos“ kraba kohas on paaĺu `seaski HJn
kraba2 kraba krobeline kase kraba koor; krabasaar seda‿p saa `muĺju ühh (ühti), on murus, ölgas, lihab katti. olga silekoorega saar, see on `sitke Jäm Vrd krabalik
kriba1 kriba sang püti kaanel kriba küljes JõeK Vrd riba4
kriba2 kriba g kriba, kriva seen tämä mäni krippa (seenile); kas oli `paĺlo krippo; `lähmo kriba (seenile); `keidä kribasi; `riisika sie on üks kriba, kriva nimi Vai
kriba3 kriba kitsas serv, ribaJuu
kroba1 kroba VNg Puh krobeline lumi on kroba VNg Vrd roba
kroba2 kroba poisikese peenis, noku most lind toleb, viib so kroba tagand εε Phl
kruba kruba Hi kobar, tari, pundar Pähkes aa siis valmis kut ta kruba seest ise välja lüdib; Kui (kuiv) aeg, üks kaks pähkest krubas Emm; Soostrel suured marja krubad; liimigad on ponast marjad, kivid sees, krubad `kasvavad varde `otsas Käi Vrd krubal
kräba kräba pej inimene, kes teiste jutu vahele räägibPhl Vrd kräbin
kuba kuba (silmarohi) kuba, ta vist `pulber [on]; `toster ti̬i̬b küll silmä kuba vett, ku sa küsid kuba; tu̬u̬ ise kuba, ti̬i̬ ise ja tembi Kod
kulba kuĺba kartulLut Vrd bulba
käba käba S L(-ä) Ris(kε-) Kei Rap Juu(-ä) Tür VJg Trm Trv/-ä/
1. taime vili, käbi porssadel käbad pεεl, nee o `kangesti vihad; vanast oli `laultud: umal `uitas utikus ning porsa käba kätikus Khk; Kus olid ikka suured käbad [humalatel], just kut suured `pöila otsad Pöi; männi käbad Phl; Ei käba kuku kännust kaugel Han; käbad oo kuuse `otsas, käbad ei `kolba maeale mette kusagile Mih; kuuse käbadest tuli täitsa pruun [värv] Tõs; kui kuusedel `iaste käbad `otses on - - sis `olle ia kardule `aasta PJg || `pähkle käba Vig Vrd kiba4, käbal1
2. puu (peam männi) korp männil va paks käba Jäm; Suurdelt `mändidelt saab käba; me tegime lapselt ikka käba obussi Khk; kasel toht, männal käba, kuusel koor; `Pöikliga raiuti männi peelt `seiksed suured käba lombid äe; käbast `tehti vahest ka pudeli ja `lähkri punnid Kaa; Käbast `oolivad karjalapsed `laevi Rei; vanadel `puudel oo korbane koor, see oo käbä Var; mõnikord lõigati männa käbadest ka need puĺlud Kei; vanasti `tauti käba peenikeseks ning riiviti `ankru pragudesse Juu; pedäje käbä Trv Vrd käbakas, käbas, käbjas
3. võrguujuk, pull nooda reidel on ka käbad pεεl; suure rüsa tiivastel on käbad pεεl Khk; vörgu `peelmise nööri `küĺges oo ka käbad Mus; Käbad on `kerged ja `oidvad `vörgu vee sees `püsti Emm; männi koorest `tehti vörgo ja mörra käbad Käi; võrgo käbad kadond, võrk ei seisa vee peal Mar; `võrkudel oo teis `ääres kibid, teis `ääres käbad, kibid `vaotavad `põhja, käbad `oidvad `peale Kse; egä ühel olid tähed piäl käbädel kus käbäd olid `nuõtõl piäl Khn; käbäd `oidvad võrgu laiali Saa
4. pabul `sönna (seasöögile) `toodi obuse käbasi ka `sisse Mus; obusel ja `lammal on käbad Phl; mitte üks õun ei ole, õuna käba Ris
5. tudi, kõbi va inimese käba tene veel Muh; vana käbä juba, aĺl, põle änäm kedage Var; `sõuke vana käba, mis si̬i̬ änam jõuab Hää
6. oherdi päraosaKse Vrd kaba1
Vrd käbi
köba köba saamatu Köba on nisuke õimetu oma `töega, ei sua õieti midagi `tehtud Amb

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur