[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 86 artiklit

kaasik1 kaasi|k g -ku Mus SaId Muh Emm L, K I (-ua-, -oa-; koesik Lai), Ran, g -gu Jäm Khk Mus Hi; `kaasik u VNg Lüg
1. kasemets, -salu lehmad kaasikus Khk; kaasik oo `linda täis Muh; `lammad oo kõikse pääva kaasiku all Mär; kaasikid on siin vähä Vän; tuleb kuasikust `mööda `minna, siis `ongi sie maja Juu; kui kuasik, siis oo nuared kased, kasemetsän oo vanad Kod; lähme kaasiku `loole Lai; tu kaasik om sääl vi̬i̬l prõlla alali Ran
2. kaseriisikas `ruosasid `kaasikuid VNg; `valged seened need kaasikud, mis einamaa peal kasvavad ja soos Plt
Vrd kasik1
kaasik2 kaasik g -u Kad/kua-/ Iis Kod/kua-/ Urv, g -e Kod Võn; `kaasi|k g -ku VNg(n -ku, g -gu) Lüg(g -ko) Jõh, g -ke Lüg, n -ko g -go Vai pruutneitsi; pruutpaari kaaslased pulmas `kaasikod tegiväd aseme Lüg; `kaasik, `naine vai `tütruk, kel kuda `juhtus, jagas [veimi] Jõh; `kaasigod on `pulma tegijäd, `riistapesijad ja ken küläst `kraami `kandavad Vai; kuasikust on ikke naised, ega tüdrukud siis `oska `ehtida Kad || pruudi ema kaaslane pulmasõidul üks tüdrik jäi maha, ämmägä ühen `tu̬u̬di `pulma järele, siis sii õli ämmä kuasik Kod
kaasik3 kaasi|k g -ku Kad/kua-/ Trv Hel Krl(-gu), -gu Krk Lei(kaaži|k g -ga; `kaažik) Kra, -kõ Räp, -gõ Rõu(kaassik) Plv(-kõ, -ko), -ke Nõo San(pl `kaaśku), pl -ga Vas; kaaśk, pl `kaaśkaʔ Har, g kaasi| Se, -gu Lut(pl kaaśkaʔ); `kaasi|ko g -go Vai; kasik g kaasiko Plv kaasitaja pulmas `kaasigod `laulavad `peigomehe puolt ja sedäsi `vuoromitte `laulavad Vai; kaasigu naise kaasiteve pulman, kolm olli naise pu̬u̬lt ja tõine jakk `nu̬u̬rme pu̬u̬lt Krk; vi̬i̬˽mu kaasik `vihtumaie, kaasike naba karanu rhvl San; vanast oĺli saajan `mõŕsa `tüt́rekuʔ, nuid kutsuti ihitäjäʔ ja˽noorõmihe `tüt́rekuʔ oĺli˽`kaaśkaʔ; mõ̭ni vanõmb naisterahvass `naksõ `kaaśka`vatska jagama Har; sõ̭ss `jaeti noile kaasikeile `vatska; kaasikõ vatsk Räp; sajäga läävä kaasigõʔ, kat́s kaasigõt, kolmass `riśtäm Se; kaasigu kaasitasõ ähin; Lääme kaažiga `vatsku kaeme, kaažikal om karvadse vadsa rhvl Lei
kaasik4 pl kaasigõʔ Plv Vas valge vesiroos jõ̭õ̭ kaasigõʔ ommaʔ lõmmu`lehti pääl, `valgõʔ Vas
kaheksik kaheksi|k g -kku 18-pasmane suga Kaheksik ja `kuudine õlid `pilliruost `piidega, kaheksikkus saab juo kõvemb `kaŋŋas Lüg
kaitsik kaitsik g -u leivakonts Mine vii see kaitsik üsna kanadele Käi
kaksik kaksi|k g -ku eP(g -ko Mar, -ke Kod, -gu Jäm Khk Hi); `kaksi|k g -ku R(g -gu Kuu VNg; -ko g -go Vai) hrl pl
1. kaksik (laps, tall, varss) No neil on kuus tüdärd, kahed `kaksigud. Kahe `kaksikuje vahel `sündis üks tüdär Kuu; kui `kuhja `malgad `pandi `paaris, siis `naisel `kaksikud `lapsed Lüg; Noore `lambal teine kaksik suri äe; Nämad on alati `seltsis kut kaks kaksikud Pöi; kaks vanamad [talle] on kaksigud ja kaks nooremad on üksigud Rei; nelläsid [lapsi] pole `Aeskas olnd, kaksikusi ja kolmikusi oo olnd Mar; kaksikuid `lapsi tuleb õige `tihti Mär; Meil vana must lammas tõi tihti kaksikid tallesi PJg; nad on nii ühesugused juśt kui kaksikud kohe Juu; kui kuus `malka `panna [kuhjale], `lambad ei too kaksikuid `tallesi Amb; mina olen kaksiku paarimees (teine kaksik) Pai; kaksikud pojad VJg; sõsarel olid kaksikud `tütred; kaksikid `varsu oo küll õllud Kod || kahekaupa kokku kasvanud kaheksas küĺvinädal peab ube tegema, siis `tulla kaksikud kaunad Juu; kaks piäd mõne rükki kõrre õtsan, kaksikud; kaksiked piäd (rukkil, odral), si̬i̬ vaja kodo viädä ja `anda `lambale, siis lammas tu̬u̬b kaks `poega; kaksiked `pähklid, sabad on tupen koon Kod
2. (kanga kudumisel) a.  paarislõngne või täispiine kangas `siati kaksikus `sisse, kaks `lõnga soa pii vahel Ris; Enamaśti `kooti niit`lõime tekkisi, need `pańdi tagumise niie `piale kaksikusse ja esimise niie `piale kua kaksikusse Amb; kui sa `tahtsid kaksikusse kangast kududa, siis pidi olema `pandud üleni kaksikusse VMr; kaksik kangas, kui paaŕ [lõngu on] ühes `niies Rak b.  kangaviga `Kaksikud, siis on ühele niis`varvale kaks niit `järsko `pandud Lüg; sel `kangal on `kaksik sies, ku kogematta `juhtub kaks `õtsa `kõrvi ühe `niie pialt Jõh; `kangal oo kaksikud või paarid sees, kui niies oo kaks `lõnga kõrvu sees ja üks niis oo jään vahele Aud; kui lõng kat́ti on, siis lähäb kaksikuks, kui sa ää parandad, siis kaob kaksik ää Juu; [kui oli] üks kaksik ja üks piivahe, sie oli nagu kogemata `kombel VMr; kui lõng mõnikord `kangas `kat́ki lähäb, siis on pial kaksik Sim; võisid kua edasi kududa, kui kaksik sees õli, aga sialt sai kangas paksem, kaksikut paĺlu `siśse ei `jäetud Trm; kaksikitega kudutud riie one sõre ja `löŕtsjäs Kod; `riidel võis `olla mõni rikand või kaksik Lai
3. pl tähtkujuKad
4. käik nipsumängus (kivikestega)Kuu
Vrd katsiku
kampsikkamsik
kamsik kamsik g -e kampsun kamsik tehässe varrassegä villasess lõngass; minu emä kaḿsiki `viidi muusejum̀mi Kod
kandsik kandsi|k g -ku, kantsik väike kõrgustik, põndak; müür vana jõhvikine kandsik; üits müüri kandsik olli kividest tett, savi pääle pant, si̬i̬ õigati savikuss Krk Vrd kants1
kantsik1 kańtsik, -ńs- Mär Tor Saa spor K(-ńss- Ris), I, kańdsik San Krl Har, kandsik Trv Krk, kantsik Mus Krk Nõo, g -ku, -gu Jäm Khk; `kantsik R(g -gu Kuu; -ńt- Jõh; -kas g -ka VNg Lüg); kansik(as), -nt- Jäm/g -ga/ Vll Pöi Muh Emm Mar Vig Kse, -ńt- LNg Pär KJn, g -ka nuut, piits Eks `ennevanast oli `pietud nie `kantsigud `ratsa`miestel Kuu; `tõmman `sulle `kantsikaga üle piha Lüg; kassagatel on kansigad Jäm; sa tahaksid päris kantsigud `saaja, vitsast üksi oo vähe Khk; Suur kansika jurakas oli `taskus, käis külakauda Pöi; Ärjakarast kantsik äi anna kumminuiale kuigid palju alla Emm; ära tee, saad kańsikud mu kääst Mär; kańtsik oĺli sõa`väelastel, `ratsameśtel ja urät́nikutel Saa; võtan kansiku ja annan `oostele Juu; sai kańsikuga mäda `püksa JMd; `tõmma kańsikuga teisele VJg; saba oli nigu `ratsa obose kańsik Pil; kańtsikuge pessets obest Hls; anna kantsikut, ku ta ei `kulle Krk; Siss olle [politseil] kantsik iks saapa seeren ehk viibutiva käen Nõo; siss `õkvalt kańtsikuga `ańdiss TMr || kaigas `kantsik on puu tükk, `kellega `koera viseta Jõe Vrd kandsakas, kanstük, kants7
kantsik2 kandsi|k Trv T(-ns- Nõo), -ńd- Vas/g -gu/ Krl, -nt- Trv Ran Nõo, g -ku dem < kants4 a. leivakannikas leväkantsik kähen Trv; `erne puhun om üits kandsik `leibä, ua puhun kaits kandsikut Ran; oless ta mulle kandsiku `leibägi `annu; sandile `anti tüḱk `leibä, su̬u̬remb tüḱk, üteldi sandi kandsik Nõo; ua supile es anda `leibä kõrvale, et täl esi oma kandsik puhun Kam; lavva pääl oĺliʔ leväkańdsiguʔ Vas b. tüügas, konts luvva kańdsik Krl Vrd kants4, konts
kantsik3 kańtsik g -u metsarägastik Kadastikku, `ru̬u̬stikku, pajusi täis, `seuke maa mai·lma kańtsikut täis Hää
kantsik4 `kantsik g -u viinamõõt `maksasid kolm kobika, said `kantsiku `viina Lüg
kasik1 kasi|k Hlj, g -ku RId/-ko g -go Vai/ Jäm Käi Saa IisK I Trv Krk, g -gu Kuu Krk; kassik g -u Hls; `kassigo Vai; pl `kassikud Lüg
1. kaasik, kasemets mei `käisima sääl kasikus `karjas VNg; mene säält kasikust läbi Lüg; suur kasik oli `ennemalt siin, ikke vanad põlised kased Jõh; kägo kukku `kuusigos, pesä on kasigos Vai; lihame kasiku Jäm; jaani `lauba tõid kik oma kasikidest `nu̬u̬ri `kaśki tuppa Saa; nied on aĺlid siened, kasvavad `rohkemb kasikus ja männi metsa all IisK; `aage kari kasikuss Krk Vrd kasedik, kasemets, kasestik, kõivik, kõivistik, kõivistu, kõivustik
2. (seen) nied `ruasad `kassikud `üöllässe, `niskesed `karvased `serväd Lüg
Vrd kaasik1
kasik2 kasik g -u väike kask nu̬u̬r kasik ehk kase võsu, veeke kasepuu nagu vits; kasikud on sõrmejämedused kased Kod Vrd kask
katsik1 kat́sik Sim, katsik Muh, g -u a. saia tõstandik pärmiga me tieme kat́sikud nõnna: paneme vähä `piima, jahu kua sekka, köśti `juurde. segame segi ja paneme suoja koha `piale. selle sis segame `taina sekka, ku ta `äśti tõusnd on Sim b. külakost vastsündinu emale, katsekakk siis `viidi titele katsikud ~ katsekakku. tite `putru `viidi koa. esiti `viidi katsikud, pärast `viidi `putru Muh
katsik2 kat́sik g -u Mär Ha JMd Sim Lai, kat́siku- Kul Han Kad u Kod Lai, -o- Kei; katsik g -u Jõe VMr; katsiku- u Mus, Mar Vig Kir Juu Kos Ann u Pst; `katsik g -u Hlj VNg(-gu-) Lüg; `katsiku- Kuu; all `katsikelle Kuu Lüg; ad kaatsikol LNg; all pl `kat́sikille Trm
1. vastsündinut vaatamas käimine a. iseseisva sõnana (hrl väliskohakäänetes) siis oli tuld Aadu tädijullaga siis katsikelleputru`kaussijega Kuu; no sie oli nüüd‿sis katsik juo, - -otrajahu kuokitehti ja VNg; sel naisel on titt, tõisednaised lähvädkatsikelle, titte `katsuma Lüg; naesed käivad tite kat́sikul Mär; kat́sikul käiakse. vanaste keedeti tangu pudru, võid piale, keedeti mune, lõegati pooleks,pańdi pudru `piale Nis; Naesed ikka käisid kat́sikol, mehel nisukse koha piale kolvandminna Kei; läksid kat́sikule, eele olid kat́sikud Juu; kasunaistel käivad tüdrukud kat́sikul, perenaised käivad koa - - siis ea `lambaõńn HJn; kõige vanasti keedeti manna pudru vaĺmis. koogidtehti, pańdi pudrulepiale, pańdi võisilma, `mińdi kat́sikulle Ann; kat́sikulle minema: vanast tehti odratangu pudru javiidi titepudru. viina and titeisa ise, titevarbaid Kad kat́sikille minema Trm; kat́sikus `käima Lai b. (liitsõna esikomponendina) katsikupudru viiakse ku käiakse katsikul Kei; kui kat́sikule läks, siis viis kat́siku kakku, ´enne oli tite kakk Juu; kat́siku `kringel HJn
Vrd kaejats, katse3
2. katsikulineLai Vrd katseline2
katsik3 katsi|k (-t́-) g -ku Hls Puh Nõo Võn Rõu Vas Räp Se, g -gu Rõu Plv Vas Lut(-ga), pl -ku Saa M(-gu Krk) T(-ke TLä Ote, -kõ San) VId, -kuʔ San Krl(-kõʔ) Har Räp Lei(-š-), -guʔ (-gõʔ) Urv VId, -gaʔ Har Lut
1. hrl pl kaksik (laps või loom) Lepikul joba kolmass paaŕ katsikit Trv; temäl `süńdüsiv katsigu latse Krk; esä `olli ütsindä tü̬ü̬n, emä olli alati kotun, emäl olli katsike latse, kolme katsike Puh; tu̬u̬l emäl olliva kaits `kõrda katsike, ja nüid ma ku̬u̬li `undamiisi, et `tütrel ka ollu kaits tüḱki Nõo; kat́tsiku vaśka San; taal oĺliʔ kat́sigõ˽latsõʔ Urv; kat́sikiid küll um siihn olnuʔ, a koĺmikiid olõ õi˽kuulnuʔ Rõu; kat́sigõʔ, mis kat́s latsõkõist üte kõrragaʔ; näide hõimuh om olnuʔ kat́sikit Se; kat́siguʔ ummaʔ vuonaʔ Lut
2. a. paarislõngane või täispiine (kanga sukka panemise viis) (kohakäänetes) katsikin inäp lavatsõ `koetass Kan; panõʔ kat́sikõhõ ~ kat́sikihõ Plv b. kangaviga kat́siguʔ `kangal siseh; kat́siguʔ omma siseh `rõival Plv; kat́sik jo `kanga siseh. ku lõim är kakõss jäi kat́sik `sisse Räp; Kat́sik om kangakudamise viga. Muting om nitsest koh kat́s langa om kuuhh. Ko kat́sikät tahetass parandadaʔ, siss piät kangast nipallo tagase võtma kuast saanu muting om Se Vrd katske
Vrd kaksik, katsikese
katsik(e)1 katsik, -e katki lõng ei kannate, lää purus katsike; kangas lõigats katsik keidets nukku ja nakates `nitse paneme Trv
keesikkesik
keksik1 keksik g -u Mih Sim kergats, kekspüks kergats või keksik, `siuke `keksija Mih; niesukesi keksikuid `ennegi `nähtud, põle `püksi jalas, aga kiitleb ise kua Sim
keksik2 keksi|k g -kse halvasti tehtud koorem, koormaköks õige ahtik `ku̬u̬rme tett, juśtku keksik tett, si̬i̬ mutku ümmer ja ümmer Krk
kepsik1 kepsik KPõ I Ksi Hel, `kepsik R, g -u
1. a. kerglane, kergemeelne, litsakas (tüdruk) Ise nuor `tütrik aga `kepsik, `tõmmab `naisemehega Lüg; kas `teie küläs on `kepsikuid? Jõh; läks kepsikuks või kasuks KuuK; tüdruk läks kepsikuks Koe; enne vanast üeldi kepsik, nüüd muidu `lapsega tüdruk Kad; kepsik on ukka läind tüdruk VJg; mis sa va kepsik kua kõneled, mine `vaata kus su lapse tosin on Sim; need kepsikute lapsed Ksi b.  indlev loom on `niisuke `juaksija ja `kepsik sie lehm VNg; muĺlikalle kua lorisid, kis `enne kahe `vasta (aasta) tõi [vasika]: läks kepsikas. ega `talle `kiegi nii vara `ärga and, ärg käis `lehmade ulgas karjamual Koe
2. elav (rüblik), kepselda armastav (loom, laps) `Kepsigulle kulub `palju `riiet ka, mes parada Kuu; kepsik on talleke ehk vasik ehk laps, on `rõõmus, mängäb ja `kargab; kepsikud `ütled lapsile Kod
3. napakasHel
Vrd kepsakas
kepsik2 kepsik g -u Nis ViK Iis vokikeps kepsik, keps, eks sie vänt ole, kes `ümber ajab [vokki] VMr; vokil on kepsik; kepsik ajab voki ratta `käima Iis
kesik kesi|k g -ku R/g -gu, -gü Kuu, n -ku g -gu VNg, n -ko g -go Vai(n pl -göd)/ Noa Rid Mär Aud Kos hv JõeK ViK, spor I/g -ko Kod/, Plt Nõo Võn Vas; keesi|k g -ku PJg Kod Pal; kessi|k g -ko LNg; `kessik g -ku VNg; keśsik HJn a.  noor siga (hrl 3–6-kuune) kesik `puudane ehk kahe `kolme `kuune Lüg; on üks kesiku `vintsak ka siin Jõh; sul ju suured sea kesikud, meil teśt alles pisikesed Mär; ega meil tänavu suurt siga põle, on üks veke keśsik HJn; kahe kolme puudane siga on kesik; nuored kesikud, kellele ei old iad `toitu `tarvis `anda, sõid niisamma `kapsa `lehti Amb; `võt́sin omale kua sie kevade `põrsa nüid on jo ia kesik VMr; kesikod vahel tapeti sügise, enne `jõulu, kellel `lambid ei õllud Kod; `aastane oli juba suur siga. nii kahessa ühessa `kuuni `kańdis ikke kesiku nime Lai; mul oĺl üt́s kesik immiss Vas || sõim sa igavene kesik küll VJg b. fig lapseohtu inimene või loom nuor kesik, `viie-`kuue toist `aestane `hüüdsimme kesigüks, et nie on kesigüt viel, ei old laps enämb ega ei old inimine viel Kuu; Serätse kesiku konna ja vähämbä Nõo Vrd keskik
KesikKessik
kessik1 kessik g -u kess, võrkkott ku tii pääl `lähtass, `võetass kessik ligi, ja obune süüb säält; obune süüb kessikust `eina ja `kaeru Hää
kessik2 keśsik Mär, kessik Vig eri värvi lõngadest kokkukorrutatud lõng kessik lõng, siss tee sukass, ehk `kendass, sis o neoke tähnilene Vig
kessik3kesik
Kessik kessik g -u (-o) LNg Tõs, kesik g -u Rap Plt, keži|k g -gu Lei, keesik g -u Trm, kesknädalal sündinud lehmvasika (lehma) nimi kas `antsid Kessikul `süia Tõs Vrd Keskmik, kestik
kitsik kitsi|k (-t́-) Khk L K I Hls spor T, Krl, `kitsi|k R(n, g -kko Vai, g -ku Kuu, -kku Hlj Lüg), g -ku; kitsi|k g -gu Khk Rei
1. kitsas, kitsavõitu sield on `kitsik läbi `mennä Kuu; me elame keige kitsigumas Iiu maa kohas Rei; kitsik tee, kaks obo ei pääse teine teisest `mööda Mar; eks teese `juures ole kitsik `olla kua Rap; kit́sik tuba VJg || vähene, piiratud mõnel inimesel on väga nõder aru, mõni `ütleb et kit́sik aru Kei; öhe kitsiku `mõistusega inimesele ei sua midägi `seĺgeks tehä Juu | s väike piiratud ala metsä kitsik pannase põlema ja `sinna uha moa `piäle pannase nad (naerid) kasuma Tõs
2. a. a vilets, vaene tä elab nisukse kitsiku elo sees Mar; elu oo kibe ja kitsik Kse; kitsik aeg, ei ole `vaesel iä elädä Tõs; elu läheb nii kitsikuse Tor; siin on kitsik elada, üür on väga kaĺlis Koe; kit́sik elo ja `vaene Kod; mul om `väega kitsik elu, ma‿i tule läbi mitte kudagi Nõo b. s puudus, vaesus, häda `oite `kitsik kääs Kuu; `Jaanil on jo `kitsikko kääs Vai; tal on kitsik kää Rei; ta oo üsna kitsikus Kse; sie naine on nüüd kitsikus, mies läks ära Iis; Me jääme sis tüüga kitsikude, sis tuleb kõige asjaga viimäte kitsikus kätte Nõo; kitsik tuleb kätte Võn; mi elämi vägä kit́sikuss San
3. a. a ihne, kitsi nied on kaik `kitsikkud inimised Hlj; Sie õli vast `kitsik, `sandile muud ei `andand kui `leivä tükki Lüg; nii kitsik, εb anna killegitele midagid Khk; oli üks kitsik inime, ei taht `moole `süia anda Tõs; kitsik peremiiss Plv || ülitäpne, väiklane `olla nii kitsik kõige aśjaga, kõik tahab nii punkti peal `olla Juu b. s ihnuskoi `terve pere ühed `kitsikkud Lüg
Vrd kitsikus
klaasik klaasik g -u lutipudel osta latsele klaasik, anna klaasikust imede Võn
klemsik klemsik g -u edev inimenePee Vrd klemps
kloksik `kloksi|k g -ku hauduja kanaIisR
kloptsik kloptsi|k g -ku poisijõmpsikas Kloptsikaʔ `saisvaʔ ti̬i̬ pääl Se Vrd klopets
klutsik klutsik g -u klimp Kui manna suppi tiid, kui lähäb rohkemb mannad korraga, siss jääb tükki ja omgi klutsiku sehen Nõo Vrd klootska, klunts, klutka
koksik koksik Ran San, g -u Rõn vähinatt koksik olli serände ümärik, võrk olli `ümber; koksiku `panti `ü̬ü̬sess `järve Rõn Vrd koks3
koldsik koĺdsik kolgits, linalõugutiHel Vrd kolbisk, kolbits, kolts2
kolpsik koĺpsi|k g -ku lõuguti, kolgits lina kolga tõmmati läbi koĺpsiku. kümme viistõiss koĺpsikud `tu̬u̬di kokko [talgutel] Kod Vrd kolbisk
kontsik końtsi|k Saa, kontsi|k Hls Nõo, g -ku; końdsi|k g -gu Har vagun; dresiin końtsikug lähvad tahveldamisele [lauad saekaatris], virnast `pańti końtsiku `pääle ja `viiti `sinna Saa; kontsik om `tü̬ü̬liste raami `veeteve Hls; Kui [raudteed] parandedi, siss kontsikuga olle tü̬ü̬rista üten võetu Nõo; mi˽pu̬u̬l käve `raudimihe końdsiguga, jalaga `toukasõ Har
kopsik, kopsikas kopsi|k Pha Muh Räp, g -ku Pöi spor L K, Iis Trm Kod/-ṕ-/ Puh Nõo Krl, -gu Jäm Khk Emm Rei Rõu; `kopsi|k g -ku R(g -gu; `kopsi|ko g -go Vai); kopsik|as g -a VNg/`k-/ Krj Vll Pöi; -kopsig Mus
1. ümmargune (plekk)nõu a.  varrega plekknõu veetõstmiseks `kopsikuga `võeti `saunas vett Vai; kopsik on ännaga; kopsiguga karjased `keetvad omale väljal roni Khk; kopsik oo pisike lekk nõu, või vasest, vaŕs taga Tõs; kopsikuga annad vahest kanadele `süia Tor; kopsikud on uuema aja riistad, kapas kutsuti vanasti KJn Vrd kopp1, kopstükk2, kupsik b.  kruus, topsik; viina mõõdunõu no `kopsikud on kõhe sääl `männi `küljes [vaigutamisel] sis sie tõrv `juokseb `sinne `sisse Lüg; `Siuksid lekk nõusid (konservikarpe) `üitase kopsikutese, põle neil `kõrva, `sanga ega kedagi Tor; `mõnda `riista, `kastruĺli `moodi `aśsa `ütleme kopsik Ann; vanass õli kõŕtsimehel kua puuss kibu. puu koṕsikud õlid egäl pu̬u̬l. koṕsik õli mussass lähnud viinaga ja sile, sõrmepitkune kaba taga; ni̬i̬d one ti̬i̬ koṕsikud (kruusid) näil, kruanu piäl Kod; kopsikuga pandass vett Krl
2. vähinatt kopsikidega `püiti ka neid (vähke), võrgust `tehtud nisuke ümmargune Äks
3. (millestki kopsikutaoliselt ümmargusest) `kopsikud (pottmütsid) õlivad pias [vanadel naistel] - - ilus nisune tore, `mitme`värvi `siidi ja Lüg; `käsnäd on `piened puu `külles `kopsigo `muodi `ümmärguised Vai; vähene (kitsas) ründ nad kopsik oleks eest olad [hobusel] Rei; aga nüid akkasivad inimesed neid nisukesi kopsikuid või puravek̀leid `korjama KuuK
4. fig kopsik (saamatu, kohmetu poiss) Khk; Kasi kurati kopsikas siit minema, muidu soad `vastu pead koa sõim Pöi
kortsik kortsi|k JMd VJg/-ŕ-/ Sim Iis Kod Ksi Lai, korsi|k Jür Koe spor TaPõ(-ŕ-), Plt, korssi|k Lai Plt, g -ku; pl `kortsigud Kuu
1. lai kroogitud või volditud seelik mis kurjamu korsikud nied on (öeld pilkavalt) Jür; `enne `üitsid `iestlased `ühte `seĺtsi saksa `riideid kortsikuteks, kus olid suured kortsud sies JMd; mõnel oli ka õmblemata korsik (kangatükk keerutatud ümber keha ja vöö peal) Trm; mul va takune korsik seĺlas; `mitme siiluline korsik; vanal inimestel seeliku nime ei old, iki korsik; sinu korsikusse läks pailu `lõnga Plt Vrd körtsik || vana kortsunud rõivas `viska se kortsik `nurka ja pane uus `seĺga Sim
2. krooge kleidi sabas on koŕtsikud. jakkidel olid vanast kua koŕtsikud all VJg
3. õli üks kortsik („kortsudega“) kleit seljas Iis
kraasik `Kraasik kraasitäisIisR
kraatsik kraat́sik luuakontsKod Vrd kraatsak
krapsik krapsik sälk, õnarLüg Vrd kraps5
krassik1 `krassi|k g -ku pihikseelik `Naistel olid `ilma varukata `krassikud IisR
krassik2 `krassi|k g -gu `krassigud (krussis villaga) `lambad IisR
krepsik `krepsik g `krepsiku reele seotav varbpära Sie `krepsik `siuti `nüöri tükkigä rie `päälä Lüg
krompsik `krom(p)sik g -u Jõe JõeK, `rompsi|k g -gu Kuu noodamees, noodalaskja jättel oli pera `otsas ja `kromsik oli `keula `juures, kahe mehe ne olite `paadis Jõe
kromsikkrompsik
kronksikronksik
kruntsikkrutski1
krutsikkrutski1, krutski2
kruusik `kruusik g -u (seen) Lüg Vrd kruusing
krõmsik krõmsik, pl krõmsiked
1. (kuivetust olendist) küll si̬i̬ o nõnnagu krõmsik Kod
2. kruussiäned, krõmsikedKod
krõpsik deskr midäs nied lukku `krõpsikud pidäsid viel Lüg
*krõõtsik pl krõõdsika (kartulisort) krõõdsika `kartoli vai `väiko vereväʔ vai kui näid kutsutass Räp
krässik pl krässikud väike kidur puu männe krässikud Ris Vrd kräss1
krääpsik `krääpsik g -u nääpsuke, kleenukeVNg
kupsik `kupsi|k g -ku kopsik `ümmärgune `kupsik Lüg
kuraasik(as) kuraa·sik|as Kaa Rei Mär Tõs Hää Juu Kos/-oa-/ Trm Pal KJn Rõu, g -a Kse Tor Juu Jür VMr VJg; kuraa·sik|ass Krk Plv, g -a Nõo, -atsõ Har; `kuraa·sik|as g -a IisR; `kuraasigas Kuu; kuraa·sik g -u Nõo julge, südi, kuraasi täis Küll sa oled alade nüd `kuraasigas, kohe igäl pool `paistud `silmä Kuu; Üks `kuraa·sikamb kui `teine, tia mis ära `tievad IisR; Mihkel oo ju igavene kuraasikas mees Kaa; ta oo enasa sõnadega na kuraa·sikas Kse; mõned piavad ennast kuraa·sikass, aga sellepärast ei ole ju Hää; teene vend - - oli kuroa·sikam Kos; kuraa·sikass inimen, tal om ää kuraa·ś Krk; ku sa esi kuraa·sik olet, siss ei ole mi̬i̬st vaja, saab esi ka talu pedädä Nõo; na omma nii kuraa·sikatsõ latsõʔ et jummal `hoitku, na `pessävä ku̬u̬ĺ`meistri ka läbi Har; Tu̬u̬‿m sääne kuraasikas es tu̬u̬ `hindele lasõ õi `liiga tetäʔ, tu̬u̬d olõ õiʔ Rõu; hää kuraa·sikass - - mõist `häste `vasta üteldäʔ, mõist tõsõga `häste juttu aiaʔ Plv
kusik kusi|k g -ku RId(n -ko Vai) Mar Koe VJg Sim I Ksi Plt KJn spor eL(g -kõ Se), -gu Khk; kussi|k g -gu Rõu
1. allakusija kuseb `ühte `puhku `alla, kusik Jõh; siä vana kusiko, kused `alle Vai; lapsed on ned kusikud, kes `alla kusevad Sim; si̬i̬ va kusik, kuseb `riided ää ja kõik Ksi; igäne kusik, kuseb `endä alate ärä Nõo; küll om su lat́s kuśik, ta om alati like Võn; kusikiidegõ ei tahaʔ ütel magadõʔ; va kusik, kusõss alasi külle alaʔ Krl; kusik mis sa olõt, joba jälʔ püksi˽likõʔ Plv; kusikõlõ vaja `vitsa `andaʔ Se
2. a.  peru, kust pilduv, rahutu (loom) obone ka `ingub `vasta - - on `niske kusik ja tükkimies Lüg; sie must lehm on nagu va igavene kusik Koe; meil õli üks kusik (hobune) - - kusik akas rabelemä ja kusi käis Kod; meil omalgi oli üks kusik, `kange `lõhkuma Lai; tu̬u̬ mõne obene, üits vana kusik om Ran; mõni obene om serände kusik, ku lü̬ü̬d ja ta minnä ei taha, siss `pilna takast üles ja visana kust Nõo; ta oĺl vana kusiku saanuʔ laadalt Kan; kusik märä pill perst ja kusõss Krl || sõim Maasik on igavene kusik, ei lase `lüpsa Sim b.  elav, edev, kärsitu inimene eks ta üks va kusik ole, ega tal tõsist olemist ole; plika nagu va kusik, muudkui `tõmmab `ringi Koe; mis sa kusik kiheled Sim; sa et seesä, nõnnagu kusik, `niske kiäväline Kod; kusik oli edev noor plika, kes `kuśkil ei seisa Lai; kes `siuke pirtsakas oli, `öeldi kusikuks Plt; kunass kusik suka kuda või nüid vesik veime tegi rhvl Hel; ka määne kusik vi̬i̬l ei olõʔ vai `kargass mullõ vanalõ inemisele `nõ̭nna Plv || nutja kusik iks alati ikk Urv
kutsikkutsikas
kuusik1 kuusi|k g -ku eP(-ek Käi; g -ko Kul, -gu Jäm Khk Hi, -go Käi) M(-gu Krk) Puh Nõo Kam Krl Vas Se, -ko Plv Räp, -gu Vas; kuuśk g `kuuśku Rõn San; `kuusi|k g -ku R(g -gu Kuu; -kko g -go Vai)
1. kuusemets õravaid on `kõige `rohkemb `kuusikus Lüg; meil on `kuusikko kasigo `juures Vai; Kuuseriisikas kasub `kuusikus `kuuskede all Pöi; see `kargene tee lεheb kuusigu `otsa `välja Phl; [siin] põle kuusikud egä kedägi Tõs; `veised läksid kuusikuse Tor; ma käesin Viluma kuusikust läbi Juu; siin samas üle aa tütar läind kuusiku maasikeid `ot́sima Ann; kägu kukkus kuusikus IisK; paks kuusik et päev ei paessa läbi Kod; läits kuusiku vi̬i̬rt `mü̬ü̬dä Trv; lähme kuusikude `si̬i̬ni `ot́sma Puh; kuusiku all kuusemetsa all, kuusikus [metspipart] ma olen `silmand kuusiku all ja `künka pial Plt; `oĺlime seal kuusiku all, tüdrukud poesid `patsee·risid seal SJn; `kuuśku all kasvava `kõŕske Rõn || fig linad one kõik `kuuśko tänävuade lähnud, lühikesed - - õkkad aga `ümber, ei õle siämet `õtsa kasnud Kod Vrd kuusist, kuusistik, kuustik
2. (noor) kuusk `vaata kanad tare taga kuusikite all külite; Poiss aris kuusiku `selgä ja tuli kodu Kod
3. kuuseriisikasPlt
kuusik2 kuusik g -o Plv Räp põldosi ku noorõʔ omaʔ siss omaʔ tsiatilgaʔ, ku vanast lääväʔ, siss omaʔ kuusikoʔ Räp Vrd kuusk2, kuusikhain
kuusik3 dem < kuusk1 kun noore kuusikse kasvav, `sinna tege karu `endel pesä; laut om joba roovi all, kuusik pant `otsa Krk Vrd kuuseke
kõksik kõksi|k g -ku Khn, -kse Krk kõhn vilets (olend) Mede lapsõd muõdu kõksikud, testel nagu punud Khn; ta om är kokku sadanu, ku kõksik; olli neli viis lehmä kõksikest Krk Vrd kõks2
kõrsik1 kõrsi|k Võn Ote, g -ku Kod MMg Trv Hel TLä(-ke Nõo); kõŕsi|k g -ku Trm Kod(-ke) San V(-gu; -go Plv Räp [-ko], -kõ Urv Plv); kõrsike San; kõŕsk Ote San, g `kõrske Kam Rõn sügisene lambatall (põrsas, vasikas); äbarik loom kõŕsik põrsas; [lapsed] käivad kui kaks kõrsikud müda `väĺjasid Trm; tämäl ka mõned `lambad vai asjad, puha kõrsikud Kod; kõrsik tall saab teise sügise `tapmise aast `aastane MMg; tänäv`aasta paĺlast kõrsiku `põrsa om; mul üits minev`aastane kõrsik talleke om Hel; mis pääle jaaka päeva [sünnivad] nii om kõrsiku Puh; inimese es taha kõrsiket, et kõrsik `talve ei kasva; mia ole kõrsik voonakeisi üless kasvatanu mitu tükki Nõo; sügisetse `kõŕske `oina Kam; Eǵä sügüse oĺl iks kõŕsikiid kah Urv; sügüsedseʔ kõŕsigoʔ Plv; Lammas tõi paari kõrsikit Vas; kõŕsigu villast saa `veiga `peh́meʔ langaʔ, `läḿmäʔ `kindaʔ Se || viimäne lait́s, mõni üteĺ kõrsik viimäst last Hel; Jaańo om Liiso kõrsik (vallaslaps) Vas Vrd kõrsiline
kõrsik2 kõŕs(i)k g kõŕsike, `kõŕske (seen) `kuuśku all kasvava `kõŕske; `kõŕske om `valge, läbi `valge; kõŕsk om muidu ää si̬i̬n küll, `sände kõhre, võta˽näpuga siss nigu `murduss `perrä Rõn
kõõdsik kõõdsi|k g -ku kõhn inimene Krk Vrd kõõtsikas
käntsik käntsi|k g -gu Rei, -ku Krk(-nds-)
1. (leiva)tükk ühe kεε käntsik, kahe kεε käntsik; mes `leiba ma änam leiga, ma `leikasi iga ühele käntsigu Rei
2. väike koorem või ta mõni `ku̬u̬rme olli, ahtik käntsik; `väike `ku̬u̬rme kändsik olli pääl Krk
kärsik a, s kärsi|k Kos, käŕsi|k Iis Lai, g -ku äbarik, kängus olevus või taim mõni õõnabu on kärsik, ei jõua `kasvada Kos; on üks käŕsik luom; sie põrsas on nagu käŕsik Iis Vrd kärsitu2
kärsik(as) kärsi|k g -ku Pha Noa Mär Hää JMd(-ŕ-) Nõo; `kärsikas Kuu kärsitu; äge `kärsikas, nii `kärsidü Kuu; Ah ta on nisuke kärsik mi̬i̬s, iga `taaga‿p saa pikalt juttu aada Pha; kärsik kis niuke räpäkäs on, `kangeste mürinal jooseb, teese ette tahab `minna ja Mär; Kärsikud lapsed - - ei maga ega, `seuksed rahutud Hää; nisuke va käŕsik eit, ega sie seeśa paegal JMd; `väega kärsik inimene, ta‿i kärsi `kossegi paegal olema, laseb ike ütest `tõisi Nõo Vrd kärsakas2
käsik käsi|k Muh Ksi Nõo Kan, g -ku Mär Tor Kod Plt Pil(kää-) SJn Pst Krk, -ko Räp, -gu Emm Käi Har Rõu Vas Se; kässi|k (-śs-) San, g -ku Khn Puh Kan, -ko Räp, käsigu Vas Se Lut; käśk g `käśku T V(g -o, -ü Urv Räp, kässigu Se)
I. 1. kibu, kapp vanal ajal oli ölle käsik, senega `toodi, oli suurem riist, `kalti kapa `sisse Käi; Õlõta kässikuga vett keresele Khn; `lõunu visati `käskuga Ran; `käśkuga `olli ää vett `tõsta ja kui `tu̬u̬pi vai `topsi es ole, sis `olli inimestel `ju̬u̬misess ka `puune käśk Nõo; lapulistele `ańti `süvvä ja juvva˽ja, `käśkuga `tu̬u̬di õlu lavva pääle Võn; anna `pennele `süvvä `käśkust Kam; vii ammutamise käśk; kunass ruvva kuĺp isune vai taari käśk janunõ Urv; Lehmä`nüsmisess oĺl kah `puunõ käsik Har; Vereanomass oĺl kas käsik vai savi pot́t, sinnä `pańte peotäüś `su̬u̬la `põhja Räp; eläjä `ju̬u̬tmisõ pääle nu käsigu oĺli; puinõ käsik, hand ka om peräh Se
2. malk, vemmal ei tee `mulle kedagi, mul ea käsik kääs Pil || pudrunuiPlt
3. käsisaag käsikuga `lõikad ühe `käegä, ühe inimese sae; käsiku piä (käepide); käsiku selg Kod
4. talgud `oĺli veiksed käsikud eena töö `jauss Tor Vrd käsitalgus
II. (inimesest)
1. käe-, käsualune teese käsik oo see, kis peab teese sõna `kuulma ja teese `käsku tegema Mär; käsik või käsilin, kes iki `saata om Krk || kärmas töötaja küll see käsik oo Muh
2. armuke peab omale käsiku man. ennemalt õigati käsikuss neid, kes ilma paari panemede üitstõise man elasive Pst
3. pej ühe käega inimene käsik one ühe `käegä, tõene käsi ärä Kod
kässik1 käśsik väike, hädine olend si vanamis on kui üks käśsik; mis sa sita käśsik kua virised - - mina sind ei karda Sim Vrd käss1
kässik2käsik
kääsik kääsi|k g -ku (kogukast inimesest) on ea kääsik inimest, on ea kääsik teist Pil
köpsik köpsi|k g -kse (vanast inimesest) vana inimese köpsik; si om jäänu ku vana köpsik kunagi Krk
körtsik körtsi|k Saa Trv TMr, g -ku Tür VlPõ(-ŕ-) Puh/--/; `körtsi|k IisR, kördsi|k Nõo, g -ku; körssi|k Pal Pil Kõp Vil, g -ku SJn; körsi|k Muh Juu Sim MMg, g -ku Tor Koe Plt VlPõ(-ŕ-), -ke, -kä Kod kroogitud seelik tüdruku körsik Koe; va löhmakas inime, vata kudas tal körsik seĺlas on Sim; ei mina nisokeisi köŕsikid küll ei ti̬i̬, mina ti̬i̬n lageda (kroogeteta); körsikäd one peris undrukad Kod; küll `oĺli körsiku `kaltus must teeśel; Mul `oĺli punane körtsik ja must nü̬ü̬r [all ääres] KJn; körtsiku äär `oĺli päris `maani SJn; Ku me noored oĺlime, siss `oĺli `päälmise körsiku all ikki kaks alus körsikud; körtsiku saba Vil; omakoet körtsik Trv; `muĺkel `olli kördsik, aga miul `olli `uńdrik Nõo || pej odav asi - - va körsik `seĺgas Juu Vrd kortsik, kördik1, kört1
künsik `künsi|k g -gu, -gü kröönija, kitsipung Sie `künsik `kuorib kedä vade saab; `rohkem oma`puole `kiskuja vai `jüskü `künsik Kuu || Ei `neie `künsigüiegä saa `kuidagi `pientrusse keväjäll `siemni maha tehä (kanadest, keda lahti peetakse) Kuu
küpsik küpsi|k Pai Muh HJn Kad Kod Äks Lai Plt, `küpsi|k Jõe Kuu(g -ge, -gü, -ke, -ki), g -ku
1. küpsetatud toita. küpsekala (harvem -liha) `üidasimme `küpsikuks, ega `sinne `rasva ei old, `mutku [ahju] `olgede `pääle pane [räimed], pienjahu ja munasoust `piale Jõe; nied olid `küpsed `räimid `jälle `küpsiked, `kuuse`okste `piale `lauti ja `õlgede `piale - - ja siis `pandi `ahju Kuu; kis sedasi panni või piisi peal kalu või liha keedab siis `üetse et ta teeb omale küpsikud Muh b. küpsekartul või -kaalikas küpsikud on ahjus küpsetet kartulid Kod; küpsikute kõrvale `antasse kohu`piima ja võid Äks; kaalikaid `viskasime kerisselle, sial `audus `pehmest, need olid ka küpsikud Lai
Vrd küpsis1
2. linnaseleib või kakk kaĺla auet `tehti, linnastest `tehti, `pańdi `ankrusse kuevalt se küpsik, siis einamal sai vett `peale `panna, see oli `juua Pai; kaĺja aue mis `kaĺja tehasse, küpsikuid sai [sellest] teha, `veikesed `kuklid Kad
küüsik küüsi|k g -ku Juu; küisi|k g -gu Hi, -ku Kse Juu (haigus, mis põhjustab kusemisel valu) lapsel on küisigud Käi; küisigud tegevad vasiga `haigegs, tulevad kubede `juure ülese Phl; küisikud aavad üles, tapavad looma ää kua, ussid on sedäsi `ümmer põie kaela; lapsel on küisikud, egä ta mud́u nuta, kui pissile tahab Juu
küüsik(as)1 küüsi|k, küi- g -ku Muh; küisi|kas g -ka Vll tuulihang täna nii kena tuul `väljas, ma katsu ete natukse küisikuga tuulata Muh Vrd küüsel, küüsiline, küütsiline
küüsik(as)2 küüsi|k Kul, g -ku Rid Mar Võn; küisi|k Pöi Vig, g -ku Kse; küüsikas Mär kala (hrl lutsu) siseelund siial on leespugu nagu linnul, selle `ümber pisiksed `narmad, `üitakse siia küisik Pöi; küüsik oo lutsul kõhu sees, soolika `moodi Rid; lutsu küüsik Võn
küüsik(as)3 küüsi|kas g -ka Mär Hää/-üi-/, -ku Nis; pl küüsigud Rei; g küüsika LNg (taim) Keedetakse küüsika vett ja antakse loomadele sisse LNg; küüsikas, need oo seene `taolised [taimed] Mär; Küisikas kasvab `metses, laia lehedega jusku konna`kaapsal, aga vähemad ja roosaka õitega; Küisikast loomad ei sü̬ü̬, tema on viha Hää

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur