[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

kankalass, kankalasse tükki(s), pulsti(s) Nie `hiuksed o sul samate `kankalass kohe `jusku olisid magusa pähä pand; `Leika `kuerald `karvu lühemäks, `lähteväd juo `kankalasse kaik Kuu
karva|lass, karva|lassik -lass, -`lassik sõim karvanäss (pügamata juustega inimesest) `karvalass ~`karva`lassik; Poig õli `aige, siis jäi nisikesest `karva`lassikust Jõh
kielass kielass suur janu küll on kielass. mul on kielass Iis
kiilass kiila|ss g -ssõ = kiil5 tõsõʔ tedä `irvseväʔ, et ta kiilassõss jäänüʔ um Plv Vrd kõõla(ss)
klass1 klaśs g klaśsi LNg Kul Mär Khn Tor K I San V, g klassi Jäm Han Tõs Puh Nõo; klass g klassi Hi, g `klassi R(n `klassi Vai; -śs VNg); laśs g laśsi KJn Kõp, g lassi Sa Muh Kse Han Mih M Puh
1. kooliklass a.  õppeaastale vastav õpilaste rühmitusaste kes `jälle ei oppind, sie oli kaks `aastat ühes klassis VNg; oli `teisse `lassi jäänd teiseks `aastaks Khk; Kolme lassi lapsed õppesid ühes tuas Kaa; pia kolu põle naa ia mette, ei saa laśsidega edesi mette Aud; käis teist või kolmandad `klaśsi HMd; kui ta ei mõistnd, terve klaśs kinni KJn; temä om jo kuvvenden lassin Puh; Köstre koolin olle üits kuulmeistre ja üits köstre, mõlembil oma klass ja mõlembin klassen kaits jagu Nõo b.  kooli õpperuum lapsed `istvad `lassis Han; põld seal `klaśsi kedagi, lapsed olid seal öhös toas kõik Juu; kual`meister läks `klassi VJg; kui sinä päävä tõõsu aal ei õllud klaśsin, esid `julge `minnägi Kod; laśs om nüid, vanast olli koolituba Krk
2. u liik, sort, kategooria kolm `klaśsi oli [nekrutiks võtmisel]. kel kaks, kolm last oli, si jäi `teisi `klaśsi Ksi; esimise klaśsi tee, teise klaśsi tee, kolmanda klaśsi tee Lai; ka edimese vai tõise lassi ti̬i̬ Krk; Edemitsel klaśsil is õlõki˽kroonu pääle minekit. Nu̬u̬ʔ `oĺli˽nu̬u̬ʔ üt́sigu pojaʔ Har
klass2 laevas kellalöökidega antav vahikorravahetuse signaal lõi `klaśsi; kellu kaessane klaśs `ańti, siis lüjaks neli `paaris `pauku, siis täisvah́t tuleb tekki Hää
kohelass kohelass kohev kohelass maa Se Vrd kohel, kohelanõ
kuivelass kuivelass kuivetu pikk kuivelass mi̬i̬śs Räp Vrd kuivlass
kuivlass `kui(v)la|ss g -sõ = kuivjass taa om sääräne `kuivlass `poiskõnõ, nu̬u̬ `ju̬u̬skõva nii `keŕgede ja kõvastõ; Lät́s pikäle `kuivlasõlõ mehele; tõnõ (loom) om rammun ja tõnõ om `kuilass Har Vrd kuivelass, kuivjass, kuivlane
kurlass kurla|ss g -se (mardikas) kurlass om must pikk kõva mardik, kośk pääl, si̬i̬ tüküss levä `sissi; küll ole ma kimbun nende kurlastege, ei saa `leibä `kunnigil oida Krk Vrd kurblik2
kõblass kõblass kuivanud asi mõni kujunu asi om kõblass; si̬i̬ inimene om ku kõblass Trv Vrd kõblak
kõõlass kõõlass g `kõõla = kõõla1 Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur