[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 78 artiklit

kaala `kaala Hi Saa Kod eL
1. kaela ümber, külge rangid `panta obuse `kaala Emm; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; pero obene, taganeb, ei taha `ranga `kaala võtta Kod; mul ei ole `ki̬i̬de `kaala panna Krk; imu viab i̬i̬st, `tahtmine `tõukap takast, rõ̭õ̭m kisup `rõiva `kaala, arm aab aru `laḱka (suguelust) Nõo; ta võt́t henele nigu `taosõ˽`kaala, siss ku˽ta naasõ võt́t Har; panõ˽kabõĺ kuradilõ `kaala, `tõmba˽`puuhtõ üless Rõu; ei `mõista inämb midägi `pääle `naataʔ panõ vai nüür `kaala Plv || fig [puunõu] vitsad `lεhtvad pεεld `kaala Emm; [ta] pańd `hamballõ niidi `kaala, tõmmaśs esi `hamba `ussõ nigu nõksati enne Har; kaala (kinni) kargama, pöörama kaelustama, kaela ümbert kinni võtma Ta kargas mo `kaala kinni Rei; Miina esi `oĺli tälle `endä `kaala `pü̬ü̬rnu Nõo || kallale kuĺl `kargab kanale `kaala Kod
2. adv peale, otsa vana maea koruśk on `kaala kukkumas Saa; pani tämäle kaasitäie suppi `kaala; lina piho side, vägä `kaala õled tõmmanud sideme Kod; `uune om lagunu, vajuv `kaala, om `kaala vajumen Hls; si̬i̬ akkass laguneme, tule `varsti `kaala (vanast hoonest) Krk; t‿om nigu anile `viska vett `kaala, soputap ärä ja om kuju jälle Nõo; nii visassiva üleväst meile vi̬i̬ `kaala Ote || no om vanaduss `kaala tulnuʔ Har
3. fig süüks; tülinaks; ülesandeks, mureks, hooleks Vetsid kumpkid süü oma kaala; Tömmas omal pagi kaala (enda süü pärast kannatas); Äi sihantsed veta mette omal risdigs kaala Emm; tämä `kaala jääväd `kostokulud; kes jäe vi̬i̬mäsess `lõikama rükiss, selle `kaala jäe põld Kod; ta jät́s miu `kaala [töö] Krk; esi tei, aga ai iki tõese `kaala Ran; mulle kai kolm last `kaala ja esi läits minemä; lähäp `sinnä tõese `kaala `sü̬ü̬mä Nõo; nüid om `indäle katku `kaala `võtnu (hakkas paha inimesega koos elama) Kam; tiä peräst tulõ mullõ suuŕ murõʔ `kaala Krl; ta jätt alasi uma tü̬ü̬ tõsõ `kaala Har; Ei no˽naaśõ˽säänäst `orjust hinele `kaala võtaʔ Rõu
Vrd kaela, kakla
kabla1 kabla Khk Kaa Käi Rei praht, rämps, koli keik kuhad oo vanad kabla täis, peab muist ää pöletama Khk; Kabla sihest on `raske midagid üles leida Kaa; nee pöletavad seal seda kabla Käi Vrd kablu
kabla2 n, g kabla JMd Kod, n, g `kapla Lüg oherdi kaba Üks `kapla on `mitme oherdi `pääle, `kapla `vasta `tuetad `rinna, kui `puurid Lüg; oherdi kabla JMd || puupakk uhmrinuia ülemises otsas ümmärgune nui õli, neĺjä kańdiline kabla õtsan Kod Vrd kaba1, kabra1
kabla3 kabla puust kartulikonksVJg Vrd kabli1
kabla4 kabla ohelik; nöör Kablal pole mütut keed nagu nööridel; Oli tegu ennekut kabla kaala sai Emm Vrd kabel2
kabõõla kabõõ·la pej (hobusest) põle enam asi, üks kabõõ·la on. kes nisukest kabõõ·lad ostab Lai
kadilakadin2
kaela `kaela Jõe IisR Sa Muh Emm L K Trm
1. a. adv kaela ümber, kaela külge vana `aidur puĺl, kell `pandi `kaela Mus; aa raŋŋid obusele `kaela Muh; kaelus `pańdi loomadele `kaela, oli puust, `seoke looga `moodi Aud; pani rätiku `kaela PJg; `löustel pannaks pangad `kaela Ris; kütkes oli seina küljes, pang `pańdi `kaela HMd; krapp on puust, ia suur - - `pańdi lehmale `kaela Lai; lapsed tegid `elmesid `kaela pihlakatest Plt; kaela kargama ~ kukkuma ~ langema jne kallistama Ärä esimisele `vastatulijale ka `kaela `lange Lüg; Kui üksteist nägivad, kukkusid kuhe `kaela üks`teisele IisR; kohe nagu `kaela `kargamas, kui poiss tüdrukule ligi tikub, mehkeldab sial Lai || (löömisest) võta malk ja anna teesel `kaela, kuda seda on `tiininu Hää || pani omale nööri kaela (poos end üles) KJn b. fig (tööd, kohustust, muret, süüdistust kellegi peale ajama, lükkama, veeretama jne) `ärga siis `õmmete `kõiki minu `kaela ajaga; krahv lükkas küla `rahva `kaela `selle `silla ehituse Jõh; Nuo sie on mies oma süid `teiste `kaela ajama ~ `vieretama; On mies oma `aśju `teistele `kaela `mäerima; `Laste `kasvatamise ja `toitmise `vieretas `naise `kaela IisR; ajab oma süi keik teiste `kaela; kui teine `soole `santi `kaela ajab Khk; Kust ta sulle jälle midagid `kaela keedab, seda‿p vei mette arvatagid Kaa; teese `kaela lükata ei soa Juu; alati lükatasse minu `kaela, mis `raskem töö Lai | (ennast kellelegi sokutama, külge kleepima) Vägisi toppis ennast teisele `kaela Pöi; nää sokutas enese mehele `kaela, mis tal nüid viga VJg | ajas talle irmu `kaela (nahka) VJg | (süüdistama, ette heitma; sajatama) ta kuulutas `moole `irmus pailu `kaela; Kus kukkus siis moole kaela laduma Jäm; `kaaklevad ning `andvad sönu ükstesele `kaela; jägasid - - ühetesele sönu `kaela Khk; annab teisele `kaela Mus | (muret, vaeva, häbi tegema) Tüki äbi tõi vanadele `kaela (tütrel oli vallaslaps) Pöi; nüüd muretses omale lapse kua viel `kaela VMr | (tühjast jutust) se oo omale rapu `kaela saan Muh; paneb enesele suure kella `kaela Hag; võtab ~ saab rangid kaela kohustusi võtma, saama Poiss võtab omal naise, ta sai rangid `kaela; ta sai peremehe rangid `kaela Hää; võtab enesel rangid `kaela (tüdruk abiellub) Trm
2. adv (ülalt) peale, otsa Katus lagus pealt ää, mis vihma tilk tuli, see `kaela kukkus; Just `õige kala ilm, `vaikne ja vihm just `kaela kukkumas aga äi tule Pöi; ahu kumm oo ühna `kaela tulemas Muh; kui vahest oo nehoke vana katos, siis saeab `kaela Mar; `Loodest aab suure musta pagi üles, `varssi tuleb vihm `kaela Han; siin pole katost peal änam, se tuleb puhas `kaela Ris; puude otst tilgub `märga `kaela Koe; se ösm kukub `kaela Kad; elab teine ühes viletsas koomitsas, `vaata et `kaela ei `lange Ksi; korraga visati mulle `külma vett `kaela Plt
3. postp külge, otsa, peale nooda keeved pannasse ka pukkide `kaela `kehti; kadakkärt on rohekas lind, `löukese arulene, kadakate `kaela teeb pesa; aesi äge pulgad kivide `kaela katti; `sönna pannasse löŋŋad pulga `kaela; iŋŋed kεisid sagarate `kaela Khk; läks paadiga änna vörgu `kaela rüsudes Mus; Poiss löi varba kivi kaela katti niŋŋ püstas töinama Kaa; [tuulingu] Ratas tehjatse moas päris `valmis, tömmatakse öles ja pistetakse lops völvi `kaela Pöi; `viska köis paalersi `kaela JõeK; puud lähvad teine teise `kaela (kui raiutakse) VJg
Vrd kaala, kakla, kaula
-kaela Ls kakas|kaela, käkas|kaela
kagla kagla Hi lagle kagla on `valge lend. muneb munad `merre kivi `otsa; kaglad on mustad merilinnud; kagla pia nagu hani, hääl on teisel: kak-kak-kak; kaglad oo hane `moode, lähvad siit läbi Phl
kahella adv kahekesi nie `käüväd alade kahella Kuu
*kahtla kahtlane tu‿om nigu `kahtla meelegaʔ, ei tiiä˽kui tetäʔ Har
kakla `kakla kaela rät́i käüt `kakla, nõ̭glaga t́šukaš́š kini `kaalarät́i Lei Vrd kaala, kaela
kala kala üld
1. igasugune kala (kohati üksnes räim); kalatoit kalad `lähväd `verku `ennemb pimedama `üöga; kagutuul viib kalad `kausistki `välja; ega kalal `kella `kaelas ole ega `ülge `sängi tule Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb (ära liiga vara rõõmusta); kala on vesi (kindla asukohata), kerd siin, kerd siel; kala `etsib `kohta, kus sügävämb, mies `kohta, kus paremb; `Uomigull kala ja `kardul, `lounaks `kardul ja kala (kehviku toit); Ei ole kala `luieta ega puu `oksieta (igal heal omad vead); `Aeva igä kala ja pala, vade ku peremies `seljä `kierdäb, siis kaks (teenija söömisest); Sidä kala kass saab, midä `naugu (omad vitsad peksavad); Kala akkab `roiskuma pääst, maja kaduksest Kuu; `suuri kalu `raiusivad ahingega juest; siis `toivad sügise `mardibä aeal `jälle `värsked `silku, siis nied olid `niigu kalad ilusad VNg; `metsavaht lei jõest `suure kala, ahingiga `püüdas; alasti kala, ei õle `suomussi tämäl; kalad `ruogitasse `vällä ja `pannasse akkama Lüg; sai `suuri ja `pieni kalo; `piened maod `panna `oŋŋe `otsa ja `püvvedä `kallo; vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs Vai; Meitel on kala, mueal räimes; et sa sedasi kuue änna `sisse kalu `vötsid, seda‿s tohi `jälle; äkine kala, ainult sool, sibult natine `juure. kut `tundi kolm neli olnd [soolas] Jäm; rüsadega `püitasse `suuri kalu, `vörkudega `püitasse pisissi kalu; kui kala lepane on, siis saab neid veel; peab ne kalad εε tegema Khk; muist on oue kuivat kala ka Kär; ahju `küpsend kalad oo söduksed εεd `koltsed; Üheksa kala `söödud ära (uusaastaööl) ja kui nägid [unes], kes `sulle `juua töi, see pidi su mees olema; `raanda täis `kiutud kalu Mus; Kui lestanaine oli ää läind, akati `mütmekesta kalu tegema Kaa; Kuula, kala karjub (kigiseb kuival), neid saab küll veel; Vihm just `kaela kukkumas, aga äi tule, `sõuksega kala võtab (hakkab õnge); Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `käega `katsuda. Kalad `kargavad veest `välja ja löövad `laksu; Aŋŋeras ja luts `üüti sii ääres libe kalaks; Kala keedeti tuhliste peal `katlas, keedet kala; Küpset kala `söödi, kala küpsetati pahla `otsas tule peal Pöi; me lähme kalu `kauplema Muh; Maigudab kut kala kuial (kui inimene sõna suust ei saa); Üks silm sihib kala, teina leiba (kõõrdsilmsest) Emm; kala arimese päebad olid mõisas Rid; lutsud ja vähikalad oo `pehmed kalad; `võetasse kuib sealehareis ja `viinä ja õlut koa puust `lähkridegä, sis pidid kala ennem käte `saama [müütajailt]; kaladele pannasse `esteks vähä `soola `piale, `öötse veri`soolas Mar; Kui pailu soolast silku söön oled, siis akkad jänutama, [öeld] kala tahab ojuda Han; Mere `ärgä piä mitte `kiegi kalaks. Räim, luts, tobias ei põlõ kalad, kala ikka `siokõ, mis suurõm ond Khn; ku tuul mere kurgust pidi olema, siis kala ei saa, pidi paeast koa `väĺla `viima Aud; unna `otsa pannakse kala, a õnge `otsa viidikas; kui suur rohe on, sis änam võrguga kala ei saa Vän; Võta võid ja katsu kala (söö, mida soovid); [mees] nägu kala perus (kimbatuses) Tor; Kel käed, sel kalad; ku kalad `viskavad (hüppavad veest välja), siis tuleb ilust `ilma Hää; meil on vähe `teisu kalasid Ris; ta on nii `terve inime kui kala vees; kala sai riim`soola `pandud, väheke `soola `peale Juu; Kass tahtub kala saada (poisikese suitsuhimust) KuuK; mida kala `keegi ot́sib, seda ta lejab Ann; kala lüöb ligidalle (tuleb võrku) Kad; leib on meil kala [öeldakse], kui `jõudu ei ole kala `osta VJg; lähän kalade `vasta Trm; kalad mängäväd vede siden; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata (kala puhastamata) Kod; kõik kala on ia, kui kalad tahad `süia Lai; suure kaladest tetäs suppi ja raets panni pääl Hls; olevet üit́s jagu kalu, kes `leńdävet Krk; eläb nigu kala `leigen vi̬i̬n (uimaselt); ike `vaatse ilmaga saeva `kallu Ran; `värski kala keedä sa äste läbi Puh; kala kõtuli ojob, lõpusse om laḱka; ega ta tü̬ü̬d ei viisi tetä, jõe veeren kongutap `kallu; miu kalaline `tulli kodu jo, puhast kala ärä Nõo; kalla ja `putru keedit Võn; ma ei tiiä kalade nimesit `kõiki Kam; Kes kala mõrran, tu̬u̬ taht väĺlä, kes väĺlän, tu̬u̬ taht mõrda (abielust) Ote; ma‿i˽tiiä midägi˽kallust San; Kala ot́s süvämbät vett, inemine parembat ellu Krl; kalol umma hurmaʔ; lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu Rõu; Vanatarõ Hell jo˽kalloga˽siin; Terve ku kala veeh (ilusast loomast); Ütski kala ei ole luulda, inemine süüldä Vas; kallo `rakma; lät́s `randa `kallu `perrä; mul omma käeʔ kalloga ku̬u̬h; edimäne kala, tu̬u̬d angu‿i tõõsõlõ, sõ̭ss annat kui uma õ̭nnõ arʔ; paastu aol kõgõ süvväss kallo, tohiki muud Se; gu um leib salvõh, kalaʔ ummaʔ aad́a all, kala `pü̬ü̬d́ja tuu esi `küńdjamehele kallu aad́a läve alaʔ Lut || rikkalik kalasaak Kova kala Kuu; See on ikka kole kala, mis siit merest on `välja `väätud Pöi | värskena, soolamata vähe, mis siis siit `randadest [räimi] sai, nied kulusid niisama kalast peast ära Kad; lai kala suurem kala, vääriskala Seal oli `sõuke kena pühadelaud: laiad kalad, õlut, viin, püüli saiad ja peened leivad; Lai kala puhastati noaga, see äi olnd rappimine Pöi; latikad, lestad ja, aavid ja, kohad ja, kõik said laia kala nime Muh; `Laia kala tehta sedaviisi, et `vεεda räim kõhu alt luhki ja roog `välja Emm; Laia kala kuivatatakse harilikult nööril Phl; Lebakotti `pandi [pulmade ajal] puhast `leiba, liha, `laiu kalu, võid, nisu`leiba, kõige paramad Han; valge kala 1. räim või räimetaoline kala `Valge kala, must leib ja kali oli see pea toidus Pöi; `valge kala on `lahtise soomussega nagu räim; `valged kalad on `sõuksed särje `suurdust ilma soomusseta Hää 2. suurem hõbedaste soomustega kala, sag lõheline `Valged kalad vai `säünjämmed olid ige paremad; Küll neil `valgeil kalul on vade magus ja `rasvane liha Kuu; nied `oldi `valged kalad, `valged ladigad Vai; vana kala fig asjatundja, kogenud Juhan oli küll vana kala, aga nää, läks mörda (laskis end petta) Pha; Poiss on juba vana kala, mütu `aastad sõitnd Pöi; Ta on jo vana kala, küll ta sellega toime tuleb Käi; Liide meelitas noore poisi ära, ta jo vana kala Mar; ei liha ega kala midagi ebamäärast Ei puus ega maas, ei liha ega kala Mus; Ei teand, mis ta oli, liha või kala (enne abielu mees naist lähemalt ei tundnud) Muh; Äi ole kala äga liha Emm; kalale, kalal, kalalt kalastama(s), kalastamast juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; tulevad kalalt `vällä juo; ega `enne `saandki kalale `mennä kui ikke `viljad maas Lüg; Kalale minejale äe (ära) soovi `ilmaski `õnne, siis just kala äe läheb Pöi; lähme võrguga kalale Vän; tulega kalal `käima Jür; venelased käivad iga pääv kalal Trm; on juba aeg, vaea kalale minna Ksi; ku ma nu̬u̬r olli, siss käesi kalal ja vähjul ka käesi Nõo; vaia no˽minnä˽kalalõ Har; latsõ läävä kalalõ Se || Kalal `käümä hum aset märgama (lapse puhul) Kuu; van kala(s) kalastama(s) `meie mehed on `käinud `väljaspuol ka kalas Jõe; `läksima kala; `käisima kalas Lüg; olid `Vaiste all kalas Var; kalu söötma fig merehaigena merre oksendama `Tunsin, et akkab `kiskuma ja siis ma kεisin kalu `söötamas Mus; `August `polla saand mere pεεl midagid teha, ta oli keik see aeg kalu `söötand Kaa; Esteks aes tihtipεεle kalu söötma Emm; sõi `Kihnus riisi`putru ja magusi `ponksisi kõhu täis, kus akkas siis ti̬i̬ pääl kalu `sü̬ü̬tmä Hää || Kalade söödaks läinu uppunudHää
2. liha `turssa on `niisike `tuima kalaga VNg; `ülge kala oli jah, liha oli maalooma liha Khk; rasvane kala sellel merisial; äärekala kala oo εε `süia Mus
3. euf hüljes Üljest nimetati ikka kalaks Jäm; Ta (hülgekütt) tohtind mette üljes ütelda, pidi ütlema kala Rei
kala-
1. kala(de)st Kui liha liem, siis `liipa päält, kui kala liem, siis `kaapa `pohjast (kus rammusam) Kuu; `värski `räimi `pannasse `leivä `sisse, sie on kala kakk vai `piirakas; kalajahu tehässe, kalad `kuivadetta ja javadetta Lüg; Too kalalaga ning kasta leib `sisse Jäm; kalakakku `tehti ka, - - `tehti see `ööneks leib sehest ja siis `pandi kala `sisse ka, sedist `värsket kala ning liha leigati ka `pεεle `sönna Ans; kala`leiba `vötma (veidi sööma, sealhulgas kala) Kaa; Kalasuppi `tehti, `tuhli killud sihes, `soola ka; Kalajahu tehakse ja kala`rasva aetakse; Leva tegemise `aegu `pandi kalad leva `sisse, `küpsesid äe - -, `ööti kalaleib; Meil pole mitte kala `süĺti `tehtud. Kalasüĺt on kena küll, aavist ja tursast saab kõik see parama süldi Pöi; kalalagast `tehta `sousti; Kalalaga aa ea tuhlikörus. Mönes vaesemas peres polndkid vanast muud, kut elast tuhlistest ja kalalaast Emm; poiss söi koorit tuhlisid ja kalalaga Käi; Lihaleent `liipa pialt, kala leent `kaapa põhjast Han; Lihasuppi lipsi päält, kalasuppi kaabi põhjast Hää; silgusuppi `üitakse `rohkem kalasupp Kei; kala suppi kiädän. kiissa supp õli edemält; kalasuppi kut́sid vanass kala li̬i̬m; kalaleib one leib ja kala; `värskess kalass `kiätässe kala `süĺti; kala eli tuadasse `põŕsile, kui `põrsad ei sü̬ü̬. kala rasvass kiädetässe kala eli Kod; ma `kuulsin, et olema kala`süĺti ka `tehtud Lai; kalali̬i̬m sagenes ärä, vaśt ku kala keedäd Hls; ma esi tei kalapiirakut, panni leevä vahele `kiissu Ran; meil ku kalasuppi keedät, sõ̭ss üldäss: rõba mis rõba, a uhka um tobra; Kalust `võeti `keeti kala süĺt Rõu; ma olõ kala piiraket tennü Räp
2. kala(de) jaoks `Kalla `löüget vett kala`moldi, et saab kalad sulama Kuu; minega viel neid `viia, kui ei ole kala `korvi; kala`vardaga `küpsededa kalu VNg; Kala`kummi sies `oiti eluskalad. Kalakumm `sõisas `ankrus mere`ranna ligi vies, kala`kummil `piened `augud sies Lüg; kala`lahtmed on `tehtud louast, mis virvust `tehtud, nimedeste `sarjadeks; Pogradel (piirivalvuritel) oli kalaveerend `seltsis Jäm; kala kihad on pεεlt laiemad ning alt `kitsamad; kala sarjad `tehti korvi `piirgudest - - nönda kut korvi pöhi; Kalasarja pεεle kalti veri`soolas kalad; Kala`sarjade pεεl kalad `kuisid `ühesuguselt; kala öli piab `joodama, kui jalad `aiged on Khk; kala kiha kut toor, suur nöu, `senna `sisse `mahtus vakka kaks kolm kalu, kui `sisse soolati Kär; kalavarras ja pahl on `ühte`moodi Mus; Kalaoone oli kiviparandaga, sääl oiti kalakiha ning lihakiha; Kalakihase `pandi `talveks kalu `soola; Sätime kalatarjad üles ning paneme räimed tuule käde kuivama; Kalatari jähi palava pääva käde ning päike oo räimed ää kupatand Kaa; pihlapu puust kalapahla pani `uudi (voodi) `jalguotsa `püsti (luupainaja vastu) Pha; `Tuhli- [ja] kalakorvid, nee olid änamast ikka külimetused; Kala nõu oli suur vakane puunõu, puu vitsad peal, koan peal; Kalaait oli viljaaida `otsas, aru korral sauna `otsas; kalaputkud olid `pitklikud; Kala `püüsed `tehti kõik kodu, kedreti lõng ja kojuti võrgu-noodalinad Pöi; kala kessid o lõŋŋast kojotud; kala tari oo roegastest Muh; Kalaait tehta maast tükk maad ülemale, nukkade all ja keskel aa kivid, siis tuul saab alt läbi puhuda; Kalarasi aa vöirasjast suurem. Kalarasi panti kaalakotti; Kalarεεtsiga `toodi kalad rannast kuju Emm; Kalapahl on Kassaris üleni lestlik Käi; kalakessid, lõngast oo `tehtod, kahe`kortsest mõrralõngast Mar; kalad ja lihad, soolatsed kraamid oo isi `aitas, see oo kalakammer; mool oo kala nõu ja silgujärg sees koa Lih; kalapahladese pannasse kalad; kalatarjad põimitse `vitstest, kalatarjadele `pantase kalad `kuima Kse; sõitis kala `püistega mere `ääre Tõs; kala sump, `keskelt on `väiksi `aukusi täis, kalad `oitaks sääl sihis Hää; kala `püised – mõrrad ja not́id Tor; kalamestel oĺl küll kujutud võrgu linast kala keśs, mõŕts, sinna `pandi kalad `sisse ja `toodi koeo Vän; kalakoŕvid on pikad koŕvid, käivad paari `viisi Trm; kala nõud one võrgud ja rüsäd ja; kala kumm, kos kalad siden, `sinna `pańti elos kalad. kala kummid lavvadess testod, neli `pośti, lavvad `külge lüädud; kala varras, lõmmuss pi̬i̬rg, tehässe õts teräväss, sorgatasse läbi kalass Kod; Uugu (Hugo) tei esi kala kummi, võt́t üte tünni, laśk oherdiga lavvat täis `mulke Ran; nääʔ olliva nii jalg vai puultõist `korgõʔ, näit kutsuti kalasaaniss Räp; lavvost tett jalastõga kalasaań Se
3. kogum kalu `viimase `päivä`vieru `luomaga vois `saada kova pattaka [kalu], kui kalapank `luomale `langes Kuu; `kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi Jõh; `kallaspappi nägi kohe, kui kala`parve tuli Vai; äkiste üks parv tuli, nii tihe kala pank Pha; Kevadeti olid vahest nii suured kala parved Pöi; kus kolmsada `mõetu `mõrdas oo, see oo siis nagu kala pank Muh; kui kala parve `pääle `trehväd, siss annab `väĺlä vedädä Ran
-kalla Ls sookalla
kammila- kammelja- `kammila`verku läb (läheb) vimb ja siig ja luhe ja Jõe; `kammilanuot, ta `vieta toist`muodi kui sidä `räimi`nuota ja kilu`nuota; Ka `kammila rivi sise `laskemisel oli oma kunts; `ranna `ääres `naised ja `lapsed `käisite `kammila `vergul Kuu
kandla g `kańdla Trv Pst Hel Ran Puh San Krl Lut, -e Hls Krk Urv Krl Rõu Lei; kańdla Lei; kandlõ Kra (?n kańnel Hls Krk) kaenal kańdlast `saandiga lige; võta `kańdlase Trv; `kańdla alt akaśs si siil Pst; võta jala `kańdless ja pää rätige näpu `otsa; üit́s `kańdle täüs `einu; kargu `kańdlen Krk; võti temä lõvva alt päät piti `kańdlade Hel; kül‿ma võta kańdla `alla, kül‿mä vii ärä Puh; Panõ `lambilõ `kańdlealutsõ täüs `ainu Urv; kańdla `alla Lei Vrd kandli, kangla
kangla g `kańgla Hel T V (n puudub) kaenal kasupoig - - võtt minu kańgla alt `kinni Hel; paese `tuĺli `õkva `kańgla `alla Ran; ega ta muedu `kõndi ei saa, piap kark `kańgla all olema Nõo; `kańgla alt pudesi üits pulk maha Kam; ei olõʔ `kuiva kotust `kańgla all; `hammõ piha osa ummõldi (külgedel) nii kavva kinni kui `kańgla ala Kan; mõ̭ni võõrass inemine võtt kana `kańglahe Plv; Kat́s pät́se `leibä `kańglah Räp Vrd kandla, kandli kangli
kangla- kaenla- Kangla tävve ristikit anni alla viil Pst; `kańglaalutse karva Ran; `kańglaalutse lohu Puh; padi olli tolle kargu risti pääl, muedu oless kańglaalutse veritsess `õ̭õ̭rnu Nõo; `kańgla latiʔ tetti `kańgla ala Kan; vanast oĺli käüssil `kańglasiiloʔ; ma võt́i üte `kańglatävve `hainu Plv; `kańgla t́sombon om valu Räp
kaplakabla2
karsul(l)a `karsul(l)a kammimata, sassis (pea) Ei sie ole `kammi käde saand, `aeva pää `karsula; Kaik `karvad heneläs `karsulla, kuhus sa samate `ilged `mennä sis Kuu
kebla n, g kebla Mus Kod
1. väike, kidur kebla `eetasse vähigese asja kohta, vähike inime Mus
2. kerglane kebla one edev, `ütleväd mõnikõrd Kod
Vrd kebja, keblakas
kepla n, g kepla ilus, kenaKse Vrd kebla
keula- `keula- Kuu VNg, keula- Kad paadi ninas, käilas asetsev `ennemast oli `keulapuri ja perapuri olite Jõe; kui `parraspuud oli küliss, siis `pandi nie `piida ja `keula `lauad sise; `keulapuu pidi olema `niisukene `metsäst valitud kohe. `keulapuu kaik ühess tügüss pidi olema;`keula`laual siel kahekeste `millagi [ei] `souetud; `Keula `mastil `vantisi ei `pietud; `paadi peremies oli tavaliseld `keula `piidal `sõudja; Keula `seiliga sai taga `tuuless ja külg`tuuless `soita Kuu; oda `keula kabist `viskam; toppari `panna moni kerd `keula `masti `kinni; `keula `purjel on `pirkel; `tombaga `keula `seili üles VNg; keulalaud, sie on ikke paadi `laius, ikke vähä lühemb on kui piidalaud Kad
kiila1kiil5
kiila2 kiila Vas Se mäng, milles puust või räbalatest muna kepi või jalaga lüües auku püütakse ajada; mängus kasutatav muna kiilat `lü̬ü̬di, ma‿lõ ka ess löönü Vas; kiila `lü̬ü̬minõ oĺl inäbüisi kaŕuśsil; kiila tsopp Se Vrd kila1, kõõla
kiislakiisel
kiisla- `kiisla-, kisla- kiisli- süö `kiisla `putru VNg; kroovi ära kisla jahud Ann; kiisla jahuʔ Vas Vrd kiisli-
kila1 kila VNg Jõh Vai lastemäng, muna auku ajamine siin `mängivad ikke kila, nüüd `üöllä `ämmä `mängu; üks `tahtu kila `auku aja, `toised `piavata oma `auku `kaitsma VNg; `kaige tagumine aja kila pesä, lüö kebiga kila `auku Vai Vrd kiila2
kila2 kila Se Lut
1. kapsanuuter `kapstil omma kilaʔ all Se; `kapsta kila um tuu juur, nakass minemä hukka, leht kaso‿iʔ. kila kasuss maa sieh Lut Vrd kiil6
2. munand(id) ta om kilagaʔ (= suurõʔ muńni) Se
kila3 kila Lüg IisR Sim Trm Kod, kiĺa hv KJn kisa `lapsed `juoksevad, kägiseväd ja `lüöväd kila Lüg; Tuba maast `laeni kila täis IisR; oi‿s neid `lapsi oma kilaga Sim; naesed `sõimlevad, naesse kila on suur Kod
kila4 kila Khk Mus Muh Trm Trv hapu a. kibehapu kila abu piim, nönda abu et mädaks minemas Khk; `kange kila apu taer Mus; suṕp apuks läin, kila apu Muh || [taar] Apnep ku kila Trv b. tilgastanud sie on kila piim, sie piim ei `kõlba Trm Vrd kilgass
killa1 killa lstk või Laps taha killa; Killal on vεhe `soola sees Emm Vrd killi
killa2 killa Muh Kod kildudeks; puruks, räbalaks piim lomba, `kangest apu, kui lussikaga võtad, siis kukub ühna killa Muh; si̬i̬ (riie) kõik killa ja räbäläss lähnud; vaia õts lähäb takusess, peksäb killa ja puru; pitkne lei puu puhas killa Kod
killa3 kudas sinna üle mere `mińna, kiĺladega, kõĺladega Hää
kisla1 kisla Jäm Khk Mus L spor K, Hls Puh Nõo Krl, `kiisla Kuu
1. a. a väga hapu; ülehapnenud, käärinud Kali on peris `kiislaks mend Kuu; [õun] kisla ehk kibe apu, väab suu `kiiva Jäm; [õlu] es `kölba `juua, nii kibe kisla Mus; Kapsa leem o kisla; `pańdi vett koa ligi et [supp] paras apu oo, mete kisla Vig; (piim) üsna kisla, kihiseb juba Tõs; piim läind kislaks, `liiga apuks Kei; Si̬i̬ õun on õige kisla Kõp; Supp om kislas lännu Hls b. s (kibehapust, ülehapnenust) nii apuse läin nigu kisla Aud; piim apu ku kisla Hls; ta um apu kui kisla Krl c. adv väga, ülimalt üsna kibe kisla soolane [liha, kala] Jäm; kisla abu, nii palju abu Khk; sui palavaga lähäb piim kisla apuks PJg; ta‿m `õkva kisla apu, tada `süvvä ei saa Nõo
2. metsõunapuuPJg
kisla2kiisel
kobla kobla VJg; n, g `kopla VNg tööriist `kopla on kadunud, `kellega `koplan VNg Vrd kõblas
kohulla kõhuli siis ku `ülge ligemaks said, siis [roomasid] kohulla Jõe; `sirmagilla maha ja, noh kohulla `sinne maa `pääle; `Aige lasi kohulla `permandule Kuu Vrd kohulle
kola1 kola Lüg Kul Mär Kse Juu Jür JMd Koe Kad VJg Sim TaPõ Plt TMr Ote Plv Se lokk, lokulaud mõisa ärg oli nii tark, et kui keskommiku `löödi kola, jäi `seisma Kul; `mõisades oli `sööma `kutsmese kolad Kse; karjane lõi kola, sis kõik lasid `loomad `väĺlä; kola lööb, lähme `veiseid `aama Juu; kolaga kolistatasse, kui tulekahju on Iis; kes näeb tuld, lü̬ü̬b kola Kod; vanaste lü̬ü̬di karja`mõisaden kola, `lõunale ja `tööle Ote; kolaga `aete rahvast `tü̬ü̬hhö ja kolaga `sü̬ü̬mä; kell om katõsa, `mõisast oĺl kola kuuldaʔ Se
kola2 kola S Mar Mär Kse Var Hää HMd Juu VJg Sim Hel Ran Nõo Ote (vana) tarvitamiskõlbmatu kraam, kolu kohes ma oma kolaga liha Jäm; seda kola on keik nurga ääred täis Khk; Mis asja ma säält puumaa peelt saand ole - - umbest nimepärast natikse tühja kola Kaa; Onts nendel siis selle va kola puudust; Seal `nähti `söuke suur kola koorm peal olavad Pöi; see oo tühi raem muedu, tühi kola Muh; keik kohad suurd kola täis Emm; ahutagune vanasti, võis `tühja kola `sinna `sisse visata Var; see nurk on kolas (kola täis) HMd; `siivusin `terve pääva seda vana kola VJg; mis kuradi kola sie siin `jälle jalus on Sim; kolive kige oma kolage Hel; ega sääl midägi ei olõ, tu̬u̬ vana kola om Ote
kola3 kola spor R, Mär Hää Ris Trm Kod Plt KJn Hls Hel Puh TMr San kolin, mürin `Katsu et sa kola‿i tie IisR; suur kola `kuulus Vai; mis sa kolistad ja krobistad, teed nihukest `ullu kola Juu; leid kola pru̬u̬dile järele, et meks ei and `viina, tõid padad ja pańnid `väĺjä, leid kola Kod; pöönikul om jälle üits kola ja mürä Hls
kola4 kola Jäm Hää kuma Valguse kola paistas puude tagant Jäm; tulekahju kola `oĺli `taeva pääl; Päeva kola on ikki alles `taeva all Hää || värviline helendus taevas (pärast loojangut) täna on õige `seĺge kola; ku `valge kola on, siis tuleb vesti pu̬u̬lt tuult; Kola (kollakas helk) `näitab ikki `alba `ilma Hää
koosla koosla, kosla
1. puusaagimispukk kiä `ütless koosla vai puu jalaʔ Se
2. purre Maʔ käve kõgõ kosla pääle rõivit uhtma Se
koplakobla
koppula koppula Vai; kopõl Se saapaliist koppula, `suome `saapa, `sussi `liistu; `neiu pojal olivad koppulad ja kaik Vai; päteŕnidel om pago, a `saapil kopõl Se
kosla kosla Khk Emm Käi Tõs koskel koslad, isalind on alli `valge kiri Khk; Kosla on veelind, oma pösa teeb ta `ööne puu `sisse ja puu `otsa `viidut `kasti Emm; koslad - - `metsa munevad, `sioksed puurid pannasse ülese ja siis nad munevad `sinna puuridesse Tõs Vrd koslas
koslakoosla
krabula krabula pohmelus, kassiahastus Ei sinust tänä tüömiest ole, oled kovas krabulas; toimme sen Sadama tanuva puest [kasti õlut] merele `kaasa `jüsku krabula parandamiseks Kuu
kreeslakresla
kresla kresla Rei LNg K(kreśla Pee) I T Urv Krl Har Rõu(krõsla, kreesla, krisla) Vas; `kresla R Kos; kräsla Emm Phl Mar(-ä), krisla Käi, `krõsla Plv Räp, pl `krõsliʔ Se; resla Sa(risla, kresla Khk, `resla Muh) L(kresla Tor Hää) Pil Trv(risla) Hls Hel, reslä Vig Tõs(reśla) Khn, räsla Mär, risla KJn
1. kerge sõiduregi `kreslaga `sõidetasse `talvel, üks obune ies Jõh; reslal oli kadaga `pulkadest pöhi, jalased olid tahutud, nee εs ole muljutud; suuremaa meestel olid reslad Khk; nüid o reslad ja saanid, `enne olid reed Kse; reslaga sõidetas `linna Hää; kresla oli kirikus käima jaoks, naa `kergem obuse järel `panna kui regi Ris; kreslal on pulgast seĺlatagune taga Juu; istu reslasse ja mine Trv; Ma˽panõ hobõsõ krisla ette Rõu; krõśliʔ mis `sõitaʔ, `kergeʔ Se
2. reele seotav varbpära `kresla - - `pannasse rie `pääle ja siis `einakott, vel `sinne `kresla `sisse Lüg; `Kreslaga ries oli `ruumi `rohkemb [kui saanis], võis `kolmekeste üks`teise `kõrvas `istuda IisR; Talve pandi risla ree pääle kui kaugele mindi, siis oli param istuda Khk; kus meie soani `resla jäen oo Muh; tä tegi uue kõrge kräsla na suure saksa saani Mar; reslal on `püsti pulgad ja saanil oo lauad Mih; Pane resla ka ree peale, sis kindlam sõita PJg; `sõitsid `riega tühjalt, siis sidusid kresla `riele `piale, oli seljatugi Jür; kreslaga regi, reel kresla pial Trm; Miä oidse endät irmuga kõvaste trammin vasta kreslad Nõo; `krõsla oĺl kah sõidu jaost. timä oĺl varbost tettü. perä oĺl ka vitsost `koetu, oĺl koŕvi `mu̬u̬du Räp
Vrd kreska, kresku, kreslik, kreslu, kresna
3. ree veoraam `kresla on rie pääl, `ninda rie `kaustadest `kaugemal, et kuorm saab `laiemb; siis `võetasse `kresla küll päält `vällä, kui `minnasse `metsa puid vedama, ei taheta `kresla puid rikkuda Lüg; Kõverist kase puist `tehti sie `kresla Jõh; isa võt́tis kresla pialt ära, pani seina naeale `püśti, kui parandas kedagi Lai Vrd kresna
4. magamisase, lavats panin `toise `kresla `peale magama VNg
5. sõim igavene ilma resla; sa oled üks vana taga`veetis resla Hää; ta om väegä kõhn, nigu vana kresla Ran
krislakresla
kruuslakruusli
krõsla, krõslikresla
kräslakresla
kubla kubla Kod Ksi KJn kupla(s), villi(s); mulle täis päev põletab ärä kubla, kõik ihu kärnän Kod; palava `veega vahest nahk `tõmbab kubla puha, nahk kõik kubla puha, nigu rakka `tõmmab üles Ksi; vesi on kubla, `ki̬i̬mä akkamas KJn Vrd kubel1
kukla- kuklas või kukla taga asetsev täi süöb `kukla`auku VNg; `kukla `augu luu on porond Vai; mo kukla końt akkas äkist nii väga valutama Khk; Kessel vahe `kuklakońt on, see `olla kuri vihane inimene; `Kukla`pealne nii paljas kut sulul kana perse Pöi; lagi pääl on laisad täid, `kukla `oukus kurjad täid Emm; `Kuklaluu on siest `keskelt õenes Jür; sa oled vaevalt `mulle `kukla`auku JMd; va˛el (vahel) on kuklaauk `aige, kui saab `raskeste `tõsta Kad; põrutas `kukla luu ära Sim; `kukla augus mõnel aas kasuja üles Ksi Vrd kukru-
kula1 kula Kuu S L(kola Hää) Ris Iis Hls, kuĺa Kam
1. (puu)kulp Kus sen subi kula oled `jällegi toppind Kuu; `töstand suurde kuladega `soola Khk; Ma `ostasi poest uie kula Kaa; mis poest tuuakse, need on kulad Vll; kulal on vars labaga `vinklis, kulaga soab `tündri põhjast soolvett tõstetud Pöi; kulaga tõstetse vett nõude `sisse allikast Muh; kula oli vanaste piima `kernos LNg; tõstab kulaga sia `söömist Mär; kula oli järsk kõvera konksuga kaha, kellega tõstetse Var; suured piima kirnud olid, sialt tõsteti seda `paksu `piima kulaga Tõs; sia söögil kola siis Hää; tösta kulaga `piima Ris; võtan kulaga vett Iis; kulaga ei süvvä, paĺt tõstetse `sü̬ü̬ki pajast Hls
2. puulusikas Eks kulaje tegemise jäuks olid vanal ajal igä toist`muodised nuad, neh `uuristamise jauks; `Kuogi `ruoga on neh hüä kulaga segada Kuu
3. koodinui koodil olli kuĺa otsan, muĺgel olli kuĺa, meil `rohkõmp kurik Kam
kula2 kula Jõh, Jaa, kuĺa Trm Lai
1. kiilas, nudi (pea) Tal teht kula pea Jaa Vrd kulakas1
2. puumuna `Lapsed `juaksivad `õvve, et akkada kula `mängima Jõh; kuĺa `auku ajamine (mäng) Trm; pia paĺlas kui kula Lai
3. hv kõrge mätas kus need kuĺad on, sial on alb `niita Lai
Vrd kulapea
kula3 kulla1
kulla1 kulla Khk Muh Khn Juu JMd VJg Kod Plt Trv Krk Nõo San Har VId(kuĺla, kuĺa Se), `kulla Lüg Vai, `kuĺla Rid
1. armas, pai õle nüüd `kallis `kulla `lapsukane, mene magamaìe Lüg; Kulla inimene, saa aru, ma pole mette teind soole paha Khk; küll mina ole kannata soan, kulla laps Muh; Kulla mies, lasõ‿nd ta `lahti Khn; kulla mies, mis sa nüid tied JMd; kulla mi̬i̬s, võta minu kua `piäle Kod; kulla laps, ei ma enam määleta Plt; kulla veli, massa kitsike Trv; oh sa kulla latseke, kudass sa ometi nõnda kukun olet Krk; kulla mi̬i̬s, ma näi sutt onde Nõo; kulla mi̬i̬s, ärä mingu San; kulla veli, olõ nii˽hää, ala mitte pahass panduʔ Har; Är‿sa˽nu˽kulla imäkene tu̬u̬d kelle ülguʔ et mul rassõ um Rõu; kulla peremehekene, kunass ma niidi, hummogu oĺl likõ, lõun`aigu oĺl kuum, õdagu oĺl kuiv Vas Vrd kullu
2. (emf hüüatustes) ah sa `kulla jumal Vai; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se on Juu; Mi‿sa˽kulla hińg tu̬u̬ pulgagaʔ är ti̬i̬t vai õlõt Rõu
kulla2 ma‿ss laosu mitte üits kuĺla (mitte midagi) enämp `vasta, ma `oĺli nii vakka nigu `lamba and ligi perst Kam
kulla- Kullakivi on `jälle raudkivi, aga ergud kulla sädemed sihes Pöi; kulla ebemed õlid kivide küĺjen - - `kilkavad päävä käen Kod; ja sial olnd kulla aĺlikas ja sialt on juśtkui kulla sädemed üles keend sialt aĺlikast Ksi; va pud́eve kulla kivi, roosakass aĺl, kulla kübemekse sehen Krk; tu oĺl latsõhukkaja, tuu saadõti kullakaivanduhe Se Vrd kuld-
kummula kummula Har, `kummulla Kuu(-l-) Vai kummuli a. põhi või alapool ülespoole Müdäd nie - - ajavad `porgandi ku `kaaliku üles ja `kierdäväd näid kas vai `kummulla; vene `pandi `kummulla ja siis `tervati `väljaspuold kui vene `kummulla oli; meil oli `seina `ääress üks `tünner old `kummula Kuu; siis on vene vett `lastis ja [laine] `kierdä `venne ka `kummulla Vai || fig Kuri kuu o `kummula, `selge kuu o `seljällä Kuu b. otseti, näoli `viskand `vuodesse `kummulla Kuu; taal olluʔ nelitõisskümme `haavu, ku˽ta olluʔ asõma pääl kummula Har || küürus, kummargil Inimene voib `kummulla `käüä Kuu
kungla `kungla Krk Räp
1. hüüdnimi sa ku `kungla mi̬i̬s kunagi kõnnit Krk
2. kartulisort [ta] tõi `kungla kardoleʔ `Moośtõ vallast Küüdse pu̬u̬lt, suurõʔ kui kereśse kiviʔ Räp
kupla `kupla Saa Trm Kõp Trv Krk Ran Nõo Rõn San Rõu Plv Vas kupladega kaetuks pańnin `jooskjale ülasid `pääle, käsi läks `kupla puha, aga valu võt́tis ära Saa; [naha] `kupla tõmmand Trm; nõgessa sääre kikk `kupla kõrvetanu Trv; sääse om käe periss `kupla söönü Krk; kusiräädsiku `kuśseva väegä valuste, tolle kusemisega võt́t ihu `kupla Ran; eli võt́t põlve kõ̭ik `kupla, põlve olliva villin Nõo; Nõgestega `vihtle, `kupla võtap ihu kõik vereväs Rõn; ku˽sälg `kupla oss (oleks) `kiskenu, siss vaist tulõ ta äda `vällä sällä seest San; ihu lätt `kupla Rõu Vrd kuplale, kuplu
kurla kurla naaritsLNg
kõla1 kõla Jõh Pöi Muh L Hag Juu Amb JMd Koe VJg I VlPõ M Puh San V, köla Jäm Emm Rei Ris, kola Kuu VNg Vai
1. heli, hääl; heli, hääle kõlavärving `ääne kola `kuulub Kuu; Kellud on teras lekist vasega öle joodetud, vask annab kõla; Kergu orelitel oli puhas vali kõla Pöi; nüid ei sua änäm aru, mis loul sii oo, aga kui meie vana viil omal ialt `tõstas, siis olas üks `selge kõla olavat Var; ilos kõla õli jäälel, ta alandas ehk ülendäs nagu pill puhk, tore õli kuulata, ilos puhas eli Kod; kuulen jaale kõla ää Plt; täl om õigõʔ illuss laulu kõla Krl || kära, lärm laste kila ja kõla kõik kohad täis KJn; tulev suure kisa ja kõlage; muud ei ole ku temä kõla Hls
2. kaja se oli `metsä kola Vai; ääle köla kostib metsast `vastu Jäm; `körvade ees nisuke köla Ris
3. kuulujutt, kuuldus sie on tühi kõla, `rahvas `räägib aga `ninda Jõh; olli suur kõla taga Muh; Nee va ilma kölad, neid maksa eige mitte tähele pannagid Emm; see kõla jooseb mööda küla juba Mar; tühi kõla kõik, `tühja juttu teeväd Juu; kui midagi uuemad `kuuldi - - siis `tehti kõla `väĺla, et asi kõlasse läks Lai; nüid om sedä `tühjä kõla kiḱk mai·lm täüs Krk || (tühja jutu rääkijast) kui vana igävene kõla, `saŕjass ütte ja tõist Räp Vrd kõlakas1
4. krapi tila neid `üiti krapid, kańdilised, kõla sial sies, mis `vasta käis, klobistas sedasi Amb Vrd kõra
kõla2 kõla Var Hää Saa Kod MMg Pal Ksi M T(kõlla San), köla Krj sag pl
1. vöökudumisriistad ööd ning ohja pailad kojuti köladega Krj; pooga, vana`aegne püksirihm, kujutud kõladega Hää; kõla om `siantse lavvakse, kõladega `võetse lahk ja säält pistetse koe läbi Pst; kõla om laua tükk, kus augu sehen; kõladege `koetse `pu̬u̬ka ja `ohje, `ü̬ü̬kest koets ka kõladege Hls; nu̬u̬ om `nitse ja vü̬ü̬kudamise kõlase Ran; kõla olliva serätse nelläkandilise `väikese, mulgu olliva nukke sehen, langa olliva sääld kõla `mulkest läbi Nõo; kate`tõistme kõlaga `koetse `uhju, ilusa uhja saava Ote
2. niieketas niied on juba kõlade küĺles Ksi; kõlase, mes `nit́sit ülevän oiava - - kolm tükki, pääkõla ja kaits `väikest `kõlla Kam
3. võrguujuk kõlade oiave `võrku vi̬i̬ pääl üleven Trv; neil om `mitmed `mu̬u̬du neid kõlasid, mõnel om männapuu koordest Hls
4. (võrdluses) koa (koon) `amme `seĺgä ku kõla; peenike ja iluse sikke [lõng] ku kõla, ei tunneki, et ta `pakle om Krk
kõlla kudas sinna üle mere `mińna, kiĺladega, kõĺladega Hää Vrd killa3
kõõla1 kõõla, -õ̭õ̭- sõnnikutalgutel viimase koorma vedaja kõõla, tu om kes kõgõ `perrä jäi, sitavedämise man; ta‿m kõ̭õ̭last jäänü, sis valava tõist [veega] Räp Vrd kiil5, kõõlass
kõõla2 kõ̭õ̭la osaleja pallimängus tuu oĺl kõ̭õ̭la, kes üless kuugut́, `palle kuuguta üless Se Vrd kiila2
käula käula Ans Khk Käi Rei pej (vana) veesõiduk vm sõiduriist Ah see va üks käula on, `jätvad poisid ta mere `pöhja, `jätku Ans; pisiksed käulad kadusid ää Khk; See käula tuleb `varssi tagasi Rei
küla küla eP(- van Phl), külä R(-a) spor L, Juu Kod MMg KJn eL(ḱü- Se Lei, ḱüĺä Kra)
1. haldusüksus; asula, majapidamiste kogum a. inimeste elupaik siel on külä suur küll, siel on `palju peresi Kuu; tuli küläje ja läks `kopli ühe mehe `juure Lüg; viis kabaka oli `meie küläst `saate; `pallo `külli; vanast oli `Kutru külä nii `plotnast maja üks `toise küles Vai; sii küla noordest inimestest puhas; ma oea külast εε lehmad, et nad ep saa küla `minna Khk; kihel`kondas on mütu küla Vll; Sii `Audla küla on mütu `vörsta öhest otsast `teise; Metsast läbi, siis on kohe küla ka Pöi; enne külat see allikas `algab Muh; sedas Kaasigu küla akkas sigima; käis külat `kauta `kerjamas Käi; üsna vanasti ta on ikka rootsi küla (olnud) Noa; külakubjas läks küladesse `käsko `viima Kul; tulnd jõest läbi Kurepere külasse Vig; [saar on] setse `versta pikk ja kolm lai, neli külä `meiti siäl piäl Khn; küla kolas, [kui] linu lõugetadi PJg; Ma `oĺlin kuusteist `aastad vana, kui läksin Muhu külas tüdrikuks Hää; [ma] `Veśki külast sai mihele HMd; `enne need Rummküla pered olid kõik Salutse külä jäo sees Juu; mis sa lähäd küla vahele ilberdama Jür; kisa `kośtis `seia külasse HJn; jahud `tuodi külasse ja `tehti leevaks Ann; külasi ju `tihti - - nii kaua kui `Kueru, küla külas `kińni Pai; londerdavad niisama küla vahel Sim; ei viitsi mannata möda küla Pil; Oio on külä (st ametlikult külade kirjas) KJn; meste rätsepad käesid küla `mööda Vil; Verevi külän ole [ma] `uḿseld elänu Ran; kas külän `ahje veedi om, egän majan om jo ahi; `ulka küläsit; temä küläden käib, siss paĺlu kuulep ja näeb Puh; ega kägu iks naĺlald ei tule `küllä `kukma; mõnikõrd koolu terve külä täis rahvast kolleride; enne na olliva kõ̭iḱ üits `Tamsa külä, aga nüid mes om `väĺlä ehitedu, kutsutass Altmäe külä; me külän ei ole üttegi jõge Nõo; siin külän ole ma kasunu ja elänü Ote; vanast oĺl Mõ̭nistõn kat́s küllä Har; vanast `põrsa `ośtja˽käve˽`küĺli; külä seest `tu̬u̬di tõõsõ käest ka `rõiva `mõska˽`tuhka; meil külähn oĺl vere`laśkja Rõu; no omma˽nail külil ka tõõsõ nime˽`pantuʔ; mi˽küläh oĺli˽rikka˽taloʔ Vas; talo`poigi külä, tu om poṕsikülä, kos [maju] sakõst ku̬u̬n om Räp; hüä jupikanõ maad ja küĺli paksostõ; külä otsah om hüä kanno pitäʔ; nuuʔ `kut́sti vooĺa küläʔ, mis es olõ oŕaʔ Se; lätt siäl inemine külä `sisse, küsüss, anda‿iʔ vett juvvaʔ Lut; üle küla väga tuntud, tunnustatud Va üle küla krants (naljamehest) Emm; minä õlen üle külä `Mihkel Kod b. lähestikku asetsevate talude kogum (vastandina hajaasustusele), küla tuumosa `Saare ja `Sihva kuhad olivad külast `puhta `iemal `metsas IisR; suur küla oli üheskoos, kus `puu‿ma kohad (täistalud) olid Vll; see talu on külast `väĺja ehitud Noa; suures külas olete käind Sim; vanass külä õli Aśkveren - - majad ridan, nüid on ehitet küläss `väĺjä; meie õlima vi̬i̬l külän, vana kõha piäl (kruntideks jagamata) Kod; `senna, peris külasse ma põle saanud Äks; mia `kasvi ütsikun paegan, külä paegan olli tü̬ü̬ ja tegemine jälle tõist`mu̬u̬du Puh; esä pallel maa`mõõtjat et, `aage küläst `väĺlä miu talu; ku me küläst ärä tullime, siss `olli joba egäl talul aid Nõo; külä seeh oĺl paks elläʔ, siss inemise˽ĺät́si˽küläst `vällä mõtsmaa pääle Vas c. külaots või -osa leheme Ütsa küla (Ütsa palvemajja Kotlandi külas) Khk; me `üitsime seda äärt pät́i külas Lih || fig (kompromissist) tee `öigut et kerik keskpaegu küla jääb Emm; tiämä nõnna, et kerik kesk külä Kod
2. ant mõis, ka linn tämä (hakk) küläs `paĺlo ei ole, `linnos `ellä `rohkemb Vai; `Möisas oli kohe pere köök, küla peres `kööki äi olnd; Küla enamaad olid oma ede `aidas ja `mõisa einamaad oma ede Pöi; `mõisas oli teist `moodi peso ruĺl, aga küläde sees oo teist `moodi Mar; küla kohas vualitasse [pesu] VMr; ää et sest külä porist vi̬i̬l enne `surma ärä `pääsi Nõo; külän tet́ti iks nii õgõv rõuk - - `mõisil oĺl redeldega rõuguʔ Plv
3. külakogukond; külarahvas Külä `tiedäb ige `rohkemb kui sa ise; Sield küläst on hüä läbi `mennä, kus `kueri ei ole (kus on head inimesed); `Kuida külä minule, `ninda mina küläle Kuu; külaga ehitasima majad VNg; Külä `annab `külma nõu, `rahvass `raudase südamme Lüg; `meie külä kõik nägi esimist `autud, kui mina `karjas `käisin Jõh; küla pöllud kadusid `ammu εε (aeti krunti); kuidas küla `mooga, nönda ma küla `ooga (hobusega) Khk; Kuidas küla kuitsule, nönda kuitsu külale Kaa; veistel põle karjast, küla peab ise `kordas (käib korda) Pöi; kuidas küla kuiduga, nõnna kuit külaga Muh; külä teeb enna (laadal tingitakse) Mar; küla tuli kokku Ris; Ilm õpetab, küla koolitab Jür; `mõisa masina tõeme kõege külägä; anna perse `küllä, situ ise läbi küĺjeluie (laenaja tagantjärele tarkus) Kod; terve küla oli einal; sügise `aeti küla kokku, siis `maksti karjatse `palka Lai; `kõiki `asju ei saa `usku, mes külä kõneleb Ran; ma piä esi `keträmä, ega külä mulle `keträmä ei tule; `meie külä keelen om `väega vähä peenendusega `sõnnu Nõo; terve Makita külä `olli `mõisade `aetu `tõugu `panma Ote; külä küdsi mullõ üte külle, ma˽küdsä telle kat́s; mullõ `ańti kah `raaskõsõ `kraami külä pu̬u̬lt Har; Kon küllä, sääl kärrä Rõu; nii külä viisi `mińtigi siist - - `mińti külägaʔ Plv; Kõ̭iḱ külä oĺl talgoh; Külä tegi ~ Tä om küläga tettö (vallaslapsest) Räp; tessät́niḱ ai külä kokko, ko oĺl vaja üteh ku̬u̬h midä `mäŕkeʔ Se; suurõh küläh soid (suid) paĺlo, a `silmi um sedä inäp Lut || fig külatäis, trobikond mussad varessed tiäväd ühe puu `õtsa kõhe külä pesi, mõni kümme ühe puu `õtsa Kod
4. koht või inimesed väljaspool kodu a. teine (mitte oma) pere minu mies oli `metsast puid `tuomas, meil oli küla obune Jõe; külä süöm (~ ruog) jääb `künnükselle Kuu; `Ketras ja tegi sukki külä Jõh; Küla `süögid ikke paremad kui kodu omad; Külast tal sie laps `korjatud on (vallaslapsest) IisR; pojad mäniväd külä tuppa Vai; memm, töid sa külast `leiba Jäm; kεi külas, kes sul vikati vaheks `käiab Kär; siis pole teda (õlut) üht `viidud külase Krj; mina põle küll küla laste kohe `aukun Muh; pässu oo aja vahelt läbi pugend küla lammaste `juure Mär; Leib lõpõb `otsa, piäb küläst `lainama Khn; nad olid `noori kanu `linna viind, muist oli küla, muist oli oma Juu; viis suured kalad külasse, selle eest sai `toitu `jälle Ann; Külä kõtu tävveg saab palt üle agutse aia Pst; külä sü̬ü̬k ei saesa kõtun; Külä leib om iks magusamb Nõo; paŕemb om kuri kodu ku˽hää külä Har; meil oĺl `küllä `vi̬i̬dü ar˽paĺlo `kraami; meil uma sann oĺl jo ar˽`laonuʔ, siss käve ma külä `sannu pite `pi̬i̬stlemäh; üt́s hopõn um külä pääle Rõu; Külä leib om paremb kuʔ uma sai Se b. koht või pere, kuhu külla minnakse ta om miu kige parep külä Krk; nüid istu pussile `pääle, sõedat `Tartudõ vai Otõpadõ, sääl om siss tu̬u̬ külä Rõn; üt́sainukõnõ külä om mul, kohe mul minnä om, sõ̭sarõ poolõ Har; meil om no üt́ine külä, kunass mi˽`küllä lää Vas; külas(se) ~ külla 1. (külaskäigust) `Meie laps oo nii `kange `vierastama, ega `sengä ole külässe menemistigi; Külässe on `mennä `tulla, oma kodu elädä Kuu; tahan `õige `mennä küla ka, õlen jo `kaua kodo õld Lüg; Külas ei tohi rumalaste `räekida IisR; lεheb kodunt `välja küla Khk; ma lähe külase korra Muh; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja Var; tüdrik võerastab, seesab külas vakka Tõs; Kälimies tuli kua üle ulga aa külä Khn; kui külas köin, siis sial saab juttu `rohkem aeada PJg; läks külas `kaardisi `mängima Hää; mis `õhtu änam küla `minna; läksime `seĺtsis külas Ris; ma lähän sellele `külla, `võeraks Kei; on kottu ää külasse läind Juu; mina mäletan seda, kui tulivad sugulased külasse VMr; tulgu nemäd meile koa `küllä KJn; `küllä kutsuti; `võeti karaski kot́t ligi ku `küllä `mińti Hls; peremi̬i̬s lännu tõise talul `küllä ja aanu kolmeksi juttu Krk; mul maśs `küllä `minnä, ma sai `ulka `terri Nõo; lännü sõ̭sar sõ̭sarale `küllä Ote; [ma] lät́si `küllä, `kośti ka‿ks vei üten Krl; pühi`aigu lubasi mu veli `tulla mu˽poolõ `küllä Har; imä esäga lät́si˽Varõśsilõ `küllä minemä Vas; ma `ri̬i̬de käve õ̭nnõ küläh Räp; Taĺvsidi `ḱäude õdagidi üt́stõõsõ pu̬u̬l küläh Se 2. ehal(e) poisid lähvad külase Muh; poisid `lähtvad külas Lih; käü tüdriku `juurõs küläs Khn; `lauba `õhta poisid lähvad külasse PJg; iga `õhta käib külas, siis ommiku muutkui silmad `kinni pias Koe; poist läinuvad külasse Lai; külän käüväʔ Kan; küla peal(e) ~ pidi ehal(e) `poisid `käivad `ohtul küla peal Jõe; poisid läksid küla pääle Vän; ah, lähän koa küla `peale Juu; läksid külä pidi ehk läksid ehätuisi Kod; poesid käisivad küla pial, nüid on unised Ksi; küla pääl `käüti suvel Pst; poisi lätsive külä pääle ka noorepit `vaatame Krk; poisi käivä külä pääl `tütrige pu̬u̬l Ote; ka poisiʔ jo `toukasõʔ külä `pääle Har; puuĺpühä õtag, tulõ ar kohegi külä pääle mińnäʔ Se || lehm tahab küla (otsib pulli) VNg
5. lstk võõras inimene, külaline küla akkab sinu `naerma Hlj; Nii koua koer ougub kut küla tuleb Jäm; Meitele tulid külad Kaa; Ole ia poiss, muidu küla viib ära Vll; Äe seda kisu, see on küla asi Pöi; ma olen küladel koa `väŕvind seda (potisinist) Noa; koer augob, küla tuleb LNg; Mis see küla meilt tahtis Mar; kui piu pesä sügeleb, saad külä tere (tuleb külaline) Var; külä viib ää su, pistäb kot́ti Khn; kiidi [kassile], mis sa joosed, ega küla `sulle kedagi tee Ann; pane püksi `jalga, mud́u külä võtab tiĺu ärä Pst; ma anna su küläle ärä Kan; ala minnu `ussõ, külä tulõ, vii välläʔ Har; meile külä tõi eederit, eedeŕ um rohoss Rõu; Latsõʔ olkõ˽vakka, külä tulõ Vas; latsõ `ütleseʔ, et ta külä `tuĺle meile Räp || Mes külal külaga tegemesd (võhivõõrad üksteisest ei hooli) Emm
küla- külas paiknev, küla oma, külale iseloomulik külä `karjad on juo `välläs; egä siis pidusi õld, siis õlid külä`simmanid Lüg; Ole `kellegi mies, `lätrab nigu igavene külaeit IisR; külarätsep keib peresi `kauta Khk; Seal on külapered kõik laiali, üks sii teine seal; Küla kajud olid küla `peale - - kõik külarahvas tõi sealt vee; Küla karjane oli, see `oidis küla loomad; Vahest külalapsed tulid `meile koa Pöi; kebäde `pandi, kes ei saand välitööd tehä, `pandi külä karjatsess; [meie] külä oli suur külä, sii oli külä kohos; tää `tahtndki külä `lapsi nähä; külä vahid keisid pere perelt; nüid külä sepäl põle `aega [külarahvale] tehä, täl nii sama talo töö Mar; [me] isa oli külarätsep ja `kange tansumees JJn; küla karjane `korjas, sie, selle karja kokku - - siis läks selle karjaga `metsa Koe; külä `vaino, kohe külä kari vanass `korjus kokko Kod; küla pidu oli ja õpetaja praost oli sial küla peol Plt; esä käis külä karjan Ran; külä karjuss ai ommuku ja pääld `lõuna pasunat, `tollega ańd pernaśtele nigu `märku Nõo; [meie] Külän `oĺli vi̬i̬l `ilda küläkarjus Rõn; külähulguss tu taht kõ̭iḱ uudiseʔ kätte saada, es viisi tü̬ü̬d tetä Rõu; külä aŕst oĺl aŕst, a kes liinast tuĺl, tu̬u̬d üteĺdi toh́tri Vas; külämaa kutsuti tu̬u̬d, mis oĺl üless haritu; küläsepp oĺl, kes külän tüüt tegi, `mõisa sepp oĺl iks `mõisan Räp
külla külla Muh Kse PJg, `külla VNg Vai HMd, `küllä Kuu küllalt, palju Eks sis sidä `aiga ole näill meretsi `kaupli˛ill hobeja old ka `oite `küllä Kuu; tamal on `külla `kaiki Vai; egass põle nõnna külla oln Muh; Mede emal oo jahu väga kasinaste, et põle külla änam kedagi PJg; ega teda nii `külla ka võtta põln HMd Vrd küll2
küllela küljeli ise siis oleme `paadi `pohjas, sai `oldud `küllela ja magatud Jõe

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur