[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 101 artiklit, väljastan 100.

kaabak1 kaabak Krk, g -a Vll tükk, kamakas suure jää kaabakaga `viskas läbi `akne Vll; sääl olli obese kabja alt `seante mua (muda) kaabak maha jäänu Krk Vrd kaap3
kaak1 kaak g kaagi Jäm Vll Muh/koak/ Hi Rid Mar Kir Kse Vän Juu/kuak/ Kos/koak/ Tür Koe Kad VJg Trm, g -u Pee, g `kaagi Kuu häbi- või peksupost; võllas kiriku `kaakis `pekstud Rid; `kaakide all piinäti inimesi; `vargad said `ermus suurt `trahvi, `poodi kaagi `otsas ää Mar; koagi `otsa tõmmati kurjategijad Kos; Kaak olnud ühe `sambaga nagu `puoleks leigatud võll Kad
kaarik1 kaari|k g -ku Hää KPõ(-ua-, -oa-) I(-ua-, g -ka Kod) Äks Lai Plt KJn M(g -gu Krk) TLä Ote Krl Plv Räp, g -ka San, pl -guʔ Lut; kaari|kas g -ka Mus Han Aud Tor Kos/-oa-/; `kaari|k g -ku VNg IisR, -kas g -ka Kuu/-gas/ Lüg Jõh, n, g -ko Vai(g -go)
1. kaherattaline vanker ma lähen `kaarikuttega `laudu `tuama VNg; näväd tiäd, `sõideti `kaarikattega meist `müödä; `sõidavad `kaarikuiega Lüg; `sõitis kaarikoga `linna Tor, eenä koarik Juu; tuli kaheratta kuarikuga Kod; postimi̬i̬s lää kodu kate ratta kaarikuge Krk; suvõl `olli kate rattaga kaarik, kutsuti tahveti vanger Ran; tol om kah rutt rattin ja kanapask kaarikin (väga kiire) Nõo; Vankri kääva nelläl rattal, a kaarik jäll katõl Krl || vankri kereVJg Vrd kaarike
2. pl kaarikud tähtkuju, LyraKad
kaasik1 kaasi|k g -ku Mus SaId Muh Emm L, K I (-ua-, -oa-; koesik Lai), Ran, g -gu Jäm Khk Mus Hi; `kaasik u VNg Lüg
1. kasemets, -salu lehmad kaasikus Khk; kaasik oo `linda täis Muh; `lammad oo kõikse pääva kaasiku all Mär; kaasikid on siin vähä Vän; tuleb kuasikust `mööda `minna, siis `ongi sie maja Juu; kui kuasik, siis oo nuared kased, kasemetsän oo vanad Kod; lähme kaasiku `loole Lai; tu kaasik om sääl vi̬i̬l prõlla alali Ran
2. kaseriisikas `ruosasid `kaasikuid VNg; `valged seened need kaasikud, mis einamaa peal kasvavad ja soos Plt
Vrd kasik1
kadsak1 kadsa|k g -ka Räp, g -gu Se rohutirts kadsak vai riit́sk Räp; nu omma kadsaguʔ, eläjäkäse ku `rit́skäʔ, `kargasõ kaʔ Se
kahmak1 kahmak g -u pimedus ku ao `valguss ärä `kistunu, siss om ü̬ü̬ kahmak kähen Krk || ü̬ü̬ kahmaku (ehalised) kävve `ü̬ü̬se ku ü̬ü̬ kulli Krk Vrd kahmakas3
kakk1 kakk g kaku Hel TMr Kam Ote San V(g -o Räp), -ḱk g kaki Ote öökull Irmuss om ku kakk tare lähidal ikk, üteldess alba tähendevad Hel; kui kakk `ikse, siss `oĺli `peijit ja kui uik, siss `pulme Kam; kaku käinuva kahru`persest lao pääle magama; kakul om inemese nägu Ote; kakk laśk vilet ü̬ü̬ ajal San; ku kakk ikk, sõ̭ss saa `ku̬u̬ĺjat, ku kakk naard, sõ̭ss saa `pulma; kakuʔ omma˽`säntseʔ ü̬ü̬t́sirguʔ, noid `päivä ei `näekiʔ Kan; kakuʔ `rü̬ü̬ḱvä `ü̬ü̬se; ku kakk rü̬ü̬ḱ, koolõss mõ̭ni ärʔ Urv; kaku silmäʔ omma niguʔ kaśsi siĺmäʔ Krl; kakk ikk raan Har; kakk ńäug nigu kaśs, sääne kaśsi `pääga˽kah; Ku˽kakk su˽tarõ katusõ pääl ikk, sõ̭ss tähendäss, et sul tulõ palamist Rõu; kakuʔ tännitäseʔ; poolõ suvõ `aigu nakasõ˽kaku˽`laulma Vas; tu ka kakk laul koh majäh, ikk siss saa `ku̬u̬lja, a ku oihk, sis‿sa eläjä kaho, a ku jäl tege nii: või-võ̭i-võ̭i kui ikk, siss saa tulõ patt, a kui ikk nigu latś lask: üää-üää, sis‿sa `tütrigul latś, a ku kiuhk `õkva kui jäness, sis‿sa sajäʔ Se || fig sa‿lõt ku vana kakk, pää kõ̭iḱ ärʔ tuŕssunnuʔ ja puĺstunnuʔ Plv; näe ei umma pääd `panda kińni, nigu kakk juusk, `hiusõ lajah; sul nigu kaku pää otsah Se
kalk1 kaĺk g kaĺgi L K I Hls Se, kalgi Sa Tõs Trv Krk TLä, kalk g kalgi Hi, `kalgi R
1. karm, vali; kitsi, ihnus (inimesest) sie on kalk inimene, ei taha `teisele `anda kedagi Jõe; kalgi südamega inimene Jäm; pehmenda oma `kaĺki südant; kõva kaĺk ääl Mär; Mio `vasta `oĺdi ette kaĺgid Khn; `eśteks oli nii kaĺk, ei taht `rahvale `anda obuseid Juu; `irmus kaĺk inimene, ei uoli teisest inimesest sugugi; mõnel inimesel on kaĺk ial Kad; vaest `ööldi kaĺgi `näoga, see on nigu kivine, kaĺk ja kivine, kes ei anna järele, ei anna ennast loksutata Lai; temä om kõva kaĺk inimene, si̬i̬ om ku `mõrtsuk valmiss Krk; Ta om väega kaĺk inime, ei pallemine ka tedä ei pehmendä Nõo; taal om kaĺk süä Se
2. kõle, vilu (ilm) nii `kalgid `ilmad peab iga päev Jõe; kaĺk küĺm ilm, `kange või vali küĺm Aud; küll `oĺli kaĺk talve Hää; paĺlas küĺm (lumeta külm) on kaĺk küĺm Kei; kaĺk on küĺm Juu; sügisene ilma lumeta aeg on kaĺk Kos; kaĺk tali Koe; küll on kaĺk küĺm KJn
3. kõva, karge a.  tükkis, murenematu, tugev pepud o `neuksed kõvad kaĺgid pikergused `kartulid Kei; see on üks kõva kaĺk asi; `keet́sin vanast kardulest pudru, aga nii ilusad kaĺgid olid Juu; lülüpuu üits küĺg om valge, tõine puu küĺg punakas, kõva ja kaĺk Pst; `kaĺki maad ei taha kennegi Hls; õisukse kardula, `siantse kirivese värvige, `siantse kõva kalgi, ei ole ää; purganti ei ki̬i̬ `pehmess, kurdav kalgi; ti̬i̬ om õige kaĺk ja paĺlass, lõhk õige paĺlu obese `raudu Krk; `kaĺki `leibä Se b.  jäik, rabe, habraskõva puu on rabe, `algas ja kalk Lüg; kaĺgi rauaga põle kedagi teha, teda ei saa kokku sulatada Mär; teĺliskibi `oĺli õege kaĺk Tor; selle kaĺgi vikatil es akka vikati nuga `pääle Saa; kaĺk raud, mis väga rabe on, ei või teda `pińnida ega taguda, siis lähäb `kat́ki VJg; need olid kaĺgid kivid, kes tagumisega `lõhki läksid Trm; pihlakast `tehtasse ka `looka, aga see on `seake kaĺk SJn; kõva kaĺk raud Krk c.  kare (vesi) kaĺk vesi võtab silma näo `kestama Juu; paepõhjaga muas on `kaevudes kaĺk vesi, `erned ei kie tümaks Kad; kaĺk kaevu vesi ei tee kunagi pesu iast Lai; vesi om õige kaĺk juuvva, lubjane vesi Krk
4. intensiivne, tugev, maheduseta ea `selge kaĺk vesi Juu; kaĺk valge (väga ere); kaĺk apu (väga hapu) Amb; kui on kaĺk küĺm vesi, siis pane `suoja `ulka VMr; mõni asi on kua kaĺgi mekiga Kad Vrd kalkjas
Vrd kale3, kalg, kalsk(e)
kalmuk1 kalmu|k g -gi Rei Trv(-ka), `kalmuk g -i Mar vallatu, üleannetu kis nisuksed va sandid lapsed oo, poeglapsed ja. oo ikka üks `kalmuk koa Mar
*kandik1 pl kandikud „nõelapitsi võte“ niidiga `õmlesin `jälle kandikud `sisse. kandikud oli ümmargused või kandilesed Var
karik1karikas
kark1 kark g karg|u (-o) üld (g -a Emm Hel, g `kargu R [n `karku, -o Vai]; kaŕk Saa [g kaŕgu] Juu; ḱark g ḱargu Urv)
1. kõndimisabinõu, tugikepp vigase jala (või jalgade) puhul, millele toetutakse kaenla ja käega (hrl pl) jalad tõbised, käib `karguga; `muidu ei saa `toetada jala `pääle, siis on kark `kainla all abist Lüg; `karku on `ninda kää järele, `alle `puole koverad `otsad Vai; kargud o vigaste inimeste taarist, kaks `karku, teine teise `kaendlabu all Khk; keib `karkodega, jalg oo `aege Mar; käib `karkude pial JMd; kui inimesel on üks jalg, siis on kark `kainla all Kod; kargu pää (kargu osa, mis toetub kaenla alla) Krk; `oĺli `kaindla all nuu karguʔ, `karkõga käü Har || kepp, kaigas võta lapse käess si kark ärä Kod || nui karguga `peśti põvvatükke Urv
2. tööriista osa a. labida, hangu, hargi jne varre otsas põiki olev käepide lasna varre kark Ans; aŋŋul ka pöigiti varre `otsas kark Khk; vilja `kühvli kark, `kääga `vöötasse `karkust `kinni Kär; Labigu kark käib tapiga varre otsas, pulgaga kinni Emm; tegin aŕgi varrele uue kargu `otsa Mär; karguga labidas Amb; kark `pietakse labida ehk aŋŋu varre otsas, et paremb `tõsta, suab `kinni `oida Kad; vigla kark Pst b. vikatilöe küljes olev käepide või ülemine (hrl vasak) põikpulk kark ning pulk [vikatil], pahem käsi vötab ikka see kargu puust [kinni] Kär; vikati löö kark, `pεεlmine pulk, see `üitakse karguks Kaa; vikatil oo pulk ja kark, kark oo `rõnga `tehtud Muh; Vigadi kark käib pahemas püus, kargu otsas aa köver oks, senest oita püuga kinni Emm; lüe kark Khn; kaks `pulka, kargud, vikati kark Tür; vikati kark - - kahe aralene, mis `ümber varre pane, kasest, paeust, toomingast, mis `vinskem puu on - - nööriga otsad `kińni Äks c. kumer põikpulk hasplipuu otsas asveldamisega `juhtub koa varss `sisse minema, kui üle kargu lõng jookseb maha HJn; `asplil on kargud - - vähe kumerad, oiavad `lõnga pial, neli `aara ja neli `karku Sim d. reha pulkadega põikpuu, rehakaha rihal on kark, kohes piid `sisse pannatse Jäm; pitk [reha] kark oli üheksa piid Ans; loo rihal ning rihe rihal on teine teist `moodi kargud Khk e. vokikeps kark aeab voki ratast `ringi, sie on puust Jõe
3. tugipuu, tugijalg (sag ehitise osa) a. sarika(te) tugipuu sarikatel on kargud - - mis sarika `püśti oiavad, puu `pulkadega on `kińni sarika `küĺges ja tulevad müürlat́i `küĺge Kei b. sarika(te) küljes olevad nagad, mis roovlatte kannavadVig Kan Vas c. heinakuhja tugiteivasHMd d. ristpuu, mis hoiab reejalase paindes `enne lüiakse kark `talle `peale, siis `võetakse paku peält ärä, lastakse oherdiga auk kargule ja jalase otsale, teene teese otsa `küĺgis, siis kark ei lase [jalast] `õigeks `minna Juu
4. haraline või kõver ese a. oks vikatilöe küljes (et tõmbaks puhta kaare) kui kargu panid vikatile `piale, võisid siledast `niita, et `einu maha ei jäänd, `löödi kahe aruline kasekene ehk paeokene `piale, siis põld `riisumist Trm b. seina külge redelina kinnitatud kärbis kark `tεitis redeli aset, oli seina `külges `kinni; roni `müöda `karku üles Ris c. kõver puuliist, uksesagar ukse kargod LNg d. tuleraud Tuluse kark on köver, selle jäuks `tehtud roud. Karguga lööda tule kivi `vastu ja see annab tule `kirsi, kirred, mis taala pihta kukkuvad, `süütavad taala põlema Rei
5. kammits pane obu `karku paelaga; kui obu pahur oo, siis pannasse `karku Muh
karvak1 karvak g -u Puh Nõo San V a s karvane (asi või olevus); karune si̬i̬ mõne lina, nigu karvak (viletsast linast) Puh; vanaʔ kõlvadu aina karvakuʔ Urv; vana Miśsä om habõndunu, ta om nigu üt́s karvak Har; karvak pini. meil eśki‿m pini karvak Se Vrd karvik
karvik1 karvi|k KuuK Ote, kaŕvi|k Kod Lai Lut, `karvi|k Kuu Jõh, g -ku (-ke Kod, -gu Lut)
1. a. habetunud ja pikkade juustega (korratu) inimene, karvane olend või asi `juuksed laiali. piä nõnnagu kaŕvik; messa vana kaŕvik käid, piä laiali õtsan; tule kaŕvik üles (koerale); üks poisi `karva·nder või kaŕvik Lai; niigu karvik, abena om aeamada ja juusse lõikamada Ote || karvase lehma nimi Kaŕvik um lihm, lihmä nimi, karvanõ lihm, pikä karvaga Lut Vrd karvak, karva|lantu, karva|lass, karva|lassik, karva|lontu, karva|mäss, karva|märss, karva|nass, karva|nutak, karva|nuustakas, karva|nuustik, karva|närss, karva|näska, karva|näss, karva|nässak, karva|pulst, karva|purka, karva|päss, karva|suska, karva|viilab. kidur rohi või mets mäńnid nõnnagu kaŕvikud su̬u̬ piäl. kasvab siäl mäńni karvik Kod; ain om ku karvik, kängu jäänü Ote
2. viletsad juuksed või karvad minul one lühikesed kaŕviked, kui inimene õled, one `juuksed, nüid aga mõni üksik tolgutab, siis `ütled et kaŕviked Kod
kasik1 kasi|k Hlj, g -ku RId/-ko g -go Vai/ Jäm Käi Saa IisK I Trv Krk, g -gu Kuu Krk; kassik g -u Hls; `kassigo Vai; pl `kassikud Lüg
1. kaasik, kasemets mei `käisima sääl kasikus `karjas VNg; mene säält kasikust läbi Lüg; suur kasik oli `ennemalt siin, ikke vanad põlised kased Jõh; kägo kukku `kuusigos, pesä on kasigos Vai; lihame kasiku Jäm; jaani `lauba tõid kik oma kasikidest `nu̬u̬ri `kaśki tuppa Saa; nied on aĺlid siened, kasvavad `rohkemb kasikus ja männi metsa all IisK; `aage kari kasikuss Krk Vrd kasedik, kasemets, kasestik, kõivik, kõivistik, kõivistu, kõivustik
2. (seen) nied `ruasad `kassikud `üöllässe, `niskesed `karvased `serväd Lüg
Vrd kaasik1
kask1 kaśk VNg Jäm Ans Mus Krj L K I M u KodT, kask R/`kaski VNg Vai/ S Mar Kir Var Ris, g -se lehtpuu (Betula); kasepuit kasel ku on pali `urbi, siis tuleb ia rukki saak Lüg; kaśk on pasal, jookseb `rahka Ans; korbaste `kaskedel on magusam mahl kut libe koorega `kaskedel Khk; Ratta pöövad tehta kirju kase köveraste kasvand tüüotsast, siis aa tugevad Emm; kask oksendab juba, nüid on mahla aeg `mööde Phl; rähä tehti kasest ja pulgad tehti tammest sesse Vig; `suiste pühade aal on kased siis (sees) Hää; kaśk on `mähkas juba Ris; kevade on kased mahlal, joksevad `mahla Amb; tavaliselt on kõik kasest, rie jalased, `vankre rattad Koe; kägu kukkus siin kases; kasest ei saa [pilpaid], kaśk on visa VMr; reha pulgad `tehti kasest või saarest Trm; vahel on kased urvan nõnnagu nõretavad Kod; mõni suur kaśk annab `mahla, et saab terve küla teda Lai; pikk ja `sirge ku nu̬u̬r kaśk Krk; punane kask toataim punane kaśk, pikälise sakilise lehe, suure roosa `äitsnetutu, si̬i̬ kasvass `seante suur ku maast lakke Krk || ka sea olet kase juure all kasunu (öeld sellele, kes midagi ei tea) Krk Vrd kasik2, kõiv
katik1 katik Saa M (sag ühendverbi komponendina)
1. katki, puruks lehm lõa katik `kiskun; sõkelavva kabla om katik; soal om kaits lippi katik aet Trv; kardule om katik keenu; nisa katik, siss lõhk `jalgega [lehm]; katik ku sarja põhi [riie] Krk; katik haige (nurganaisest) ta olli katik `aige alle, ku mihe `endel manu laśk Krk
2. teostamata; pooleli asi jäi katik; pulma jäeva katik Trv
Vrd katikus, katki
katk1 katk g katku eP(g -o Käi LNg Ris) M(n, g `katku Krk) T(g -o Võn) u Rõu(g -o), g `katku R(n `katku Vai)
1. teat äge epideemiline nakkushaigus, katk Sõda võttis, katk tappis Pöi; siberi katk, üks akkaja `aigus, loomad põletatse ää Tõs; katku`aiged pole kaua `aiged olnd, täna `terved, oome surnd Vän; suure sõea aeal pidi tulema näĺg `eeli ja katk takka järele Juu; minu päävil on `katku õllud, muku äkitse sureb ärä Kod; vanast ollu serände katk, et inimesi `lõpnu nigu `murdu maha, ei ole `jõudnu enämb matta Nõo || (personifitseerituna) Katk `olla vanasti käind musta mehe näul, kellele `vastu tulnd või kust uksest `sisse läind, see surnd Pöi; nisuke koht oli, `üiti Katkupaiu, ja sial pial alati old `katkusi näha Hag; katk käis möda moad. kes magand, seda `olla kepiga pist ja see surnd ää Kod || fig haigus Koera keele peal on öheksa `ohtu, kassi keele peal kaheksa `katku Pöi
2. nuhtlus, häving, õnnetus `kulli on kana `katku Vai; teeb mis katk siit üle keind on, pöld must, orased kadund puhas ee Khk; Just kui kurati katk `kaelas, anna `öhte anna teist Pöi; oh sa miässe katk, neĺjät kõrd läksid mehele, kolm mi̬i̬ss mat́id ärä Kod; ka ni̬i̬ mõne külälise! ni̬i̬ olliv `katku (~`katkuse) kaalan, ni̬i̬ tahiv ärä puhaste mut Krk; nüid om `indäle katku `kaala `võtnu Kam
3. fig (pikast ajavahemikust) `meitel oli vana `enne`katku elu veel Jäm; kas ma pean nii `mütmeks katkuks elama `jεεma, et ma nii `palju rassin; see nii mütu `katku juba eland läbi Emm | (väga vanast isikust) katk vanad; ega mind pole katkuks `siia maa`ilma `loodud, ma sure `varsti ära; mis ikka üle öhösma`kümne, nee katkud juba Rei; mõnel katkul kaua aega ma põle mitte mõnel katkul tõtta näin Muh; mõnel katkol põle `sauna saand Mar Vrd katkuhaigus, katsk
katsak1 katsak harakas katsak ni harak, taasa·mma Lut
katsik1 kat́sik Sim, katsik Muh, g -u a. saia tõstandik pärmiga me tieme kat́sikud nõnna: paneme vähä `piima, jahu kua sekka, köśti `juurde. segame segi ja paneme suoja koha `piale. selle sis segame `taina sekka, ku ta `äśti tõusnd on Sim b. külakost vastsündinu emale, katsekakk siis `viidi titele katsikud ~ katsekakku. tite `putru `viidi koa. esiti `viidi katsikud, pärast `viidi `putru Muh
katsik(e)1 katsik, -e katki lõng ei kannate, lää purus katsike; kangas lõigats katsik keidets nukku ja nakates `nitse paneme Trv
keelik(as)1 keeli|k (kieli|k) g -ku Mus Kaa Vig Saa JõeK ViK IPõ KLõ, g -gu SaLä Pöi Rei; `kieli|k g -gu R(-go Vai); keeli|k(as) (kiili|kas) g -ka SaId Muh Hi L Ha, -käs g - Mar Vig Tõs Khn Juu
1. eesmao osa, kiidekasSa Rei L Juu mäletsejatel loomadel on keelik Khk; odra eldad akkasid `loomadele keeliku `kinni Mus; keelikas on `jälle teine kut saja `laplik Pha; `ööti looma sada`korne või keelikas LNg; kui loomal teris käe, sis tä määlitseb, kui `aigus käe, egä tä sis määletse, sis öetse et loomal keelikas kinni Vig; `ööldi ikke, kiilikas `kinni, aga sada`korne on `kinni, kiilikas on sada`kortse `otses Juu || liivapugu kana kiilikä kot́t Mar
2. põrn vanal aal `üiti põrn keelikas, see oo mao `küĺges, veripunane; keelikas vissatse ää, antasse vahel sigadele koa Muh
3. teat haigus loomadelS Kul Vig Rap joo ka, muidu jääd keelika (öeld söögi kõrvale juua pakkudes) Khk; kui loom ep soa sittuda mette, siis loom on keelikas, jääb sihest kinni, loom jähi keelika; veistel ja lammastel, obu‿b mäletse mitte, obu‿b jää keelika koa mitte Jaa; kui lehma sada`korne köva on, nii köva, et äi ole läbi käind, siis on keelikas Emm
4. a.  januR S Vig Tõs K(excl HaLä) IPõ mul on `kange `kielik Hlj; alande oled `kieligos Vai; mool juba kiilik kää, tuli `vaatma, kas öllekiha o ää `toodud Mus; mul nii `kange keelik käe Rei; loomad jäeväd keelikässe Vig; lehm oo jooma keelikäs Tõs; mul on `kange kielikas, irmus kielikas, jõi nõnnat Jür; luomad on nii kielikus, ei ole vett JõeK; `ruodasin set́se `silku äe, nüid `kange kielik Kad; anna neile `lehmadelle `juvva, nad on nõnna kielikus Iis; olen suures joogi keelikus Lai || kurk, kõri mol on `kange jäno nii et kiilikäs `tuhkab Juu b.  janune oled `kielik inimene, alati janutad Jõe; on üks keelik luum Ksi
Vrd kielass, kiidikas
keevik1 keevik TaPõ, kievik VMr, `kievik IisR Rak, kiävik Kod, g -u
1. kuum, põuane liiv, temä läheb jo tulisest, `üitasse kievik maa VMr; nõnna kiävik ilm, nõnnagu kiädäb kõhe; tule kõhe `seie kiäviku (kuuma majja); kuum one si̬i̬ kiävik Kod
2. elav, rahutu, kärme edev obune, kole keevik, nõnna üppab ja `kargab Trm; kiävik on `käŕsmätä, ei seesä rahul Kod; kis on keevaline, on keevik Pal; nigu keevik, ei seisa `kośkil pool Lai
3. vesine, allikane; liivane niesukesed kievikud, nied on jo odavad maad; kievik mua, sie on niisukene aĺlika pial mua VMr; `kievik on `rohkemb liivane maa Rak; see vana keevik, liiva mua, ei õle `põhja all; keevikus ei kasva ia vili; keevik on mua kõht, mes keevad muad, kas rebase liiv või Trm
Vrd keev
kehvik1 kehvik g -u spor eP, Ran Ote kehvtalupoeg `meie olima `jusku `vaesemad inimised, `kehvikud naa kui vabadikud VNg; `endised vabanikud ja popsipoisid olid kehvikute soost Jaa; tiumehed ja popsid olid kehvikud Kos; popsid ja kehvikud, saanamehed kua, elasivad talu `saunades; kehvikute lapsed käisid taludes karjas Lai; kehvikute leib on aganane Plt; ni̬i̬ `vaese kehviku `ostseva siss Põllu panga käest tolle maa Ote || vaene elatanud inimene kehvikud, kes enam tööd ei jõut‿teha Lai; kõrvulise ollivagi nu kehviku, kos `kiäki sai `varju ennäst `suski, võeti talu `sannu `siśse, ja `kambre nukka Ran
keksik1 keksik g -u Mih Sim kergats, kekspüks kergats või keksik, `siuke `keksija Mih; niesukesi keksikuid `ennegi `nähtud, põle `püksi jalas, aga kiitleb ise kua Sim
kelk1 kelk g kelgu K I M TLä San u Krl Räp, kelgo Mar Mih, `kelgu Jõe VNg(-ie-) Jõh IisR, `kelgo Lüg Vai(n `kelko), `kelga Kuu; kölk g kölgu S, kõlk g kõlgu Pöi Muh Khn
1. väike jalasveok või -sõiduk siis isa pani `toised (lapsed) kaik `ühte `hunniku `kelgale, s‿`kelgaga vedi `sauna Kuu; laps tahab `kielguga `soitada VNg; `lapsed `lähväd `kelkodega `liugu `määle, `istuvad `kelko `unniko Lüg; `saksad `soitvad `saaniga, miä `vaine `kelgoga rhvl; siis votti miu `kelgoga `pääle Vai; kölgud kaa ree `moodi, pisised pakud sehes, jalased muljutud; vabanikud vädavad `talve `oksi `kölkudega Khk; `talveti keisime kölguga `liugu `laskmas Jaa; Kölgud tegime sii ise, metsast sai kaks kövert `kaske otsitud, nendest sai jalased; Sa just kut kõlk `järges (aina sabas) Pöi; võta kõlk järele ja mene puid `tooma Muh; Sool on ikke suur kölk, na noor regi Käi; kui `palju lund `olli, ta kεis kölguga Phl; send oleks paras kelgoga `metsa vedada Mar; Kelgo jalased `piavad olema kasond kõverad Mih; Kalamehed vädäväd `talvõ `kõlkõga mut́ta ning kalu; kõlguga käüsime lumõ mäe piält maha `lasmõs Khn; kelgudega läksid `jäĺgi möda PJg; ti̬i̬ mul kelk, ma tu̬u̬n isi peip‿`puuksed ja sebävitsad Saa; talvel vedäs kõik omale kelguga koju Juu; `enne ikka aŕjakad - - käisivad `kärrudega ja `kelkudega JõeK; kelguga on ia määst `alla `lassa Iis; lapsed kõik kelgudegä ange õtsan; kelk one nagu listregi, paenargid ja kassad piäl Kod; kelgul olid painutatud jalassed nigu reel; isa `mulle `kelku ei tehnud Lai; [kauba] juudid käisid obosega, aga arjukad käisid enämästi `kelkudega KJn; latse sõedava `kelkega `talve Puh; kelgu talla olliva ravvatse, kelk läits nigu üits vurin tolle `pü̬ü̬rälliga Nõo; soome kelk tõukekelk `mendi valatama, `palju `nuodas kalu on ja, sis `mendi `neie `suome `kelku˛ega Kuu; Soome kölguga saab ruttu edasi Emm; (vene) kelku tegema jalgupidi lohistama `Nuored tegivad vene `kelku, sie oli lõbus IisR; `joomade pεεl ülantusega ähk lapsed ülantusega, `jalgupidi teist `järge vädavad `vaksuksi teise taga, see on kölgu tegemine Khk; kelku jääma, kelgus olema hädas(se), pigis(se) kül ta `vaene nüid on kelgus Amb; jäid jutuga `kelku, vale tuli `välja Kad; küll ma olin `saadanaga kelgus Trm; kelku panema 1. kihlama Mat́si Mari `pańti `kelku: kui kõśjad õlid ärä juadud, `pańti `kelku Kod; 2. ära sööma kõik paneb `kelku Kod; (oma ~ ühte) kelku, (ühes ~ samas) kelgus mesti(s), nõus(se) Eks tal sie mõtte old kohe `teine ka oma `kelku `tõmmada; Noh nüüd poiss `selle `kelmiga ühes `kelgus; Eks ta `juhtund `suurte sulikatega `ühte `kelku IisR; miä sain ka tama `kelko; `lapsed `onvad isä `kelgos Vai; (lepa)kelku vedama valetama, petma äh, vääb ike `kelku koa vahel Mär; `motles vedada mind lepa kelguga JõeK || fig (lapse saamisest) Kelk juba laka otsel (naine enam lapsi ei saa); kelk lagass, ohelik ies (tütar läheb ema jälgedes) Kuu; Kelk järel ja kibi peal ka (lapsega tüdruk) Kul; Kelgu alla jäänu, on lasnu - - kelgu üle joosta (rase) Hää; Kelk läks ree ette (laps enne pulmi) Amb; (elujärjest) nüid on sial samas kelgu otsa pial kus minagi olen Pee; vanad rahvas `ütleväd, et teie tuleta ike minu kelgu piäle, minä en tule teie kelgu piäle mette (kõik saavad vanaks) Kod Vrd kelkane
2. kelgu taoline alustugi a.  palgiveokelk `kelgad `pandi ala `talvel lumega [palkidele] Kuu; siis `pandi selle (palgi) otsa ala `pandi köied sedasi ristati ja, köiega `jooskes se kölk ka niisamma roopas kut jälle regi `jooskes Mus; `Palkide vädamiseks oli kölk, palgi kölk; Ree peal oli palgi pakk, - - ladva all oli palgi kõlk, kõlk oli kõõvega ree `järges `kinni Pöi; kelk piab olema, muidu ei saa `paĺka sugugi vedada Hag; paĺgi kelk oli ka kolmega, kolme kodaraga VMr b.  seadis laeva merre laskmisel Laeva mere aema kölgu palk peab kövasti laeva külgis kinni olema, et laev sene pεεld maha äi joose Emmc.  alus adra või äkke veoks äkke kelguga viiass äke põllale Lih; Ägi pannassõ äe kõlgu `piäle ning siis minnässe Khn; adra kelk one, kos piäl ater seesäb kui väĺjale lähäb Kod; äǵle kelk olli lavvust kokku `lü̬ü̬dü; puu äglel kääneti pulga üless, es ole `kelku vaea Kam d.  kolme jalaga rehepeksupinkJuu
3. mgi seadme liikuv osa a.  kangareha Üks ajas poomi ringi, teine juhtis kelku ja kolmas oidis lõime trammis; `kelku siis veel `väĺla ei `võetud, kui [kangas] juba `niides oli, siis [võeti] Kei b.  seadis tuuliku tuulde keeramiseks [Hollandi veski] kivi tanni `päele `tehti `pulkadest kölk, kölgu vahele `pandi pisikstest laua `otstest kogu `löödud king Pöi; kelk `pańdi öhe pośti taha, ketiga `väätakse, ket́t käis `ümmer kelgu pośti, vädas `veśki tuulele Nis; pośtid on moa sees, pośti `otses on nagu nupp, kelk pannakse pośti taha, `aetakse võlvest `ringi `puuga Juu
kepsik1 kepsik KPõ I Ksi Hel, `kepsik R, g -u
1. a. kerglane, kergemeelne, litsakas (tüdruk) Ise nuor `tütrik aga `kepsik, `tõmmab `naisemehega Lüg; kas `teie küläs on `kepsikuid? Jõh; läks kepsikuks või kasuks KuuK; tüdruk läks kepsikuks Koe; enne vanast üeldi kepsik, nüüd muidu `lapsega tüdruk Kad; kepsik on ukka läind tüdruk VJg; mis sa va kepsik kua kõneled, mine `vaata kus su lapse tosin on Sim; need kepsikute lapsed Ksi b.  indlev loom on `niisuke `juaksija ja `kepsik sie lehm VNg; muĺlikalle kua lorisid, kis `enne kahe `vasta (aasta) tõi [vasika]: läks kepsikas. ega `talle `kiegi nii vara `ärga and, ärg käis `lehmade ulgas karjamual Koe
2. elav (rüblik), kepselda armastav (loom, laps) `Kepsigulle kulub `palju `riiet ka, mes parada Kuu; kepsik on talleke ehk vasik ehk laps, on `rõõmus, mängäb ja `kargab; kepsikud `ütled lapsile Kod
3. napakasHel
Vrd kepsakas
kerk1 kerk g kerg|u (-o) Võn Kam/-/ Ote V(ḱ- Se Kra) a.  (väike) 3–4 jalaga pink, järi `oĺliva `väikse ja suure keŕgu - - keŕgu `oĺliva ilma säĺlä`toeta; puu oĺl alt ümärik, päält tasatsess `lü̬ü̬du - - `istseva mitu mi̬i̬st rinnu üte keŕgu pääl Kam; Kerk oĺl iks inämbüisi esi tettü, `kerkõ laadast es ostõta Urv; `väike oĺl kerk, suurõmb oĺl pińk. `kerku tarvitedi aho man, kartoka `ku̬u̬ri - - lehmä `nüssäʔ - - `istmisess kah Rõu; vanast oĺl kergol sälä tugi kah Plv; peremehe jaos oĺl peräpink, sandi jaos oĺl must kerk Vas; pińk om kõõ üle saina, a kerk om lüheb; `umblõdõ, siss pant jalaʔ kergo päle Se || (pool)pink mingiks tööks Rehekeŕk Se Vrd kergo, kergonõ, kärk2 b.  vahend säärsaabaste jalast tõmbamiseks, saapasulane jala `pästmisõ kerk Se
kesk1 kesk R Pha Pöi Muh Emm Phl Mar Tõs Khn spor Ha, JJn Koe VJg TaPõ Plt KJn Puh Se; keśk Ran San Har Se; (liitsõnades) kesk- R eP Trv spor T, VId; keśk- Kos Koe Ksi KJn spor eL
I. prep
1. (ruumiliselt) keset ise (lademelööjad) olid kesk lademete `seisasid VNg; sai kesk `järve, sääl uppus `vällä Lüg; Kesk `astja vajudetti `risti `kummagi `kääga `sõrme `augud `sisse [pärast sõtkumist], siis sai aru kui akkas `kerkima Jõh; se peab ika keige param [lehm] olema, kenel kesk `selga ka on karva piire Emm; `enni põlnd rätikod nottis peas. `enni olid kesk pea lae Mar; kesk `kuormad oli seĺg puu JõeK; tulejalg õli kesk põrandad Trm; põllu `tuhkur one piält punakas, kesk `selgä muss jut́t; `kervetegijä tegi vanass `kerve ja lei mäŕgi kesk `kerve palet; lõevoke teeb kesäle pesäd, kesk kesä eläjä jäĺje `sisse Kod; pilve seisab nagu müir kesk taevast Lai; taa nahk om muud́u hää, a keśk `nahka om suuŕ mulk `sisse lõigat; ma˽sattõ keśk purrõt ekkõ `sisse Har
2. (ajaliselt) keset; vahepeal kesk suid (suve) JJn; vana kikass kiŕg `õkva keśk üüd, kell kat́stõisskümme Har; mis sa siss naaridõʔ kesk kerigo `aigo Se
II. (millegi) keskmine, keskel asetsev (sag liitsõnades) a. (ruumiliselt) Esimäsed said keskmadalale, `toised ilisemad tulijad jäid `äärte `pääle; Oli tugev vuo, siis keskmadala päält üäd `saaki ei saand; siis ne peigmies ja pruut oli [U-kujulises pulmalauas] siel kesk `laua taga siis Kuu; kaiv on kesk `õvve pääl; kesk `vankris õli `keske puu Lüg; teised võrgud oo keskjäda; keskja köve `otsas oo `jälle ila Mus; Kesk soos seal oli esiti `eina `pölve Pöi; panen selle `estme just kesk parandale; see kibi oo kesk põllal. kesk tee peal; ta läks üsna kesk metsast läbi Mar; Moĺd `oĺli no üks nii pikk ku siit kesktuast ära `senna `lauva `juure Hää; eks pruut́ ja `peigmes õld `soajas isame järele, ja siis soaja `sõitis nende järele - - torupill `mängis kesk `soajas Kad; iest elab ja tagant elab, kesk vahe paigalt `surnud = vokk Sim; keskväĺjä servän õli siili pesä; kesk südä järve kõst one sügäv nagu jõgi Kod; löövad kahelt poolt mulla kesk vau `piale, kes se põhjast enam [kartuleid] `kaema akkas Lai; `kaevsin - - ja siit kesk kajolt `tuĺli si lõhe KJn; otsaukse pool taga`kirkus ning kesk`kirkus Jäm; Mari lauĺ keskkerikun helehede Harb. (ajaliselt) edimält temä `olli suvemi̬i̬s - -, keśkajal (keskealisena) `olli ta `veske poiss Ran
Vrd keskpea, kess2, kest3
kessik1 kessik g -u kess, võrkkott ku tii pääl `lähtass, `võetass kessik ligi, ja obune süüb säält; obune süüb kessikust `eina ja `kaeru Hää
kiik1 kiik g kiige Pöi Muh Rei spor L, K Kod, `kiige R (n `kiike Vai, n, g `kiike Lüg), g kiiga Jäm Khk(`kiika) Pha Kaa Hi, `kiiga Kuu, kiigu Khk Muh L Amb JJn Koe VMr Pil M San Nõo
1. kiikumisvahend, kiik `kiige ala `lähtvad `ehtu Jõe; `lähmä `kiikele; `kiige `aisad `käiväd ülevält `arjabust `alle `põhja `raami Lüg; mene `kiige `pääle, miä `kiigudan sinu Vai; `meite külas pole `kiika Jäm; `laube `öhta noored `tantsivad kiiga all Khk; Nee olid pisiksed kiiged mis nelja aisaga olid, suured kiiged olid ikka kuie aisaga Pöi; tüdrikud ja poisid `ollid iga ilm pühabe `õhta värava taga `kiikes ja `tantsisid Muh; Kiik käis üle völli nägu viipsik, aga `purju äi jäänd Rei; ma olen isi kua `kiiku küll teind ja Mär; sui köisid küla `kiikede all Lih; aerudega kiik `oĺli neĺla postiga Tor; `enne oĺli `kiike paĺlu Saa; igä `lauba `õhta ja pühäbä `õhta läksid kiige `alla kokko Juu; kiik oli sial `Sauka talu väravas, siis käisime sial kiige all Koe; ulgakeisi kiigevad siäl kiige piäl Kod; `nööridega kiik Plt; üle võlvi aetasse kiigel KJn; pü̬ü̬rkiik om uvve aa kiik, `juśku karasseĺl laadan Krk
2. lapsehäll, kätki laps leheb `kiika magama Khk; kolm naist maeas, egal oli lapse kiik, tuba `kiikasid täis Emm; Kiiga `pöhjas oli eina kott Rei; jusku tite kiik (kitsas vanker või lootsik) Hää; õli vedruga kiik ja vibuga kiik Kod Vrd kiigu
3. jalaga sõtkutav linamasinSan
Vrd kiiga1, kiige1
kiilak(as)1 kiilakas Mih; kiila|k g -ku Krk
1. okaspuust katuselaast kiilakul om ülemine ots õhuke, alumine paks; kiilakul `punni ei ole, pannass seŕv serva `kõrva; kiilaku iga om kaitskümmend `aastat; kiilakukatuss Krk
2. õhuke leivatükkMih Vrd kiil2
kikk1 kikk g kiku Saa Kod MMg Äks SJn Vil eL(ḱ- Se; kiḱk Hls Võn; g -o Plv Vas); kiḱk g kiki Ran Kam pikuti üle leiva lõigatud poolik viil(ukas), pealmise või alumise koorikuga; hv põiki üle poole leiva lõigatud viil(ukas), nii pealmise kui alumise koorikuga paĺlu sa tahad, kas kiku või kaniku; laua pääl oĺli paĺlu levä kikke `vaĺmis lõigatud Saa; edemält lõegati puale leevä piält kikk, pitkergune Kod; egäss tervet kikku `kennigi es saa Pst; alumise koore mant lõigats alumine kikk, `päälmise koore mant `päälmine kikk üle `terve levä; ku ta (leivaviil) lõigati ütest küĺlest, siss olli ta kikk, ku `riśti otsast siss olli kanik Hls; kate käe kikk (õhuke leivaviil) Krk; pidu `pääle lõegati iks käär, aga egäpäevi `lavva `pääle lõegati kikk Nõo; Patta pannen lõigati [käkk] kiku kaupa väikses tüḱes San; Perremi̬i̬ss neh jagi egalõ ütele tüḱk liha ja˽kikk `leibä Rõu; üte otsa pu̬u̬lt ja tõsõ pu̬u̬lt lõigatass kikoʔ Vas; `lõikat kumma küle taht pu̬u̬lt kikku, kääro `lõikat kandso pu̬u̬lt Räp; `lõika sullõ üt́e śaksakiku (väga õhukese). śaksa kikkõga saa aiʔ talorahvas sööńüʔ Se ||fig sünnü ei˽tu̬u̬ kikk inäp leevä `otsa, kink jo ärʔum lõigat Rõu
kilk1 kiĺk, kilk g kiĺgi, kilgi S L KPõ Iis Trm Plt KJn Kõp; kilk g `kilgi R(n `kilki VNg Vai)
1. toakilk (Gryllus domesticus) kilk on niisamate kui üks rohu sirk, `siiväd on `selläss VNg; `anneti `kilgile `ammas, et kilk pidi `andama raud`amba, mis ei valuta Jõh; kui `nuorel kuul tuod save, minega `ahju tehä, siis siginöd `kilgid Vai; kiĺk karjub ähk laulab Khk; `Ahjus elas kilkide kuningas, see oli `jälle laste irmutamiseks Pöi; kilgil o nii kana eal et Muh; kilk on tirtsu pool`venda Emm; kilgid riuksuvad, ei lase `öösi magada Tõs; elav õbedad `antase kiĺgidele `süia Tor; kui `surnu `vanker `mööda sõidab, siis tuleb seitse `kiĺki tiku `topsi panna ja `järgi visata ja ütelda: kiĺgid minge `mulda, siss sai kiĺgidest `lahti Saa; ahju `pialne `kiĺka täis Juu; kiĺgil kohe suur vurin kui `lendab Kad; ahju riit́sikad ehk kiĺgid KJn || fig (piimahammas visatakse ahju peale ja öeldakse) Kilk säh sie sida `ammas, anna `mulle uus raud`ammas Kuu; kilk säh kivi`ammas, `anna `mulle raud`ammas VNg; Kiĺk võta końtammas, anna raudammas `vastu Pöi; kiĺk säh luuammas, anna `mulle raudammas Sim || (väikesest olendist, asjast) [supp nii] öhune kut kiĺk (liiga vedel) Jäm; Ise kut pisike kiĺk (väike laps) Pöi; Kilgi ruunamese nuga (väike nuga) Mar; nüid [rukki] pia nagu kiĺk `otsas Pai
2. merikilk (Mesidothea) kilgid on nagu joevähk, kuid ei `kolba süüa Jõe; mere`kilgid näriväd `võrkusi, neid `kilkisi on vahest võrk täis jo, `vaalakad `karva `allid Jõh; ma `vaatsi ka korra `ümber, mis sa kilgist (vähist) sööd Jäm; kilgid - - `seuksed mere putukad on, karused, `tiibi tal ei ole, ta ojub meres Kaa
3. fig a. kerge joove Paras kilk on tämäle jo pähä pugend Kuu; Kilk pias, tarvis viel `saada, ega siis enamb saa pidada Jõh; Kui kilk vähe pias oli, muudkut rääkis, mis ta keik teind on Pha; juba kilgid peas `laulvad Muh; suand kiĺgi pähä suand siis ei tiä mis teeb Juu; tal veke kiĺk jo pias, põle `talle änam `tarvis JMd; võt́tis tubli kilgi pähä, aeva kiĺk peas teisel VJg; küll sel on `kiĺki pias Iis || ajab pää `kilkisi täis ja kihisemma, kui `mõtled `siie ja `sinne Lüg; kilkis vintis, purjus küll on `kiĺkis Iis; `kiĺkis piaga Trm b. Kilk kalitses (rahapuudus) Vän
kink1 kink g king|u Muh Tor/-ń-/ Hää Saa K I(g -o Kod) M V(-ń- Har; g -o Plv Vas Se), `king|u Lüg Jõh IisR, -o Jõh, `kiŋŋu Kuu; kenk g kengu Rid/-ä-/ Mar Kul T(-ń-); `kinku, -o g `kingu Vai kõrgendik `künkkäs on `suuremb kui kink IisR; kenk einama sees Kul; si̬i̬ on lausk maa - - `ühtegi mätast ega `kinku ei ole Saa; `sõitis ühest kingust `alla ja teesest ülesse Kos; me põllul `kinkusi põle JMd; küngas on veikemb, kink on `kõrgemb Iis; riisu ein kingu `piäle, obene tu̬u̬b ärä; suared kasvavad lodo metsän, ni̬i̬d ei kasva `kõrge kingode piäl Kod; kos on liivased kingud, kraabib [mäger] maa `sisse augu Äks; kingu otsan kuuse all Trv; ańg `olli tuisanu nigu kengu `mu̬u̬du üless Ran; tu̬u̬ suresski Mõisanurme `kenku ärä Puh; kusi`kuklase kannava nokiga kokku suure kengu Nõo; `korgõ kenk, midägi sääl ei kasuʔ Võn; maa om `kinkõ täüs Har; mõtsaserväh `oĺle üt́s kuiv kink Räp; `mäidse maaʔ koh `kinka paĺlo Se
Vrd kingukas, kinks, künk
kipik1 kipik piimanõuPuh
kirk1 kiŕk g kirgi Ote, kerk g kergi Saa kõblas, konks kerk raavi põhja `raidumiseks Saa; kos om sita kiŕk; sitakiŕk ja `kartuli`võtmise kiŕk Ote Vrd kiks2
kisk1 kisk g kisu Kuu VNg Muh Rid/ke-/ Mär Vig Tõs Khn/kjõ-/ Ris Juu Kad I(g -o Kod) Ksi Plt KJn Ran; n, g kisu Kuu Jõh S(keso Emm) L(keso Mar Vig, kjõsu Khn);`kisku, -o, g kiso Vai
1. kida, konksuke Lüö kisk `lauda `seinä, no siis saab `panna `säälisest `lehmä ketti Kuu; ahinge `aaral `onvatta kisud `küljes VNg; kisud äp lase `ülge`rauda sihilt ää `tulla, `keerab `keerdudega ikka änam `sisse Mus; `ülge roval kisud küljes Emm; ukse tappidele löödi kesod `külgi, et puu seest `välla ei tulnd Mar; se nool on sihuke kisudega olnd Kul; kisu jäi `sisse `kinni, ei lasn [kala] otst ää `menna mette Tõs; õngõ kjõsudõga käed kua `terven purus lõhutud Khn; lańt on kõverik ühe kisuga Amb; äkke pulga kisk Koe; krutskal on kisk külles ka vel Trm; unnadel o kisod Kod
2. oga, pind; nahanarmas `Küünä perade (päradesse) `leivad `niisikesed kisud, naha `külgä, nied õlid valusad Jõh; `laudu on `kiskosi täis old Vai; luukaaritsal `kanged teravad kisud `küĺgis Ris; kisk on `sitkem kui pind Amb; sie tieb sõrmed kibedaks, kui `kiskusi aab Kad; ku ri̬i̬da`muale minevä kusele, siis ajava kisod sõrme kü̬ü̬ne perä `piäle; obesel õlema `amma kisud, õõrutasse ja puhassatse suud Kod; reha varrel oli kisk küĺles Ksi; paenardel on kisud ~ killud üless löönd KJn || käbisoomus käbi kisud, kuuse kisud Kod
Vrd kisa2, kist1
klink1 link (u klink) g lingi neetnael lingidega lüiasse `kińni; `aamrega taotse lingid `otsa Tõs Vrd klinknael
kohmik1 `kohmik Jõh, kohmik Räp kohmakas inimene `kohmik ehk `kohmija, kie on pikkaldane Jõh; kohmik on nigu kohmitõdu, om nigu pu̬u̬lkülmänü Räp Vrd kohma1, kohnik
koik1 koik g koig|u (koe-) Muh Hi Kse HaLä, g -i Jäm Ris Rap, koiku Var Iis
1. koiku, nari `kambri `tehti suured koigud Muh; koik - - kaks-kolm asemed olid üksteise pεεl üleval Käi; vana koik `nurkas Ris; magab koegus Nis; eidan sinna `koiku magama Iis Vrd koigas1, koika
2. kanatoolKse
kokk1 kokk g kok|a spor eP, Trv Hls Puh Nõo TMr San Rõu Räp Se, -e Hel, Krl Har Rõu Vas, koga Kuu; n, g kokka VNg Vai(kokki), g koga Vai, pl kokkad Lüg keetja, toiduvalmistaja Kudas kokk, `ninda rokk Kuu; `mõisas `enne õlivad kokkad Lüg; eks `laivas oled kogad; kokki `poiga sie `keitäs `laiva pääl `süvvä Vai; (mõisas) üks oli kokk, see tegi `sakstele sööma Jäm; Kokal jalg kukla taga (ei jõudnud toitu valmis) Kaa; `keetja kokk oli `seltsis. ikka `naisterahvas oli kokaks (rändpüügil) Käi; umigu kell kolm mehed tulad `maale, kokal pidi seks ajaks olema juba `karduli ja silgusupp `valmis keedet Phl; `Laõvas vahõl `naisi kua kokaks Khn; ma käisin noorest peast järjest möda `jootusi kokaks Juu; igas `mõisas oli oma kokk. kokad tegid `sakstele `süia Lai; mõnikõrd olli ma koke ametin Hel; maal ti̬i̬b `pernane perele `süvvä, a kokk ti̬i̬b `kossegi liinan söögimajan Nõo; `mõisnikuʔ pedävõʔ kokkõ söögi tegijäss Krl; üt́s tütäŕ oĺl siin `haiglah kokõh Vas; pido `aigu oĺl siin kokah Räp || fig Supil aa koka mekk sees (põhja kõrbenud) Emm; Mitu kokka kõrvetavad pudru ää Han; nälg õleva kõege parem kokk Kod
kolak(as)1 kola|k Kod Puh Krl, g -ku Hls Krk Nõo Ote; -kas g -ka Hää Trm San
1. pauk, kõmakas vot `meske kolak käis, nagu mõni asi kukob Kod; anna oma kolak (püssipauk) ja võta teder maast jälle Hls; teisen tuan olli ää suur kolak Krk; suur kõva kolakas käis San
2. hoop, löök ühe kolaka ma tal `ańtsi Hää; Mia sai säändse kolaku, et hengest lei peris kinni Hls; And tälle serätse kolaku, et tõene ojass õkva Nõo; ma `tõmba sullõ üte kolaku vasta `kõrvu Ote || fig neil es tule sedä suurt kolakut (oksjoni) `selgä Hls Vrd kulak
kolbak1 kolbak pl kolbakuʔ puutallaga king kolbakuʔ tetti puust - - `nakluga rõivass pääle lü̬ü̬d, puu tald kõo puust Kan
kolk1 kolk g kolg|i Emm, g -u PJg Rak Ksi Trv Pst Hls, -a Var Tõs Pär Kan, `kolgi Kuu, `kolka Lüg; koĺk Mar Kei Lai Võn Se, g kolgi Sa Muh LäLõ Tõs(kolga) Amb Hls Krk Hel Nõo Kam Ote Har, g koĺgi spor L K, Iis Trm Kod San Krl Har Rõu Plv Räp; pl `kolkad VNg IisR(`kolkid), `kolgud Kuu VNg, kolgud ~ kolgod Mih, koĺgiʔ Vas; g koĺgi Urv
1. (puust) esemeda. adra või äkke veopuu, mille külge kinnitatakse aisad Kolk on kurg`atral `aisa `õtsas, `kolkaga paremb obosel `kierada Lüg; Täna on `sahkamine läbi, see va aiste koĺk läks `katki Pöi; kolgad olid `sitke kase puust, nupid `otsas, `sinnä `pandi rihmäd Var; veoraua `külgi köevad kolgid, kolgide`külgi aesad Tõs; koĺgi külges olid trengid ja `treńgega `pańti obu ette Aud; sahk`varte `otsas on koĺk, kui obene ette pannakse siis obune sellega viab Koe; koĺgid `tehti adrale kua Trm; suure adral om üit́s suur koĺk ja kait́s `väikest `kolki Krk; adra `tiisli `otsa käis teĺlraud, `tiisli konksu `otsa käis koĺk, tolle kolgi `küĺge käis vi̬i̬l kait́s `kolki Nõo; vanast olli vehmerdega äglisid kah, nüid om kolgiga ja köüdsega Ote; Saksamaa adral pidi kolk olõma, muidu es saa hobõst ette `pandaʔ Urv; `atru ja `äklõ̭ man ommaʔ koĺgiʔ Krl; sinnä˽truĺli ette `pańti koĺgigaʔ üt́s hopõń ette Rõu; koĺk om mink piteh hobõ̭st saa ette `pandaʔ Se b. rehepeksuvahend, koot `kolkal on vars `õtsas, nui taga Lüg; `vasta `seina `estest rabatud ja siiss `nende `koĺkidega `saivad `puhtast `lüödud IisR; Kolgid on pika varre otsas, nendega kolgiti vili ära Jäm; mugadel olid söuksed kolgid ehk nuiad, mis `keertsid varre `otsas Kaa; vart on ühe`tükne köver puu, kolgil nui on vörraldega `otsas Krj; pindad ehk koĺgid, need on üks Kir; pärast pekseti pindadega, koĺk oli sial `varre `otsas Ris; vanasti pekseti `rehte koĺgiga Koe; kolki andma peksa andma Tahid kätte `maksta, `läksid `kolki `andma IisR; `andis teesele, tegi teesele `kolki Tõs; sinul saab `koĺki `antud Ris; kolki saama peksa saama küll tama sai `kolki Vai; sai isa kääst `kolki küll, aga kas ta sest kuulab Khk; Kis `koera ti̬i̬b, si̬i̬ `koĺki saab Hää; sai seĺsimaja juures `koĺki VJg; si̬i̬ olli `kolki saanu kõrdsin Krk c. kütke, pand `luamil on `vitsust `kolkad `kaulas VNg; vanal ajal õli siis `lehmä `kaulamused, `kolkad Lüg; millega veis seina küljes `kinni keib nee on kolgid Khk; Obusel oli pannaga koĺk `kaelas kui ta üle aja toppis Pöi; kolk `olli seina müiri `külges, pael `olli kolgi august läbi Muh; ärja kolgad, puust `tehtud Tõs; [pahur loom] üppas selle kolguga ikka üle aea, pidand see kolk kedagi PJg; emmis - - läks mõesa väĺläle, rangid `kaelas, kui see ei aedand, siis `pańdi koĺk järele Juu; [jahikoer] läit́s `mõtsa kigen ta kolguge Hls Vrd kolge2 d. värava sulgemispuu kolk pistetse värävä kahe pulga vahelt läbi, teene ots jääb teese pulga taha Tõs; õue väräväd olid `koĺkidega; kui värä `kińni `pańdi, siis koĺk `pańdi värävä sõlest läbi teene`poole Juu e. kandmisvahend puu koĺgid - - kus nied pajad otsas rippusid KuuK; nied old koĺgid, vitsad olid kokku kieratud jah sedasi luoga `muodi jah Amb; `kolkad [olid] kase`okstest `tehtud, selle `piale sai põhk `pandud JJn; `tu̬u̬repuu ja koĺk, raud vahepäl, koĺk pistets `tu̬u̬re `kõŕvest läbi Krk f. pulgake, lauake; puulatt siis `pańdi [kuhjale] sured `kolme`aarased, sured `kolgud, `siuti kokku ja nied `pandi `piale, et `einad ära ei lähä Kuu; puu `kolgud VNg; puu koĺk, veike laua lapp, nöör taga Aud; miul om kolm neli kolgige võtit (lipp võtme küljes) Krk g. vahend köie tegemiseks köietegemise kolgud olid, teene aeas vändast `ümmer, teene `oidis `pöidla keede vahel; keerutas sedasi nende `kolkudega Mih h. kastreerimisvahend `jäära tagumise kolgid olid sihantsed sammud kut sönni tagumise kolgid, äga poole pisemad Khk i. puutallaga king puu kolgi jalan, `seantse `koĺkege [paha käia] Krk; puu kolgaʔ, `nakluga rõivass pääle lü̬ü̬d, puu tald kõo puust Kan Vrd kolbak1
2. esemete osad a. kangaspuude osa `kolkude `külge `saavad `niie keppid `niisidega `siutud Jõh; `kanga kolgid, mis `jalgade all tallati Muh; suured kolgud olid koa, kaks suurt `kolku - - suured kolgud kudusid kahe niiega Mih; niitele panime koĺgid `alla Iis b. kalapüügivahendi osa tina koĺk oli, öŋŋe koĺk (õnge raskus) Khk; Koĺk ojab kupu vee peal (võrgutähis) Pöi; kolgid olid sees, siis ta (rääts) `seisis `püsti, `kolkidel olid augud sihes, vitsad köisid läbi Kse; mut́i kolgad Aud c. ree osa ree koĺk on eden kos õhjad piäl Kod d. kingakonts ma sain suise aja eest ühed traadiga ömmeldud kiŋŋad, puu kolgid olid all Krj
3. fig a. millestki suurest väga suur koĺk akkas selle pisikse otsa (suur tursk haaras pisemat) Khk; (suurest piibust) Kust sa `söukse kolgi oled soand Pöi b. raskusest, vaevast Puhtalt priipahkumees, pole tal naist ega last kolgiks kaelas Kaa; sedä ma küll ei ti̬i̬, et ma omal kolgi `kaala võta (abiellumisest) Krk c. mehe suguelunditest ärä `ihka neid `naisemehe `kolkosi Lüg; Kas kolgid on alles? Jäm
Vrd kolt2
kollak1 Piimaankrul õli oma nimi värvi järele, kas punnik vai tõmmik vai kollak Trm
kolmik1 kolmi|k g -ku Pha Vll Pöi Muh Ris Kos KuuK Plt, g -gu Jäm Khk Emm Rei Mar Krk; koĺmi|k g -ku Mär Khn Pär Tor spor K, Iis Krl Plv Lei, g -ke Kod Pil; `kolmi|k g -ku VNg Lüg, g -gu Kuu, -ko g -go Vai; pl koĺmig|Har, -õʔ Rõu Se
1. kolmik (laps, loom) `kolmigud `talled Kuu; kolmigud lapsed, kolmigud talled Jäm; olin kolmik pueg Kos; koĺmikite aal surenud emä ärä, üks koĺmik jäänud elämä Kod; tema emal olid kaksikud ja perast olid koĺmikud Pal; `lehmädel ei ole kuuld koĺmikud KJn; na omma koĺmiguʔ Har; kat́siḱid küll um siihn olnuʔ, a koĺmikid olõ õi˽kuulnuʔ Rõu; šü̬ü̬ `nei˽ku koĺmik Lei
2. kolmest koosnev kolmigud (lained, mis järgemööda tulevad) Emm; koĺmik (kolme pähkli kobar) Khn || kangavigaJuu KuuK JMd Pal kui kolm niit kõrvu on, siis on koĺmik sees Juu; kui vaĺsiste panid `niide - - kolm `lõnga järjest, siis `üiti kolmik KuuK
konk1 konk g kongu Lai T Krl, kongo Võn Plv Räp Se
1. (haaramis-, kinnitus-, riputus)konks kaelkoogud õlale - - teine pang teise kongu `otsa Lai; [unna] kongud susati `otsapidi õle sütsi `siśse; kongude `külge [pandi hingede abil] uiss Ran; konk olli saena sehen, pannit vü̬ü̬ `kanga sinna `otsa; `võeti suur pikk toḱk, keedeti (köideti) nu̬u̬ kaits [kokkuköidetud sauna] `vihta kongu `mu̬u̬du sinna `otsa, sai ahju luud Puh; [aidas] olid singi lae all ripun serätse `konkega; `puune `olli tu̬u̬ [ukse] sagara konk ka; usse krambil `olli kaits `aasa, üits kos kraḿp `kinni `olli, ja tõene kos krambi konk `sisse läits Nõo; oĺl kongu otsan `paakõni, sääl `peestedi `sü̬ü̬ki Krl; `haugi püvvetäss mõrradõga ja sõ̭ss `konkega (põhjaõngedega) kah. pandass särg kongo `otsa nööräga; angõrja sööse kongo `suuhtõ, konk lätt `lõpsõst `sisse; ravvast `vehmreperä konguʔ oma˽tulnuʔ viiskümmend viis aast`aiga tagasi Räp; ussõ konk, piida siseh ja tõõnõ om hińg Se || fig miul jäävä jala `kangess ku kongu Puh; mes mia pupega ti̬i̬, mia ole vana inimesekonk (kõver, küürus); ää käsi om täl nigu konk jälle Nõo
2. (konksja või haralise otsaga) tööriist kate aruga konk `olli, konguga `kisti sitt unnikude Puh; `u̬u̬piss vanast `olli `puune konk [sõnniku tõmbamiseks]; tõene küliss, tõene vedäss `itskmit, `olli konk käen; me võtime puust konguga [madalast] kajost vett Nõo; [ma] kae, timä kakup konguga mõtsan palu `samblit lehmile `alla panna Võn; ma tei kongo sõ̭ss `tu̬u̬ga kisi `ossõʔ `maahaʔ Plv; `kapla tetäss, s‿omma `sääntse kongo, puudsõ hangoʔ; konk (oksast konksuga pikk puu võrkude otsimiseks) Se || fig tä inemine om haŕgiga toogata, kongoga tõmmata (laisk) Räp
3. fig vigur, riugas mõni kõneleb `konkega, [jutul] kongu sehen, täl nu kongu jutu; tu̬u̬ nigu `konkega `viskab serätsit kongu sõnu `siśse Ran; esi pääld nätä om vaga, aga sehen om `väega paĺlu `konke Nõo; mi̬ veĺlo‿ks vigurdõgaʔ, kuĺla veĺlo `konkagaʔ, `konkaga ja `hankagaʔ; omma tal `konkaga˽sõ̭naʔ Se
Vrd konks1
kook1 kook g koogi eP(kuo-, kua-; koek Muh, kuek Tõs); kuek g kuõgi Khn; ku̬u̬k g koogi Hää Saa eL(-; g kuogi Lei), kuagi Kod; kuok g `kuogi R(-ua-; n `kuoki VNg Vai)
1. kakuke, pätsike; pannkook; u keeks, kondiitrikook alesega kuok vai äbärik – `õtra jahudest ja `kartuli `putru pääl Lüg; miä akkan peräst `kuoku (kooke) `paistama Vai; `linnast saab εid `kookisid Khk; nüid tehasse `koeka ja `palla ja makka ja Muh; kook tehasse panni peal kas odrakook või nisokook või munakook Mar; egas vanast põln ju koogi `moodi mete Var; Tieme tänä `õhta `kuõka, suab ruttu `vaĺmis Khn; nagu ika `talgulised soavad paremad `süia, klimbisupid ja koogid, moosid `kõrva HJn; tien ühe suure pühade kuogi Iis; magusid `ku̬u̬ka ja `veini tuadasse katsele Kod; lät́i kook (korp) Ksi; veikest tüdrukud `öeldi vaest koogitegija; poisile viiasse kook, tütarlapsele `kringel, kui `vuatama minnasse Plt; vene kook (pliin) SJn; [tüdruku katsikule minekuks] lastass `pekrel iluss ku̬u̬ḱ tetä nii et säräb Hls; ma‿tli mi‿sa neist `ku̬u̬kest ti̬i̬d Nõo; terve˽pańnitäüśs `ku̬u̬kõ sattõ `tullõ Kan; siss ku kuuḱ kokku satass, siss omma nu̬u̬ munaʔ halvaʔ Har; Verest tet́te ka `ku̬u̬ke Räp || fig Läks (kadus) `nindagu kuok kabusta lehelt Kuu; Ta lapsed tegid sedasi `kookisi (tükke) `ühtelugu Khk; `Vetsime enne lõunat `loogu, aga siis tegi vihm koogi vahele; Mette‿p tεε kas sest asjast `miskid `kooki `välja tuleb (kas õnnestub) Kaa; Senest äi tule ead kooki (asi ei õnnestu) Emm
2. loomadele pressitud jõusööt, linaseemnekook [tõi] `kunturist lina`seeme `kooki Khk; süädäväd `ku̬u̬ka lehmile Kod; eläjide ku̬u̬ḱ Hls
koonik1 kooni|k g -ku madal kuur See koonik piab puude jaos `jäema Mih
korbik1 korbik = korbiitsakas korbik, see `lendab ja laulab sedasi koorp koorp koorp pits, koorp koorp koorp pits. kui ta pidi `saama rohust `toitu või maast `leidma, se pidi ta liha teiseks `muutma Mär
kork1 koŕk VMr, g korgi Sa Muh L Ris Juu JMd Ann Pil KJn M spor T, koŕgi Tor Hää Koe Kad VJg I Plt spor V; kork JõeK, g korgi Muh Emm JMd, `korgi R(n `korki VNg Vai); el `korkist Kad
1. kerge elastne materjal (hrl korgitamme koorest) mere pääl [võrgu] käbid, `tehässe `korgist Lüg; `korgiga `saapad on `miestel, `korgist on nied `kontsad Jõh; nooda `laosed olid enne puust, nüid korgist Khk; Äi saa änam nii pailu `korki et sa pudeli topi teed Pöi; Korgist käbäd kõegõ paramad Khn; kork on `kerge, ei vajo kunagi `põhja JMd; võrgu kupp - - neid on `korkist ja Kad
2. sulgemisvahend `poldi `pääle `korki (puuketas) `pääle ja `terva viel (laeva plangutusest) VNg; pudelid `tahvad `korkisi `saada Lüg; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; pudel lõi korgi pealt ää Kse; Viinapudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi Khn; `tõmmas `koŕka `väĺla; pudelad koŕgitase koŕgipanejaga koŕgidega `kińni Tor; `ennevanast olid pudelitel koŕgid, nüid pannasse pleki tükk Lai; mõni on kõva koŕk, tene laseb ingätä KJn; [lassil] mõnikõrd puu punn ehen, mõnikõrd olli koŕk Hls; aga kaits karavinni `koŕki `oĺli küll [meil] Nõo; pańgi `ju̬u̬skõvaʔ no olõt paiganu `korkõga ja `ńartsõga Har; panõ pudelille koŕk `pääle Se Vrd kort1 || fig ei `räägi `laialt, `oian `korgi all Lüg; mes sinä koŕk kua `kerkled (lühikesest paksust mehest) Kod; nüid on üit́s `korki liiguten (peeretanud) Hls | (pisut purjus) pudeli korgi `peale `astund Mus; Joond pole, ainult korgi pεεle astund Emm; Korgi pääle saistanu Räp
3. kalapüünise (hrl korgist) ujuk kilu`võrkudel `käisivad `korgid pial Hlj; [kui] seda `korkipuud ei old meil `saada, siis `tehti kase tohust `niisukesed `korgid `sinne [võrgu] `pääle VNg; `nuodalinal on kived all ja `korgid pääl Vai; Pudeli koŕk oli õŋŋe korgiks, nüid on kohe sõuksed korgid `müia Pöi; kui kala uśsi ära neelas, siss tõmmas korgi vi̬i̬ `alla; õnge koŕk `tehti `enne korgist, nüid on `seake puust muna. vaist lõigasime kuiva puu otsa korgis Saa; `koŕki suab `teĺli, jõvipaal on koŕgiss läbi Kod; koŕk `panti nii `kõrgele, et õńg põhja ligi läits Ran; õngõ manh om koŕk, tu̬u̬ hoit õngõnööri vii pääl. kala `tõmbass koŕgi `alla Har; mõ̭nõl noodal imäl ommavaʔ korgiʔ Se Vrd korges1
kosk1 kośk Hlj Aud, g kose Saa Juu JMd Tür Koe Sim Iis Trm spor VlPõ M T, Khn Võn Ote V; kosk Jõh, g kose Hää Juu Iis, kosa Lüg, `koske Emm; pl kosed Vän; `kosk(o) g koso Lüg Vai(g `kosko); kose g `koske Rei; n, g kosku Kuu/`k-/ Hel, kosu Urv, -o Vai; kõśk, kõsk g kõse Kod
1. paks puukoor (hrl pikk ja lai kuusekooreriba või suur paks pärnakooretükk) Mene vahi ehk saad mone `kuiva `kosku laastmaalt tule`süüteks Kuu; `saunale `tehti `pääle kosost kattus; `meie siin `metsä sies `saama ikke sedä va `kosko `õlpusammalt; tie [mesipuul] sie `õtsa`augu pulk `ninda lühikene, et kosod `pääle akkavad Lüg; pärna kosed (neist tehti saane) Vän; maja katussed `tehti vanast kosedest Hää; `enne `tehti kosest suanid, seĺlätagone ja kõik oli kosest; `koskega (pärnakoorega kaetud) soań Juu; kuuse `koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle ja Koe; kuusel tõmmati kosk maha, `tehti äda kõrral katusseid Iis; keväde `kisti `kõski kuusepuu küĺjess ja `paĺke küĺjess Kod; kuuse `koske `võeti naha `paŕkmise jaoss; kuuse kosest tetti mesilinnu `końge ja `püüti sellege mesilinnu sugu Krk; saani kose `olli pää pääle ja `põhja `lü̬ü̬dü Hel; tu̬u̬ lõhmusse kosest kaśt `olli `keŕge Nõo; üle paĺgi tõmmati `kirvõga räpp `sisse ja sõ̭ss oĺl sääne puu lapits, tu̬u̬ga tõugati tu̬u̬d `koskõ päält ärʔ Kan; Ku˽katuss jo˽kõ̭iḱ viimäne vaĺmiss oĺl, sõ̭ss kummutõdi kõ̭rd kuusõ `kośki katusõ haŕa üle; Vanast `kiśti kuusõ ja˽kõo `kośki, nu̬u̬˽kuivati ärʔ ja˽`müüdi mahaʔ Rõu || (millestki kõvast ja jäigast; sag võrdlustes) `märjäd `riided ottab `külmägä `kangeks `nindagu `kuuse `kosku; `riided on `nüöril peris `koskud Kuu; [riie mustusest] köva nagu suur kose Rei; se va kośk `riie, pane püksid `püśti seisma, ku tahad Aud; kot́t on nii märjaks soand ja kõva nagu kośk kohe Juu; riie pudruga kõvaks `kuivand kui kośk Koe; sie `passel on kõvast `kuivand ku kośk Sim; `rõõva küĺmenu ku kose Krk; vanast `panti tu̬u̬ kare ame ku kośk sulle `säĺgä Nõo; taavass `oĺle `seĺge nigu vaśk ja `ammõjakk ärä küĺmänu ko kośk Võn; nahk om paks kui kośk Krl | Ku ni̬i̬d riisid [ihu või näo] pääl on, sis oled nakkisi täis ku kosk vahel Hää Vrd koskudi
2. koorik; kärn Koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas, nägo, et `silmigi ei õld nähä; Kosa all `kirvendäs, `koske sai `kriipidä [rõugete ajal] Lüg; köva `koske kord on [lumel] pääl Emm; suur kośk (kärnakord) piäs Khn
3. taru (mesilassülemi püüdmiseks) Kuu
kostak1 kostak kiht, kord, koorik muja kostak tuleb maa `peale; kärnal kostak peal, kui aav akkab paranema Rid
kraak1 pej on üks obuse kraak voi inimese kraak VNg
kreek1 kreek Emm Rei Mar Mär K(-ie-) I(-ie- Iis) Räp(-ḱ), kri̬i̬k Nõo San, g kreegi; reek spor u Sa, Muh(riek) spor L, ri̬i̬k Saa KJn Vil, ri̬i̬ḱ M, g reegi; kriek g `kriegi Kuu VNg Vai(n `krieki); tri̬i̬k, treek g treegi Hää; pl triegid Khn kreegipuu; kreegipuu vili reegid saavad `iĺja `valmis Khk; Lapsed `korjasid puu alt `reekisi Kaa, Ajad (aiad) vanad reegi `ränka täis, seal kasu änam midagi Pöi; reegi maripud, kenad pitkilised mustad marjad, reegid `otsas Muh; kui oo kakskümmend `kraati `küĺma, siis reegi õie nupud `vastu ei `panna Aud; treegid ja ploomid tämidi `õitsast Hää; reegidest lubati kuus kopikud toobist Saa; meil `paergu üks kriegi pöesas `öues Ris; poiss oo kreegi ukse edess ärä `rainud, kreek õli kuiv; vanass `kreeka ei õllud meie nukan; `kirssidel on kua teräd siden ja pluamidel ja kreegidel Kod; reegid tänävu ei kasvata KJn; `ri̬i̬ka es ole kolmel `aastal Vil; reegi om üit́s jagu `marju, luu sehen; Ri̬i̬k om ärä äidsenu Krk; visnapuu marja om ää küll, aga kivi om näil sehen nigu `kri̬i̬kel Nõo Vrd kreekel
krenk1 krenk g krengi (kreŋŋi) Emm Käi Rei; kränk Rei LNg, g krängi Phl
1. kraejalad Taariasta alune krenk Emm; See krenk jo lumpeb sellel pole jälad ühe pitkustked Käi; lövaküna kränk; vöimasina krenk; `krenkide (rauast pajaaluse) pääl `tehti `süia Rei; käia kränk ja taari `aste kränk Phl || kolmejalgne iste, järiLNg
2. sõim (viletsast, lahjast olendist) sa oled `seane kut taari`aste krenk Emm; `paljad kondid on, pole muud kui krenk Käi; Mine, krenk, jälust ää (öeld lapsele); vanainimese krenk; va obuse kroni ehk krenk Rei; igavene kränk (öeld meelepahaga) Phl || fig Ta tegi riiuli, äga see on nii `krenki `moodi, et üsna äbe tuas pidada Emm
kriuk1 kriuk g `kriugu Kuu, kriuga Räp Se; ḱriuk g `ḱriuka Se; ppl `kriukid San
1. riugas; jonn, kius `kriuke täüs Kuu; `kriukid paĺlu sehen San Vrd kriugas, kriuge, kriuhk
2. riukalik tal oleki ei hääd jutto, täl alate kriuga sõnaʔ `vasta Räp; kriuk mi̬i̬śs ja aasanõ `väega, kõ̭õ̭ tege `halvu tüḱkä; kagoss om ḱriuk, säänest olõ‿iʔ viil `nännüʔ Se Vrd kriuka2
kronk1 kronk g krongi sõnnikukonks sönikud tömmataks krongiga kuormast maha; kus söniku kronk on Ris Vrd kriuk
krook1 krook g kroogi Ans Mar Hag; kruok g kruogi Ris VJg, `kruogi Kuu VNg IisR; rook g roogi Khk Mih krooge, peen volt `kuuel on `palju `kruokisi VNg; Nisukese `pehme `riidesse on paha `kruokisi teha IisR; naise särgi käistel on roogid; `rookidega `kampsun ulga soem Khk; korrod oo ise, kroogid oo ise, kroogid oo suuremad (kui kurrud) Mar; sieliku kruogid Ris Vrd krous
kruuk1 kruuk g `kruugi Jõe Kuu, kruugi Jäm Hi Kul Ha Kad (joogi)kruus `tombas pudeli `välja riest ja `kallas `meile `kruuki Jõe; [Uhtjus] Rippunud `viina `ämber `pihlaka `oksass, kruuk `juuress Kuu; Kruugi `pöhjas on veel natuse ölut Jäm; too kruugiga vett; Kruugiga äi maksa marjale `minna Rei; poolteist `liitrene sauest kruuk Kul; [kass] kihotan kruuk `akna pealt ala Ris; `Kruukide asemel oli kõrvaga kibu Kei; kruugiga tõi `piima Juu; juon kruugi tied Kad
krääk1 pl `kräägud kukemari `Kräägud on pisikesed `mustad `marjad, `kasvavad suo `äärtes `nomme peal Jõe
kublik1 kubli|k g -ku Kan Plv, g -gu Urv VId; kuublik g Har kuupsüld ma ragosi `terve kubliku puid üless Kan; puid müüväss ka kuublikõ `mu̬u̬du Har; puuʔ pandasõ˽kublikuhe Rõu
kubrik1 kubrik Mar Mär, `kuprik Lüg, g -u hütt, uberik `Kuprik õli `ritvade alune `lauda taga `seinä `ääräs, `kaetu pikkade `õlgidega (välikempsust); Mõnel ei õld `kuprikkugi Lüg; tä eläb seal pisikeses kubrikus Mar; oli üks `väike kubrik kua, `väike pisike ońn Mär Vrd kuberik, kublik2
kuik1 kuik g kuigu Khk Pöi Muh Hi, kuegu Muh Nis veelind (või selle poeg) hrl pl a. hani kuigud, ne oo pisiksed anepojad Pöi; noored aned o kuegud; mine aa kuigud `siia, ma anna nendele natukse `süia Muh b. luik kuigud klaa klaa klaa `lähtvad üle elumaja katuste paigald Emm; Kuigud lähtvad külma tuleb; kuigud on sii jεε lagumeise aeg; kuik on suur lind, `valged linnud, suured pitkad kaalad Käi; kui kuigud oo `lahtes, oo keik äär müra ja kära täis; lähm merele `kuikusi `laskma Phl c. part kuegud ikka pardi pojad on Nis d. muu lind ühekorra kuigud olid sii `randas, kirjud linnud, `pitkade säärdega Khk || pajuurb `paode `külges `metsas oo koa kuigud; paol juba kuigud `väljas; paol ei ole `urbi, nee oo kuigud Muh
kukk1 kukk g kuke eP(kukõ Khn) M, kukke R(kugu Kuu); kukke (-o) g kuge (-o) Vai
1. kodulind, kukk kukkeid on `rohkemb ku kanu Jõe; ans ühe kugu noga `täüe (naeruväärselt vähe); Kuguga `tüöle, kanujega `puule Kuu; kukk `laulab `kuurdes-`kaardes, kivises `keldris, `tammises `tündris = kerik, torn, `kellad VNg; kukkedel on punased `arjad; kukkesi õlen ise tappand küll ja süönd seda liha Lüg; aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä; kukke on jo kanule mies Vai; kukk kiristab, kui ta varese nääb `lindvad Khk; kukk on kaks `korda lauln, `töuske üles Pha; kuke sulud pannasse padide `sisse; ma ei ole `teisi `kuksid kuuln Muh; mees lεheb loudile, lihavaage pεε pεεl = kukk Emm; kui kukk `öhta `loulis, siis toleb teist `elma Rei; kanad ei mune, ei ole kukke Mär; kukk aab kanu taga Kse; kukk laalab kolmat joba, peab `tõusma Mih; rebäne murrab kukesi ja kanu Tõs; Kukk kabistab kanu Khn; kui kukk seesab ühü jala peal, siis tuleb `jälle `külma Aud; kui kukk õrre pääl `kirri laseb, siis vanakurat - - `vaatab mis `kurja teha saab Saa; mis sa piad nende kukedest HMd; must kukk `olla aedavaras; kukk kuuse `otsas, saba moas = seena kell Juu; kui kukk laulab pärast `pääva `vieru, siis on `omme `sańti `ilma KuuK; sie kukk jah laulab sõna sõna `seĺga (järjest); kui vana kukk, siis `ütlevad, et [tibudest] tuleb pailu kukkesi JJn; kukk kogistab kanade `ümbär IisK; kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass, kivisen `keldrin, `tampsen `tündrin = kirikuõpetaja kantslis; `nu̬u̬ri kukka oo kuus tükki Kod; [kui kell tuli] siis enam ei `pantud kuke laalust tähäle ega kukest Äks; kukk on kanade peremees Lai; veiksed kuked ole `kanged `kisklema ja kanadelle `seĺgä `tükmä KJn; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi; ku kukk `õhta laulap, siis saavet `essüje ti̬i̬ pääl Krk; kui kukk õrsile minnen laulab, siss om ommen uut `ilma `u̬u̬ta Hel; enne kukke fig väga vara Kolm `enne kukke ja `seitse `enne sia `sörki [on virk juba tööl] Kuu; `enne kukke `tahtis üles juba Jäm; kolm `koitu enne kukke, nii vara oli ülal Pha; Rehe rabamise `aegu `tõusti juba enne kukke Pöi; see oli enne kukke ja `koitu Vig; kolm sia `sõitu `enne kukke oled väilas VMr; me `enne kukke ammugi üleval Plt; kukkes, kukest väga vara Ma töusi üles esimeses kukkes Phl; tä tuli kojo kukkes Vig; kukest akkasin minema Koe || (kujutisena) Luteruse kergu torni `otsas on kukk, venel on riśt; kukk ja riśt `oidvad kurja `eemale Pöi; ega `kośki kerikides ei õllud kukke, rist õli, aga Palamusel õli kukk Pal; kiriku torni otsan om muna, siss kukk, siss riśt Hls Vrd kukass, kukes1
2. fig Nigu kukk `aia `otsas muud kui `laulab (kõnepidajast); `Mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; kut karuste `jalgadega kukk, kottis püksid, `peened sääred Jäm; söidab obu kut kukk, mees [peal] kut nukk (uhkest välimusest) Khk; Just kut kukk nopiks kivisi (tülinorijast) Kaa; See oli noagu kuke unenägu (sai ruttu otsa); Just kut pisike kukk üppab (väiksest riiakast mehest); Süda on `kange noagu kukel Pöi; Kukke `tapma (noaga keedetud muna poolitama) Rei; Kas sa kukel einu andsid (öeld lapsele, kes täiskasvanute jutusse sekkus) Hää; ma lähän koa kukke `laskma ~ loogaga `eina tegema (heinu varastama) Juu; küll oli Selma kimbus, küll ta neid kukkesid oli tapp (kuuriideplekkidest pesul); Jäi kuke kurvastusse (tukkuma) Kad; `kasse `einä tõmmatasse [läbi sõrmede] ja küsitässe kas kukk või kana, nu̬u̬r või vana Kod; See jook ei vähene sugugi, sa jood kui kukk merest Pal; kukk tańsib katussel (tulekahjust) KJn; te olete juśt ku kaits `kurja kukke Krk; õpeteje, `köster, kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjä Hel; punane kukk (katusel) tulekahju (lahti) Punane kukk arjal Kaa; punane kukk katusel Tõs; mõni paneb teesele punase kuke katusele Juu; Lahtise lambiga ei suanud ju igale poole minna, siis õli varsti punane kukk katusel Trm
3. muude kanaliste isaslind `tetre kukk ja `tetre emä, kukk on must ja emä on paat Lüg; Vanad kukked `oiavad `mängu `keskele IisR; Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana, änd `sarvede `moodi köver Pöi; kevadi kui ma seitseteist tükki lasin neid [tedre]kukkesi, siis neid oli koa siin `paĺlu Noa Vrd kukass
4. tulirelva vinnastusseade Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk Pöi; kukest tömmeda kui `püssi `lahti `veeda Emm; lase kukk ilusti alla, et `lendert ei lõhu Mär; kukk tõmmetakse peält ää, siis `minna `lahti Juu; kukk lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu Kod; kukk tõmmatasse ülesse; tõmmas kuke `vinna KJn; Padrunitel `oĺlid tihvtid külle pääl, `sinna lõi kukk `pääle Vil
kumak1 kuma|k g -gu hoop, löök no˽sai Jaań ka esä käest üte kumagu, et säĺg `perrä halutass Har Vrd kumadus
kummik1 kummik Tür Plt a.  ahjukumm suur kummik oli pial [ahjul] Tür; kivid olid `ümmer `ringi `laotud, ahju lae pial kummik, et tuli ei lähe üles Plt b.  kate voki `koorem oli, kui `müijad käisid ja suur kummik oli pial, sial vokid all, et märjaks ei saand Plt
Vrd kumm1, kumu3
kupik1 kupi|k Lüg Jäm Rid Kse Juu Trv, g -ku IisR Mar Mär Tõs Tor Saa JMd JJn VJg Iis Trm Kod Äks Plt KJn TLä Kam San Plv, -ka Kaa Vll Pöi, -gu Khk Mus Krk Har, -ki Emm; kuppi|k VNg, g -ku Jõh IisR Rak; n kubiko Vai; kubi|k Kuu, g -ku Hls
1. kuupmõõt Turule `viemise puid `mõedeti kupiku `viisi IisR; toi üks kubiko puid Vai; `kaevasime raavi ja `saime üheksakümmend viis `marka kupigust Khk; [kivid] sai kupika `pandud Kaa; Asunikud said puid kupika `viiti Pöi; `ośtis kaks kupikud puid Tor; `keldre tegemises läks mitu kupikud kive Saa; kellele ei old sara, `neile panime [turba] `väĺla kuppikutesse Rak; üks kupik puid Kod; paĺgid `loetasse kupikute `kaupa KJn; kubik on seidse `jalga Hls; Jaani esäle `anti kroonu metsast kolm kupikut puid Ran; talvega sai mitukümmend kupikut agu ärä paluteduss Nõo; mis‿sa `masset kupiku puie eest San; üt́s kupik om kol `süldä `aŕssina puid Har Vrd kupits2
2. kupits maamõõdol oo koa kupikud, maa söödi mätäkas, pannasse ristikibid `sesse Mar Vrd kublik4, kupikas
kurk1 kurk g kurgi Emm Rei Ris Tür, g `kurgi R(n `kurki Vai); kuŕk g kurgi Sa(uŕk Jäm Kaa) Muh L Juu JMd VMr IisK Iis Plt M T, kuŕgi Tor Hää Saa Juu Koe VJg I KJn San V; gurk, pl guŕgiʔ Lei kurgitaim; aedvili Siis viel `joudavad `kurgid `kasvada, ku sirelie `heitsemise ajal maha tegeb Kuu; ei õlegi sie`aasta pali `kurkisi, muutkui `õilevad aga Lüg; Tegime ulga `urkisid appuks Jäm; söi `toorid `kurkisi Vll; mäda`rõika juured pannasse `kurkide `peale, kut kurgid `soola pannasse Muh; võttis kurgid ää, ma põle `katsu `saandki `kurki Kir; Mitte `ühte `siokõst `nõuõ põlõ, `kussõ `kuŕka võiks suõlata Khn; kuŕgidest saab ääd salatid, paar `kuŕki võib nõndasama ära süia Saa; kurgi varred nagu `veaned Juu; nüid kasvatame `kuŕka, vanad inimised ei `tiandki neist, et need ka `süia süńnivad Ann; magedat `kuŕki sõime nagu `õuna Iis; `lambad olid `kuŕkides (kurgipeenral) Pal; minu vanaema - - `piśtis kuŕgi `kartulite `juure patta `keema, `keetis ära, aga ei kõlvand `süia ega kedagi Lai; kuŕk `raiskas puu nõu õige ärä, võtt mustas; nõnda paĺlu peas ike `saama, et `kuŕkele vett tuvva Hls; pikäliku ilusa kardula juśt ku kurgi Krk; oi mia ole imuline küll `kuŕke pääle Puh; kurgi panet `apnama; kuŕk om süämele nii ää; ku sa juuvva tahat, siss võta `kurki Nõo; kuŕgi omma kuḱi pääl Krl; mul `lät́si timahalt kuŕgi hukka, mitte ütte `kuŕki ka is saaʔ Har; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and läḿmind; ku kuŕgi˽paĺlo arʔ `hapnasõʔ, siss inäp tu̬u̬d hüvvä maku ei olõʔ Rõu; inne taha as `kuŕki kah - - no sü̬ü̬t kõ̭iḱ `nahka Vas || `väikene illos hopõn nigu kuŕk, ta um kui kuŕk i̬i̬h; sõit kurgiga Rõu
kurnik1 `kurnik jahutusnõu `kurnik on pläkkist riist, senega `panna riesk piim `kaivu VNg
kuudik1 kuudi|k g -ku u Pha, Iis Kod Lai Plt SJn M(g -gu Krk) Võn Se
1. kuut, putka ajan kanad kuudikusse Iis; kuudik on koera magamise ase Kod; kana kuudikun, pani munele Trv; tillukse kana om kuudikun Pst; kanadele tuleb kuudik tetä Võn
2. räästa alla ehitatud laudseintega panipaik aida kuudik kõrulistel talu aida `rästse all Krk
Vrd puudik
kuusik1 kuusi|k g -ku eP(-ek Käi; g -ko Kul, -gu Jäm Khk Hi, -go Käi) M(-gu Krk) Puh Nõo Kam Krl Vas Se, -ko Plv Räp, -gu Vas; kuuśk g `kuuśku Rõn San; `kuusi|k g -ku R(g -gu Kuu; -kko g -go Vai)
1. kuusemets õravaid on `kõige `rohkemb `kuusikus Lüg; meil on `kuusikko kasigo `juures Vai; Kuuseriisikas kasub `kuusikus `kuuskede all Pöi; see `kargene tee lεheb kuusigu `otsa `välja Phl; [siin] põle kuusikud egä kedägi Tõs; `veised läksid kuusikuse Tor; ma käesin Viluma kuusikust läbi Juu; siin samas üle aa tütar läind kuusiku maasikeid `ot́sima Ann; kägu kukkus kuusikus IisK; paks kuusik et päev ei paessa läbi Kod; läits kuusiku vi̬i̬rt `mü̬ü̬dä Trv; lähme kuusikude `si̬i̬ni `ot́sma Puh; kuusiku all kuusemetsa all, kuusikus [metspipart] ma olen `silmand kuusiku all ja `künka pial Plt; `oĺlime seal kuusiku all, tüdrukud poesid `patsee·risid seal SJn; `kuuśku all kasvava `kõŕske Rõn || fig linad one kõik `kuuśko tänävuade lähnud, lühikesed - - õkkad aga `ümber, ei õle siämet `õtsa kasnud Kod Vrd kuusist, kuusistik, kuustik
2. (noor) kuusk `vaata kanad tare taga kuusikite all külite; Poiss aris kuusiku `selgä ja tuli kodu Kod
3. kuuseriisikasPlt
kuusk1 kuusk (-śk) g kuuse eP M, `kuuse R(n `kuuske Vai)
1. okaspuu (Picea) `tarvis `menna `kuuse järele `metsa; `kuuskidel `onvad näred; `metsas on pali `kuuski küll; `käisid siin `kuuses (kuuse otsas), siit `paistas [kätte] kõik kui kerik põles Lüg; säälpuol joge `kasva suur `kuuske; midä tehä nei `kuuskiga Vai; Mehed naagu kuused (pikad, tugevad) Pöi; ainuld männad ja kuused on lülised, üks külg vaigune Phl; Üks kuusk kulla määl, teised kuused kummardavad = õpetaja ja rahvas kirikus Han; `metsas kasvab paelu `kuuśka; kuusk tuleb `noores kuus ja põhja `poole maha `laska Tõs; kuusk tahab mudast ja mullast maad Tor; suured kuused `ümmer maja Ris; miks `kuuskedes käbi ei ole tänavu Amb; ravas `kasvab `kaśka ja `kuuśka JMd; kuusel on paĺju `tõrva ja `vaiku IisK; aia jäären pali `kuuski Kod; `kuuśkedega ehitässe KJn; üit́s kuuśk kumartess, kiḱk laań lamess = kirikun ku rahvass põlvili Krk; kuuse all(a) (kindla peavarjuta) mul kattusse alust ei õle - - kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe Lüg; ta on nüid `metsas kuuse all Rei; mitte kusagilt ei soa öömaja, ehk kas mine kuuse `alla Juu; nüid ei oole aset `kunnigi, mine või kuuse ala Krk
2. kuusepuit menest puust sie laud on, kas `kuusest; `kuused `raksudes põlevad, kadakad kärisedes Lüg; Parred olid alati kuusest, kuuse puu oli `kerge ja tugev Pöi; sõela põhi oo kuuse `pindadest Muh; `kuuskest ja `mändest ikke `tehti neid kappu Mar; rehavars on kuusest Var; varvust aed oo `tehtud `kuuskedest Mih; kuusest saab paelu `tarbepuid Vän; `kuuskest sai koa ekke [peergu] Tõs; Riha vaŕss oli kuusest või oavast Kei; `Lähker `tehti kadakast [või] kuusest Amb; ehitusepuu one kuusk ja mäńd Kod; riha vaŕss kuusest, kaśk on `raske Plt; suure tõrikse om kuusest, paksu `laudest Hls; sedä `kuuske es panna `seinä, kellel alasspidi oksa, temä löövät tule esi `vällä Krk
3. (kuusega sarnane okaspuu) saksamaa kuusk lehis saksamaa kuusk on `surno `aedas istodod Käi; saksamaa kuusel kasvavad oksad alaspidi Koe; saksamaa kuusk, nied on ikke teist `seltsi, pikemad okad, tümemad IisK; saksamua kuusk ajab õkkad maha Kod; eegeldańn ei aa maha oma kübenit, saksamaa kuuśk aa maha Krk; soome kuusk nulg vaist ku `surnuaia `pääle `ru̬u̬ne teeve, tuvvass soome kuuse `oksi Krk; kuramaa kuusk ?nulg kuramaa kuuśk, laia oksa, tõine küĺg aĺl, tõine aĺlass (okkad alt hallid) Krk
Vrd kuus2, kuuses, kuusik1
kõhvak1 kõhvak g -ku Ran; pl kõhvaku M(-gu Krk) Kam kerge (tühi) tera, kest, kõlu ni̬i̬ va kõhvaku jäävä `lu̬u̬me jaoss Trv; `vastu aganit lätsiv [tuulamisel] seantse kõhvaku; kõhvaku ku `sõkle, vilets vili Hls; kaara kõhvaku, terä ei oole sehen, `väike küben paĺt; kesvä kõhvaku, mis õige `kerge om ja ilma ivate Krk; egäl viĺläl `tuĺli oma kõhvak, mes serätse `näĺgenu terä Ran; kui ää terä kotti `panti, tuulutedi kõhvakit Kam || kõlujas sihantse kõhvaku kaara, ei kasva ka `äste Hls Vrd kõhvle
kõlak1 kõla|k g -ku Trv Pst Ran Nõo San, -gu Krk Rõu
1. hoop, löök anni ää kõlaku Trv; ańds talle üte ää kõlagu küll, üte koltsu küll Krk; sai paar kõlakut, toda üteldi `lü̬ü̬mise vai `kaklemise kottale; satte jää pääl maha, kukus sai ää kõlaku Ran
2. kuuldus Saa õs vi̬i̬l perälegiʔ ku olli˽jo˽kõlagu i̬i̬n Rõu
Vrd kõlakas1
kõlk1 kõlk g kõlgu Pöi Mar KJn; kölk g kölgu spor Sa, Rei Phl
1. eseme rippuv osa a. kõra lehm `kautand kella kölgu sihest εε Khk; Meni tegi vahest mene va rapuka jalakast, saarest, pani kölgud `sisse Kaa; Rapukas oli puust ja rapuka kõlk oli koa puust, kaks kolm `kõlku oli sihes Pöi b. koodi nui nuia kölk, kölguga `anti [viljale] valu Kär Vrd kolk2
2. fig (keelepeksjast, latrajast) Just kut va kella kõlk, pärisest rabiseb Pöi; va vale kölk Rei; üks va tühä juto kõlk sa ikke oled, ei sa muud ole Mar || keele kölgu `tapmine on teiste inimiste `rääkimine Khk
Vrd kõlgut
kõllik1 `kõlli|k g -ku kollane sipelgas `Kõllik kusetab `kõige valusamalt IisR Vrd kõllakas2
kõrik1 kõri|k Hel Rõn Krl, g -ku Pst Krk(kõõ-) San Kan, -ka Trv Urv Plv, -ke Kod, -gu Har(-ga) Plv Lei Lut, -gõ Plv Vas Se(kõõ-); kõŕk San Plv muistne rõivastusese a. kokkuõmblemata vaipseelik undrukad kutsuti kõrik, õli `kanga õtsass tükk, vü̬ü̬ piäl; poesid võtid kõrike serväss `kińni ja tõmmasid; suvel kääsid [naised] tü̬ü̬l kõrikitegä Kod; kõõrikul om ollu tina `ehte all Krk; nimä `kutsõva mi vanõmbaʔ `uńdriku kördiss ja kõrikuss Kan; kõrikaʔ oĺli˽villatsõst `rõivast, mustaʔ; kõrikaʔ oĺli `ümbre kihä mähitüʔ, päält `vü̬ü̬ga˽kińniʔ Plv; kõrik, sääne villanõ, toominõ (toimne) villanõ rõivass, `valgõ vai hahk, mähiti `ümbre kihä nigu `ündrik, pussusõglaʔ oĺli kõrigõ pääl Se || ehi ehi `mõŕsakõnõ, seeni‿gu `ehte tuvvass, lepätse liniku, `kõotsõ kõrika rhvl Urv b. sõba, suurrätt kõrik, lapanõ `villanõ rõivass, `olgõ˽pääle `võeti `säärtseil `rõivõil; Võt́t kõrigu `olgõ˽pääle ja `astõ kerigu poolõ Har; kõrik, ka‿kui hõĺsti võtiʔ `pääle - - mu maama kõneli Lut || pruudilinik kõrik olli `ümmer pää nagu räti i̬i̬st, kõrik olli `siante `valge rõõvass; laulatse poisi võtive siss pääle laulatust kõriku pääst ära piitsavarrega ja visasive üless parsile Pst c. villane (katte)vaip (pulmas) mine jo võta kosilanõ kõrigõ pääle; kosilanõ tulõ rattelt `maaha, `viskass ega nulga pääle raha, kess`paika kah, siss lätt üle - - tu̬u̬t `kutstass tu̬u̬ kõrik, [hiljem] tu̬u̬ viiäss jäll `kirsto, tõõsõlõ `tütrelle; kõrik kutsuti, [kosilase] hopõń oĺl kińni˽katõt kõrigõgaʔ Se
kõrk1 kõŕk KJn Trv, g kõrgi Pöi Mär Kse Tõs Saa Koe Trm/kõrk/ Vil Krk spor T, Krl, kõŕgi Hää JMd Pal Plt VId; köŕk g körgi Jäm Khk Vll; kork g `korgi Hlj VNg; n, g `korki Vai upsakas, uhke, üleolev mida `suuremaks [kasvab], seda `korgimaks `lähteb Hlj; tama on `korki mies Vai; `seikse `kange kõrgi olekuga Pöi; kõrk öeltse inimese `kohta, kis liiga ülendab ennast Saa; `sakslane ja `lätlane - - ni̬i̬d oĺlid kõrgid Vil; ta om kõŕk vaemuge `väege Trv; mõni rikass peremi̬i̬s `oĺli kah serätse kõrgi olekiga Ran; `väega kõŕk inimene, ta‿i pia tõesest mitte midägina lugu Nõo; mis sa `uhke`perse poole läät, t‿om jo nii kõŕk Ote; ta um minno `vasta `väega kõŕk Plv; Kõŕk nõna kõrvõtass; tõõnõ iks om kõŕk kah, t́ä‿m kõŕgist su̬u̬st joba Vas; käüse nõna `pistü, om kõŕk Se || käbe, kepsakas hobuneKse
kõrnik1 kõrni|k g -ku (seen) kõrnik om `valkjas pruun vai vaĺss pruun, mõni om periss `valge; siin lähiksin kõrnikit paĺlu ei ole; ni̬i̬ kõrnike om ilusa `valge seene, ja pagsu, juśt nigu sia liha sü̬ü̬ Ran Vrd kõrik3
kõrsik1 kõrsi|k Võn Ote, g -ku Kod MMg Trv Hel TLä(-ke Nõo); kõŕsi|k g -ku Trm Kod(-ke) San V(-gu; -go Plv Räp [-ko], -kõ Urv Plv); kõrsike San; kõŕsk Ote San, g `kõrske Kam Rõn sügisene lambatall (põrsas, vasikas); äbarik loom kõŕsik põrsas; [lapsed] käivad kui kaks kõrsikud müda `väĺjasid Trm; tämäl ka mõned `lambad vai asjad, puha kõrsikud Kod; kõrsik tall saab teise sügise `tapmise aast `aastane MMg; tänäv`aasta paĺlast kõrsiku `põrsa om; mul üits minev`aastane kõrsik talleke om Hel; mis pääle jaaka päeva [sünnivad] nii om kõrsiku Puh; inimese es taha kõrsiket, et kõrsik `talve ei kasva; mia ole kõrsik voonakeisi üless kasvatanu mitu tükki Nõo; sügisetse `kõŕske `oina Kam; Eǵä sügüse oĺl iks kõŕsikiid kah Urv; sügüsedseʔ kõŕsigoʔ Plv; Lammas tõi paari kõrsikit Vas; kõŕsigu villast saa `veiga `peh́meʔ langaʔ, `läḿmäʔ `kindaʔ Se || viimäne lait́s, mõni üteĺ kõrsik viimäst last Hel; Jaańo om Liiso kõrsik (vallaslaps) Vas Vrd kõrsiline
kõrvik1 kõrvi|k g -ku Saa(-gu) u Jür, KJn M hv Ote läkiläki tõmman kõrvigul kõrvad maha, sis on soe; ät́t `kańdis sui ka kõrvikud, kui ta juba vana oĺli Saa; kõegil `oĺlid kõrvikud piäs KJn; Pane omal saĺl `kaala ja kõrvik pähä Hls; Ilus tõhunahast kõrvik pähän Krk; kõrvikul tõmmatass kõrva maha Ote
käkk1 käkk g käki eP, käku Hi(-o Käi) Trv Krk San, käkki R(n käkki Vai; g kägi Kuu Vai); käḱk g käki Muh Han Var Mih hv VJg Sim, M T(ḱäkk San) Krl Rõu, käkü, käḱü Urv Rõu Plv Räp; ḱakk g ḱaku V
1. tainast pätsike a. verikäkk; verileib tänä käkki, `huome `vorsti, tuna `kisku `kintla `ruoga rhvl Kuu; pane rukki jahu vere `ulka, siis saab käkki VNg; käkkide `sesse pannasse `rasba ja verd ja jaho ja Mar; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; eestroog oli praetud käkid Kir; käkki tehäse siis, ku `looma tapetse, odra jahudest, verd `sisse kua, `rasva ja, panni piäl [küpsetatakse] Var; käkke `tehti verest ja jahust Saa; isa istub `nurkes, süle käkkisi täis = ahi ja keris; kenel oli `paĺlu tappa, oli mito `aega käkki `süia Ris; käkk tehakse verest, `üitakse verekäkk või verikook Kei; käkki saab sia ja `lamma verest Kos; `pańdi jahud `sisse senna vere `ulka ja vieretati ää nesukesed pikergused munad ja küpsetati vel supi sies ära, ja sis sõime sis neid, `üiti käkist HljK; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedad Vil; käkile teid kastet ka manu Puh; tu̬u̬ sa meele ka käḱke Nõo; ma höörätä ḱakkõ kas lauva pääl, vai katõ peo vahel Kan; Verest tet́ti mõ̭nikõrd ḱakkõ Rõu; pańnite rasva küdsämä ja käḱü˽lõigite lipsoss, pańnite rasva `sisse Räp Vrd käkileib b. valge odra- või nisujahukäkk käki kohe [öeldi] ika paĺl, limp ika natuse `väiksem Khk; `valged käkid tehakse jahust ja liha pannakse ka `sisse Jaa; Ega käkil oli vehene lihatükk sees ja käkid olid ise kinad ümargest Emm; Käkid tehti odrajahust ilma vereta Käi; käkid on suuremad kui klimbid Äks; `valged käkki `tehti võipiima `sisse, odra või nisu jahust sõtkuti ära, käpa vahel `tehti mot́sikud Lai; mina tahan odrajahu käkka Plt; rasvage keedets `suurmid, kardulid, mõni käḱk või liḿp sekkä [supile]; tetäs pudru sehen `valgid käkke Hls; taenass pätsitedi käḱkess ja `pańti patta `ki̬i̬mä; kost saap, sääld `võetass – kel om käpp, tol om käḱk kah Nõo; mia panni käki `sinna kummi`mulku `lämmäle Rõn; võileeme `sisse kastõti kesvä jahu, `laśti vesi `ki̬i̬mä minnäʔ, sõ̭ss `pańti `su̬u̬la kah `sisse, sõ̭ss tet́ti käḱüʔ Urv; Ma˽küd́si rasva ärʔ sibulidõga˽ja tei tu̬u̬st `tahta ja˽keedi sõ̭ss ḱakuʔ Rõu; sitavidämise `talgoss tet́ti `valgõ˽ḱakuʔ Vas; `valgid käkke teti kesväjahust rõõsapiimä vai võileemeʔ `sisse Räp; teḱke ḱakka (klimbisuppi) Se c. kamakäkk perenaise viive oodakuss `mõtsa kama käkke, egäl ütel üte käku Krk; `luśkaga võtit `peiu toda kama, peo vahel mütsitit kokku käkiss Nõo; paksost kamast tetäss käküʔ Räp Vrd kääk1
2. (tänkjas) tükk a. klomp obusel käkid (lumetükid) [kabja] all, kui `pehme ilm oo Muh; `tehtagse lomest käkod - - siis akab se lomesöja pedamene Käi; kui sula lumi, siis poesid munserdavad lume käkkisi Kos; jahu pudru `ki̬i̬tse, siss kääńd `suurtõ ḱakku, siss säält ańd Krl; Kuʔ [lina] oĺl ärʔ ilusahe `valgõss pleegit, sõ̭ss oĺl ku˽lumõ ḱakk Rõu; [pudrul] käküʔ `sisse jäänuväʔ Plv b. sõnnikupabul `Naabru`naine ku leis `karjatielt käkki`unniku, sis kõhe `põllesaba üläs ja käsidegä käkkid `põlle; Käkki `süödeti sigule, kuum vesi `kalleti `päälä Lüg; `enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas Jõh; si̬i̬ `lamba käḱk om rasse `laote Krk || fig Kus käkk `kerkis vee `pεεle (inimene, kes peab end teistest tähtsamaks) Ris
3. a. pej (vana)inimesest münosugost vana käkki ei `aita `kiegi; ma olen üks va mulla käkk, muud `ühtigi Ris; sea oled üits käḱk (vedelvorst), `seantsid käḱk mehi mea ei salli Hls b. ir, hum käki keel (Käina Utu küla keel) Käi; Kärevere käkid Ksi; `Kärsnä käki (Kärstna elanikud) Hel
känk1 känk g kängi spor Sa(g -ŋŋ- Kaa), Emm JõeK, kängu Khk Hi Rid Han Juu; käng g `kängu VNg tükk, klomp, pank, kamakas Pöllal jähi vahest känk mulda vatuga külge Khk; Saue käŋŋid oo otse kivi kövaks kuivand Kaa; Üks suur [soola] känk on veel koti `põhjas Pöi; apu piima känk Käi; ää `leika nii suurd `känku `leiba Rei; hobusel on sant `köndi, [lume] kängud on `jalge all Phl; see on suur mulla känk Juu; paha tie oli, sula lumega vottis kängid `alla JõeK || puujump `metsas on `kängud VNg; peksunui, suur jäme kepp, känk `otsas, kellega peksujääl `käidi Rid Vrd känkar, känks3
kärbik1 kärbi|k (-ŕ-) g -ku Kos Iis Trm Trv Ote San, g -gu V(- Lei; käŕpik Se); `kärbi|k g -ku RId; käŕpk g `käŕpku Ote Rõu
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks `tsuhkru ernetel pandas `käŕpku; kuhja kärbiku, `oslitse; neli kärbikut kuhja orre `ümbre; `kärpkide pääle pandass vili Ote; mee˽tu̬u̬˽hobõsõga˽käŕbikit, saa `rõuku `panma `naataʔ; tedre maranaʔ, suurõ juurõʔ all kui kärbiku; kärbik aid (püstandtara) Kan; kärbigu omma tettu nigu redeliʔ, kat́s tükkü lastass kokku; vili pandass käŕbikõidõ pääle üless kuiuma; lina˽`pańti käŕbikudõ, üt́s kolga mahaʔ, tõnõ pääle `riśti Har; Lina `si̬i̬mne jaoss oĺliʔ erälde joba tettü˽käŕbiguʔ, oĺl võet paras käŕbigu `jämmüne puu, sinnä˽`laśti jämme oherdiga˽mulgu `sisse, nii neli `mulku, säält `lü̬ü̬di pulga˽läbi; Puu äägel oĺl tett kuusõ käŕbikiist Rõu; ḱärbikide aid (kärbikuist ja ristlattidest aed); äi alõ kärbiguḱšti mun, jeŕnidõ varõʔ maal Lei; kärbik um pedäjäne ni kuusinõ, ossaʔ jätet manuʔ, `vassa puultõist a mõni `vassa kat́s Lut
2. kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik `põllu ein on `kärbikus Jõh; `Tõime `kärbikud ja panime `paarite kokku; ei tia kas `annab vihm `mulle `mahti `saatud või ned `kärbikud `kuivadatta; mene `kärbiku `alle IisR; lähen `kaeru kaarutama, panen `õhta kärbikusse Kos; minge pangõ vili ar käŕbikohe Se; kärbikide nei ḱesvaʔ nei `kaaraʔ `pońti Lei
3. okaspäitsedTrm
4. fig (riiakast, kiuslikust inimesest) ma olõ kui katõ kärbigu `vaihõl (tülitsejate vahel), üts `tsuskass ütest poolõst, tõõnõ tõõsõst poolõst; olt sa üt́s käŕpik, kõõ ossa `vasta; tuu käŕbiguga saa no midägi kõ̭nõldaʔ Se
Vrd kärbis
kärk1 kärk g kärg|a Hää Jür KuuK SJn, -ä Kuu/`k-/ Kam(-i) Kan Plv, -u Jõe/`k-/ TMr Kam Se/-/; käŕk Ote, g käŕg|ä Urv VId(-i Rõu); kerk g kergu Juu kivine kõrgendik a. põndak, kruusane või kivine küngas Kive `kärgäl o `hüästi `palju `mantsiku suvel Kuu; [hernes] ikke `tehti nisukese `kõrge kärga `piale, nisukese kruusa `kärkadelle; se on nisuke kärga ots, kärga`pialne määnükk; meie talu juures läks kärgaks KuuK; kärk midägi es kanna, olli `kõlbmada maa, es kanna `mõtsa kah; kärgi omma `rohkõmp nigu äkilise keńgu, aga `väikese Kam; hainaʔ viit kärgä `pääle sääl um kuivõmb Rõu; su̬u̬ siseh ummaʔ kärgäʔ Plv; ii ḱärguʔ (jõekäärus olev maa) Se || metsatukk tu̬u̬ säält mõtsa kärgust aku (hagu) Kamb. kärestik minge sinna kärga `pääle, sääl puud `sulgus Hää; kivilesed kohad jões on kärgad SJn; Muuge `kärku jäi lodi `kińni TMr
Vrd kärgas1
käräk1 käräk g -u M T kobar, salk aki `viiti käräkuse või ütte kokku kikk; obese ollu üten käräkun; käräk `tähti kogusin Trv; poesi olliva sääl kõik käräkun ku̬u̬n, kogusiva kõik ütte käräkude kokku Ran; nigu käräk jälle om nu̬u̬ nupi (kartuli seemnenupud) üte varre otsan sääl ladvan mitu tükki Nõo; aki om käräkun, sääl om mitu akki Ote; naese olliva säl käräkun ku̬u̬n Rõn Vrd keerak, kähmakas1, kära2
käsk1 käsk g käsu VNg eP(ke- Mar, ḱa- Khn) eL(ḱä- San Har Se, ḱa- Rõu Vas Se; keśk Lei), käso Lüg Jõh Mar Kul Vig Ris Kod, käsü Kuu Har(n käśk) Plv Vas Räp; `käsku, -o, -ö g käsu, -o Vai
1. range korraldus Laps pidi alade `käskü tegemä Kuu; käsk on käind, piäd menemä; `kange `kaulane ei võtta `käsko `kuulla egä `kieldo Lüg; küläkubjas `andas `käsku Kaa; Valla kassakas - - vädas `käskusi laiali, tõi käsu inimestele koju käde Pöi; `õhta `anti käsk kätte ja omingu pidid koedu `aegas läin olema Muh; käsk on vanam kut käsu `andija Emm; tä ei täidä `miskit `käsku, kas sa siis kässid või ei kässi Mar; ole köin `mõisas töös küll, `toodi käsk ja muudku mine Tõs; vahest ikka `ańti ḱasud `välla et `tuõrõsi `pähkli ei tohe korjata Khn; `ańdsin talle käsu kätte Saa; arakas kädistab, siis tiad, et `antakse kedagi `käsku Ann; õli `irmus käsu `täit́ja laps; ma en taha tõese käsu all `õlla; [Eeva] võt́t `õuna õõnapuuss üle käsu Kod; käsuvastane ta on, ega ta `käsku ei tääda; ta ti̬i̬b alati käsu `vasta MMg; ka ta `kullep `käsku Trv; om joba käsu `käijä (käsutäitja); käsk iki käsu pääl (palju kohustusi) Krk; kasak - - kańd `käske laḱka; obene om kah sõnaline, kuuleb `käsku; sita ädä om ullemb ku kroonu käsk Ran; mia siu käsu `perrä ei ti̬i̬, mia ti̬i̬ nii nigu mina taha; käsk om vanemb kui inime, sa piät `käsku `täitmä, käsust sa kõrvale oeda ei saa; lastel ää mi̬i̬l, `täitsivä emä `käsku `joosten Nõo; mis käsk `käśkis, sedä tegi KodT; riigi pu̬u̬lt om tu käśk ant `vällä Har; ma ańni `käsku t́surõlõ, et toogõ mu vili ärʔ Vas; kaeʔ, nüüd `ańti tii `säädmise käsk kätte; vanast oĺli `mõisniki ḱäsuʔ, pidi tegema ja `kullõma Se
2. sõnum, teade; kutse `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle [et tuldaks sööma] Lüg; `saatsime käso. et siis `laubäs koeo `tulla Ris; ma saadan `talle käsu järele, et tulgu nüid `meile Juu; `saatsid `mulle `käsku et õde on surnd JJn; isa `saatis ühe tiumeega (mehega) `käsku, et toogu tüdruk `leiba järel Ann; ei lasta siält ilmass `seie `käsku `tu̬u̬ma Kod; sis `Käärdi peremis tõi `käsku, et pisuänd on nende söödi `piäle maha kukkund KJn; siit `viiti surma käsk: tule `vaateme, et sõsar om `surnu Krk; perenaene võtt käsu `vastu Hel; ega surm `käsku ette ei tu̬u̬ Nõo; ja siss `oĺl prove·sseril ka sääl käsk perän [kiiresti artiabi andma tulla] TMr; surma käsk raske haigus, põdurus, elulõpp ligi Äi arstid ta aigusest jägu saa, taal surma käsk kää Pha; sorma käsk on kεε, äi pole kaua änäm elada Käi; täl um joʔ surma käsk käehn Rõu
3. ristiusu moraalinorm `kuolis `lapsed õppisivvad `käskosid ka Lüg; `kateki·smuses oo käsud sihes Tõs; abielu ei tohi rikkuda, kuues käsk `keelab Nis; sie tieb käsu `vasta, eksib käsu `vasta VJg; `aabatsin on jumala kümme `käsku; jumala käsu pidi pään olema sul; koera poesi käänivä nu̬u̬ pühäkirjä käsu `ümbre, `ütlivä esimene käsk `oĺli `ernevardest, tõene käsk `oĺli tõvvukõrdest Nõo; paĺoss noid `õigiid om, noid hüv́vi, kiä jumala käsü `perrä `joudvaʔ elläʔ Vas; Ütstõ·iskümnes käsk: võta kost saat Räp
kässik1 käśsik väike, hädine olend si vanamis on kui üks käśsik; mis sa sita käśsik kua virised - - mina sind ei karda Sim Vrd käss1
kätik1 käti|k g -gu Jäm Khk Kär soosaar; väike metsatukk lehmad jähid kätigu ligidale küla rabase Jäm; kui `Kotlandi `kantis oli undi aul `kεidud, siis viimased undid olid Lausso kätiku `jooskend; umal `uitab utikus ning porsa käba kätikus rhvl; Meite lehmad olid jälle kätigus Khk
kääk1 kääk g käägu kanepiseemne käkk Kääk või käkk, `tehti tainas `vaĺmis, kõva tainas; `kääkusi `tehti änamest jõuluks Hää Vrd lääg
käänik1 kääni|k g -ku vankri puutelje kaitseraud käänik om all telle küĺlen, muidu telg kuluss Hel Vrd kään1
käärik1 kääri|k g -ku kääruline kuuse seened oo `mustjad - - varre kohast paks, käärikud otsad, sakilesed ääred Mih
kökk1 kökk g köki Jõe Hlj Kse Mih Tõs Khn HMd VMr Kad(köḱk) Rak VJg, kökki Kuu Hlj(köḱk) VNg Lüg Rid LNg Rak, kögi Kuu Vai(n kökki) väike hunnik, saad, koorem Tuul on `lautand kögid ärä; sield olis kögi `heinä saand; olimme siel `saare‿bäl `einäkökkies üöd Kuu; küll on `veike kuarm `üstku köḱk; `enne `vihma `pandi ein kökkidesse Hlj; ei old `eini enemb, tegimo `piened kögid Vai; mis saud nad oo, va kökid Kse; sõnniku kökid oo põllal Tõs; Kõik eenäd ei mahu `rõuku, piäme ühe köki viel tegemä Khn; siis sai [vilja] uńnikusse `aada, kańnike kökk oli nagu sipelga pesa; mis sie märg ein kökkis tieb, ta nüüd ikke `kuigipailu tahendab, tuult on ka VMr; vilja kökid seisivad neil vahelt lumeni väljal Kad; kökk, sõńniku unik VJg Vrd kokk2, köga, köks1
kördik1 kördi|k g -ku Tür SJn Puh seelik kördiku säĺlän Puh Vrd kört1, körtsik
köök1 köök eP(-üö-, -üe-; g küägi Kod; n kü̬ü̬k spor KLõ), kü̬ü̬k (-) eL(n ḱ- Har Rõu; kiiḱ, kõ̭iḱ Lei), g köögi; küök g `küögi R(n `küöki Vai)
1. toiduvalmistusruum elumajas mine `küöki VNg; `tuulega ajab `küögi `suitsu täis Lüg; oleme `köökis Muh; `köökist tuli `korsna juurest vehm `sesse Phl; saksa majades oo liit `köökis Tor; üks oli `tienijate küek ja teene oli saksa küek VMr; ma ehitasin selle rehetoa küĺlest küögi Kad; `kü̬ü̬kä akati tegemä, kui talod `mõisa `orjusess `lasti saed (lahti said), siis `testi `korsnad ja küägid Kod; `Veikstes majades läks uks väĺläst kohe `kü̬ü̬ki Vil; `luśka [on] köögin riiuli pääl Trv; kü̬ü̬k tetti `väiksemb kui kammõr Ran; köögin `olli `luśka varn, mulgu sehen, ega lussik `panti oma `mulku Puh; kes ollu targemb `tüt́rik, tu̬u̬ ollu `mõisa köögin, kes rumalamb, tu̬u̬ ollu karjatallitaja; roti lätsivä joba `kü̬ü̬ki kappi Nõo; sääl oĺl talu joonõn, iks kü̬ü̬ḱ oĺl ja, keller kõ̭iḱ tarõl all Ote; sööǵe no ti˽siin köögihn Rõu; vanah rehetarõh `kü̬ü̬ki es olõʔ Plv; ma otsõ `täämbä kõõ köögi läbi, es lövvä˽ma umma `kruusi Vas
2. väli-, sauna- või suveköök `Sauna iest `ruumi `hüüeti küök Kuu; mõnel lattidest küök, tulukene sies Lüg; `köökis sai pesu `pestud ja keedetud, soun ning köök on ühe katuse all; köögil‿s ole lage pεεl, see paĺjas katus Jäm; sui keedetse ikka `köökis Muh; `köökis ike tee irmuga tuld, va `laudest katus mudu peäl Vig; suesel ajal `pesti `köökis pesu Mih; köök olid vanaste irredest `laotud, seal suisel aeal keedeti Tõs; köögil olid kibist seenad ja laud katus peal Rap; sui oli elamine `kamretes, siss `kietsime välises `köökis Kos; tua ligidal olid agudest köögid, lat́id `püśti, aod `ümmer`ringi Ann; `reiede aal ei sua mõjal `kieta kui küegis Kad; kurikaga lõhuti seäl pesu `pesta, ikke siäl küögis KJn; kü̬ü̬k om joba vana ja, nakap lagunema Puh; veis ti särtsit `kõ̭iki ka `näie, särän oŕžist `oĺle pont Lei
kühmak(as)1 kühma|k g -ka Saa; kühmä|k g -ku M spor T Plv/ḱü-/ Se; kühma|kas Kaa Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs/-käs g -/ Tor Hää Ris Juu VJg Plt Pil Se/-śs/
1. küürakas; küürus, kühmus see oo nõnna kühmakate abudega Muh; kühmäkäs inimene, kühm `selgäs Tõs; kühmakas inime oo kühmaga Tor; kõver ja kühmakas inime Ris; se kaniste kühmakas, sel kaniste ea leevakot́t `pihtas Juu; oiab `kühmu, on kühmakas Plt; mõni om kasunu kühmäkuss, mõni om `lu̬u̬dust peräst kühmäk Hls; `seante kühm nõna, kühmäk, kel nõ̭na õŕs `kõrge om Krk; poiss kõńd nigu kühmäk Võn; meil üteldäss kühmäkut inemist, et `kühmä jäänü Ote; kühmäk om inne tu̬u̬, kes köödsoh om Se Vrd kühmäts
2. küngas; künklik Kühmak maa Saa; sie koht on kühmakas, sie ei `kõlba VJg; sihuke moa kühm on sihuke kühmakas, päris mägi ta põle ja sile põle ta koa mete alati Pil
küibik1 küibi|k g -gu Khk, -ka Muh (väike) karp, toos küibigud ning tobrigud oo `söuksed vanad ilma`aeksed asjad Khk; tiku `pilpad `ollid, küibika sihes sulatasime `veavli ää (kastsime pilpad sisse ja saime tikke) Muh Vrd küüp1
künk1 künk Pöi Hls, g küng|u Ans Khk(g |nga, -ŋŋa) Kaa(g -a) Vll Muh Tõs, -ä Khn(n küng), `künka Kse; g künga Rõu
1. kõrgendik, küngas kus üks `söuke küngu koht üheskohas, et sääl pidavad Suure Töllu oud olema Ans; küngud `kartvad kuiva; selle `körbend künga pεεl ep kasva midaid Khk; `ümber`ringi on soo ja künk oli `keskel Vll; küng (madalik meres) Khn; mede mäe künk om är künnet Hls || fig tä pidi jo maa künga ala minemä (surema) Rõu Vrd kink1
2. kühm, küür ninal oo künk peal Muh; tõmmati künk `seĺgä Khn || `Siokõ vana laõ oli, et künk oli `selgäs Khn
küüsik(as)1 küüsi|k, küi- g -ku Muh; küisi|kas g -ka Vll tuulihang täna nii kena tuul `väljas, ma katsu ete natukse küisikuga tuulata Muh Vrd küüsel, küüsiline, küütsiline

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur