[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

kaagatama kaaga|tama Khk Tõs Juu Kos/-oa-/ Jür Iis Kod/-ua-/ Nõo San/-tõmõ/ V(-tamma Rõu Plv Se, -tõmõ Krl), `kaagata|ma Lüg, -mma Vai; tgn kaagataija Rõu
1. on (kana ja hane häälitsusest) Ega kana igakõrd mune, et `kaagatab Lüg; anid kaagatavad nönda oues täna Khk; Isaani - - kaagatab küll Jür; kõ̭ik ussaid om kaagatamist täis, küll kaagatava Nõo; ku kana lätt munõle siss ta kaagatõss San; ku kana muna `lu̬u̬mise hädäh om, sõs ta kaagatass Se
2. fig rääkima, lobisema midä sa `kaagatad Vai; mis `asja sa kaagatad Iis; ku naese jutu paneva minemä, siss kaagatava nigu anise; naestel om toda juttu ja kaagatamist Nõo
Vrd kaagutama, kaakatama, kagatama, kakatama
kagatama kagatama kaagatama loeged kagatavad `taeva all; küll näd (naised) kagatavad siis siäl metsän Kod
kergatama kerga|tama Muh spor L K, Se, -teme Hel, kergätämä KJn Ote
1. (tervislikust seisundist) pisut paranema, korraks toibuma kui `aige kergatab, siis soab paramaks Juu; kui inime `aige on ja natuke `rohtu suab, siis nagu kergatas natuke, aga jäi uudesti `jälle Koe; `aigus juba kergatab vähä – kui jääb `kergemast VJg; alati räägiti, et kui `aige sedasi kergatab, sis surema varsti ära SJn
2. edvistama, eputama kergats tüdrek kergatab Tor; mis sa kergatad alati Juu
3. virgalt liikuma kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab (töö annab toitu) Muh Han PJg || kergatama – tühä aśä peräst käü kõ̭ik kotuse arʔ Se
Vrd kergastama, kergutama, kergätümmä
kiigatama1 on Vahest viil suugi sulamata, aga taivasikk joba kiigatas ja mökutas. Kui edimält kuulõt kiigatamist, saad ikkõ, kui mökutamist – naarda Vas
kiigatama2 kiigatama kiigutama Taka `kambren kiigatap emä poole `aastast last Nõo Vrd kiigetama
kilgatama kilga|tama Tõs Tor, -dama Rei; kilgäteme Hls; pr (ta) kilgatass Rõu kilkama, kiljatama ta puhas kilgadas nii `kohkund oli Rei; lapsed kilgatavad mets Tor; tüdruku kilgäteve Hls Vrd kilgastama2
kirgatama kirgatama Hää, `kirgatama VNg (ehmudes) häälitsema kukk `kirgatas VNg; ku luum süüb ja `järsku `juure `minna, siss kirgatab ta; `Vaata siĺmaga maha kah, mis maas on, põle siś vaja ehmatada ega kirgatada Hää Vrd kiiratama, kirgama2
kiugatama kiuga|tama Kam, -tõmõ San kiljatama si lü̬ü̬k vallus es oleki, aga timä kiugatap; pada ai üle, `pernaene kiugat `öih Kam; tiiä˽kaś tä midägi `eitü vah, kül˽kiugat́ kõvastõ San
kolgatama kolgatama kolksatama Õkva kõvaste kolgati, kui ta säält üleväst maha satte Nõo
*kongatama Kus on `konti `kongatanud, `sinne `konti `kongatagu (nikastussõnadest) Lüg; `pääga kongatas (?kõigutas) Hää
krõgatama krõgatama prõksatama juba krõgatas, `krõksti lähab `kat́ki, krõgatab Kod
kungatama kungatama kõigutama kungatass `hińdä `maahha siss Se Vrd kongatama
kuugatama kuugatam(m)a Har Rõu = kuugahtama ḱagu kuugat́ üte`ainu suutäüe, mul ei olõ enämb ku üt́s ajastaig elläʔ, siss ma koolõʔ Har Vrd kuugaskõllõma, kuukuma
kärgatama kärga|tama eP(-dama Rei, [ta] -dab Khk); `kärgatama VNg IisR; kärgä|tämä KJn Puh Nõo, -tama Tõs, -tem(e) M San
1. peale käratama käre inimene `kärgata, `eiga sie `kannada VNg; kärgatas nönda, et keik `kohkusid Khk; valitseja tuli `sinna ja kärgatas `piäle Tõs; peremi̬i̬s kärgatas nõnda et aas irmu `pääle Saa; kui süda täis on siis kärgatab teese `peale kõvaste Juu; kärgätess üit́s mi̬i̬s kõva elige Hel Vrd kärgastama
2. kõmatama, paugatama küll `äiekene `kärgati kovast VNg; isu lööb `kange kärgatamesega Emm; kivi kärgätab, tükid `lendävad kui lõhutse Tõs; `välles kärgatas müristada Tor; kärgatas nii vaĺluste, kuhu ta nüid lõi Juu; kärgatas nõnna et seenad värisesid Plt; sääl ta kärgät́s kõvast, ka ta sääl kahju ka tegiś Krk; vanemb kärgät́ nii `kangede, et maja saena värisivä Nõo
Vrd käratama
*käägatama käägätämä Nõo Rõu; (nad) ḱääkatasõ Se
1. deskra. (haki häälitsemisest) kellätoŕnih ḱääkatasõ haḱiʔ Se b. karjatama Mes sul sääl ädä om, et sa nii irmsa eliga käägätät Nõo
2. fig pej pidevalt rääkima Piä˽suu, mi‿sa˽käägätät Rõu
Vrd käägutama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur