[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

kaebus `kaebu|s Kod Pst, `kaevu|s Juu Kod, `kaibu|s Kuu Trv Ran, -ss Puh Nõo Ote San V, g -se (- V)
1. süüdistus `tostan `kaibust (kohtus). `kaibusealune Kuu; `kaevuse kirjad Juu; vai‿si `kaevus kedägi tähendäb Kod; Kus ei ole kaebust, sääl ei ole kohut Pst; annin `kaibuse ülemp`kohtulõ Ran; kui nii ei saa nigu ta tahap, siss tõstap `kaibust Nõo; läits `kaibusi, sai vallale kooliõpetaja ametist Ote; kuhuss - - `mõistsõ timä `kaibusõ töhjäss; `kuhtuhärr lugi `kaibusõ ette Har; ańni `kaibusõ `sisse Plv; lätt uma imä mano `kaibusõgaʔ; ma‿lä anna üless `kaibusõ; ma lät́si imäle `kaibuisilõ (emale kaebama); oĺl lännü `kaibuisilõ Se
2. hädaldamine temä `kaibust kennigi ärä jõvvab kullelda Trv
Vrd kaeptus, kaitus
kalbus1 kalbus g -e Trv Krk pej kaltsakas Kõnnid ku vana kalbus, rõõva läbilike sellän Trv; Ärä sa ninda kalbuse `mu̬u̬du küll mine, pane iki `tervepe `rõõva `seĺgä Krk Vrd kalgas2
kalbus2 kalbus g -e Tor Juu Pil SJn Hls Hel, g -a Kõp, g -se Pst kalmus kalbused kasuvad madala lohude sees. kalbuste juurikatest tehasse loomade `rohtu Tor; jõe `jaares `kasvavad koa kalbused Juu; kalbus kasvab vee ääres; kalbuse juurikid `antasse lehmale SJn; kalbusse juure kaoteve kirbu ära Pst; kalbuse juure ollev rohuss tett Hel Vrd kalpus
karbus1 karbu|s g -se Käi Phl /g -kse JMd/ Kad Rak Sim(g -kse) Plt Pil KJn SJn, -ss g -sse Sim(g -kse) Trm Ksi Lai Plt; karpu|s g -sse MMg
1. kapuutsi moodi naiste talvemütsHi mustkuub `selgas, karbus pεεs Phl
2. meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki `enne `kańti karbukseid JMd; põld tal `endal karbustki Pee; karbused on teist `muodi, millel rańdid maha kierati Kad; pani karbukse pähe Sim; tuesune ilm, siis pane karpus pähä MMg Vrd karbuski
karbus2 karb|us g -e Pöi Mar Vig Kse, -os LNg
1. sasipea mis sa oled nisoke va karbos, eks sa soe `eese pead LNg
2. sõim Mine kurati karbus jalust äe Pöi; See Anne poeg ole poiss ega midagi, üks karbus on Vig Vrd karbu
karbus3 karbus g -e Jäm Khk suka- või sokilaba; lühike sokk karbused jalas `talve sukkade pεεl, natine üle luupeksi kondi; kui suka otsast ee leigatasse nee `katkised `pöised, siis nee `üitasse karbusteks Khk || lagunenud jalatsKhk Vrd karbuski
kibus1 kibus kibas (lõimelõngadest) [kanga] lõng on kibus; kibus `lõngadega tihv Kse
kibus2 kibu|s(s) pl -ssed Mih Muh; pl kjõbusõd Khn; kibus- Jäm Khk Kär Kaa Pha Vll Emm Käi Phl Lih Kse Han kibuvits Kjõbusõ oga törgib valusast; kjõbusõ marjad Khn Vrd kibu5, kibun1, kibusk
kimbus kimbus Saa Amb VJg Sim Iis Trm Äks Plt KJn Vil; `kimbu|s R(-ss Kuu)
1. hädas, kimbatuses Küll mina olen `neie varastega nüd `kimbuss, `muudgu `valva `aeva kohe `üösitell `toisi Kuu; tämä `kiitas mittu `korda olema `sellega ka `kimbus küll `selle `suola`lastiga VNg; õlen `kimbus sene senegi `asjaga, tiä kuda saan akkamaie Lüg; rugi `leikamisega oled `kimbus Vai; olen lut́ikudega kimbus - - ei saa `lahti nendest Saa; olen selle poisiga kimbus VJg; ma olin nii kimbus selle eluga Äks; `vargate kääs ma olen küll kimbus old Plt
2. küüsis olen selle mehe kimbus; sie on `selle `varguse kimbus VJg; olen sita (halva naise) kimbus KJn || kallal `aiguss on`kimbus, ei `jaksa kedägi tehä Lüg; Minul on `aigus `kimbus Jõh
Vrd kimbun, kimpus
klaabus klaabus g -e vihmamantel Ta adris mo klaabuse `varnast oma `selga Rei
kombus `kombus Pha Muh Käi Phl (võlvina) kumeras, kummis õpesõlg `olli `kombus kut katel oleks oln; suured `kombus `ambad Muh; `kombus kaanega kerstud oln `pruutedel; paadi lauad on `kombus Phl Vrd kommus, kumbus
korbus1 korbus g -e (karedast pragunenud nahast) Laste jalad nagu korbused kebade, katti ja robelesed `paĺla jalu `köimesest; Obuse kael oli `rangide all katti nagu korbus Han
korbus2 `korbu|s g -sse u hõlmadra keskne osa (ühendab kõiki ülejäänud osi), korpus `Korbus on `õlma all, `selle `külles on `kruuvidega kurg, õlm, sahk kahe `kruuviga ja tugiraud; `Tallaraud on all, sie `kaitseb `korbust kulumise iest, on `kruuvitud `korbuse `külge IisR
korbus3 korbus g -e hv varese sõimunimiKse
kribus kribus Kuu Jäm Ans Khk Amb VMr kägaras, känkras; krussis [kerisele kuivama pandud saapad] `olled juo kribus juo kaik, ärä polend Kuu; loom külmaga kribus, seĺg `küirus Jäm; kribus karvad. mönel `lambal on nii kribus, et ep saa `niitagid Ans; suokased on kohe viletsama `lehtedega, kribus lehed Amb; kribus lühike [vill], paha `kraasida VMr
krääbus krääbus g -e Jäm LäLo(-os Mar) kidur, kõhn, nääpsuke see va krääbus loom Jäm; krääbus on nehuke armetu elajas, kana või; tütarlapse krääbus, kehva loomusega Rid; pisike inimene oo krääbos Mar Vrd krääbusk
kumbus `kumbus Khk Mus kummis, kumeras kerstu kaas on `kumbus Mus Vrd kombus, kummus2
kurbus `kurbus Mar, g -e Kse(`kurvus) Kod; `kurbu|ss g -se Puh, -sõ V(-śs Rõu); `kurptu|s spor R eP, `kurptu|ss Trv Krk Ran San, g -se; kurbtuss Krk Puh Krl; p `kurvut Se kurvastus, hingevalu; ant rõõm `kuida se `kurptus `muidu tulo ko südämest Vai; Akkas suurest `kurptusest `jooma Jäm; nüid on egas maeas `kurptus Khk; südä `närtsib `kurptuses Muh; `kurbus `põetas tä üsna ää Mar; Siĺmad pius, ale või `kurptus või, sa ei `saagi muud ku ikki nuta Hää; tuli nihuke kurv jägu ja `kurptus tänä kallale Juu; eks vahel ika ole äda ja `kurptust JMd; südame `kurptus Trm; se tusk on natuke nagu `kergem kui `kurptus või mure Lai; näet ku mõni inimene `kurptust tund, kes `kurptust kand, kuivass ärä Trv; jätä kõ̭iḱ `kurbuss mahaʔ ja elä `tõisiga üten rõõmsat ellu, küll sa näet, sa nakat paranõmma; murõ om õks suurõmb ku `kurbuss Har; ma olõ paĺlo `kurvut nännüʔ Se
kõbus kõbus g -a Pöi Mar Aud Vän Saa Juu Koe Kad Trm Plt KJn, -e Hls; kõbu|ss g -sa Trv TLä, -se Krk Plv, -sõ Krl; kõpu|ss Hel Krl, g -sa San reibas, tragi, elujõuline `Vassel on kõbus mees veel, käib `randas veel Pöi; Nii kõbusat vanameest on vaevalt leida Mar; kõbus eit `ööldi olavad, ruis kududa Aud; oĺli sada `aastad vana, aga kuni surmani jäi kõbusas Saa; sa oled küll vana, aga päris kõbus Koe; ema alles päris kõbus vel Plt; ütesekümment `aastet vana, aga õige kõbus alle Hls; vaist om mõni te ulgan `seante kes kõbusep om Krk; oh ta om va kõpuss vanami̬i̬s `alla, temä vi̬i̬l kaperdess üleven Hel; mõni`kõrda olet sa serände laesa`võitu, aga tõenekõrd olet periss kõbuss Puh; ku ma siin kotu õienda, siss ole periss kõbuss, aga `kõńdi enämp `kaugele ei jõvva Nõo; ta‿m `äste kõbusa olekiga vi̬i̬l San; tä um hää kõbuss Plv Vrd kõbe1, kõbijas, kõbu2
kõõbus kõõbu|s Vig Kse Han Tõs Nis JMd Sim(g -kse) Pst, kööbu|s Kaa Krj, g -se lahja olevus `söukest kööbust poleks `maksan `osta Krj; [tüdruk] On kui kõõbus, ei sealt ole poistel võtta midagi Vig; Seda kõõbust tuleb veel kasvatada Han; võt́tis omale va kõõbuse naeseks Nis; sa oled kua ni kõõbusest jäänd, nagu surma vari viel Sim
kämbus kämbus g -e kängus või vigane inimene see igavene kämbus, `kängu jäänd Jaa
kärbus kärbus g -e Saa Pst Hls(-üs); kärbuss g -e Pst Krk, -a Trv; kärbü|ss g -(s)se Krk Krl Har; `kärbu|s g -sse Jõh Vai, -kse Vai(-üs)
1. alustoestik vilja või heina kuivatamiseks; okslik puu redeli `pääle `pandi puud, `kärbusse puud Jõh; `enne es ole viĺla redelid, siss `lü̬ü̬di kärbusse `maasse, lati `pääle ja vili `pääle `rõuku; aia ernetele pannasse ka kärbusse, kas sile või `okslise, si̬i̬ ti̬i̬b üits `väĺla, erne paneb oma küüne `küĺge iki Pst; viĺla kärbüseʔ redeli `mu̬u̬du, kat́s `tulpa ütele ja tõsõlõ poolõ, viiś `varba om vahel Har || ronimisvahend kärbüseg ronitse või minnäs puu `otsa mõtsan, ku purrest ei ole Hls
2. viljarõuk vili `panna `kärbusse Jõh; `argiga `aeta `vilja kogo `kärbukse `panna Vai
3. (kõvast sooheinast) kõva kärbus kun seemel otsan, naĺlalt loom seda `eina ei söö Hls
4. okaspäitsed kärbus `pantse varsale ninä pääle, et emä imeda ei lase Saa; varsal nuki `pääle tetäs kärbus, nagla otsa sehen Hls
Vrd kärbis
kääbus kääbu|s(s) Amb Pil KJn u Räp, g -se Sa spor L, Hls, -sse Mär(-os) Vig Lai Plt Krk; `kääbuss g -e Lüg(-os); keäbus g -e Juu; keabu|s g -sse Muh Kod/-iä-/; kiabus JMd VMr Iis
1. s, a äbarik, kängus, väikesekasvuline (olend või taim) see on üks inimise kääbus muidu, pisine ning `jootu (jõuetu) Khk; pisine kääbus loom; mees kut kääbus Mus; see oo keabus inime, laha, keabusse `näoga Muh; kuevetand ja väike inime, üks väike kääbuss Vig; oled pisike must kääbus PJg; seapõrsas on pisike vaevane keäbus, ei kasva Juu; pisike ja lahja jüstku kiabus JMd; puud kiäbussess ärä `kuinud, `veiksed lüheljäd puud Kod; ta on kääbuss inimene; kääbuss oli `väĺla `kasvand inimene, kes enam ei kasva `juure Plt; se‿om ku kääbus ärä lõpenu Hls || jala lätsive ku kääbusse kõveress [kanadel] Krk || päkapikk kirj `kääbussed tulid `kannu alt. `kääbuss õppetas `poisile une `vaimus nied sõnad Lüg; olnd ühekorra pisised kääbused `metsas Khk Vrd kääbakas, kääbas2, kääbokas, kääbusk
2. usk hüüd tuule kutsumiseks kui `vaikne oli, kui tuult `ültse põld - - minu vanaisa `üidis, kääbus, kääbus Amb; vanal ajal `üüti tuult, kiabus, kiabus VMr
kömbus kömbus g -e Jäm Mus jänes emane jänene oo kömbus, isane oo päts Mus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur