[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

kaabakas kaaba|kas Vll Pöi/-oa-/ Muh L spor K(-oa-, -ua-), I, g -ka, -g|as g -a Khk Rei; `kaaba|kas spor R(n -ka Vai); kaaba|k Emm Vig, g -ga Jäm Khk, -ku Var Hää Saa MMg M TLä San Krl Plv Se, -gu Har Rõu
1. hulgus, kelm, varas; kakleja, norija mina `neie `kaabakuiega ei taha `käiä Lüg; kaabak `eetasse selle `kohta, kis joob ning prallib, p‿teeni ning äp tee tööd `kuskil Khk; Poiss akkab koabaka tegusi tegema - - suitsetab, joob, varastama akkab koa; Teab kust `söuke koabakas `lahti `lastud on, riiet pole `selgas, tööd teha äi taha Pöi; nüid lapsed o `metsäs kaabakus (üleannetuse pärast ära peitnud) Var; tohegi magama `eita, tulad `jälle mõned kaabakad Mih; see o kaabakas, ta‿i viitsi [tööd] teha, ta ulgob `ringi, kost ta saab kätte, sealt `tömmab Ris; käib nagu va kuabakas, kuub luabakille Kad; mõni `säänte keĺm, mis `keĺmi tege ja varasteb om kaabak Hls; va `mustlase rojo, tuleb siiä oma `pouslakin obest vaheteme, kas mõni neid kaabakid ei tiiä Hel; tu̬u̬ `oĺli kah üits pät́t ja kaabak, jõi ja laaberd, varast ja Ran || sõim Ma so kurati koabakale `näita siit (koerast) Pöi; mis saʔ kuradi kaabak, kas saʔ mõni inemeni Krl; kus om vast kaabak, rü̬ü̬k (lehmast) Har
2. endisaegne sõjaväejooksik seitse kaabakast tulnd `siia, `kirvega ehitand maja üles Vig; inime(ne) kes ennäst ää `peitis, kui `numri `võtmene oli, see oli kaabakas Tõs; `Nurtu maa pial oo kaabakad eland, kes soldati irmu eest on saand ära põgeneda, oind ennast `metsas PJg; kaabakas jooseb `metsa ja tahab salaja ära `olla Tor
3. tont, mardusKuu
4. kaabaklus tege kaabakut `ilma `mü̬ü̬dä Krk
Vrd kaabask, kaavakas
kalbak(as) kalba|kas g -ka Aud Hää Jür Kad Sim Lai VlPõ, -kass Kan, `kalba- Jõe Lüg Jõh; kalbak g -a Vil(`kal- Jõh), g -u Kod Trv Hel Ran Kam Ote V hulgus, logard, kaltsakas oh sa va `kalbakas, `kõnnib kui sant `pitki mad‿`ilma Lüg; sie `kalbak, räbäläs `riides, `juodik ja, ärä `ulgu `selle `kalbakaga Jõh; va kalbakas ta ikke oo, na lohakalt `riides Aud; käib nagu kalbakas, ilp ies, tallukas taga; `uitab `ringi nagu kalbakas, ei `kohta `paika `kuśkil Kad; inetun `riiden inimene oo kalbak Kod; mis mees see on, mud́u kalbakas Pil; kõńd ku üit́s vana kalbak, kes sedäsi näruden om Trv; ta om kui‿ts vana kalbak, ei mõśta `endä `jalgu iluste `kinni `kängi Kam; püksiʔ ommaʔ lokikallaʔ, käü nigu vana kalbak; `algusõn es `saaki jako, et tuu kalbakass oĺl nii haritu miis Kan; kalbak oĺl joodik, kõrdsist tuĺl, `kõŕtsi lät́s Vas || hilbud, riidenärud kilbakad ja kalbakad `ümmer Plt Vrd kaldak
kambakas1 kamba|kas g -ka Kse VlPõ Hls(-k), kamba|k g -ga Khk, g -ku, -gu Krk suur tükk, kamakas meri aeas suured jεε kambagad `randa Khk; suurt liha kambakast annab ikke `süia Tõs; kambakad akkavad `alla obusel kah Hää; ea kambakas `seepi Pil; suur kambak `leibä; obese jala all suure kambagu Krk; mõni `siante paks ku kambak Hel Vrd kambas1, kamp1, kampsakas2, kandak
kambakas2 kamba|kas g -ka Khn Hää
1. puust või rauast täisnurkne laeva lae ja seina tugi; tugev nurgaga puu, mis saadakse tüvest ja sellest väljuvast juuretüükast Suurõmad männad piäme üles `juurma, kambaku taris Khn; ekpaĺk `siutaks ema pääl kambakaga Hää
kebakas kebakas hv Jõe Vai
1. kõhn (inimene) kebakas `üelda `arva mone `kohna ehk `kaavisti inimese `peale Jõe Vrd kebajas, keebak, kibakas
2. kebakas on `kärme ja `erkos, `mieste`rahva `kohta `üellä `kehkelpüks Vai
kelbak(as) kelba|kas g -ka Koe, kelbäk g KJn narr, kergemeelne sul on `siukest kelbäkäd mõtted KJn
kibakas kiba|kas g -ka kuivetanud, kõhn (inimene) tä just kui `piske kibakas, just kui ei olas `süüki näingi Var Vrd kebakas
kiibakas kiiba|kas g -ka Jõe Krj Kir Kse Mih Tõs Hää Kad Plt Har/-ss/, `kiiba- Hlj IisR; kiiba|k g -ku I Ran Puh Võn V(-gu, -ko)
1. kõhn, kiitsakas Kiibaka kondiga Krj; ää `kuivand nagu kiibakas Kir; Sa oled ka naa kiibakasse jäend Mih; kiibakas, kuivetand inime või luom Kad; kiibak lehm Trm; sii (siga) one `õige kiibak Kod; `kangesti siuke kiibakas teine, ei tea kas on õite `aige Plt; kõhn nigu kiibak Ran; Esi nigu kiibak a jala omma väleda Plv; väiko kasvogaʔ ku kiibak Räp Vrd kiivakas, kääbakas
2. õhuke leivaviil Õhukõsõ kiibaku olliva lõõgatu Võn; mis tast kiibakust saa Urv; üte kiibaku lõõgaśs mullõ nigu paaŕ kõrd `suuhtõ `pandaʔ Räp; leevä ḱiibak Se Vrd kiip4
3. viganeJõe Plt kiibakas on pikk ja `viltu `jalgadega käib, kas käsi voi jalg on kover Jõe
4. a. kipakas, kergesti ümberminev ja ega nied ole nüüd `paadid ka - - temal ei ole juo magu midagi, mis `kannab, nied on kole `kiibakad, vai `lähvad `ümber `kergeste Hlj; kiibakas paat́ Tõs b. rahutu, püsimatu (inimene) kiibak laits Puh c. peru hobõnõ om kiibak sääne, et ei võta `ku̬u̬rmat `perrä `höste ja mõ̭ni pill kusõga kaʔ, kui `aama nakat ja `persega pill Se
kilbakas pl kilbakad „vanad närused riided; hulgused“ kilbakad ja kalbakad `ümmer Plt Vrd kalbakas
kimbakas kimba|kas g -ka väike kimp, kimbukeIis
klaabak(as) klaabakas Ksi, klaabak Kod pej kerglane tüdruk va klaabakas, aab poistega, käib `ümber; kel on kaks naist, ei ole oma naisega rahul, armuke ehk klaabakas kõrval Ksi || õli üks `poiskese klaabak, nüid o mi̬i̬s Kod Vrd laabak(as)
klobakas kloba|kas g -ka IisR Jür kobakas; kolakas `Raua klobakas; Seda puuklobaka küll tuppa tülist ära tuo IisR; Oiab igasugu vanu klobakaid, `viskaks teised minema Jür || sõim Igavene klobakas, `tahtis mind petta Jür Vrd kloba
klääbakas ära kantud, lääpas jalanõu Äi se pole änam killege jälavari, üks klεεbakas on Käi Vrd lääbakas
kobakas koba|kas g -ka IisR Vai Kul Mär Han Juu JJn VMr VJg Kod Plt Hel
1. suur, rohmakas; vormitu Ah mis ilu sel sadulil, eks ta üks kobakas ole IisR; Selle sepa tehtud kirves oo nagu roua kobakas, põle taal nägu ega tegu Han; sipuskid on luukarvitsast natuke kobakamad Juu; kaśt suur kobakas JJn; kobakas one suur, üväd kobakad kartulid; tõene laps on `natke kobakam Kod || hoop, löök oli kibidega `loopind `teisa, tä oli ka ühü kobaka saand Kul Vrd kobask
2. kohmakas, saamatu Nisukese kobakalle ära iga tüöd `anna; `Nende kobakate kättega tie kedagi `pienema tüöd IisR; sie poiss on kobakas teiste ulgas VJg || lampjalg lämp`jalga kutsuti kobakaks ka - - tema nigu koperdas, see põld `õige käik Plt
Vrd koba3
koibakas koiba|kas Jür Koe Kad, koiba|k Kad Hel(g koebaku), g -ka; `koibakas Jõe IisR; `koiba|k Kuu, -kko g -go Vai loikam, pikkade jalgadega olend rohutüll - - tal on pikad jalad nagu `koibakas kivi `otsas Jõe; on üks igavene pika `jalgadega koibakas Jür; nagu va koibakas läheb Koe Vrd koibard, koiberdus, kuibakas
kolbakas kolba|kas g -ka suur, tugev, kogukas Selle pesa all oo seiksed kolbakad tuhlid kasund; Lehm tõi seikse kolbaka vassika; Teite poiss oo - - meite poisist ulga kolbakam Kaa
kombakas1 kombak|as g -a VNg/`k-/ Tor VJg KJn Krk San; komba|k Var, g -ku Hel Ran Puh komberdis; lombakas kombak inime läheb lööberdes Var; kombakas on `kange `jalgega KJn; `lehmä üteldäss kah kombak Ran || kange, vilets obuse jalad oo kombakad Tor Vrd kombass, kõmbakas1, kömbäkäs
kombakas2 kombak|as Pha Pöi Muh, -ass Puh San, g -a; komba|k g -gu Krk tükk, kamakas, klomp [noodal] puu kombakad pääl Pha; Vanasti ruugiti alaseks vanu laeva raua kombakid Pöi; löö sealt üks kombakas `sukrupea küljest; mis kombakas (komps) sul põues oo Muh; lume kombagu om `jalge all, ku sula lumi Krk || va `saape kombakass jalan San Vrd komp1
koobakas koobak|as g -a
1. pl looma koivanahk sel nahal oo kõik koobakad alles `ääres Kse
2. pej koobakad suured loomajaladKse
korbakas1 korbak|as Kaa, g -a Tor korbane, paksu koorega kaetud Läkuroog – kasub läku pεεl, igavene jäme korbakas teine, sehest tühi ka Kaa; vanal puul koor läheb korbakase Tor
korbakas2 korbak|as g -a vilets loom seal oo neid korbakud paelu Kse Vrd korp2
krobakas krobak|as g -a Mar kohmakas va krobakas obo Mar
kuibakas `kuibak|as g -a Lüg IisR kõhn inimene; loikam `Kuibakas, nahk `oiab luid kuos Lüg; On üks `kuibakas, ega sel `rammu ole; `Selle `kuibakalle läeb ikke `palju `püksi`riiet IisR Vrd koibakas
kuobakas kuobakas puuklots, -tükk `pańdi [seale] rangid `kaela, neil oli ikke külles nisukesed pulgad ja kuobakad, et ta ei saand läbi aa pugeda Amb
kõibakas kõibak|as Juu/kõe-/ hv Jür, JõeK Amb, g -a (pikajalgne) kõhn, kleenuke olend lähäb pika `jalgega nagu kõebakas Juu; kõibakas, pienike ja pika `jalgadega JõeK || Kapsa taimed sul nii kõibakad Jür; kui ta (kapsataim) ülesse `tõusis, oli üks toĺli pikkune pienike kõibakas Amb Vrd kõlbakas, köidakas
kõlbak, kõlbakas kõlba|k g -ka Ksi Hel, g -ku Kse; kõlbak|as g -a Muh Lih Kse Han PJg Hää Pee Koe Ksi SJn Puh, kõĺba- Juu(kõĺpa-) Kad, kölba- Krj Ris/-ĺ-/
1. vibalik (olend) nii pikk kölbakas mees Krj; pika `jalgega ja peenikse kehaga oo kõlbakas inime Kse; pika jalaga kõlbakas, peenikese kehaga PJg; on küll üks köĺbakas luom Ris; pikk nagu toonakurg, kõĺbakad jalad Juu; pika `jalgadega luom on kõlbakas luom Koe
2. kergats mine va kõlbakas Puh
3. (napp riietusese) lühikesed `riided nagu `kõlbakud `seĺgas Kse; `piśke kõlbakas, igalt poolt juba kõlbakas, `käised lühikesed ja Han; kõlbakas, see käib ühe lühikse `riide `kohta, `üeldas, et nagu kõlbakas, põle nägu kedagi SJn; särk nigu kõlbak Hel
Vrd kõlp
kõmbakas1 kõmbak|as g -a Mar Kse Mih Hää Trm Puh San a. komberdis; lombakas Ei sa seda kõmbakat hobust küll laadal müüa ei saa Mar; sa saa ju `köia `ühti, sa nagu va kõmbakas (kangete jalgadega) Kse; kõmbaka jalaga inemine San Vrd kõmbak b. kõikuv, lõnkuv ese Nägu laual või toolil üks jalg lühem on, sis ta ei seisa ilusti - - on kõmbakas; Säe si̬i̬ kõmbakas `korda Hää
Vrd kombakas1
kõmbakas2 kõmbak|as g -a kõrge (kivine) maa; küngas va kõmbakas einama, kivine ka ja põle `õiged `rohtu, muidu na kõmbakas; einäma kõmbakad, kõrgemad koehad Var Vrd kõmbal, kõmp3
kõrbakas kõrba|kas g -ka kidur, haiglane See laps oo naa kõrbakas, ei sellest tervet inimest tule Han
kõõbakas kõõbak|as g -a Kad, kõe- Kos; kõõba|k g -ku Hel San lahja olend mõni lehm on lahja ja siis on nisuke kõõbakas, końdid nagu lusika puśsiga kuabitud Kad; va kõõbak om San
käbakas käba|kas Ans, g -ka Khk Nis; pl käbakad Kul
1. a a. paksu korbaga See vana suur puu, see nönda käbakas Ans b. käbirohke `sakjad männid on nii käbakad puud, säält saab pailu käbi Khk
2. s männikorp käbaka puru `pańdi puu riista `uurdesse Nis || puukoorest võrguujukKul Vrd käba, käbas
kämbakas kämbakas kobarVän
kärbakas kärbakas Kaa Vll krobeline (ese) `seemed kukkuvad säält (käbi) sehest ää, sur karune kärbakas jäeb `järge Kaa; meriärg, see oo egavene karune kala, suured sarve nukid on peas, kärbakas Vll Vrd kärbaline, kärbane1
kääbakas kääbak|as Jaa Pöi Kul Aud Pil, g -a Jõh/`k-/ Mar Kse Tõs; `kääbäk|äs g -ä Jõh; kääbä/k g -ku Kod/kiä-/ Krk
1. pej a. äbarik, kängus (olend või taim) `kääbäkäs, kui tämäl on kasu `kinni jäänd Jõh; kääbakas loom on `kängu jäänd Jaa; kiäbäk one piänike ja närune, kole kõhna - - inimene ja lu̬u̬m; puu on kua luagan ja vinnan, kõverik ja kiäbäk Kod || sõim vana kääbäk, egäss pu̬u̬l ta käppege man Krk b. korratu, vildakas asi `Sõuke `istme kääbakas just `noagu sea sadul Pöi Vrd kääbokas, kääbus
2. vaim, kodukäija kääbakas oo kodu`köija; kääbakad olid öösite `väĺlas Kse
Vrd kääbas2
kööbak(as) kööba|kas Vig Han(g -ku) Tõs Hää Jür Kad(küe-) Pst, `küöba|kas Lüg IisR, g -ka; kööbä|k Kod/-üä-/, g -ku Pst
1. küürus, vilets (olend) Nisugese `küöbakalle ei akkagi `ükski `riide `selga IisR; Taat́ oo tööst naa kööbakas jään, et pole änam inimese `moodigi Han; Kööbakas käib lähmaki, lähmaki Hää; Mis sa kööbakas teiste `seltsi ot́sid Jür; va ull küebakas luom, kes seda tahab; Võt́tis selle kööbaka vanamenäśsi oma `juurte Kad; küäbäk ehk `kü̬ü̬per on kõhna ja küürän Kod; Kühmus kööbakas - - just nagu otsib maast midägi Pst Vrd kööbard, küibakas
2. (seksist) läks külä `pääle `küöbakast `õtsima Lüg
küibakas küiba|kas g -ka kõhn küürus olend Küibakas paistab teiste siast `väĺla, oo kuiv ja kõber nagu olas `aige oln või näĺlane; Küibakad tulad `tohtri `juure `saata Han Vrd kööbakas, küibas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur