Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit
kaabakas kaaba|
kas Vll Pöi/
-oa-/
Muh L spor K(
-oa-,
-ua-),
I, g -ka, -g|
as g -a Khk Rei;
`kaaba|
kas spor R(n -ka Vai);
kaaba|
k Emm Vig, g -ga Jäm Khk,
-ku Var Hää Saa MMg M TLä San Krl Plv Se,
-gu Har Rõu1. hulgus, kelm, varas; kakleja, norija mina `neie `kaabakuiega ei taha `käiä Lüg;
kaabak `eetasse selle `kohta, kis joob ning prallib, p‿teeni ning äp tee tööd `kuskil Khk;
Poiss akkab koabaka tegusi tegema - - suitsetab, joob, varastama akkab koa;
Teab kust `söuke koabakas `lahti `lastud on, riiet pole `selgas, tööd teha äi taha Pöi;
nüid lapsed o `metsäs kaabakus (üleannetuse pärast ära peitnud) Var;
tohegi magama `eita, tulad `jälle mõned kaabakad Mih;
see o kaabakas, ta‿i viitsi [tööd] teha, ta ulgob `ringi, kost ta saab kätte, sealt `tömmab Ris;
käib nagu va kuabakas, kuub luabakille Kad;
mõni `säänte keĺm, mis `keĺmi tege ja varasteb om kaabak Hls;
va `mustlase rojo, tuleb siiä oma `pouslakin obest vaheteme, kas mõni neid kaabakid ei tiiä Hel;
tu̬u̬ `oĺli kah üits pät́t ja kaabak, jõi ja laaberd, varast ja Ran ||
sõim Ma so kurati koabakale `näita siit (koerast) Pöi;
mis saʔ kuradi kaabak, kas saʔ mõni inemeni Krl;
kus om vast kaabak, rü̬ü̬k (lehmast) Har2. endisaegne sõjaväejooksik seitse kaabakast tulnd `siia, `kirvega ehitand maja üles Vig;
inime(
ne)
kes ennäst ää `peitis, kui `numri `võtmene oli, see oli kaabakas Tõs;
`Nurtu maa pial oo kaabakad eland, kes soldati irmu eest on saand ära põgeneda, oind ennast `metsas PJg;
kaabakas jooseb `metsa ja tahab salaja ära `olla Tor3. tont, mardus –
Kuu4. kaabaklus tege kaabakut `ilma `mü̬ü̬dä Krk Vrd kaabask,
kaavakas
kalbak(as) kalba|
kas g -ka Aud Hää Jür Kad Sim Lai VlPõ,
-kass Kan,
`kalba- Jõe Lüg Jõh;
kalbak g -a Vil(
`kal- Jõh), g -u Kod Trv Hel Ran Kam Ote V hulgus, logard, kaltsakas oh sa va `kalbakas, `kõnnib kui sant `pitki mad‿`ilma Lüg;
sie `kalbak, räbäläs `riides, `juodik ja, ärä `ulgu `selle `kalbakaga Jõh;
va kalbakas ta ikke oo, na lohakalt `riides Aud;
käib nagu kalbakas, ilp ies, tallukas taga;
`uitab `ringi nagu kalbakas, ei `kohta `paika `kuśkil Kad;
inetun `riiden inimene oo kalbak Kod;
mis mees see on, mud́u kalbakas Pil;
kõńd ku üit́s vana kalbak, kes sedäsi näruden om Trv;
ta om kui‿ts vana kalbak, ei mõśta `endä `jalgu iluste `kinni `kängi Kam;
püksiʔ ommaʔ lokikallaʔ, käü nigu vana kalbak;
`algusõn es `saaki jako, et tuu kalbakass oĺl nii haritu miis Kan;
kalbak oĺl joodik, kõrdsist tuĺl, `kõŕtsi lät́s Vas ||
hilbud, riidenärud kilbakad ja kalbakad `ümmer Plt Vrd kaldak
kambakas1 kamba|
kas g -ka Kse Pä VlPõ Hls(-
k),
kamba|
k g -ga Khk, g -ku, -gu Krk suur tükk, kamakas meri aeas suured jεε kambagad `randa Khk;
suurt liha kambakast annab ikke `süia Tõs;
kambakad akkavad `alla obusel kah Hää;
ea kambakas `seepi Pil;
suur kambak `leibä;
obese jala all suure kambagu Krk;
mõni `siante paks ku kambak Hel Vrd kambas1,
kamp1,
kampsakas2,
kandak
kambakas2 kamba|kas g -ka Khn Hää
1. puust või rauast täisnurkne laeva lae ja seina tugi; tugev nurgaga puu, mis saadakse tüvest ja sellest väljuvast juuretüükast Suurõmad männad piäme üles `juurma, kambaku taris Khn; ekpaĺk `siutaks ema pääl kambakaga Hää
kebakas kebakas hv Jõe Vai1. kõhn (inimene) kebakas `üelda `arva mone `kohna ehk `kaavisti inimese `peale Jõe Vrd kebajas,
keebak,
kibakas2. kebakas on `kärme ja `erkos,
`mieste`rahva `kohta `üellä `kehkelpüks Vai
kelbak(as) kelba|kas g -ka Koe, kelbäk g -ä KJn narr, kergemeelne sul on `siukest kelbäkäd mõtted KJn
kibakas kiba|
kas g -ka kuivetanud, kõhn (inimene) tä just kui `piske kibakas,
just kui ei olas `süüki näingi Var Vrd kebakas
kiibakas kiiba|
kas g -ka Jõe Krj Kir Kse Mih Tõs Hää Kad Plt Har/-
ss/,
`kiiba- Hlj IisR;
kiiba|
k g -ku I Ran Puh Võn V(
-gu,
-ko)
1. kõhn, kiitsakas Kiibaka kondiga Krj;
ää `kuivand nagu kiibakas Kir;
Sa oled ka naa kiibakasse jäend Mih;
kiibakas,
kuivetand inime või luom Kad;
kiibak lehm Trm;
sii (siga) one `õige kiibak Kod;
`kangesti siuke kiibakas teine,
ei tea kas on õite `aige Plt;
kõhn nigu kiibak Ran;
Esi nigu kiibak a jala omma väleda Plv;
väiko kasvogaʔ ku kiibak Räp Vrd kiivakas,
kääbakas2. õhuke leivaviil Õhukõsõ kiibaku olliva lõõgatu Võn;
mis tast kiibakust saa Urv;
üte kiibaku lõõgaśs mullõ nigu paaŕ kõrd `suuhtõ `pandaʔ Räp;
leevä ḱiibak Se Vrd kiip43. vigane –
Jõe Plt kiibakas on pikk ja `viltu `jalgadega käib,
kas käsi voi jalg on kover Jõe4. a. kipakas, kergesti ümberminev ja ega nied ole nüüd `paadid ka - - temal ei ole juo magu midagi,
mis `kannab,
nied on kole `kiibakad,
vai `lähvad `ümber `kergeste Hlj;
kiibakas paat́ Tõs b. rahutu, püsimatu (inimene) kiibak laits Puh c. peru hobõnõ om kiibak sääne, et ei võta `ku̬u̬rmat `perrä `höste ja mõ̭ni pill kusõga kaʔ, kui `aama nakat ja `persega pill Se
kilbakas pl kilbakad „vanad närused riided; hulgused“ kilbakad ja kalbakad `ümmer Plt Vrd kalbakas
kimbakas kimba|kas g -ka väike kimp, kimbuke – Iis
klaabak(as) klaabakas Ksi,
klaabak Kod pej kerglane tüdruk va klaabakas,
aab poistega,
käib `ümber;
kel on kaks naist,
ei ole oma naisega rahul,
armuke ehk klaabakas kõrval Ksi ||
õli üks `poiskese klaabak,
nüid o mi̬i̬s Kod Vrd laabak(as)
klobakas kloba|
kas g -ka IisR Jür kobakas; kolakas `Raua klobakas;
Seda puuklobaka küll tuppa tülist ära tuo IisR;
Oiab igasugu vanu klobakaid,
`viskaks teised minema Jür ||
sõim Igavene klobakas,
`tahtis mind petta Jür Vrd kloba
klääbakas ära kantud, lääpas jalanõu Äi se pole änam killege jälavari,
üks klεεbakas on Käi Vrd lääbakas
kobakas koba|
kas g -ka IisR Vai Kul Mär Han Juu JJn VMr VJg Kod Plt Hel1. suur, rohmakas; vormitu Ah mis ilu sel sadulil,
eks ta üks kobakas ole IisR;
Selle sepa tehtud kirves oo nagu roua kobakas,
põle taal nägu ega tegu Han;
sipuskid on luukarvitsast natuke kobakamad Juu;
kaśt suur kobakas JJn;
kobakas one suur,
üväd kobakad kartulid;
tõene laps on `natke kobakam Kod ||
hoop, löök oli kibidega `loopind `teisa,
tä oli ka ühü kobaka saand Kul Vrd kobask2. kohmakas, saamatu Nisukese kobakalle ära iga tüöd `anna;
`Nende kobakate kättega tie kedagi `pienema tüöd IisR;
sie poiss on kobakas teiste ulgas VJg ||
lampjalg lämp`jalga kutsuti kobakaks ka - - tema nigu koperdas,
see põld `õige käik Plt Vrd koba3
koibakas koiba|
kas Jür Koe Kad,
koiba|
k Kad Hel(g koebaku), g -ka;
`koibakas Jõe IisR;
`koiba|
k Kuu,
-kko g -go Vai loikam, pikkade jalgadega olend rohutüll - - tal on pikad jalad nagu `koibakas kivi `otsas Jõe;
on üks igavene pika `jalgadega koibakas Jür;
nagu va koibakas läheb Koe Vrd koibard,
koiberdus,
kuibakas
kolbakas kolba|kas g -ka suur, tugev, kogukas Selle pesa all oo seiksed kolbakad tuhlid kasund; Lehm tõi seikse kolbaka vassika; Teite poiss oo - - meite poisist ulga kolbakam Kaa
kombakas1 kombak|
as g -a VNg/
`k-/
Tor VJg KJn Krk San;
komba|
k Var, g -ku Hel Ran Puh komberdis; lombakas kombak inime läheb lööberdes Var;
kombakas on `kange `jalgega KJn;
`lehmä üteldäss kah kombak Ran ||
kange, vilets obuse jalad oo kombakad Tor Vrd kombass,
kõmbakas1,
kömbäkäs
kombakas2 kombak|
as Pha Pöi Muh,
-ass Puh San, g -a;
komba|
k g -gu Krk tükk, kamakas, klomp [noodal] puu kombakad pääl Pha;
Vanasti ruugiti alaseks vanu laeva raua kombakid Pöi;
löö sealt üks kombakas `sukrupea küljest;
mis kombakas (komps) sul põues oo Muh;
lume kombagu om `jalge all, ku sula lumi Krk ||
va `saape kombakass jalan San Vrd komp1
koobakas koobak|as g -a
1. pl looma koivanahk sel nahal oo kõik koobakad alles `ääres Kse
2. pej koobakad suured loomajalad – Kse
korbakas1 korbak|as Kaa, g -a Tor korbane, paksu koorega kaetud Läkuroog – kasub läku pεεl, igavene jäme korbakas teine, sehest tühi ka Kaa; vanal puul koor läheb korbakase Tor
korbakas2 korbak|
as g -a vilets loom seal oo neid korbakud paelu Kse Vrd korp2
krobakas krobak|as g -a Mar kohmakas va krobakas obo Mar
kuibakas `kuibak|
as g -a Lüg IisR kõhn inimene; loikam `Kuibakas,
nahk `oiab luid kuos Lüg;
On üks `kuibakas,
ega sel `rammu ole;
`Selle `kuibakalle läeb ikke `palju `püksi`riiet IisR Vrd koibakas
kuobakas kuobakas puuklots, -tükk `pańdi [seale] rangid `kaela, neil oli ikke külles nisukesed pulgad ja kuobakad, et ta ei saand läbi aa pugeda Amb
kõibakas kõibak|
as Juu/
kõe-/
hv Jür,
JõeK Amb, g -a (pikajalgne) kõhn, kleenuke olend lähäb pika `jalgega nagu kõebakas Juu;
kõibakas,
pienike ja pika `jalgadega JõeK ||
Kapsa taimed sul nii kõibakad Jür;
kui ta (kapsataim) ülesse `tõusis,
oli üks toĺli pikkune pienike kõibakas Amb Vrd kõlbakas,
köidakas
kõlbak, kõlbakas kõlba|
k g -ka Ksi Hel, g -ku Kse;
kõlbak|
as g -a Muh Lih Kse Han PJg Hää Pee Koe Ksi SJn Puh,
kõĺba- Juu(
kõĺpa-)
Kad,
kölba- Krj Ris/-
ĺ-/
1. vibalik (olend) nii pikk kölbakas mees Krj;
pika `jalgega ja peenikse kehaga oo kõlbakas inime Kse;
pika jalaga kõlbakas,
peenikese kehaga PJg;
on küll üks köĺbakas luom Ris;
pikk nagu toonakurg,
kõĺbakad jalad Juu;
pika `jalgadega luom on kõlbakas luom Koe 2. kergats mine va kõlbakas Puh3. (napp riietusese) lühikesed `riided nagu `kõlbakud `seĺgas Kse;
`piśke kõlbakas,
igalt poolt juba kõlbakas,
`käised lühikesed ja Han;
kõlbakas,
see käib ühe lühikse `riide `kohta,
`üeldas,
et nagu kõlbakas,
põle nägu kedagi SJn;
särk nigu kõlbak Hel Vrd kõlp
kõmbakas1 kõmbak|
as g -a Mar Kse Mih Hää Trm Puh San a. komberdis; lombakas Ei sa seda kõmbakat hobust küll laadal müüa ei saa Mar;
sa saa ju `köia `ühti,
sa nagu va kõmbakas (kangete jalgadega) Kse;
kõmbaka jalaga inemine San Vrd kõmbak b. kõikuv, lõnkuv ese Nägu laual või toolil üks jalg lühem on,
sis ta ei seisa ilusti - -
on kõmbakas;
Säe si̬i̬ kõmbakas `korda Hää Vrd kombakas1
kõmbakas2 kõmbak|
as g -a kõrge (kivine) maa; küngas va kõmbakas einama,
kivine ka ja põle `õiged `rohtu,
muidu na kõmbakas;
einäma kõmbakad,
kõrgemad koehad Var Vrd kõmbal,
kõmp3
kõrbakas kõrba|kas g -ka kidur, haiglane See laps oo naa kõrbakas, ei sellest tervet inimest tule Han
kõõbakas kõõbak|as g -a Kad, kõe- Kos; kõõba|k g -ku Hel San lahja olend mõni lehm on lahja ja siis on nisuke kõõbakas, końdid nagu lusika puśsiga kuabitud Kad; va kõõbak om San
käbakas käba|
kas Ans, g -ka Khk Nis; pl käbakad Kul1. a a. paksu korbaga See vana suur puu,
see nönda käbakas Ans b. käbirohke `sakjad männid on nii käbakad puud,
säält saab pailu käbi Khk2. s männikorp käbaka puru `pańdi puu riista `uurdesse Nis ||
puukoorest võrguujuk –
Kul Vrd käba,
käbas
kämbakas kämbakas kobar – Vän
kärbakas kärbakas Kaa Vll krobeline (ese) `seemed kukkuvad säält (käbi) sehest ää, sur karune kärbakas jäeb `järge Kaa;
meriärg,
see oo egavene karune kala,
suured sarve nukid on peas,
kärbakas Vll Vrd kärbaline,
kärbane1
kääbakas kääbak|
as Jaa Pöi Kul Aud Pil, g -a Jõh/
`k-/
Mar Kse Tõs;
`kääbäk|
äs g -ä Jõh;
kääbä/
k g -ku Kod/
kiä-/
Krk1. pej a. äbarik, kängus (olend või taim) `kääbäkäs,
kui tämäl on kasu `kinni jäänd Jõh;
kääbakas loom on `kängu jäänd Jaa;
kiäbäk one piänike ja närune,
kole kõhna - - inimene ja lu̬u̬m;
puu on kua luagan ja vinnan,
kõverik ja kiäbäk Kod ||
sõim vana kääbäk,
egäss pu̬u̬l ta käppege man Krk b. korratu, vildakas asi `Sõuke `istme kääbakas just `noagu sea sadul Pöi Vrd kääbokas,
kääbus2. vaim, kodukäija kääbakas oo kodu`köija;
kääbakad olid öösite `väĺlas Kse Vrd kääbas2
kööbak(as) kööba|
kas Vig Han(g -ku)
Tõs Hää Jür Kad(
küe-)
Pst,
`küöba|
kas Lüg IisR, g -ka;
kööbä|
k Kod/-
üä-/, g -ku Pst 1. küürus, vilets (olend) Nisugese `küöbakalle ei akkagi `ükski `riide `selga IisR;
Taat́ oo tööst naa kööbakas jään,
et pole änam inimese `moodigi Han;
Kööbakas käib lähmaki,
lähmaki Hää;
Mis sa kööbakas teiste `seltsi ot́sid Jür;
va ull küebakas luom,
kes seda tahab;
Võt́tis selle kööbaka vanamenäśsi oma `juurte Kad;
küäbäk ehk `kü̬ü̬per on kõhna ja küürän Kod;
Kühmus kööbakas - - just nagu otsib maast midägi Pst Vrd kööbard,
küibakas2. (seksist) läks külä `pääle `küöbakast `õtsima Lüg
küibakas küiba|
kas g -ka kõhn küürus olend Küibakas paistab teiste siast `väĺla,
oo kuiv ja kõber nagu olas `aige oln või näĺlane;
Küibakad tulad `tohtri `juure `saata Han Vrd kööbakas,
küibas