[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3994 artiklit, väljastan 100.

heliredeli laulja kull värbkakk (Glaucidium passerinum) Eliredeli `lauljal kuĺlil on vileääl, madalamast akkab `piale ja kogu aeg `kõrgemast läheb Iis
iidu kits (öeld mingist imetlusväärsest asjast või tõrjuvas vastuküsimuses) si̬i̬ on imelik kui iidu kit́s; kui `ki̬i̬gi `ütles, sa ti̬i̬d imelikku `aśja, siss `küśti, kas imelikumad kui iidu kit́s Saa


k kaa VNg (p `kaad[a]) Jaa Trm Pal, kee Tõs, kie Khn, kii Pal KJn, ki̬i̬ Kod Krl kirjatäht; k-tähe nimetus ei saand `rääkida sie vanamor ikke `kaada VNg; Kirikus ma olen esimene mees, körtsis ma seisan ukse ees, suka ja särgi viimane, kübara ja `käise esimene ja `jeesusest ma ep tea midagi = täht k Jäm; kahara peag‿kaa Jaa; `kirvõ`muõdi kie (k), kirja`muõdi kie (g) Khn; Palamuses õli kii, Tõrmas õppavad `lapsi lugema kaa, ell Pal; kaks `essu ja kaks kiid KJn; imä opaśs `täh́ti ki̬i̬, li̬i̬, mi̬i̬, ri̬i̬ Krl
ka1 ka üld (koa, kua spor eP; kaʔ San V; ko Jäm, spor L) (assimileerub kergesti eelneva või järgneva sõnaga; tähendus sag asendatav liitega -gi, -ki)
1. samuti; ühtlasi; koos siis `panna `malgad `piale `kuhjale. viis `pandi ja kaheksa ka `pandi VNg; üvä `õhtat! (vastus:) `teile ka; tämä ka [ise] ei näht, aga tämäle ka juo emä `rääkis Lüg; kui sa raha ei taha aga kas sa siis `leiba ka ei taha vai Jõh; `ilma on mogomaine `tuuline ja `tormine ja lund sadas ka viel Vai; Tuled sa ko kui ma kirgule liha Jäm; nüid o lüpsi aeg koa `varsti kää Jaa; makile soab liha koa `sisse `pandud; `Oota ma tule koa Pöi; mis ma tea, seda ma räägi koa Muh; kui tere `tehtaks, siis `antaks kätt ka ikka Käi; pöial on ka sörm, aga tal on ise oma nimi Rei; pere nime järel `üiti karjama ka Noa; kui ta (varss) oo `aastane, siis oo juba säĺg, kahene koa veel säĺg Kul; `enne ei ond jalgrattaid koa mette ja masinaid koa ei ond Kir; ku‿ma‿i joo, siis ma‿i saa `süia ko mette Mih; mine sa koa tääga Tõs; tulõ‿nd sia miuga kua Khn; mõned ikke `purssist eeśti keelt ka Aud; võid tagapool `süia koa PJg; sõõruta ikka koa Vän; künnapast saab ka `laudi `saagida Tor; eks kangas ole küll koa riie Juu; aga sie oli koa viel iesti valitsuse aeg alles HJn; ja oma maksud olid ka omal aal pial Pee; ot ma kua `rüipan korra ühe lonksu Kad; meie annama mängumiässele kua õlut Kod; ah ike tahate ka Äks; minul ka kääd tikuvad värisema Pil; `talve oli kaits tüdrukut ja suve oli suve tüdruk ka vi̬i̬l kolmass Trv; mia peĺläsi ka nooren Krk; sääl ka‿kki (ikka) mueduki käesite Puh; nemä ei tunneki miu, et mia ka sugulane olen Nõo; susi tullu˽pajast ka˽penile `järgi San; mis eesti keeli ommaʔ, nuid loe ma‿k̀aʔ `seĺgele Krl; Oĺl hari ka‿ks olõman Har; nissu ka võit kääntäʔ `vihko Se
2. isegi, koguni aga kolm `kruoni ka `maksas `ostaja [lõhe eest] Vai; vahest jähid [heinad] tegemata koa kui vesine aeg oli Kär; libauńt joosn puu `otsa koa Tõs; täo `kärmsi ka vähä Saa; koer kua vihmaga ei sü̬ü̬ Kod; seeni om lõun [saunast] ärä ka kadunu Ran; ku elu`päivi om, ma kua `kanga ka vi̬i̬l ärä Puh; ei ole mul meelen ka TMr; iilä käve `piḱne kaʔ Har
3. ikka, siiski, ometi ulk inimisi oli [talgul] ja pidi ka `süia olema ja pidi ka `viina olema VNg; neil õli sugu vähäkene süüd ka Lüg; `viemö `oige rüsäd `arvast `maale ka `kuivama; no siis `tarvis ikke ruttada kui saad ka `päiva `luojast kodo Vai; kääd oo nödrad ka, nendega ep saa eite midad [tehtud]; sel iga pεεl ka, üle nelja `kümne Khk; ta (kampsun) oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; Pea ete vahest eese mokk moas koa (ole vait) Pöi; Sa mõtle koa, mis sa teed Mar; taal oo raha `pankas koa ikke, ega ta ilma ole Mär; üks juut́ `tahtnd mäe ää `osta - -, aga pole koa `lastud mette; se peab ika kadagas koa olema (suur); teda (marju) on koa `otsida (leidub harva) Mih; ju ka paelo mjõnd siäl irvitäväd Khn; ari oma nina koa Ris; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on; ei tiand mina seda noorest piast et mõni töö ka parem oli Pee; `liapasime selle `tiega kua `seie Kad; no viiśkümmend ikki `ütlem kohe, kui ka `rohkem ei ole KJn; milless sa teiʔ ka nii Se || ja `ütle `mulle ei ehk ka, kas sa teed seda `aśja või ei tee Juu
4. sugugi, hoopiski [lennuk] ei mend `kõrgelt ka, madalalt läks Lüg; `eiga tädä‿s ka nda `paljo ka old, et viel `naisile `anneti Vai; sind ep taha pulgaga ko `soskida Jäm; ma‿p kannada teda silma all ka; pole kaas`tundmist taal ka natustkid Khk; see `polle koa Aadu jagu mette Kir; ma põle and ega koguni luband kua Lih; nüid põle ko `kohta, kus `sisse ei saa Mih; tää ei tahn siis sii änam tööd teha koa mette Aud; nüid tal põle `aega koa Ris; mitu `päävä, ma ei mäleta, aga kaks-kolm ta ka ei old JJn; peris loĺl ta‿i olnd, aga peris tark ta ka ei olnd KJn; lõug lõbisess, ei saa kõnelte ka mitti Krk; aga tu kivi oĺl nii teräv, - - `sinnä‿ss saa ka `pääle eedätä TMr
5. leksikaalse tähenduseta, tugevdab eelnevat või järgnevat sõna või lauseosa a. (küsimustes või muudes kõnetlustes) said sa sεεlt pari ka Khk; kas ta oo koa kaela `kandaja veel või oo ta vana Muh; kas saite ka tänäbu koa küene täis Vig; mis ni̬i̬d vanad vanamed ko `rääkisid Pal; kas miu emäd om ka siin Nõo; kas sa‿k̀a liinahn käve Rõu; milless sa teiʔ ka ni; kas sul om ka häṕe, mi˽sa ti̬i̬t Se || (tervitustes) tere ko Jäm; Terekest kua Trm; vanast `ülti tere˽kaʔ kui `tarrõ `tulti; [keskhommikuse söögi ajal] terek̀a sü̬ü̬maost Se b. (ebamäärase, kahtleva jaatuse või nõustumise puhul) [ kas seal oli `marju koa?] oli ikke koa Mar; [ kas puĺl on `kasvand?] puĺl on ka loomakene juba küll; ja sie oli ise ia rohi kua JJn; meil siin ikke on `iiri koa Tür; eks ta õle alb kua Kod c. (tugevdab etteheidet, pahameelt, põlastust jne) sa oled üks lämmkäpp koa, anna so käde siis midad; `seike `ungam koa midagid tiab Pöi; Tä kua kedagi tiab Han; mis sa koa oled! Kos; oled koa va töĺpsaba Jür; ei sa kua sua üksi `toime JMd; ei soa koa ühek̀ora sinu `tahtmene täis Koe; põle sest kõnest koa `aśja Ksi; paĺlass türä `jalgu vahel ja temä ka mi̬i̬s Rand. (muudel juhtudel) ommete ka olivad rahvas. ei `kaaluda `oskand Vai; anna käppa ko Jäm; nad `kutsusid mind `seltsi ka Kär; lääberdab koa edatsi natuke Jaa; küll oodeti ikka koa, ometi ta tuli `viimaks `koose; Ma tee siis natukse `toari koa Pöi; see on aga ka ete kina Emm; need jalad köi koa änam Vig; mina tea koa kui kaua Ris; pienikene `õmblus - - pidi `jälle akkama `õeruma kua ja KuuK; no sie `ańdis aga `nühkida koa `enne kui sa said [kangaga] lõpule VMr; tuli Liänä minuda kua `vaatama Kod; `peigme emäle `ańti nisa·mmati ka - - tekk ja säŕk KJn
Vrd kaas1, kah
ka2 ka(a) Hel T V (kaʔ) imp < kaema (liitub sag järgneva sõnaga, moodustades ühendeid) ennäe, vaata, vaat ka ku mütt käänd üless Hel; vahi ka temä `olli nüid minevä nädäli vellede pu̬u̬l Puh; ka˽sandi `ollive nii isatsõ; kagoss `lätsi vihmaʔ, kõ̭ki pooli San; säärtse˽kiduraʔ ka˽määntse˽kõokagaraʔ Urv; ku kurõ [sügisel] är `essünü – ka ku nä `lauglõsõ üleven `taiva all Har; ka mitte inäp meelehn ei˽püsüʔ Rõu; hummõń saa illoś ilm, ka päiv kaes `perrä; ka kurivaim jo kisk kõrd́si poolõ; kaa ku lätt; ka säält tulõ `vihma, pilv jo kasuss; ka om `õ̭nnõ nigu kotiga säläh Se; nu ka tan am taa (noh näe, siin on see); ka ka (vaat) Lei; pikä kaalaga hopõn olõ‿i hüä hopõn, ka kui kuŕg Lut Vrd kada6, kadah, kadäh, kagah, kagiä, kagoh, kagos, kagost, kagu, kakohe, kakui, kanoo, kasah, kasako, kasih, kasäkoh
ka3 ka M kas
1. küsisõna a. otsese küsimuse (resp iseseisva lause) algul ka `saapa om `parra; ka ma mõista nõnda olla sääl kui na tahave Trv; ka teil taari raba om Pst; ka te mõtsavahi sugulise olede või Hls; ka ta kadu näge ku ta `seantsit tegusit tege Krk b. kaudses küsimuses kõrvallause algul `kaemen (~ `katsel) käüsime ku̬u̬ĺ`meistri ehen egä kuu kõrra - - `kaeti `järgi ka lugede mõistad Hls; tekku jumal mis tege, ka ta ärä võtt või `pääle jätt; supil kaets `su̬u̬la, kaets ka ta parass om Krk
2. tundetoonilistes või retoorilistes küsimustes a. käsku väljendavalt ka sa `vällä saat, kasi `vällä; ka sa saat lina `kakme; mis te kisentede, ka te kurdade vait Krk b. imestades, üllatunult ka sa näet, mis ta tege Krk
3. alternatiivselt, mitmest võimalusest valides ka ma katessa või `kümne `aastane `oĺli Pst; kas - - või mõnel `rõõval om üitskikk, ka tetäs üäp̀idi või kurapidi Hls; ka sa väśünu olet võh, või olet sa `aige; sedä ei tää, ka ta tule või ei Krk
kaa kaa Vai Khk Har on a. (linnu häälitsus) varõsõʔ ja hakiʔ kaa-kaa-kaa Har b. (laste laulmisest) `lapsed `laulavad kii kaa, kii kaa Vai Vrd kii
kaabkaap
kaaba püḿme kaaba ”tegelane mängust tsuuri ajama” – Se
kaabe kaabe g `kaape eP(-oa-, -ua-) M TLä, g kaabe Käi Rei Var Iis, `kaabe Sa(-oa- Pöi); `kaabe g `kaape Kuu Lüg Jõh; n, g `kaabe Vai; kaabõ g `kaapõ Võn Kam Ote San/n kaabõʔ/ V(n kaabõʔ Urv Krl Rõu Plv Vas, kaabõh Se); kaabes g `kaabe Mus, pl `kaabed, g pl kaabeste Khk
1. riive, kraabe; puru `Enne ei õld `lapse`puudri, sis `pandi linase`riide `kaabet `ellitund `kõhtadele `reievahedele, `kaindla `alle Lüg; viili `kaabed; raava küĺlest tulad `kaabed `lahti Khk; `Tuhli koabet pannakse pölend `aige peale Pöi; ma kaabitse soole kaabet `lõike küljest Muh; kaali kaabe sie oli ise ia `süia, põld närimist Amb; latse tahava `kartuli kaabet - - kui `kartule puder om vähä `põhja kõrvenu Ran; mõhe `kaapest es tetä tütärlatsele `pätsi, üteldi, et siss ei saa mehele Nõo; keväjätse villa, talvõ villa omma lühikese kui `kaapõ Kam; `kartuli `kaapõst tetäss `täŕklüst Rõu; vanast mis paa `põhja kõrvõśs, noid kutsuti paa `kaapõʔ Plv || fig see nii lah́a tõbine inimene, see oo üks inimese kaabe Mar; si̬i̬ `oĺli viimäne vana `Piitre `perse kaabe, viimäne laits Ran Vrd kaap, kaave, kõõbe
2. õhuke kiht mingit ainet, materjali a. noor kartulikoor ku kartulid on nuared, kuabe `laśti (lahti), siis ei kuari, siis kuabima Kod; tõmmati väidsege kaabe päält maha Krk; nüüd om vallaline kaabõʔ, tulõ `äste päält ärʔ San b. üksikud lumehelbed; õhuke lumekord `kaabed kεivad, ei ole suurt sadu mette Khk; vähä ju lume kaabed maas Rei; tänä `ü̬ü̬si oo tuln lume kaabet, kaabe kord oo moas Var
3. tööriist a. kaabits, linaraats jne kaabe, karrast `tehtud, täkked sihes, sellega riivitse `tuhlid Muh; kaabega `kaapisime lõeme ääred `puhtaks, siis sai juure `puĺli Hää; lina kaabe (kupardamiseks) HJn; künä koabe Juu b. kangahui kui teki ehk paranda riiet kujotasse, siis oli nehoke aralene, sõnna `aeti jäme lõng `peale, otsad oo aralesed nagu sarbed peas - - `enni olid ikke need `kaaped Mar
kaabu n, g kaa|bu spor eP(-bo Kul Ris; -oa- Ha, kua- Kod Plt), M TLä San V(-bo Plv; -buʔ Se); `kaa|bu R(-bo Vai) [meeste] pehme (vilt)kübar; veekindlast riidest vihmamüts `ennemast õlid `kõrged `kaabud, `üieti `pistong ja toro kübar Jõh; [vihma] kaabu ojab kaela vahe kuevaks Muh; sui kaabud Tor; Juhanil olid vana `moodi kintspüksid `jalgas ja kańdiline laia `laega koabu pias Kos; `enne olid mustad kaabud, suured `kõrged nagu kernud JMd; kaabupesa, kaabu põhi VJg; ma lassi kodada õlitse (õlgedest) kaabu, suvel om õline kaabu ää Nõo; kaabusit teiväʔ esi, paksuʔ olliʔ, villaʔ är paksuss vanutõt, mustaʔ olliʔ inämbest kõ̭iḱ, nü̬ü̬r oĺ pääl, et muido vinüss laḱka Kan; kaabuʔ, `korgõ perägaʔ, sääntse kańdiliseʔ, veere lajaʔ Se || sõim kaabu sa olt, muud midägi (saamatust inimesest) Urv || fig kaba, puu langetamisel tüüka külge jäänud kild Kellele sa kaabu jätsid, sae maha Tür Vrd kaap1
kaaga kaaga Jäm Vll Muh Käi Kse Han Aud Hää Saa Juu Jür VJg Hls Räp lstk (lindudest ja loomadest) lapsed `üidvad varest va kaaga Käi; kaagasi (hanesid) me ei pea, vett iki oo, aga `rohto pole Aud; kaaga kutsutass küli kurg, ku `viĺla maha `tehtass, siss akkavad kaagad tulema Hää; `kuule kaaga kruoksub, `vaata kaaga üölbib (lapsele konnast) VJg
-kaaga Ls kiiga-kaaga
kaak1 kaak g kaagi Jäm Vll Muh/koak/ Hi Rid Mar Kir Kse Vän Juu/kuak/ Kos/koak/ Tür Koe Kad VJg Trm, g -u Pee, g `kaagi Kuu häbi- või peksupost; võllas kiriku `kaakis `pekstud Rid; `kaakide all piinäti inimesi; `vargad said `ermus suurt `trahvi, `poodi kaagi `otsas ää Mar; koagi `otsa tõmmati kurjategijad Kos; Kaak olnud ühe `sambaga nagu `puoleks leigatud võll Kad
kaak2 kaak g kaagi spor eP(-oa-, -ua-; g -u Hää, g kuage Kad), g `kaagi Kuu Lüg Jõh, -ḱ g kaagi Han PJg Saa Krk Rõu Räp Se üleannetu, ulakas (laps); kaabakas; ulakus `käüväd `vargal, peris `kaagid Kuu; `poisikese kaak; [enne tuli lastest] tüö tegijad. egä neist `kaagi tegijaid ei tuld, aga nüüd `onvad `rohkemb `kaagi tegemise pääl kui tüös ehk `milleski muus Lüg; teevad igavest `kaaki Mär; Kuke Mati oli igavene kaaḱ, tä ei lasn kedagi rahus mööda minna Han; sii `seoksi `kaake sias piab [õpetaja] ea kuri olema Tõs; külä koak on üleannetu, kis joob enese `purju, teeb külä vahel pahandust ja norib `riidu Juu; si̬i̬ ei õle kedägi mi̬i̬s, üks aĺp on ja pu̬u̬l `kaaki Kod; si̬i̬ om `täitsa kaaḱ, ju̬u̬p, `kaklep ja varastep Krk || Näe kus kaak, kade ja ihne Hää || politsei ei tea, millal sul koagid `kaelas (kui viina ajad) Noa || Kahkva kaak sõim Kahkva valla elanikestRäp
kaak3 kaak Lüg Khk Vll Rei, koak Pöi Kse on (lindude, putukate häälitsusest) siis akkab emä `laulama kaak, kaak (mesilastest pereheitmisel) Lüg; vares karjub kaak, kaak Khk; kaak kaak kall (auli häälitsus) Vll; Koak koak, ta (isahani) üksi, teine `audumas Pöi
kaake `kaake k-tähe kujuline pilutikandKrk
kaal1 kaal g kaalu eP(-oa-, -ua-, g -o Käi) eL, g `kaalu R
1. (asja, eseme, keha) raskus Perenase kääst `saadi linad vai takkud kaha `ketrada, siis `kaalu `järgi `valmis niit jagati, mõlemad said ühevõrd `niiti; Tahid kaks ehk kolm `naula midagi, aga ei õld täis sie naul, sis `üöldi et kaal on vähä `alle; õli üle`naela, sis [öeldi] et kaal on vähä üle Lüg; see nii `kerge, see‿p anna `kaalu täis (ei küüni teatud raskuseni) Khk; `ańdis selle kaalu täis, ei jäänd vajaka; vamm võtab `kaalu, kui ta `raskemast lähab, kui vesi sies on VJg; siga sööb `äśti, küll ta võtab `kaalu Plt; kaal ei ole täüs vi̬i̬l, ma pia manu vi̬i̬l roobitsem Krk; tõesel kotil jäi kaalust `puudu, aga tõene `oĺli täiskaaluline kot́t, tävvelik kaal; ta näeb suur `väĺlä, aga kaalult ta `rasse ei ole Nõo; `kaalu kaotass, ar˽kuiosõ mant Se || vajutis, raskus `kaalu õli `nööri `õtsas [ploki küljes], `nüörist rõhus `ukse `kinni Lüg; lina `aamise masinal `panti `kaalu `pääle, redeli pääl olliva kivi ja tu̬u̬ preśs `päälmesi `truĺle `pääle Ote || arvestamisest sa piäd ike egäle aśjale `kualu panema Kod
2. a. kaalumisseade `kaalu nui on jo `kaalu `küljes, `kaalu `pannasse jo `nuiast edesi; `kaalu `taldrikud Lüg; `viska naĺa pärast kaalu `pεεle Khk; Koalud olid rauast, suured malmi pommid olid, naelad peal, pärast `tehti `pommidele kilud peale Pöi; nüid mõedetasse suure kilo `kaaludega Mar; õpetaea proual on kaal, `numre laud üleväl `otses, seieritega puha Hää; kualuga vuagitakse, ei eloaal põld muud `kualusi mutku puust margabu oli Juu; koalukausi `sisse pannakse pommid Kos; meil õlid iad ja `õiged kaalud Iis; vanass õlid puuss kualud, kualulaud ja kualupuu, kõik õli puuss Kod; `kaeru `ańti ikke [hobusele], kui töö kõvem, siis tugevamast, siĺm oli ikke kaal, salvest `võt́sid Lai; kaal `vaie maha, nüid om kaal `õige; kaalu kausi nõndagu kuld `läükleve Krk; poolakaal (kümnendkaal) Har; kaubakaaluʔ, `väikäist `aśja `kaaluʔ Se; kaalus loodis Vesilood́ `näitab, kas müür oo `kaalus ja seinaga `risti Han; üt́s laud alaʔ, tõnõ pääleʔ ja sõ̭ss kivi õigõ˽pääleʔ, et sõ̭ss sais tä (sõir) kaalun Urv b. fig (kahe) kaalu peal otsustamisel, kahevahel sie asi on `kaalu pääl, kas saan tämäst `asja vai en saa Lüg; `aidade jägamine on veel kaalu pεεl, p‿tεε kuidas ta leheb Khk; ilm oo kate kaalu pääl, ka ta kuivale lää või Krk; ta om `alla vi̬i̬l kate kaalu pääl, `õigele `otsusele ma ei ole vi̬i̬l `jõudan Hel; ta jäi nii kate kaalu `pääle, es tiiä esigi, kas saab `minnä vai Ran; kaalu (peale) panema ~ peal olema ohtu seadma, ohus olema pani oma elu surma ning elu `peale `kaalu Pha; panni oma elu kaalu `pääle Trv; Elu olle kaalu pääl, läits viil nigu üle väetse terä, et ellu jäid Nõo; täl om viil elu kaalu pääl Krl
3. kaaluühik a. linade kaaluühik (10 puuda) lõna kaal oo kümme `puuda Rid; linad `oĺlid `indas, kolmkümmend nelikümmend rubla sai kaalust Vän; lina leesik kualub kakskümmend `naala, kakskümmend leesiked aga one kualun Kod; oli vakamaa linu mahan, sai kaal linu Trv; nelisada `nakla olli, mis terve kaal olli; ku linu viisit, siis küsiti, ka sul suure kaaluge või puuda kaaluge Krk; jõoluss `olli mul kaits `kaalu `linnu käsitsi ärä tettu Puh; rabasi kaalu linna Se b. üks kaal `leiba VNg; paaŕ vai kolʔ `kaalu `tu̬u̬di Riiast `su̬u̬la aasta jagu, kaalun om kat́skümmend `punda Har
kaal2 kaal g kaalu Sa Rid kala mõõtühik müümisel (30 lesta; 100 kilu või räime) lesta kaal; kaal pütingid Jäm; kolmkümmend `lesta üks kaal, kolm `lesta korraga, räimil ning kilul on sada; sada `räimesid ähk kaal `lesti `antasse toobi ölle `vastu; mere meśtel o küll lesta sönad, loeb, `viskab kolm `lesta korraga, üks söna. saab kümme `korda visata siis oo kaal täis Khk; vat ku `kalliks kevade pütinglesta kaal läheb Mus; pailu lesta kaal `maksis turul Krj || kaalu katsuma ~ viskama lutsu viskama; lutsuviskamisega kalakaalude arvu ennustama `kaalusid `katsuvad, kivi lueb miduks `kaalusid on; `viskasid kivi ning see löi `kaalu: lups-lups-lups, se on kaalu `viskamene Khk; poisid `vinnivad `laiade kividega mere `ääres, `viskavad `kaalu; mitu `korda vett mööda edasi läks [kivi], niimitu `kaalu sai `lesti; katsume mitu `kaalu `lesti saame Mus
kaal3 kaal g kaalu Muh Kod(kual) Võn V, g `kaali Jõh a. hoob, kang `kaaliga lõhuti [kive] Jõh; kui kivid o `kangidega `lahti põrutet, siis kaalutse `kaaludega `välja; kaalud o puust ja kaŋŋid o ravast Muh; [veski teisel korrusel olev] kaal, kaalutass silmälaud üless Har || kaaluga kellä üleväh Se Vrd kaaluspoom, kaalupuu b. kaevuvinn `kaaluga kaiv, kel kaal `sisse käü; tu̬u̬ piḱk puu om kao kaal, si̬i̬ mia vett `vällä võtt, om kaalu oŕs; kaalutulp Har; kao kaal oĺl tulba otsah Plv Vrd kaalutulp c. niievarb, niisi tõstvad hoovad kangaspuudel kaaluʔ ommaʔ pulgaʔ mingaʔ `nitseʔ `trammi hoietass Kan d.  “pulgake “linnasõidu" mängus" õlid kualud, kas `kuksid kuare pualed `piäle, õli sinu `võitu, kui `kuksid `valged pualed, õli `jälle sinu `võitu Kod
kaal4 kaal g kaal|u Var Tõs Aud, -e Mih Aud Pär kae kui koera silmäl kaal piäl oo, siis puhutse peenikest `suhkrut läbi ruu `piäle, et siis kaob ää Var; `silmel oo kaalud peal, ei näe kedagi Tõs; kaaled kasund silmade `peale, aĺlid korrad Aud
kaal5 kaal g kaala Hi Saa Juu KuuK Kod Kõp Vil eL
1. a. kehaosa, kael nii petka kaalaga inimene et Emm; kaala sooned `aiged Käi; suured vollid löövad `sisse, siis pügalad kaala pεεl Phl; pańnin saĺli `kaala, mud́u on kaalale küĺm Saa; võtab kaala ümmer `kińni ja annab suud Kod; rüi, si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatud; pikk kaal nagu kurel Vil; obesal kaal ärä õõrut, taossa `kitsa Trv; künnap om lehmal kaala pääl Pst; kaal `ringi, pää seĺlän (hobusel) Krk; kaal jäi `kangess; kaal kui ratta rumm Ran; `linna kakuti ku `vihma satte, siss ollit esi ka kaalani likke Puh; Kena kaal keträjäle, kerge perse kudajale (tervitus töötavale naisele külla minnes); mul `olli ka vanast rammun kaal ja paks Nõo; pańnin vikati talle (ussile) kaala varre pääle, `naksin tedä `preśmä KodT; tsial `atla, `paistass kaal ärä Ote; mihel om kaalal liṕs; taosse om obõsiil kaalal Krl; tä muŕd ärʔ uma kaala (kaelaluu) Rõu; Kaal must ku rattanaba Räp; üü, sa olt nii `kangõ kaalaga kui susi, painu ui kohegi tu kaal; ni väega murt `kaala (kael valutab) Se; pikä kaalaga hopõn olõ‿i hüä hopõn, ka kui kuŕg Lut; kaala kandma ~ taluma 1. pead püsti hoidma kahe `kuune `kanva `kaala, viie `kuune `tunva `vitsa Kod; kate kuine kand `kaala, viie kuine võtt vitsa `piiu Krk; ei kanna˽`kaala, pää juńks otsah Se 2. töövõimeline, tööks suuteline olema kes vähäkese akab `kaala `kanma, lapsed, `pantse `ti̬i̬ńma Kod; ma nakassi maast madalast võõrast `orjama, nigu ma nakassi `kaala `kanma Ran; Nigu kaala nakab kanma, nii õkva orja ohja kaala Nõo; Kavva naist lat́sist no˽silmä `rõ̭õ̭mu um vai, nigu˽`kaala nakkasõ˽`kandma, nii kotust `kaosõ Rõu; kaala murdma ~ kaalaga vedama jõuproovimise mäng: nöör või rihm seotakse mängijate kaela ümber ja tõmmatakse vastasmängijat kaelaga enda poole kaalaga vedämine on üks mäng. lähmä kaalaga vedämä, rihim kaalan ja vedäd Kod; ku ńaa `kaala `murdva, siss `laskva käpile, `pandva kabla `kaala ja `kiskva nikuʔ vereväst lääväʔ Se || turi katsiratsi kaala pääl (kukil) Trv; katesekümment om kaala pääl (80 a. vana) Krk || kurk, kõri lips one kaala all Kod; egä neil [vammus] es oole kaala alt `kińni, kikk i̬i̬st oĺli `lahti Vil; suutäis läits kaalast `alla nigu `jõnksti Nõo; `ni̬i̬ldse suurõ `kartolitüḱü `kaala, no neeliskless San; `serbä˽`piimä pääleʔ, muidu jäät kaalast kińniʔ (toit jääb kurku kinni); `ḱaolõ lätt kesvä uhak `kaala, sõ̭ss inäp ei kuuguʔ Urv; ei lääʔ kaalast `alla Krl; Süük karas kaala (toit sattus hingekurku) Har; miä kajoh tu kaalah (ei ole midagi süüa) Vas; kui om kaala `haiguśs, võtaʔ mett `suuhtõ, määriʔ kaala `pääle, saasõ kaal `tervest Räp || vähilakk vähäl süvväss kaal ja kaits `kintsu Krk; vähjä sõrg ja kaal San; vähä kaal Rõu || fig joba külmä kaal om käänet, lääp tagasi vähä; nüid om külmä kaal murt (ilm hakkab soojemaks minema) Krk b. fig küll si inimene kiidäb kas kaal `kat́ki Kod; suu ehen sula sõber, taga seĺlä `lõikass `kaala Krk; suu i̬i̬n om libe ja ää, säĺlätaga `lõikab `kaala tõesel Ran; suu iih, siss tüküss `persehe, a sälä takah `lõikass kaala `maaha Se | kuda käsi ti̬i̬b, nõnna kaal kannab Kod; mia uma käsi käänd, tu̬u̬ uma kaal kand Har | ega nali `kaala ei `lõika Nõo; lihane ki̬i̬l `lõikap `luutse kaala `õkva läbi Kam | murra kas kaal Kod; tü̬ü̬d om kas murra vai kaal otsast ärä Hel; Ku˽vi̬i̬l paĺlo kõ̭nõlat, sõ̭s ma˽käänä sul kaala katõkõ̭rra Rõu | eidab kaala `pεεle, äi tee tööd Emm | Üle kaala sadanu (rasedast) Trv | ei˽tiiä kas jäi no˽kaala pääle (jäi kuhugi kinni); nii kõnõĺ taa, et sa kohe kaala pääle `jäie (sai otsa) Har | `Õigõ mi̬i̬ss joht `hindele säänest naist `kaala `määri `lasknu õs; Kagu˽pańd nu̬u̬ŕ inemine uma kaala paku pääle (sooritas kuriteo) Rõu | Hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu; nii `ütlesski sullõ tu̬u̬ sõna nigu `kaala `kargass (vihastab) Se; kaala peal(e), pealt 1. tülinaks, mureks; tülinast, murest Jähi vanamate kaala pεεle Emm; nee (tööd) olid pohas inimeste kaala peal Rei; si̬i̬ inime one riśsiss, käib su kaala `piäle alate Kod; mis rõõm sääl saa olla vi̬i̬l, ku mure kaala pääl Trv; sis olli sõda kaala pääl, `püssek lasive ku raginen Hls; nüid om kiḱk kaala‿päl, rügä om valmiss, einä kähen alle, linal om tuli sehen Krk; eläb tõese kaala pääl (teise kulul) Puh; mia toda `endä kaala pääle ei võta Nõo; um tõsõl kaala `pääle ku väits Plv; näĺg kiputass kaala pääle, sel jo `tü̬ü̬hüge lätt Se Vrd kaalan, kaelas 2. lähedal si̬i̬ on `nuhtlus sii pu̬u̬d́ siin kaala pääl Vil; üle pää ja kaala hooletult, lohakalt si̬i̬ om üle pää ja kaala tettu nigu ossenduss Ran Vt ülepeakaela
2. ülekantult teat kehaosade, esemete, tööriistade jms kitsamast, peenemast osast a. kehaosadest kolli (härjakara) kaal Phl; põie kaal Hls; õlekõŕs tsusati sääld kusima kaalast `sisse ja mõni `erneterä kah, siss `aeti kussim `õngu täis. siss köideti nööriga `kinni tu̬u̬ kusima kaal, et õng `väĺlä ei tulõ Ote; mao kaal Krl; kusõmakaal om lühükene lõigat Har b. tööriistadest ja muudest esemetest Akikerves on laia öhuse tera ja pitka kaalaga Emm; käiä vändä kaal; kuadi (ladva) kaal; lina piho kaal. kaal on kupode pu̬u̬l. kaalass õled sidonud Kod; rańtspaĺk `vällä keilit partsikaalan Krk; `saapa kaal (kitsam koht pahkluu kohal). saabass om siit `valla kaala kottelt. siit kaalast olli `kitsa; kirvess om kaalast ärä käänet. tõisipidi lüüp `lihku ja tõisipidi lüüp sügäväss puu `siśsi; nüid änäp `tiiru ümmer ei kua, nüid võta `kaala. tõise silmäst `tõmba tõise läbi. si̬i̬ om `kaala `võtmin (sukasilmade kokkuvõtmine suka lõpetamise puhul) Krk; `vankri ratass kaalast är `käändünü Har; `kitsa kaalagaʔ (kraega) Se; adra kaal adra kaal – adra terä mant seniss ku `ti̬i̬sleni. turbast ai adra kaala ette Krk; adra kaala alune om siiva ja väedse vahel. `künmisega ummistab vahel kaala alt ärä Ran; adra kaal jääss mullaga `kinni Ote; pudeli kaal pudeli kaal oo `kitsam Kod; koer poiss, pessäp pudõldõl kaala pääld ärä Puh; mõnel pudõlil om `kolde ja kollete otsan om tu̬u̬ pudõli kaal Nõo; ma `aie koŕgi podõlikaala `sisse, et ei päse luh́vt vällä Har; Peräst `puuldõ `naati `võtma pudela `kaalõ voŕstivalamise jaoss Rõu; puteĺ kaalaga; klaasi kaal Se; viiuli kaal viiuli kaalal pannas keeled `pääle Saa; viiuli kaal, kost `käege `kinni võtat Krk; viiuli kaal om kos keele pääl omava Nõo; voki ~ lühi kaal voki kurk; kaala heitma, jooksma, pilduma, viskama oḱk om sitt, ei saa kedräde, `viskass `kaala (heidab lõnga lühi ja pooli vahele); `kaala `viskass, `kaala pild, lühiravva ümmer, sõ̭ss om kaalan lõng; kudamise man lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb), om sitast kedrät, om ümmer pant Krk; voki kaalast `lasti `alla kui kedräti; lang läits `kaala, ammaste küllest tulli ärä, ju̬u̬sk sinna vahete `pääle, `värtne ja siivulise vahe `pääle Ran; miu tütär - - mugu `sõkse voḱki valiste ja laśk voki kaalast tu̬u̬d `langa `alla Nõo; kui lang aagi päält ärä lätt, siss lätt `kaala, siss `keträss `kaala Kam; ei olõ `langa ratta kaalast `alla `laskunuʔ (ei ole kedranud); no˽hiidi˽sa mul `kaala (lõng läks kedrates üle pooli otsa); rõibõʔ (vokk) pill `kaala Har c. kõrsviljadest jm taimedest Oder kasus naat keer kaala pεεl Emm; `leike kaal – ümarik ring `leike päl, kust lehed `kasvavad Rei; näväd (odrapead) on õrnad kaala ju̬u̬rest murravad maha kui vanemast lähäb Kod; keśu kiśk kaala `rõnksi, pää mahan; kesväl kõrre kaalast lääp nõrgass, pää är lokisten. kesvä pää kaalast lääve nõrgass Krk d. ehitiste jms osadest truubi kaal (kivilõõr truubi ja korstna vahel); [veski] päävõlli kaalal om raud võrud `ümbre. all om maa kivi, kos kaala ase `siśse `raotu, `kaala määritäss tavo·tiga ehk eliga Ran; pilli kaal (puust toru alumise veskikivi keskel); mine võta riihhetarõst kurukaala päält tu̬u̬ lambikõnõ; kuru kaala pääl om ahu veerekse pääl Har
3. kitsas maa- või veeriba; maa- või merekitsus üks kaal [heinamaal] lähäb metsäde vahele Kod; `kitsa kaala kottelt käip [jõest] ti̬i̬ läbi; [järve] `kitsa kaala kottel om liivane põhi Krk; aenama kaal; järve kaala pääl pü̬ü̬sime kala. me pannime ku̬u̬ritse järve kaala ette, kos vesi ju̬u̬sk Nõo; nu̬u̬ olliva aena kasuja kaala, kos keväjä vesi üle lät́s; `põlde vahel üt́s `väikene vahekene, tu̬u̬ om kaal; ubaleht - - `kaśvi `kaalu pääl Kam; tu̬u̬ aenamaa kaal ju̬u̬sk `alla sinnä suhu; pane obene sinnä `süümä, sinnä niidu kaala `pääle Ote; võrõndiku kaal om ahtõmb ja õhukõnõ, siss lätt äkki sükkä. võrõndiku `kaalu pääl `ollivõ˽suurõ˽kalaʔ San; tan om üt́s ahtakõnõ niidukaal Kan; suu`kaalu pääl ummaʔ londsakuʔ Plv; järve kaala otsakõnõ olõ õi lajakõnõ; om säidse `versta su̬u̬ kaal Se
kaal6 kaa| g kaali T(-l TLä) V, -l Pal van mitmesuguseks otstarbeks kasutatav (linane) rätik või riie a. surilina; kirstulina [ta] taap `endäle si̬i̬dist `kaali, keest surnu läbi ei paśta Nõo; ku˽`kirstu pandass, siss pandass kutsuts kooli kaaĺ, üit́s laid pandass ala ja, tõnõ pääle, `säändene `peeńkene linanõ, `valgõ kui San; `ku̬u̬ljal kaaĺ; kaali rõivass (valge pitsrätik) Plv; ko˽`ku̬u̬ĺja jo kirstuh oĺl, siss `pańte kaaĺ `pääle Se b. laudlina kaaĺ, tu̬u̬ um laudlina, tu̬u̬ ummõĺdi `keśkest koend`vi̬i̬ri piten kinniʔ ja otsa˽palistõdi ärʔ; pulma`aigu `lü̬ü̬di kaali˽saańa pääle; `Käüse `rõivas kedrati kõ̭gõ peenembä˽langaʔ - - säält lõigati kaasikilõ liniguʔ ja˽säält tet́ti kaaĺ Rõu c. mõrsjalinik ku kerigu mant, `tuĺti laulatamast, sõ̭ss `vi̬i̬di pruut́ käküssille kaali alaʔ, kaali all, oĺl mõ̭ni viiś kuuś `tütrikku - - sõ̭ss peiǵmi̬i̬ss võt́t kaali alt uma `mõŕsa sõ̭ss, lät́si˽`lauda Urv; kaaĺ kaalah `mõŕsal oĺl, siih `olgõ ṕääl sääne joonilinõ koet; oĺ kaaĺ, tu‿oĺ `mõŕsil, ku mehele läts, `sälga `pańti ku läts tu `mõŕsa, `pańti pää kaali `sisse [pulmalauas]; võt́t tu meheimä ar˽tu kaali pääst [lõplikult] Se d. linane naiste pea- või õlarätt kaaliʔ `võeti ütekõrra pääle, linanõ rõivass oĺ hää paks, talvõl külmäga `pańti `ümbre kaala, köüdeti iks `taadõ; kaaĺ, rät́i `mu̬u̬du `kolmõ nukka kokko, pää pääl kui külm oĺ ja sattõ, tuĺl vihmasado, sõ̭s `võeti kaaĺ pääle; kaaĺ suvõl iks oĺ, talvõl es käüdäʔ kaaligaʔ Kan; kaali pääl `oĺge suuŕ `solkanõ rät́t Se Vrd kaalik
kaal7 kaal L K I eL (-ĺ; -oa-, -ua- K I), g kaal|i Pär Vän Hää Saa K I eL, -e L(n kaale Var, p kaalt Kul Tõs); koäĺ, kuäĺ g koali Khn kaalikas Pia oo paĺlas nagu kaal Han; olid need `kaapsad või kaaled, kõik `tehti tuli`mulda Mih; koorib suurt kaalt Tõs; kupatamõ `kuastu ning `õuni ning panõmõ kuäĺa segä kua Khn; nagu suured kaaled olid (kartulitest) Aud; emä läks `kuaĺa `keskuma Juu; koaĺ on kevade siest tohletand Jür; `puised koalid HJn; oli ilusaid kaaĺa, suured nagu suured leevad Ann; see kaali supp on keige parem Lai; küpsekaaĺ oli parem kui keedetud Plt; `kaale keedets kardule man, lõigats pooles Hls; mihklipäävä `ü̬ü̬se kasuvet kaaĺ vi̬i̬l nõnda paĺlu et aavet villase lõnga katik Krk; meil kasvava alati suure sõõriku kaali Puh; no küll olliva ilusa kaali, suure nigu ratta jälle; temäl `kasviva na (sibulad) ime ilusa, suure nigu kaali jälle Nõo; mine kaku üless na kaalijuragaʔ, ilm lätt küĺmäss Har; tema ravitsõs `kaaliga tsiku Lei Vrd kaaliss, kaalits
kaal8kaali1
kaal9kail
kaala `kaala Hi Saa Kod eL
1. kaela ümber, külge rangid `panta obuse `kaala Emm; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; pero obene, taganeb, ei taha `ranga `kaala võtta Kod; mul ei ole `ki̬i̬de `kaala panna Krk; imu viab i̬i̬st, `tahtmine `tõukap takast, rõ̭õ̭m kisup `rõiva `kaala, arm aab aru `laḱka (suguelust) Nõo; ta võt́t henele nigu `taosõ˽`kaala, siss ku˽ta naasõ võt́t Har; panõ˽kabõĺ kuradilõ `kaala, `tõmba˽`puuhtõ üless Rõu; ei `mõista inämb midägi `pääle `naataʔ panõ vai nüür `kaala Plv || fig [puunõu] vitsad `lεhtvad pεεld `kaala Emm; [ta] pańd `hamballõ niidi `kaala, tõmmaśs esi `hamba `ussõ nigu nõksati enne Har; kaala (kinni) kargama, pöörama kaelustama, kaela ümbert kinni võtma Ta kargas mo `kaala kinni Rei; Miina esi `oĺli tälle `endä `kaala `pü̬ü̬rnu Nõo || kallale kuĺl `kargab kanale `kaala Kod
2. adv peale, otsa vana maea koruśk on `kaala kukkumas Saa; pani tämäle kaasitäie suppi `kaala; lina piho side, vägä `kaala õled tõmmanud sideme Kod; `uune om lagunu, vajuv `kaala, om `kaala vajumen Hls; si̬i̬ akkass laguneme, tule `varsti `kaala (vanast hoonest) Krk; t‿om nigu anile `viska vett `kaala, soputap ärä ja om kuju jälle Nõo; nii visassiva üleväst meile vi̬i̬ `kaala Ote || no om vanaduss `kaala tulnuʔ Har
3. fig süüks; tülinaks; ülesandeks, mureks, hooleks Vetsid kumpkid süü oma kaala; Tömmas omal pagi kaala (enda süü pärast kannatas); Äi sihantsed veta mette omal risdigs kaala Emm; tämä `kaala jääväd `kostokulud; kes jäe vi̬i̬mäsess `lõikama rükiss, selle `kaala jäe põld Kod; ta jät́s miu `kaala [töö] Krk; esi tei, aga ai iki tõese `kaala Ran; mulle kai kolm last `kaala ja esi läits minemä; lähäp `sinnä tõese `kaala `sü̬ü̬mä Nõo; nüid om `indäle katku `kaala `võtnu (hakkas paha inimesega koos elama) Kam; tiä peräst tulõ mullõ suuŕ murõʔ `kaala Krl; ta jätt alasi uma tü̬ü̬ tõsõ `kaala Har; Ei no˽naaśõ˽säänäst `orjust hinele `kaala võtaʔ Rõu
Vrd kaela, kakla
kaali1 n, g kaali p kaali|d, -t Muh Rei Khn Kam, p `kaali Khk; p `kaali Lai Räp; n kaali Tor; n, g, p kaali JMd; n `kaali Kuu; kaaĺ g kaali Trm; koaĺ g koali Kos; n, g kuali p -da Kod kaalisool lihutas kaaliga Khk; Kaalit ning suppõrt pannassõ enne rugi külü põllu `piäle Khn; kivi`lõhkujad ise tegid lõhket, panid `kaali ja `suhkrud ja sütt segamine Lai; lehtpuu tuhal õlema kualida ulgan, õkaspuu tuhal ei õle Kod
kaali2kail
kaalt kaalt Räp, kalt Se kaudu `täämbä ma˽`läägi `Tarto kaalt kodo, mud́o käve õ̭ks tõist ti̬i̬d; latsõ˽käävä˽`veśki kaalt pośti `perrä Räp; läḱiʔ Obinitsa kalt kodo. kost kalt tii ḱaut Petserehe Se
kaalu `kaalu Nõo Võn kaldu mõśta mõśta `mõ̭õ̭lu, kassiand `kaalu, kaalup kana pesä, üits muna sehen = laits ällin Nõo
kaan1 kaan (-ń) R(n `kaani Vai) Muh Hi, L K I (koań g koani, kuań g kuani), M T Krl Räp; kae|n Sa Muh Rid/-ń/ van Tõs, g kaani üld, `kaani R rõngasuss (Hirudinea) Täis imend `endäst `nindagu kaan Kuu; kuppib `külge sie kaan ja siis akkab verd võttamaie Lüg; kirjud kaanid imevad verd; merikaanid Jäm; ihnusse ja paha inimese kohe `öetse koa et see oo nagu kaan Muh; kaanid on mustad, pane ihu `pääle, võtab vere `välja Phl; mudase vee `lohmides oo paĺlu `kaanisid Mär; `musta `koani mina teän, see on vee `aukude sees Juu; kivi`nuoljas on pisemb kuani `muodi Kad; mudakaanid, mustad muda`aukudes VJg; kuanid eläväd veden, nisuksed mussad ussi `mu̬u̬du Kod; nigu kaań, imeb `viimse tilga `väĺla; ei taha kopikud kulutada, aga isi tahab `viina kui kaań Plt; võtad ennäst täis nii ku kaań KJn; verikaan Kõp; kel jala vigatse, `pandav kaani imeme `pääle Trv; kaani om musta nigu üdse Nõo; jutiku kaani Kam Vrd kaanik, kaanjas, kaarjas
kaan2 kaan Jõe Kuu, -ń Hlj Kad g kaani Jõe Käi purjelaev, millel tagumine mast on lühem kaanil on vokaseil suuremb kui kruotseil Jõe
kaan3kaas2
kaane kaaneʔ kaeSan
kaanskaas2
kaap1 kaap Jõe Muh Rid Trv, g kaab|u Mär Kse Hää Juu/-ua-/ KuuK Koe Iis Trm(-oa-) KJn Krl Rõu Räp, g -i Kei; kaab g kao Se(kaabo) Lut; kaab Kuu kaabu vana kaap oli pias Rid; `kaapu `kantass pääs Hää; pühapää `käidi kirikus kaabiga Kei; naisel [oli peas] nisikene suur kaap või nisike nigu truba muodi ja laiad `paelad Iis; haane (Haanja) kaap suurõ `korgõ pesäga, `mustjass haĺl pu̬u̬mvillanõ nü̬ü̬r pääl Räp; `haani (Haanja) kaab; pohova kaab (van) säntse `väiku veerekese, munõl oĺ kat́stõisskümme `pri̬i̬si küleh; kao veereʔ; olõst koeti oline kaab Se Vrd kaabu, kaapar1, kaaps3
kaap2 kaap Krl, g kaab|i Mus, -u Rõu, `kaape Vas
1. kaabe paa kaap um hüä, taa ollõv kõtu rohuss Rõu; mõhõ kaaṕ Vas Vrd kaabe
2. riiv `tuhvli riiv εhk kaap, kaabiks `üitasse ka Mus
kaap3 kaap g kaaba Krk tihe, paatunud tükk, kamakas; mingi aine kiht kivi pääl kasvass seast `kaapa (sammalt), midä maha saat `kaapi; kõtualutse villa kokku är vanunu, ku kaap kunagi; küll olli `irmus sõnnik, miul tulli puha `lamba kaap - - kudaki `laote ei saa, kisu kas või küidse katekõrra päält Krk Vrd kaabak1
kaap4 on sel oli vana obose pronks ees, lasi ikke koap, koap Juu
kaapa `kaapa kokku, tükki, panka einä om latakuss lännu, `kaapa kokku; viĺlä `kaapa vanunu; `pakle `kaapa kokku vanunu Krk
kaaps1 kaaps g kaapsu Mih PJg hitse `tõmma kaaps ette, muidu jääb põld mõnest kohast tühasse, külimata; kahe kaapsu vahele küliti Mih; küli kaaps; kaapsi vädaja PJg
kaaps2 kaa|ps Pöi/-oa-/ Pär Hää Krk/-ṕs/ on Nönda `aega `mööda tömmati kauda `nahka koaps ja koaps [naha parkimisel] Pöi; `kaarisid kaaridega, piid `küĺges, `tõmmad kaaps, kaaps Pär; Elts lääp sedäsi kaaṕs kaaṕs - - kaabib pääle jalage Krk
kaaps3 kaaps = kaap1 kus minu vana kaaps on Hlj
kaar1 kaar (-ŕ) g kaare eP(-oa-, -ua-) Trv Pst TMr San, Khn(koäŕ, kuär ) Kan Vas/`kaa-/, -i Saa VJg(`kaa-) Äks Kõp eL(`kaa- Trv Lei), g -u Trm(pl `kaa-) Kod/kua-/ Lai Plt, `kaare R(n `kaare RId); kaare g `kaare Jäm Ans Khk Phl Iis, `kaarde VMr; n, g kaare Hi HMd Ann Kad VJg Sim Iis; kaares g `kaare Ans
1. kumer või kaarjas moodustis nua laiva `kaared `taevas. kuulutavad ilma `aega ede; `taevas on vahel pilved kut oleks kaared olad Khk; pilvekaared, seuksed sured laeva `moodi Kaa; mis sa `peaksid sii lölletama, tule koar keib ahju suust `välja Jaa; Olid noa laeva otsad sinised tuli `vihma, oli aga nõnda `pooles kaares ja pole sina sihes olnd siis oli kena vaikne aeg Pöi; kana oo ropp eläjäs, kos ta oo kohe suur seta kaar järel Mar; Kui valged pilve viirud taeva peal on, nii kui eina kaared, vana rahvad nimetavad neid tuule kaared, siis peab tuult tulema Ris; `vahtsõ kuu kaaŕ om õdagult ja˽vanakuu kaaŕ om hommugult; vana kuu kaariga panda˽`kartohliʔ; vana kuu kaaŕ om kõ̭kkõ kuivõmb aig (siis haav paraneb kergesti) Har; keeruda no hää paks kaaŕ [leiba] Plv || taevakaar `päike läks juba üle kaare, `päike akkab maha minema Pha || ratas, rattapöid, vankriratas `kaaril is olõ `rauda, sõ̭ss pońdi pu̬u̬ leiš́ti [rattavitsa asemele]; staŕgile (toonekurele) `pontass kaaŕ [pesa aluseks] Lei kaares ringi, kaarega käi sial rähmustikus `rińgi ei tia kui suures kaares, aga ei saa `kuśkilt läbi Lai; `sõuti pu̬u̬l kaarin `ankru manu tagasi Ran || fig Sööb nõnda, et suu kahes kaares Jäm; (kiiresti töötamisest) see tömmab `mitmes `kaares Mus
2. ehituskonstruktsioon (ahjul, sillal, väraval jne) (kõrtsi uksel) üks kuaru õts on piida küljen, tõene tala küĺjen ( ja kaare teises otsas rippus raskus, mis ukse sulges) Kod; mõnel `olli kaar sääl ahju suu pääl, noh kivedest tettu kaar, mõnel käis üle ahju otsa - - tuhkaud `olli kaari all Nõo; ahjul `oĺli kaar i̬i̬n Kam; ku ahju suust tuli tule, siss lätt üles kaari ala Ote; ahokaaŕ om õigõʔ hullustõʔ ärʔ `nõitunu Kan; silla kaariʔ, kes `silda üleväh pidävä Se
3. mitmesuguste esemete kaarjad või kumerad osad a. laeva- või paadi ribi `kahte`kümmend kaard lähäb `paadi jauks Jõe; `Lihtsamb neid `taivudettud `kaari oli `panna, ei `uolind neid `sauma järel sobitada `nindagu `raiutud `kaarije `kerral; `taivutettud `kaartega - - paat `notkus kohe ettei old ige nii `kindel kui nüd ige sie peris `kasvand `kaardega, koverikku˛est `tehtud: kui uut `paati `tehti, siis monele `pandi paar `taivudettud kaard ja siis igä vahe `pääle monesse `kohta igä `pandi neid tugevambi `oksa`kaari; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `lauda Kuu; `kaared olivad siis `männi puust ka `tehtu VNg; venel on `kaared sies Jõh; kaare persete (laeva kiilupoolne kaareots) pεεle pannatse `kaltsoni puu Mus; raiut, painudet, `mütmest tükist kaared; kaarde `ümber saab louad `pantud Emm; silmustega kaar, kui kaarel silmused sees, et vesi jooseks paadi `põhjas ühest kaarevahest `teise Rid; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema; Tesseldä kuarõ perse (alumine keskosa) terä ljõbõdamaks Khn; kaare kabade jaoks jääb põhe kolm `toĺli paksuks; siis saab kaare asemed `väĺlä raiutud Tor; seinlaeval on pańnid, kordlaeval kaared Hää; igal kaarel on `ooburi auk sies, et vesi juosta saaks JõeK; künal on `kaarud sees, muidu ei seisa lauad koos Trm; nagu nuada`venned, ni̬i̬d‿o kuvve kuaruga Kod; kuuse ja pedäjä puust tetti kaarid, iki pind puust Ran; kuvvõ kaariga loodsik Räp; `vinnel omma˽`veiga suurõ˽kaariʔ ja `veiga paksostõ Se; kaare, -s kaaretatud paat on `kaares, kui `kaared on `küljes Jõe; aluksed olivatta juo `kaares; saab `kaare VNg Vrd kaaris1 b. korvi loogad, ribid keige ennem tulad `jälle pannad `muĺjude ning - - selle `järge `kaared `sisse `muĺjude Ans; räätsi kaarde vahele `pandi nidemed Krj; ma ole pannud veel kadaka kaared, ei pihasta ära mette Kse; Kaared olid pailu peenemad kui pannad Han; korvi kaared - - kaare otsad läksid põim`nurka Var; Sarapuu kepid korvi kuardõks kõegõ paramad Khn c. ree või vankri osa kui ree pöhi `valmis oli, siis `löödi nende pöhja `pulkade `peale, ree pakkude `kohta söhuksed pool köverad puud, nee `üiti ree koared Jaa; ratta kaar Kul; kaaŕ om si̬i̬ üless painutedu kotus [reejalasel] Ote d. kirstu iluliist kaariga kirst, kirstu kaaŕ `pańte `pääle Räp e. fig roided Olid iga kovad `kaared sul, et `kannadid pigistämise ärä Kuu; küĺje koared Muh
4. niiduesi; niitmisel eele mahajääv heina- või viljaviirg ein `sõisab mittu `päiva `kaares maas Lüg; `einä on `kaares maass Vai; vaadeti et pöle `niitija, kitsas kaar, ühe jala kaar Khk; kaar sai rehaga `ümber pöörtud, kaarutud Kär; Lage moa, `kerge rohi, mis seal viga `laia koart lasta on Pöi; nüid akkame `kaari laiale `lööma, muidu ta‿p kuiva kaare alt ää Muh; kahe jala kaar (vastandkaar) Rei; einä niidetässe kaare `viisi Mar; loog jäi kõik `kaarde maha, vihm tuli `piale ja tagus maa `sisse Mär; ei viisi `einä `niitä, mutku jätäb `kaari `võlga Vig; kaarde vahel ädales tõoseb enimi Kir; ta saand oma kaarega teiste järele `ühti Kse; `Meitel vili allõs `kuarõs muas Khn; `piened kaared tehaks et ta (hein) kuivab usinam Ris; `tarvis `kaaresi `lahti `lüia, paksud eenad Juu; ei saa puhast kaart, ein jääb `kasvama `alla JõeK; paks kaare, `kõrged `kaarded jäävad. siis ein jäi `kaardesse ja siis sai `kaarded `lahti `lüedud siis `kuivas ja siis sai kaarutada VMr; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga Sim; iga kaaru pial veeretati vili kokku `köksidesse Trm; kui paks ein oli, sai kaared `ümber tõmmata Pal; ein niideti `kaari maha Kõp; viĺla kaari pidit `õigi `niitme, muidu niidit pää maha; ta (niidetav vili) sadass maha `kaari Krk; looguss - - kogub `kaari, siss tuleb ain ütte unikude Ran; hain om kaarin ja kaarist palatass laḱka Har; no om vili kaarih́, vidäde kokko õ̭nnõ; kokko ḱäänt kaaŕ kui vikah́tiga käänät tagasi, saa suur kaaŕ Se; kaariʔ pääle palahhamese `käändäss `ümbre Lut || lina kaaŕ (põllule pleekimiseks laotatud linavarte rida) Se Vrd kaare1
5. ilmakaar; suund `parvetajad ikke igast `kaarest, `Narvast ja Lüg; tεε koes ilma `kaares ta niid on Khk; mae·lmal oo koa kaared. ne oo ned lõuna, põhi `õhtu ja omingu Mar; loodevesikaar (NW) Tõs; päe tõuseb ida kaarest Tor; tuul puhus `loode koare poolt Kos; põh́a kaarõʔ Vas
6. veekeeris ku keväjelt suurt `Koiva `mü̬ü̬dä sõidat parvõga, siss sõidat üte kaari alt tõsõ kaari alaʔ; konh pikä kaarialudsõ omma, säält om hää `sõitaʔ, konh omma äkilitse kaarialudsõ, säält om mõlaga nii tõmmada, et hamõ jääss `perse manu kińniʔ Har
kaar2 kaar g kaara Hi hv Tõs, Saa hv VMr, Kod MMg Pal Kõp Vil eL
1. suvivili, kaer vanal ajal olid `ühte `seltsi kaarad Rei; kaar lükib Saa; vahest `kaara sai leigata, lumi oli maas VMr; kaarad o `ripsmen; ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru; kaartel ja `õtrel one keded; üks kaar oo vene kaar ehk lipu kaar. vene kaara `ripsmed on ühele puale ja muakaara `ripsmed on laiali Kod; kaarad `seisid kava põńnin MMg; kaara pööris Vil; ütelihige kaara Trv; üte lakage kaar; kaartel om `lipne küĺlen Pst; kaar olli ütelnu, `antke mulle ka sõnnikut, ma aa lipu tare `arja siis; vanast ku varest änäp aava `urbe si̬i̬st es ole `vällä `paisten, siss olli parass `kaara `külvä; ku kasel paĺlu `urbi otsan, siis saap `keśvi, aaval – `kaaru; las süüvvä, oma karu, oma kaar; mustkaar, sõkal om must. maa kaara `mu̬u̬du; `valge kaaral om `valgep iva. ku `valmi saa, lää ruttu maha. `valgest kaarast tetass `su̬u̬rmit. `valge kaar ei `andvet nõnda paĺlu `vällä ku türgi kaar, aga ta iva olevet parep; obese lakage kaar; kullavihm kaar; mis sii `aasta kaar olli, sinna külveti siis jälle kaar, sii olli siis vanamaa kaar Krk; kaar külvä `porri, rüǵä tuhk`auda; kui lepäd olliva urvan, sis tetti `kaara; `valge kaar `oĺli edimäne, siss `tuĺli kõllane türgi kaar; kõllane kaar `olli, üte külle pääl teräd; kaaral olliva lipud Ran; kui pihl äedsess, külveti `kaara Kam; ku kaar kütüsse maa pääle külveti, siss `käege es ulate pöörusse manu; ku lepal tilba küĺlen om, siss saa `kaaru Ote; kaara kukat́si andass obesele San; kui toome `äitsevä, sis tetäss `kaara Kan; suurõ˽kaara `tahtava `varhra `külvä, `väikese kaara kutsutass nii kullavihm. nuid võit illatsõpa ka `külvä Har; kaar haud jo mako, pia nakkass `püürüst `väĺlä ajama Vas; vanast oĺliva meil kaaraʔ üte lihigaʔ, nüüd omaʔ kolmõ lihigaʔ, pööŕüśsegaʔ; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp; timahhava oĺl kaara suvi hüä Se; hõbõhhadsõ˽kaaraʔ, terä `pienüʔ, vahanõ, `kuorõkõnõ ohukõnõ ummaʔ `saaksa˽kaaraʔ ni `kaĺli kaaraʔ; vahadsõ˽kaaraʔ külbetäseʔ kon `puostõmb maa ni lahõ maa päle, timä suurt `saaki anna‿iʔ; suurõʔ `valgõʔ kaaraʔ. `püörüss um haragliganõ, um hüä väkev maa, `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu; suurõ˽kaaraʔ ummaʔ ütte`puuldõ `hõ̭ilaga kaaraʔ Lut || kaerapõld Loomad läind `kaara Rei; Lehmä ju̬u̬śsev kiimuge `kaara, sasive kaara ärä Hls; kaar om alle `ruĺmede, tõuvili rullits ärä Krk; vaśt käi mesikäpp `kaara Hel; kahru˽käviväʔ alati kaarah Plv || (söögiviljana; söödana) obene ohutab, tahab `kaaru Saa; kas vana obene `kaaru ei sü̬ü̬ (ka vanale inimesele meeldib hea asi) Ran; sulu siga, kae kui sa saat kaartega `sü̬ü̬tä, vahi kui lähäp tugevass Puh; kile jahu tetäss `kaarust Nõo || fig obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; laisalõ hobõsalõ piat piḱki `kaaru (piitsa) `andma Har Vrd kaer, kakr, kaur
2. Mitmete taimede nimetustes liitsõna esi- või järelkomponendina Ls jänese|kaar, kahe|kaar, karu|kaar, tuule|kaar, tuul|kaar, vares|kaar
kaar3 g kaari räästas nokitsep kaari veere alutsit pidi (ei viitsi suuremat tööd teha) Puh Vrd kaarass, kaare1
kaar4kaarid
kaara-
1. (kaera osadest) kaarakõlgastest `tehti `vańni kui seĺg ja ristluud oĺlid `aiged Saa; soas kaara lidvesid ärä panna kohegi; tõid kaara `õĺgi elä˛ille Kod; kaara `lipne unik Trv; kaara `lipne `pehme, eläjile söödets ärä Hls; kaara aganit ja kaara `kõlkit eläje nüit tahave; kaara`põhku sööve looma parepide ku keśvä`põhku; kaara pöörüste `aigu ei lasta (kütita) jänessit; tiisikul keedeti kaara `kõlkit ja `õlgi Krk; kaara libeme; kaara libled `pańti `puhtide kaartega segi (ja siis anti hobustele) Ran; `vaesimbide padja om kaara `liplist tettu; kaara põhk pandass sängi koti `sisse Puh; kaara liblu `panti `moldi ja, `panti molliga [lammastele] ette Nõo; kesvä päid korjati `koŕvega ja kaara pöörissit Kam; kaara `liplust tetäss padi kah, om hää pehmekene Har; tuuĺ ai kaara `liplõ `silmä Rõu; kaara `liplist tetti `patjo; kaara `oĺgi `aetass sängü kot́ti Plv; Ni˽kuuĺd ku kahr kaara˽`pü̬ü̬rüseh tsädsüt́ Vas; kaara `liple omma nii `pehme, kas vai pad́a `siśse panõ Se
2. kaerte jaoks kaara aun one kolm neli `vihku kõrvu - - tõesed vihud `riśsi `piäle kahelt kolmelt realt; `multse (mulluse) kaaramua piäl one nisud Kod; ike obesele võt́t kaara torga ja `endele levä [põllule kaasa] Hls; obesel pannass kaara tork pähä Krk; siga lännu `väĺlä kaara rõugu manu; obese kaara `torbuss Hel; kaara nurmekene om tare `akna all Puh; kaits kaara kubu `panti `pisti ja sinna üits kubu `risti pääle seenigu piḱk kaara rońt sai; kaarasaĺv sai kuhja `pääga täis; enne kui nu̬u̬ kaara ku̬u̬ `rehte üless ateti, `võeti na `valla ja puśtati segi; suur varesse paŕv läits üle kaara nurme Nõo; mina ei saa minnä, minul om kaaravakk kuhjaga, kikass lahup maha (kiirest tööst) Kam; kaara kukat́si andass obesele San; kaarakot́t om vähämp ku viĺäkot́t; Võta kaarakot́t kah üteh (piits hobusele); kaaramaad es kõrrataʔ, tu̬u̬d `äestedi paaŕ `kõrda ägliga üle ja külvete seeme pääle Räp; täl vajä kaaramuulõ minnäʔ eläjidõgaʔ, sääl om midä süvväʔ; Koosõri nurmõh om kaara põld kõ̭iḱ kõllatsõst tõmmanuʔ Se
3. kaerast, kaertest valmistatud,kaeru sisaldav kümme naha `piale `pańdi kakskümmend `naela kaara jahu ja siis oli ta (pargitav nahk)apnikus VMr; ku sügisesel ajal akas piim ärä `lõpma, siis `tehti kaara `ki̬i̬sa, `pańti pi̬i̬mäkördi `ulka; kaara `püili tegid ja kaara`tangu ja;`õptaja tüd́rikud ise tegemä armu`leibä, kaara`tummi `laskma voŕmi `sisse Kod; kaara `suurmist ei saa `paksu `putru Trv; kiriku leva üteltse kaara `pü̬ü̬glest oleved Pst; kaara `tangest keedets `putru, piimäge ike tetäs Hls; koṕpenu meḱk `olli man tol kaara kilel Nõo; kaara `su̬u̬rma li̬i̬m Kam; makekopp teti õllest ja kaarajahust Ote; kaara kisla putr Krl; Hummogus - - oĺl kaaraleeme peesütüs Rõu; kaara `peestüss om `väega makuss sü̬ü̬ḱ Vas; kaara kama teti paĺlalt kaartest. nüid pandass nissu. mõ̭ni pand rüä terri kah; [pulmas] hummogu söögis tetti kaara `peestüst; kaaratuḿm keedeti kaarasu̬u̬rmist; `säärne mäĺsä om kaara `suurma pudõr Räp; `kiisla, kaara jauhõst keedetäss Se; `kaara`keislat põrõda väidu `š́ü̬ü̬dess Lei
Vrd kaera-, kakru-, kaura-
kaard1 kaard g `kaardu Jõe, kaardu JõeK, `kaardo g `kaar(r)o Vai pasmas; kerale ühe koha peale keritud lõng lang on `kaardu`viisi kera peal Jõe; kaardupael oiab et langad langa vihis segamini ei lähäks JõeK; `viihi `kaardo, `kaardo on `siotu `paulaga `kinni; kolm`kümme `langa on `kaaros Vai
kaard2 kaard g kaaru Koe/kua-/ VMr VJg I(-oa-, -ua-) Plt, g `kaaru Kuu; kaaŕd g kaardi KJn M(-ŕt Hls)
1. kaarjas, kõver, kiivas; kaar, kõverus, keerd, viltu olek `veśkikivi on kuaruks raiutud Koe; kieruline kaard puu, teene puu on lahe, aga sie on kaard (ei anna pilbast kiskuda) VMr; kui koard laud paneme lavva `piale, siis - - kaks nukka on ülevel ja kaks all ristati; peri `pääva koard; `vasta `pääva koard; ratas on koard Trm; uks one `lanknud kuaruss; jalas ei õle `õige, tä one kaard, kaaruss lähnud, vedäb kõverite Kod; kaaŕd puu KJn; ku ta `kisklik om, kaaŕt puu, ei `lääki `lõhki Hls; laud om `kaardiss `kiskun - - tõine ots tõisipidi Krk || laŋŋa `kaarud (krussid) Kuu Vrd kaarik2
2. heina- või viljakaar kaarud jävad `lahti - - kõik vili jäi `kaardu; eina kaard Plt
3. ilmakaar põhjakaaŕd Trv
kaare1 kaarõʔ Rõu Vas, kaarõh Se, kaardõʔ Har, kaartõ(ʔ) Rõu(-d-) Plv, g `kaartõ San V(-d- Har Rõu Plv), `kaarde- T( Ran Nõo), kaarte- Äks Kam, `kaaŕdõ- Lei
1. räästas `kaarde silguva nigu labinaga Nõo; peremel oĺli sääl vällän `kaarde all muedugi kat́s `püśsi naela otsan TMr; kõik `kaarde täüs topitu neid `rohte, korjass mõtsast, pańd `kaardede kujuma; ma es saa muiale kui `kaarde veere ala saesi kui nakass räest tulema Kam; vanast oĺl talul oĺl kõlks ja˽pobsõl oĺl koŕuss tettu `kaartõ veere alaʔ San; ma visaśsi sinnä aina `sisse piḱäle `kaartõ alaʔ Urv; kaartõʔ tsilgusõʔ. pańd vikahti kaartõhõ Rõu; vanast `pańti puid kohe `kaartide ala; `kaartõ ~ kaaritide vesi Plv; `kaartõ küleh joʔ iätilgaʔ Vas; katusõ alostuss tu̬u̬ om katusõ kaarõh ~ katusõ vi̬i̬ŕ; mataĺ kaarõh (lühike räästas, mis ei anna varju); laǵa kaarõh; `kaartõalonõ Se || fig Sul kaartõ tsilgusõ (pisarad jooksevad) Vas Vrd kaarass Vt kaarde|kaare1, kaartõ|kaare1
kaare2 `kaare kaardu lauad oo `endid `kaare temmand; ratas läind `kaare, näe mis `moodi see ratas jooseb `kaare Mar
kaare3 kaare väike maalapp üks piregeine kaare, sööre maad Khk; põllulapp ehk kaare Kad Vrd koaren
kaare4kaar1
kaari `kaari Kaa Krk Puh Kam Ote Kan Har Rõu Se, -kaari Kär Kaa Mar
1. kaarjalt, kaardu, kiiva; ringi Aava laavad on `päike tükkis kaari köveraks kiskund; Kes seikest kaari küli teind oo Kaa; ta (niidetav vili) sadass maha `kaari Krk; [piiritsa] `päälmäne ots pidi `kaari `siśse olema, siss oĺli ää `mähki `pääle `niiti Kam; `väikse [jäänooda] mulgu `raotass `kaari Ote; vestil om alumatsõʔ nukaʔ `kaari [lõigatud] Kan; ahu lagi oĺl nii `kaari ümmärguste; siss võt́i `viskri kätte ja `naksi `viskamma `põ̭h́tat `mü̬ü̬dä `kaari Har; Mi̬i̬ss saiś keśkkottal ja mugu˽sõidut õ̭nnõ hobõsiid `sentset pitehn `kaariʔ. hobõsõ mugu˽`ju̬u̬skva rehetarrõ pitehn `kaari ja mi̬i̬ss mugu˽pess piidsagaʔ Rõu; lavvaʔ kuiosõ `kaari; sääl om kallass ti̬i̬, sääl lü̬ü̬ ri̬i̬ `kaaŕi; lei hainaʔ `kaari (laiali) Se || ain om `kaari maan Puh Vrd kaara
2.  saab kaksi kaari niidetud Kär
-kaari Ls kaksi|kaari, katsi|kaari, ratas|kaari, üksi|kaari, ütsi|kaari
kaarn1 kaarn g `kaarna Jõe Kuu(`kaaren) Vai/n `kaarna/ JõeK
1. männikorp `männi`kaarnast Jõe; `Poissid tegeväd iga `kaarnast `mäŋŋü `laevu; `Kaarnast saab höäd `kerged `laevad `lillutada; `rannald‿s igä vahest oli `niisugusi `oite `paksusi neid `kaarna tükkü ja, nie olid hüäst `pehmed `vestädä; Vanast olid polispuud ja nie olid `oite `paksu `kaarnaga Kuu; suured `kaarna pangad on rannal, tuul kannab `kaarnad `randa JõeK
2. võrgukäba Puu `pullue `aigu `tehdi alade `kaarna`pullu; Külläp‿ne `kaarnad `kasda, `toine tegu kaluega. `Kaarnu `kasdamine `tähdä `verkue merelasu, `sendä‿et `oite vanast, ku `korki viell vähä `saadavill, olid jo `pullud puist ku `kaarnast Kuu; `vergole `panna `kaarnad `külge; `kaarnad on `tohtosed ja `käsnäsed Vai
-kaarn Ls tulikaarn(as)
kaart1 kaa|rt Muh L(kuärt Khn) KPõ(-oa-, -ua-) Kod/-ua-/ KJn, -ŕt Kse spor K(-oa-, -ua-), Iis Kod/-ua-/ M San V; kaa|rd Jõe Kuu VNg Emm Rei Kse Tõs Aud PJg Kad Trm SJn TLä(n kaardi Puh, `kaarde Nõo) Kam, -ŕd VJg KJn Kõp Trv; kaert Sa Mar Ris; hv kaarõh Se; -kard Lei; g kaa|rdi S L spor K(-oa-, -ua-, kardi HMd), Trm Hls Krk Puh San Krl Vas, -ŕdi V, kuaŕdi Juu Kod, `kaa|rdi R(n `kaarti Vai) Emm Ris Iis Trm Lai Trv Puh, -ŕdi VJg, kaarti HMd JJn Hls; pl `kaartid Muh, g `kaarde Nõo TMr, pl kaartõ Se, pl kaarid Ans
1. mängukaart akkama `kaardi `mäŋŋimaie; jagab `kaardid kättä, kie turakast jääb sie `jällä segab `kaardid `vällä, siis akkavad `jällä uut lugu `mängimäie Lüg; kis seda kaardi `kuntsi `oskab Khk; ennem `mõisnikud `mäńgisid `kaartidega inimesi üksteisele Mär; Mede küla mehed käisid ennem alati Möldrel kaarta mängimas PJg; lähme nüid `koarta `lööma, kas raha `peale või mud́u või Juu; kuardid on kuradi `piibel Plt; `kaartide mängu juures `võeti juussed piä lael piusse ja `löödi rusikaga `pihta ja `üeldi: `tümpä `ässä, kummarda kuningad, nuusuta emändäd KJn; mes `pernane sa olet, sinul om kotun looma ja sina istut ü̬ü̬ `aiga `kaardelavvan mestega Nõo; egal kaardi maal om üt́s tuuss Plv; kaartõ lehekene; ilma rahalda om `lü̬ü̬minõ, raha pääl mäńgideʔ Se; kaarte (välja) panema ~ vaatama, kaema (kaartide pealt) kaartide järgi ennustama `mustlase mies ja `naine tuliväd ja noh lase kätt `katsuda ehk `kaardid `panna ka Lüg; tämä pani `kaardi ja, ja siis on inimestele pidand `ütlema kõhe et kas se varass on ligi vai `kaugel Jõh; `mustlased panevad `kaerta kis `laskvad eesele `kaerta `panna Mar; tämä paab `kuarta `väĺjä, `ütleb tulevikku ette Kod; kaardi kimp; temä pańds kaardit Krk; alati `lastu mulle `kaardit `väĺla panna Ran; `pandava˽kaaŕdi `vällä: sullõ tulõ kiri ja sullõ tulõ `kurbõ sõnumõid; ku lähät lasõt `kaartõ pandaʔ, siss massat kaaŕdi`pandjalõ kaaŕdiraha Har; käve vana paaba man, laśk `kaartõ kaiaʔ; t́sigańdi `pandva `kaaŕtit, nu omma targaʔ Se
2. maakaart `kaardi pääld `näideti misikene õli maa ehk puolsaar ehk meri Lüg; Suur kaert oli teistel käe, `voatasid sii, `tahtsid siit otse Tönijale `minna Pöi; Kaardimajast käib [laeva] roolimajasse uks ja vahitüürimees käib sεεl laeva asukohta märkimas Emm; maailma kaart Tor; mudu meres ei purjutada `missugust, ikki kaardi järel Hää; siin üiame `Jõesu jõgi, kardi pial on Vasalemma jõgi HMd; moa`teaduse `tuńdis oli koaŕt koa üleval, sai käidud moajägusi `näitamas Kos; ja noh sis seda `kaardi ka õpeteti [koolis] Kad; koolis kui se `kaardi tuńd tuli, siis olin mina kohe `ähmi täis - - mina seda ei `oskand Lai; ma tu̬u̬si `kaardet nigu oma viit `sõrme Nõo; kaaŕdi pääl omma˽kõ̭iḱ kotussõʔ ülevän Kan; maa `mõ̭õ̭t́jal om kaaŕdiraamat üten Har || tal on kõige parem koht siin kõrves, kõik põllud ühes kaardis Amb
3. postkaart `saatis jõuluks `kaarti Muh; no nüid peab ikke `kirjasi ka saadetama `kaardiga Ris; seda `kaardi ma ei taha saata Iis; kirjä kaaŕt, sii lähäp postige Krk; siss tõene veli saat iki `kirju ja `kaarde Pärgile Ran; Ammerikast saadõti pühiss `kaartõ ja `kiŕju Har
Vrd kaaris
kaart2 kaa|rt Ris Plt(ls), -ŕti VNg Se(ls), -ŕd VJg (liitsõnade esikomponendina g kaa|rdi- Khk Vll Rei spor L, Kos/-oa-/ JMd/kua-/ Koe Plt Hls Krl/-ŕdi-/, g `kaardi VNg Lüg Jäm Ris VJg Trv, g -kaarti Se, g kardi- Juu, g `kardi- Kuu) = kaardivägi punased `kaardid; läks sojaväe `kaarti VNg; `kaardi `soldat Jäm; koardi`väälased on kanged sõjamehed Kos; ihukaaŕd VJg; punakaart Plt; `valgõkaaŕt; kaarti sõami̬i̬śs Se
kaart3 kaart „külm vihm, mis ära jäätab“, jäideLut
kaaru n, g kaaru Sa(-oa- Pöi), karu Krl ruutu (kaardimast) kaaru poiss Jäm; kaaru rump, k. emand Khk; mool oli kaaru tuus kää; `ärtu, kaaru, piigu, riśt, nee ne neli tükki on Krj; löi kaaruga Vll; koaru ess; koarust trump Pöi
kaarõ(h)kaare
kaas1 kaas Muh, kuas IisK ka sinu `tahtmene `süntku nii kui `taevas nõnna kaas maa peal Muh; pialt on õntsad kuas `seutud `kinni viel IisK
kaas2 kaas (-ś) g kaane spor eP (-oa-, -ua-; kaes Jäm LNg Tõs, koes Rap Juu) Hls Võn Ote San, kaanõ Urv, `kaane R (kanne Hlj; n koaś Hlj, `kaasi, kaans Vai), kaase spor S, Trm Äks Lai Vil eL(-õ); kaan g kaane spor S(-oa- Pöi) L (kaen LäLo, kaań Mär Kir Mih, kuan Tõs), HaLä (-oa-) Tür VMr Kad Iis Pal Lai(koaen van, g kaase) VlPõ TMr, g `kaane Jõh IisR; p kaant spor eP, kaand R Hi Hää, kaat Hlj Lüg Vai Khk Pha Muh Rei Phl, kuat Kod, kaast spor S, Trm Äks Lai Vil eL; koäs van Var, Khn (koäś, kues, kuä|s, -ś g kuanõ); kaańs Urv; kaańdž g kaańdže, kaan|e, -õ Lei
1. õõnsa asja kate `kergita `vä˛eke paja kaand ja `liiguta `putru Jõe; pütti kaas Hlj; pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä Vai; ühekorra vanadel mestel `piipudel kεisid kaaned, sεεl olid röhud küĺles Jäm; paja, paŋŋi, kiha, kerstu, kaju, karbi, kannu, purgi, `löime, `laeka, kasti kaas Khk; kut kiha on tühi, siis pole mitte ea kaant peal oida Krj; `karga `põõna `kinni ja tõsta kaas pealt ää Muh; törre, putku, vaka, `katla kaan Emm; paiga küibil pole kaat pääl `märki Rei; pajal kaen peal, toosil oo müt́s Rid; Suur katel ilma kaaneta = veekogu Han; potidel oo `teklid ja paeadel kaaned Var; `Laupa piäb paa `kuäsa liivaga `nühkmä Khn; (veime)kirst oli ikke kaane `alla täis Aud; peruga `peśti paa `kaani Saa; koaś oli `piale panematta old Rap; `kohver oli kumaja kaanega Ann; kerstu kuaś käis nii `raskelt, et temä neid sialt küll kätte ei suand Sim; `kapsa tõrrel käib koaś `sisse Trm; nägu lai nagu tõrukese kuas Kod; kaaś kaevule `piale, et purusid `sisse ei lähä Pal; sel kaasel oli auk sehes Äks; pilved on nigu kuaned peal Plt; paa, nuriku, kasti, tonni, püti kaaś Hls; kaase all laset `audude Krk; pane `paale kaas pääle, lähäp `ki̬i̬mä nigu lõhn mõnel paal ei olegi kaast, om niisama ilma Nõo; `Kapsta`tõrdullõ `pańti kaańs ilostõ˽pääleʔ, sõ̭ss ei lää˽puru ja prah́t `sisse Urv; tsõõrik länigu, nu̬u̬ `oĺli ilma kaasõlda ja kõrvulda Har; ta om tougada kaaś, tõõnõ om üless `nõsta kaaś Se || fig kes ilma suu ette jõõdab kuat `panna Kod | kudas pütt nõnna kaen Rid; Iga pot́t leiab oma koane Rap; Nõnda paras kui napp ja napa kaas Krk; kui nappi nii kaast Har
2. a. mitmesuguste esemete pealmine kaane moodi osa, mis sag lahti ei käi `viiuli `pialis`kaaned VNg; `silla kaas `laududest, kahe ehk `kolme `tollised Lüg; [sepa] Lõõts `tehti nahast ja `laudadest, `laudadest kaaned ja nahk vahel Pöi; piäluu one kolmess tükiss koon. kuas one õtsa eden ja taga one kaks; silla kuas one lavvadess testod, kuas `pantse tõrandusse `piäle. sillal juba kuas piäl. silla kuane puud; kaŕsi (kraasi) kuaned Kod || Lõpusekuase all on punäsed lõpused (kalal) Kod b. linalõuguti pealmine liikuv osa `kolgispu kaas Lüg; lougudi kaasel on all sooned sihes Khk; lõugu koan o `keskelt tühi. pöo tõmmatse lõugu kaane alt läbi Pöi; kui ea `raske kaanega lõuget oli, se oli param Vig; nagu va lõugeti kaan, kes paelu `patrab Tõs; lõuguti koaś on kahe soonega Juu; lina koĺbisku kuanel õli kaks su̬u̬nt. pulk `oidis koon kuat ja koĺbiskud Kod; kaasega `lü̬ü̬di kolgitsa soone `sissi, kaase sabast oieti `kinni Ote c. soalaad; kangareha ülemine osa sua kaan käib sua pääl, et suga õleks `kinni Jõh; sua kaaned Pal; riha kaaś Krk; ku ri̬i̬tkammi kaas `valla om, siss langa `kargava üless Nõo; `kangariha kaaś Rõn d. oherdi kaba uhõrdi kuäś ehk pära ond `vasta `rjõndu Khn; uherdi piä ~ kaaś KJn e. pumba kannu kaas Rei; pumba kannudel on koa koaned Kos; pomba kannu kaaś Krk
3. raamatukaas `raamadu `kaaned on pabist VNg; `muidu ei saa õppetajast egä keriku `pääle, kolm kõrd lue `piibel läbi `kaanest `kaaneni Lüg; tähtraamadu kaased εε kärisend Khk; vihu kaas Kär; See vana aabitsakaan `aitab küll Pöi; roamatu koaned olid vallali `külges Muh; `paprelehed `pańdi kaande vahele Mih; olen selle roamatu juba teesest koane eärest `teise läbi lugend Juu; kuanest `kuande läbi lugema Koe; tuo `mulle vanasi vihu `kuaśa, ma `leikan käävi `põhjadest Sim; raamatu kaasõʔ Krl; kaasõst kaasõni läbi lugõnu [raamatu] Har; raamadu kaanõʔhv Plv
4. fig jää jõe paneb jää `kaane `alle juo, kaas pääl juo Lüg; meri kaase all, tömmab `varsti merele kaase `pεεle Khk; meri üiab koat `peale [sügisel põhjatuulega] Muh; merel oo kaen pial Mar; jõel oo kaań peal talbel Mih; juba merel kuäś piäl, nüüd võib igaks `sõita Khn; merel akkab kaan peal tulema Ris; järvel juba kuas piäl Kod; meri alles kaane all, jäŕv lähäb kaane `alla KJn; vi̬i̬l kaaś pääl Se
Vrd kans
kaas3kangas
kaas4 kaa| g `kaasi Kuu, g kaasi Rid Mär Kse Tor K(-ua-, -oa-) Kod Trv Hls Vas Se, -s g `kaasi VNg Lüg Vai, g kaasi Jäm Emm Rei Tõs Aud Ris TLä; kaes Pöi a. gaas sie Keri majakas oli sie, `petru·oli põles siel, vai kaaś Kuu; kaasi tuli ja kaasi lamp ja, priimuse tuli oo jo koa kaasi tuli Tõs; vanast palasiva Tartu liinan kaasi tule, kaasi latõrna olli u̬u̬litside pääl ülevän; üits mi̬i̬s kõńd, piḱk ridu ola pääl, tulesäde `olli otsan sääl, tollega näedäss palama kaasi latõrna Nõo b. udu, aur sääne kaaśpilv, `maahha tulõ hummogult; kaaś sääne toss tulõ maa pääle. `vasta õdagut `saistaśs maa pääl nigu kaaś, suurtõ `põudugaʔ Se c. (kõhus, sooltes) seest aab `kaasi täis Mar; mage õlut (ilma humalateta) võt́tis seest `popsuma ja võtab `kaasi `sisse ja Mär; siis ta (loom) vahest akkab sialt ärjapi `kaasi `väĺla ajama, kui `äśti õerud HJn
kaas5, kaasa1 n, g kaasa Jäm Ans Vll Muh L(kasa Khn) Kos/koasa/ hv Hls, Puh Krl; `kaasa Kuu VNg Vai JõeK VJg; kaas g kaasa Tor San Rõu Se(kasa) abikaasa `keisri `kaasa Kuu; kel pole kaasa, si võtab kassi Ans; `aitimal `aia, `aitimal `ämma - - minu kaasa kasvatamast rhvl Muh; kel põle kaasat see võtab kassi Mar; minu oma siin ei ole ja minu `kaasa siin ei `kasva rhvl JõeK; tu̬u̬l om uma kaas, tu lää äi muialõ Se || kaasavaraMar Kir tä sedä kapidaàli annab `tütrile kaasaks Mar
kaasa2 `kaasa R eP(-oa-, -ua-; kaasa Koe Iis) Krk Ran Puh V
1. adv ligi, ühes ta viib küla `kosti `kaasa Jõe; oda `leibä `kaasa Kuu; `riidevähesed ja `luomad mida `kaasa sai, eks nie `ollu `kaasavarast VNg; siasõrg `leigetasse `karjatselle `kaasa Lüg; kaks`kümme viis `verko läks venega `kaasa [merele] Vai; suured leva käntsid `võtsite `kaasa Muh; lεheb `kusse `poole, `anta `kaasa Emm; kui `jälle mehele saab, siis `antasse kaasavara `kaasa Mar; lapsed `võetse mere `ääre `kaasa `lambud tõrima Kse; ta`kutsus mu `kaasa Aud; eks tule `kaasa Ris; sie on ia et `lapsed `kaasa `tuote JõeK; Ta kannab last igale puole kaasa Koe; kui mehele läksid, `pańdi kerst `kaasa VMr; tegin `ku̬u̬ka `kuasa [leeripoisile] Kod; si̬i̬ asi `kiskus `kaasa Pal; [ainult puravikul] vaŕs lähäb `kaasa [söögiks] Äks; jumal kaasa van (hüvastijätusõnad) kui `lähte menema, siis `ütli jumalaga ja `toine `ütli `jälle jumal `kaasa VNg; lähäb minemä, jumalaga. jumal `kuasa Kod; vanaśti `ööldi jumal `kaasa, ku `keegi ää läks Plt; nojah, ää `tervis, jumal `kaasa Krk; tu vanast `üĺti nii: jumalaga! (vastati) jummal `kaasa Har; ku tõõńõ üteĺ jumalaga, sõ̭ss tõõńõ üteĺ jummaĺ `kaasa Räp
2. (koos verbiga väljendab osavõttu, kaasaelamist) εε süda sehes, tunneb `kaasa kessel sańt elu on Khk; tu̬u̬ ei tunne kellekile `kaasa, tol nigu kivist süd́ä Ran
3. postp (väljendab komitatiivset funktsiooni) `Eedi, `Linda, `Valter `surred `näie `aigue `kaasa; `Toisel `talvel `saadeti [mind] - - vana `uidumihe `kaasa oppima sedä `uiduajamise tüöd; `Suurpä kiel on `kirja`kiele `kaasa `rohkemb arenend Kuu; sie mies kie jäi isä `kaasa, sie õli `Solli Juhan; `sinne `kaasa tämä surigi, sene `kaasa tämä surigi, tuli juo `rinduga sääl uherdi pääl `õlla `täie ramuga; `Kahju `kaasa ei `surda Lüg
kaase kaase „ronk“ kaks kaaset tapelnuvad Äks
kaast kaaśt g kaasti M kraas(id) `kaaśtega kaastitas; ku `lambit `pöetess, siss piat ka `lambal kaastige puru sälläst ärä `tõmbame; kikk kaastilaud täis neid pidimit. kaastil oli vaŕs kah, kost sa `kinni võtit. `seantse pika julgada veeretide kaasti seĺlä pääl; kaasti pidima Trv; käsi`kaaśtege kaastiti Pst; kaasti pinnu Hel Vrd kaarid, kaarsi
kaats1 kaats g kaatsa Jaa Pöi(koats) kangaviga Kaats tuli `loomise ajal `sisse, löng oli `risti vöetud, teistest öle. Siis on kaŋŋas ukkas kui kaats sihes on Pöi
kaats2 kaat́s g kaa|t́si Muh/g -tsi/ Aud Hää kaapkübar täna peab kaatsi pähe `lööma Muh
kaats3 kaats g kaatsi (-a) paĺli mäńgimise kaats. pikk puu, pealt `sirge ja alt kõverik sai ot́situd ja sellega sai `löödud naa et Aud
kaats4 kaats Käi, koaets Pöi
1. on (viletsast jooksmisest) Pistis siiss joosma kaats kaatsi, kaats kaatsi Käi
2. fig häving (nagu vikatiga maha niidetud) Nüüd järg Poola kääs ja sõdamööda tuleb see koaets meite käde koa, tehakse jälle üks koaets Pöi
kaats5 kaats Mar, g kaatsa Pär keermestusviga Kruubile (kruvile) oo sedasi vinti peale aatud, et tuli kaats sesse Mar; võt́tis kaatsa kruuvi `vińtide vahele Pär
kaats6akaatsia
-kaava Ls kiiva-kaava
kaave kaa|ve Kaa Muh(kua-) Rei, g `kaave Jäm Pha Vll, g `kaabe Khk(pl kaaved) Mus; n, g kaave Krj a. õhuke kiht mingit ainet või materjali `riide `kaaved Jäm; üks kaave, pisine tera, nönda kut `paergust `rauda `viilida, (saab) viili `kaabed, kaaveteks kutsutud; see muidu üks `riide kaave, pole riie midagid, nii öhune; leva viiluga `kohta `eetasse ka: on ikka öhune nönda kut oleks kaave olad. kaks viiluga kaavet Khk; pajas `lindavad `kaabed laiali, kui `rauda `tautse Mus; See oo sii ennem natikse kaave küll, peab vist uie panema (nõrgapoolsest viltusest postist või seinast) Kaa b. lumehelves; õhuke lumekord siu (see on) lume kaave mis sajab Jäm; vahel lööb lume `kaabid silmad täis Khk; kui `arba `laia lund tuleb, ne‿o `kaabed Mus; kui akkab lund sadama, siis `kaaved käivad Pha; lume `kaaved käivad Vll; tänä viel vähe lume kuavet muas, suab kahu varal reisi `metsas `köia Muh c. fig (inimesest) `aigus o mehe ni ää närvetand ät paljas kaave jäänd `järge Mus; nii `otses, muidu üks kaave vel koos `aigustest ja töbedest Krj Vrd kaabe
kaavi pl `kaaviʔ virmalised `kaaviʔ ommaʔ `taivan Lei
kaba1 n, g kaba R(g kava Lüg) Jäm L K I Trv Hls TLä Plv Räp, n, g kava Kos Juu Kad
1. mitmesuguste esemete ja asjade laiem või jämedam ots vikati löe kaba Hlj; Pani püssi kabaga (laad) karule piha Jäm; tuura kaba ~ raua kaba Sim; aŕja kaba on lai, sugemise kaba. tõrvaga `teśti aŕja kaba; viinakluasil oo kaba all, `suhkrutuasil oo kua kaba; vanass õlid puuss treitud sualatuasid, jalg all. si̬i̬ one kua kaba; vanass õli kõŕtsimehel kua puuss kibud, puuss sõrmepitkune kaba taga Kod; kabad on `niiskesed nagu käsi [sõidukünal], sõvvavad kabadega Pal a. oherdi päraosa ülemine, laienev ots, mille peale puurimise ajal rinnaga vajutatakse uherdi kavad `onvad kõik `ühte `muodi, kaba `panna `rinna `alle kui `auku `aeta Lüg; tegi oherdille uue kaba Mär; `vindla kaba Ris; kui vana `seĺtsi oherd, siis `pańdi kaba `otsa, mis `rindade all käis VJg; uherdi piä ja kaba, kaba käib õtsass ärä; `kiämre kaba Kod Vrd kabi, kabla2, käba b. (lusika, kulbi, kühvli, piibu) kaha piibu kaba Muh; võtan kaba suppi täis Saa; olid kaba juurest pienemad, eks nad old `praeguste lusikate `plaani VMr; mõni `kühvli kaba täis lähäb `sisse Sim; lehem ańd aga lusika kaba `sisse `piimä Kod; `luśka kaba `lõhki Trv || väike piipRan Nõo Räp suur piip palutap paĺlu tubakut, serände kaba om ää, kulup veedi tubakut Nõo Vrd kaha1 c. voki süda Vokki kaba Hlj; oki kaba ehk süda Kse; oki kaba Tõs Vrd kabi d. hangu- või labidavarre karkKuu VJg Ran Tein `hangule `uue kaba, vanal kulus auk joo `suureks Kuu; labida kaba VJg
2. pottmütsLüg Jõh sie õli sel `kõrral sie kava muod kui minu isä võttas `naise. `pruudile `torkiti ikke tanu pähä aga `ämmäle kaba ehk müts, kui tämäl omal ei õld sedä `laulatuse kabada `alles; ema emal sel õli `niiskesi `suuri kabasi järäl, üks õli sinine, `tõine õli `valge ja, siis neil õlid vel pikkad `lehvid taga Lüg
kaba2 kaba g kava R(n kava Kuu Hlj) Vll Iis, g kaba Jõh IisR Tõs Tor Kad; g pl kabude VNg Lüg, kappo Vai
1. ristnurk maja `nurga kabad, mine oda sealt kava pealt Hlj; `kirves on siel kabude pääl; lüön `naula kappa VNg; `ennä siin on nied `raiutud kavad, `enne ei `tehtud tappkabu. `salvasivad kavad `üsna vili (viltu); rist kabudega maja; kava põsed - - `vestetasse kaheld puold; `seinä kaba; `puhta `nurga kaba Lüg; mis on `väljäs, sie on ristkaba, mis on sies, sie on tappkaba; Sinagi rönisid kaba `müöda minu `juure lakka Jõh; `seiso toa kava kohal; küll sääl vana `silla kappo vahel vie sies oli `paĺlo krappo Vai; Selle elu (maja) on tehtud kut kiitsaka pesa, et kassid joosvad kavade vahelt läbi Vll; maja kaba Tõs; `laule rist`nurka ei teha, lastakse kabasse aga; nurk `lastud aga kabasse, põle `viitsind rist`nurka teha Kad; ripub sauna kava õtsas Iis || sie õnar või aŕm mis kabanurgal leigatasse või raiutasse paĺgi `sisse on kaba Kad
2. (paadis) `peitlega on raiutud auk kaba `sisse [lootsiku põhjas]. kaare kabade jaoks jääb põhe kolm `tolli paksuks Tor
kaba3 n, g kaba Lüg Hää Saa Hls Krk puu langetamisel kännu või palgi külge jäänud läbisaagimata osa `Korjasi `pulki ja kannukabasi kokku Hää; lõigage si̬i̬ kaba maha, si̬i̬ lääp tule puuss. ku sa puud maha `lõikat, siss lü̬ü̬p kaba `külgi [kännul või palgil] nagu kapa kõru Krk || pindlaud kabad lastas paĺgidel küĺlepäält maha. iga paĺgist tuĺli kaks kaba Saa Vrd kabi
kaba4 liipritahumise kirves kaba oo `liipri tahumise juures i̬i̬st maha `lompimiseks Var
kaba5 n, g kaba tööriist köiepunumisel köie kaba, see ei lase ülearu keerosi `sesse mette. see oli see puu, neli soent oli sääl sees, jämedad sooned, nii et neli lõnga keed `senna `sesse mahusid, igaüks kee isepänis. vändast `aeti `ümber ja see kaba siss `oedis ned keed, et ned läind mette `ruksu Mar Vrd kada4
-kaba Ls kiba-kaba
kabak kaba|k Jõe Vig, g -ka RId(n -ka g -ga Vai), g -ku Pär Kos KuuK Koe VJg/n -ku/ Kod MMg Lai Plt KJn Kõp Puh Nõo Ote Rõu/g -ko/ Vas Se(g -gu), -kas g -ka Kei Kos Pil; kaabak g -i Ris, g -u Pil
1. kõrts siis ku `kallo `püüdämäst `tuldi `vällä, siis `mändi kabaka, kabaga `randa `vennegä; kabaka mies `osti neid `toisi `kallo Vai; Linn oo kabakid täis; Kabaku mehel oo viina kaśt persse all Pär; meil on Kabaku talu, sial on pidand olema `enne kõrsikoht KuuK; vanast `olli `laade pääl mitu kabakut Nõo; läḱe˽kabakohe Rõu || salakõrtsKei VJg Kod ta on käsikõŕts, tal põle kõŕtsi `õigust, siis on kabaku VJg || kõrtsiskäijaVas
2. laadaputka, -telk suured kaabakud olid [laadaplatsil] üleval ja [mustlased] magasid sial all Pil; laadekabaku. kas om paĺlu kabakid üles `lü̬ü̬du Ote
3. ait, sahver; kamber rehealuse otsas või eraldi kabak õli üks tillokene rat́is, mes elomajass lahun õli; reiealuse õtsan õli kabak. kabakul läks uks õvvess; kabak õli maja seenädegä ühen üles raiutud, egä lahku ei õle ehitet; rat́tin õli vili, rasv, toeduaene, kabakun õlid `riided; kabaku panid `kruami kui `aita Kod
Vrd kavak
kabal1 kabal g -a okaspäitsed varsa või vasika võõrutamiseks ühe lehmal olli kabal peas. juu se ikka teiste all imeb Muh Vrd pabal
kabal2 kabal g -a Khk, -ĺ g -i Har; kapl g kabla Vig suurem tükk, käntsakas sur leva kabal kää; ta‿s saa nii suurt liha kabalad kut ta `tahtas Khk; iä kablad; lume kablad Vig; Leevätüḱk oĺl leeväkabaĺ. Ma võti kabali `leibä. Lihatükkü is üldä˽nigu˽kabaliss Har Vrd kabalik
kabe1 kabe Hlj Vai Ans Khk Krj Vll/g kabe/ Muh Jür Iis, g -da L(n kape Vig Mih, kabõ Khn) Kos KuuK Plt, g -ja Kuu
1. kõbus, tragi, kärmas sie on viel `kaunis kabe eit Vai; oh see nii kabe kεimaga inimene Khk; kes vähe kabedam oli, käis külas tööl Lih; kabedad jalad Kse; selle vanaduse `kuhta kabe inimene Mih; oli ette kabe `rääkima Aud; ia kabe obune Tor Vrd käbe
2. puhas, korralik, kena Ega ma igasse `kohta lähä, ma käin ikka kabedamate `kohtade peal; Pea sile nagu sea muna, kabe nagu kana muna Mär; kus so nii `ümmer `tehti, et sä nüid nii puhas ja kape oled Vig; ilusad kabedad `riided `seĺgas Tõs
3. kerge kuiv külm küĺm oli täna omiku ju päris kabe Mär; kabe külm; omikune kabe Kse; kui `seoke ärm puude `küĺges oo, siis oo ilm kabe ja küĺm koa Mih; täna kabe, ia `kεia PJg
4. kõhn, kuivetanud kabeja `näügä Kuu; kabe kondiga loom; oli pisike kabe poiśs, pole lihav olnd Vll; kabe obune Muh
5. täbar Kabe lugu Hlj; kabe nou on `sinnä `männä Vai; kabe nou käes Ans; sinu kellaga on üks kabe lugu Jür; sel on kabe nõu, ei sel ole enam `õigust Plt
kabe2 kabe g -da KJn Ote, pl -de Trv kare; kange, paindumatu kabe lõng, riie, lina; kabe käsi KJn; lina enne likku panekit om kabede ja `kange Trv; tu̬u̬ rõivas om kabe, tost ei ole ää tetä `uńdrigut Ote
kabel1 kabel g -i R(n -li Lüg, ad -llil VNg) eP(-ĺ Iis Plt; kabe·ĺl g -lli Jäm; g kabli Hi) M(-ĺ) spor T, Rõu Vas/-ĺ/; kabõĺ g -i Urv(kapõĺ) Krl Plv Räp/kapõl g -e, -i/; kaabõl hv Har; kapel g kabeli T(kapõĺ Võn Kam; kappel Rõn), g `kapli Rei
1. abikirik, palvemaja ü˛e`korra `käisimme `naised oma `seltsiga `Praŋli kabeliss Jõe; See on ju kut va vareste kabel veel (lagunenud majast) Pöi; Kadjaste külas on vanast olnd kabel, katoliku papi vana kabel Vän; kus `Kristus kirikut kinitab, sääl kurat kabelid `körva (iga kiriku kõrval on kõrts) Ris; `pääle rootsi sõja tullu see katoliku aig, siss om ollu sääl keset külä kapel Võn
2. surnukamber, matusetalituse ruum kalmistul; hauakamber mõni on `viina surd, `viidi kabeli, `säädus `vahtis, midä viga õli Lüg; Just kui kabelist vällä kargand (väga kõhn) Jõh; Möndu ärra kabe·ĺl on `Töltse `rinka pεεl Jäm; `sakste `surnud `pandi kabelisse, kabeli paranda `alla Mar; keis kabelis `surnud `vaatames Tor; `surnuaia pääl om kabel, `sinna pannass surm seni ku `auda kaevets Krk
3. surnuaedI Pal Äks Lai T V minä en lähä kabeli tämä `auda õiendama Kod; `kanged viiasse kabeli (kangekaelsest inimesest) MMg; suri laps ärä ja `maeti `sinna kabeli; alb kabel, vesi tuleb `auda `sisse Pal; kõik viiäss kabelide, olgu ta rikass vai vaene Puh; kui surnuga kabelide minnäss ja naśterahvass `vasta tuleb, siss saab naśte`rahva `ku̬u̬ljat Nõo; ma lää kabeli pääle Rõu; ma lät́si nimelt `õkva kabõlihe Räp
kabel2 kabel g kabla p `kapla Mar/n kapl/ Tõs Saa Trm Kod eL[kabõl, -ĺ spor T(kapel TMr), V(kapl Krl Har Rõu Lei Lut Kra; kabuĺ Kan; kaabõĺ Rõu) pael, nöör [kanga] lõpetse [ja] ürjätse kabla; `kaplega seotass sõkelavva ja `nitse ülesse; pane obene `kapla Trv; adra kabla; [telgede] jalgpuukabla Hls; `niitsme kabla; [telgede] jalglavva kabla ja kinnitse kabel, kaldsa, kördi, koodi, koti kabel; mine vahel kabel kaalast mul ärä ometigi (öeld tüütajale); egät sõna ei tohi kabla pääl panna ega tõess võtta Krk; si̬i̬ poiss om `õkva vana Oskari `mu̬u̬du, pane vai üte kabla `otsa; ei `tiiä kohe `meie jõmsik om `kapla `pantu, ommugu läits kotust ärä, aga mitte tagasi ei tule; esäkańepist tetti `kaplu ja `keidsi; `suvva kõrvust pannass kabla läbi, kutsutass aasanduse Nõo; `kapla pite kistass võrk iä ala Võn; orrega aetas nooda `kapla edesi jää all Ote; `kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidi Rõn; taalõ `kõlbass kõ̭ik, mis kabla pääl püsüss enne San; `nitse kabuĺ Kan; kińnitüs kabõl [telgedel] Urv; aaʔ tsuvvõlõ kablaʔ `perrä; kurapoole kapl Krl; mul om kabla kokku`laskmise päkk vällä˽`kaonuʔ; no‿m säärän elu, et panõ vai kapl `kaala Har; kablaldaʔ ei saaʔ `tsu̬u̬ga `jalga; Tet́ti katõ keeruga˽kablaʔ ja˽kolmõ keerugaʔ Rõu; lingu kabõl Plv; mõ̭nõl ommaʔ eläjä˽kabluh; Söögi ajal tulles öeldakse jakka jummaĺ ja sellele vastatakse kabõ̭l kaala kahitsajalõ Vas; tõõńõ om sullõ `kangõ sõbr niikavva ku pant sullõ kabla `kaala; `kanga alostus kablaʔ Räp; virnaśs (taim) `ümbre [vilja] lööse `kapla; kolmõst `häidest saa kabõ̭l; lehm om kablah; üle [noodaveo] kabla tohi‿i minnäʔ, sõ̭ss lätt `kat́ski Se || fig ni̬i̬ om üte kabla pääl (võrdväärsed); Kablale käsku andma (pooma) Krk; Jalaʔ kääväʔ `kapla, ma olõ nii väsünü Rõu; Kahö`kapla saa‿i katski lõigata. Õnnõtust ja kahjo saa‿i arʔ hoita Vas; igävene kablaharo `korjajaʔ (alandlikust inimesest) Räp Vrd kabla4, kablakas1
kabes Ta tegi nii kena kabes katuse nendest `roogudest (üks rookahl vana, teine uus) Pöi
kabi kabi g kabja p `kapja SaId Rei Phl L Ha(n kabja HJn) TaPõ VlPõ eL(n kaṕpi Lut; g kab́da Lei), g, p kabja SaLä(p `kapja Khk) Krj Pöi Hi Mär Rak VJg Iis, g, p `kapja R(n `kapja Lüg Vai); n, g, p kabja VMr Kad Sim Pal Ksi Lai(n kabi) Plt
1. hobuse kabi seppa `värki obuse `kapja VNg; `tõisel on ump`kapjad, `tõisel ilusad `kapjad, ei olõ plattis; `kapja `varba `naulad; `kapja `kanna `naulad Lüg; `kapjo `külge `panna `ravvad `nauloga `kinni; `kapja `piiri Vai; Öks pidas jala ölal ja teine ooletas kabja ja löi raava ala Kaa; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega; kabja kida o kabja sehes Jaa; esimesed kabjad‿o `aiged Muh; kabjadel on rouad all; kabja äärd leigada ära Rei; `kapje all oo rauad Mar; tulid naa mis kabjad `pauksid Vig; kabja tut́t Tõs; `paĺla kabjaga käib obune talbe paramine veel kui nüri `raudega; Kabjad lõid tuld Vän; kabja saŕv Kei; surnd kabi mis seestpoolt kaabitakse Hag; arakaliha lõegatakse kess`paika `kapja ää Juu; labakabi on klat́tkabi; püstkabjadega obused Kos; `tengel värgitakse `väĺla kabja siest Jür; obusel on kabjad, eks tal ole neli `jalga ja neli kabja kah Amb; kabjade kabin JMd; lõi naela sügavalle `kapja, nüid [hobune] `luukab teist `jalga Trm; ädä tuli kabja `piirmeni `väĺjä; kabja põlendik one siden, kabja serväd lükänud maha, ae kabjad õtsass maha. siis akavad kabjad `kasma nagu kuu serv Kod; apuleva `tainaga määriti `kapju Äks; kabja piirte man sääl om rei sehen Hls; näe, kus mul sõĺg ku obese kabi; kabja veere pääl om piire; obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; obesel `raudu all ei ole, egass ta `kapjuge jää pääl `kõńdi ei saa Hel; `lasti obesel lennätä nii et kabja `välkusiva Nõo; `tengel om `sisse löönu kabjal, kabja om lahenu Ote; kabja peniliha, õrgats Kan; vanal märäl omma lausigu kab́jaʔ, varsal omma˽süvä˽kabjaʔ Har; olõsi‿s `kapjo, saasi is `rauda pannaʔ; olõ õi `perrä kaenu kab́jolõ Se || inimese jalg kül siul on üväd `kapjad Vai; ega karjalapsel pold `miskit kabja `otsa `panna Mus || kalossLüg || fig panõ kabjaʔ kot́ti (hakka astuma) Plv Vrd kapjas
2. mitmesuguste esemete osa täävi kabjad Jäm; Looga arude alumisi otsi öödaks looga kapjadeks. Kapjade välimisel äärel on kabjaküüs sisse leigetud Kaa; Posti `kopstik ehk kabi Pöi; pulluga `löödi vee `sisse, siis kalad läksid `noota. Pullul `olli kabi `otsas Muh; ku ta sedäsi laiass tapet ots om, kabi otsan Krk a. voki südaKuu spor eP(excl Sa) vogi `kapjanupp Kuu; voki kabi on see, kus kruu käib. kabi on nagu mo rusikas sedäsi `püśti Juu; kui tahetakse - - `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele nõks - - kabjast, kabja kruuvist sialt KuuK; [kui kruvi] Ettepoole `keerad, siis kabi toob pialmise värgi `kaugemale ja nöerid läävad pingumale Amb; kabi on pingi pial, `kapja võib ülesse poole keerata ja `alla, kõvemast ja lõdvemast Trm b. oherdi kaba oherdi kabi oli mehel rinna all Khk; kabja on puust. kabja pannasse `rinde alla kui `auka lastasse Ksi c. murispuust üle ulatuv katusesarika alumine ots;ka sarikasse raiutud sälk `päästlased teind kabja `otsa pesa; oli sirbi `noumbu kabja vahele `pistand Khk; kabja asemed oo aluspuu sihes; unga kabi Muh; saarika kabjad köevad rańtspaĺgi sisse Kir; saarika kabjad pannasse uulu puu `peale PJg; sarika kabi jääb moorispuu `piale `kanma, sarika ots tuleb seenast väĺlap̀oòle Nis d. viinaklaasi, karika, küünla, uhmri, lambi jne jalg se‿o väga kena kivi, tal‿o kabi all Jaa; Pisike kabjaga laes oli, selle täis `viina `anti Pöi; `enni olid kabjaga klaasid, pitsklaasid Mar; klaaślamp, sur kabi oli all Kul; kabjaga `sukrutuos nagu viinaklaas, jalg all JJn; teised [kupu] sarved on pit́sklaasid, nied kabjad lüiakse ää Kad; Neil kõrgematel [küünlajalgadel] õli kabjajagu kumer. Rasv - - jooksis üle kabja laua piale Trm e. löe alumine ots, kuhu vikat kinnitatakse [vikati] kanna näsa keib kabja `auku Khk; kabja sihes on auk, `sönna `sisse pannasse kanna nipp Kär; Vikati otsapanemiseks pannakse lüsi oma käte vahel püsti, kabi ülespoole Kaa; löö kabi oo `sirge; vikati kabja raud o `katki Muh f. püssipära vantsrui - - ojab püssi raava kabja küljes `kinni Khk; Puust oli kabi taga naagu püssil ikka on Krj; Kabi on püssil ikka puust Pöi g. lusika-, kulbi-, piibukaha piḱk piip lai kabi otsan; `luśku kabi olli ümärik või pikelik Hls h. sugutilukk `munnikabi; `kapjast vanad inimesed `üöldi Lüg
3. kabimüts perenaene ise panni sehukse tanu pähe nagu obuse kabi `olli Muh; noorikutel `panti kabjad pähe, ku laulatselt kodu `tuĺti ja ära `sü̬ü̬di Hää
4. puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa kabi `kannu `külles Lüg Vrd kaba3
kabik kabik g -u hv väike kanakePuh
kabin kabin g -a Lüg Vai eP M Nõo KodT Võn; kapin g kabina T V
1. deskr krabin, plagin, müdin, sahin meil siin `piske `piiga `juokseb kabin taga Lüg; ei ole `kuulla kobina ei kabina Vai; eina kabin Jäm; pörssad läind `pahna, kabin ülal Khk; uśs läks `põesa, ät paljas kabin oli `järges Pöi; ma kuule midaged tasast kabined Käi; `lehte kabin; ussid `kuulvad su jala kabina ko ää Kse; Siidi riiete kabin, paberi kabin Saa; kabinaga tuli virna `otsast Juu; ei siin pole kibinad ega kabinad Jür; `ooste kabjade kabin JMd; mes kabin see küinis on Trm; võtab nurgan ku kabin Trv; lää `mü̬ü̬dä ku kabin Krk; hobõnõ juusk nigu üt́s kapin; `väega suuŕ kapin tulõ Plv; kabja kapin Vas || tüli, pahandus Isaste `ulkas oli korraks pisine kabin Jäm || muidu teiste kabina (askelduse) järele sai `pandud koa [varandus peitu sõja eest] Muh
2. väike hoog, sabin korra `olli ühna ea kabin `vihma Muh; vihma kabin (väike vihm) Kse; üks kabin tuult Khn
kabla1 kabla Khk Kaa Käi Rei praht, rämps, koli keik kuhad oo vanad kabla täis, peab muist ää pöletama Khk; Kabla sihest on `raske midagid üles leida Kaa; nee pöletavad seal seda kabla Käi Vrd kablu
kabla2 n, g kabla JMd Kod, n, g `kapla Lüg oherdi kaba Üks `kapla on `mitme oherdi `pääle, `kapla `vasta `tuetad `rinna, kui `puurid Lüg; oherdi kabla JMd || puupakk uhmrinuia ülemises otsas ümmärgune nui õli, neĺjä kańdiline kabla õtsan Kod Vrd kaba1, kabra1
kabla3 kabla puust kartulikonksVJg Vrd kabli1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur