kütke, kütkeskütke g `kütke (`küt[k]me) eP(-t́-Pal); n, g `kütkeR; kütkesPärHMdKei, g `kütkeEmm(`küt[k]me) Käi; kütmesHiMarKseVarTõsNis/n `k-/ Juu(n kütme) Ann/n `k-/, kütePhaKseHanPäPõ, g `kütmelooma kinnitusvahend, köidik, ohelik `kütke, kellega lehm `seina `küljes `kinni käibJõe; `rusked `luomad `eina `kütkes, sie tähenda jovigadVNg; `Kütked olid kanepist ja `niine `koorest, `silmuse ja puust `pööraga `teises `otsas IisR; nüid on kettist kaik `kütked; `lehmäle `panna `ohta `kütke `sarvi Vai; veis `kütmega seina `külgesKhk; Ketid, nee `üüti siis uie ilma `kütkedPöi; kütkes oli aasas `kinni ja pand oli `kütmes `kinniEmm; kütke oo üks suur puu, teine auk `teises `otsas, puuvõrod olid `otsas, üks oli seina `külgis, teine panna `külgisMar; ei punu (punik) saand kütet kat́ti `ühti Kse; `kütke vörud `läksid alati `kat́ki ja luomad `pääsesid `lahti Ris; `kütmes käis võruga seena `küĺgi `kinni, `teises `otsas oli pang, see oli looma `kaelasNis; lehm pannasse `kütke, või `köide JMd; puu võrudest oli `tehtud, `üiti lehma `kütkeks, `ümmer `sarvede Pai; väŕss ole tõmmand `kütke `kat́ki, kütke old mädand Kad; kütket pidi vedin; lehmad one `kütkmenKod; `tehti linast ehk kanepist `lehmadelle `kütked Lai || fig (inimese kohta) ega inimest jo vägise saa `panna `kütke, ku on midagi süüd tehnd Lüg; sa tahad mind õige `kütkesse `panna, sa suavitad `mulle `kütke `kaelaVJg; vägise ei või kedagi `kütkesse `panna PltVrdkütkä, kütkü, kütküne, kütküt, kütküv