[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

külg külg g külje S(küĺg Sa; g küĺje Ans, küĺle Jäm) Tõs Khn Hää Kod, `külje (`külle) Hlj RId(n `külge Vai), küle Jõe Vai, küli Kuu, külle (-ĺl-) JõeK KuuK JJn Pai Kad VJg Lai Plt KJn M; küĺg g küĺle (-ll-) L(küĺje Var, küĺli Vän) K(küile JMd) Iis Trv Hel T spor V(küle), külje I(-ĺe; küĺje Kod); ḱüĺg g ḱüĺeʔ Lei
1. elusolendi kehaosa küled on `aiged Jõe; `külle `piale kukkusin maha Hlj; miu `külge on `aige; ei saa maga sene `külje pääl `eigä `toisele `küljele ei saa ka `kiera Vai; söńn `aelab lehma `külgi kattu Khk; See param küĺg on kõik valu täis Pöi; ma kukkusi üsna külje `peale Muh; pööra teise külje `pääle Emm; ma `niitsi [lambal] juba külje εε Käi; loomad poolest küllest saadik virsa sees Mär; üks külg oli magades ää vaon Tõs; Küljess törgib kui `engäd Khn; pöörab teese küĺli ja magab edesi Vän; eeda ükskord ühe küĺle pääl, teenekord teise küĺle pääl Hää; `käänsin `ühte ja teist `küĺge Saa; kala oemud on küĺle `kõrvas Rap; [haige] oli ühel küllel, vata teisele küllele ei `kiera JJn; valu on mul küljesse löönud Iis; kuda si̬i̬ teie obese külg kärnäne one, piitsa voŕmid siden Kod; `mińti obusega läbi [jõe] ja obusel poolest `küĺgi vesi Kõp; seĺlast sü̬ü̬b ja küllest situb = veski Hls; pugal `külgige lehm Krk; käänän küĺle, lövvä küĺmä; küĺled ja luud kondid jäävä nii `kangess Ran; anniva karule `külgi `mü̬ü̬dä Nõo; plu̬u̬m (ploomirasv) om sisen, om üle kõ̭gõ tsia küĺle Ote; lehm maka külle pääl Krl; mul om hään küllen `haigõ Har; käänä iks ütte `küĺge ja tõist `küĺge, mitte und õi˽tulõʔ; suur mulk oĺl kaksat voona küle `sisse Vas; külg külje juures ~ kõrval ~ vastas lähestikku; tihedalt koos talud olid ligistikku, keik külg `külle `korvas VNg; `kitsas ruum on, `luomad `päälessutte, külg `külje `juures `kinni Lüg; Nendel on seal nii kitsas, küĺg külje `kõrvas magavad Pöi; nad `seisvad külg külje `vasta Rei; Laevad `seisid külg külje `kõrvõs kai `iäres Khn; küĺg küĺle kõrval rubiva minnä Nõo; külg küljega kokku ~ koos ~ külg küljes kinni tihedalt alejel `laatasse aod maha, külg küljegä kokko Kod; rahvast täis, küĺg külles kińni Vil; miʔ elämmeʔ ütstõõsõgaʔ küĺg külega ku̬u̬n Rõu; külje all(a) 1. (magamis)asemeks, asemel(e) pane sie `riide `külje `alle Lüg; pea tanu peas, ää jättag mehe külje `alla mete (öeld noorikule) Muh; mul pole midagid külje `alla `panna Rei; noid (kalmuseid) `panti põhu `sisse külle `alla Ran; panni vana `kaskaturgi küĺle `alla, sängi põhi om `katski Puh; `väike õlekotike pää all ja pikä õle küĺle all ja magati; mul ka‿ks om palajass küĺle all, kirbu om sehen Nõo; mis tetäʔ, uma˽kirbu˽küle all, egäl uma `murreʔ Vas 2. lähedal(t); naabruses(t) elab sii `meite külje all, aed vahel Khk; ei `kästa naist koa oma küĺle alt võtta, siis lähäb ikke ää tene Juu; oli suur looma luat linna küĺle all, `üiti `Paide `vainul Pai; kõŕts olli `mõisa küĺle all Krk; Verevi jäŕv om `Elvä küĺle all Nõo; tunnõ külh, ta eläss sääl mu külle alh, talu `lähkün Har; mööda külgi maha jooksma 1. raisku minema Ega iad õppetust või `lassa `müöda `külgi maha `juossa IisR; Seikest santsu‿p vei lasta kaudu külge joosta Kaa 2. ükskõikseks jätma Vai se (maius) `multki `müöde `külgi maha `juokse Kuu; Tämast `juokseb kõik nigu `müöda `külgi maha IisR; Kellele see `kiitus mööda `küĺgi maha jookseb Trm; teist külge käänama ~ pöörama (edasi) magama; põõn(ut)ama Ta pöörab täna kodu alles teist `küĺge Pöi; `matsabε ussid pöörn teese külje Muh; Sa˽kääni vi̬i̬l tõist `külge, ku ma jo˽tü̬ü̬l oĺli Rõu || halvast tujust Oled pahema küli päält üles toust Kuu; sie täna tire (tõre), paha külle pialt üless tõust JõeK || see kisub ühna kaht `külge pidi (töötab agaralt) Muh
2. a. eseme, ehitise, loodusliku objekti vms välispool, külgmine osa `ahju `külgide päält tuleb ruov üles; `õhta puol külg `vuodab [katusel] Lüg; `Vankri `külled `võisivad `olla kas redelid vai `lauvad IisR; `pooles määs sedasi alt üles tulemas oled mää küĺles, küĺle pεεl Jäm; löhverdab nönda‿t keele küljed `villis Ans; külje peal `ollid [kapetal] pisikesed männad Muh; [lihtritega] söidedagse laeva külje `alla Phl; lüdi puu oo teist `küĺge pidi kõva, teese küĺje piält `pehme Var; Kivede otsõs lei laeva küljesse augu Khn; Teĺledel on kaks `küĺge, küĺle otsapuud on `sambad Hää; lapsed olid `mäńgin [kõrtsi]oovi küĺlel, lapsed olid väĺlapol Ris; küĺle plekk on suani küĺle pial Hag; kleidi külle pial [on] voĺlid Amb; vesi on süönd mää küile `urbseks JMd; iired raiuvad kot́i küĺjed puru; kõege küĺjede piäl on `narmad `ümmer tekil Kod; ronisin `külge `mööda ülesse, sain mää `otsa; `küĺgi pial olid [saabastel] kummid Lai; `teĺgel om kaits `külge Trv; ru̬u̬tsri̬i̬l om `keskmine jagu paĺt, ilma `küĺgede (külgedeta) Pst; seemel (sõimel) `olli neli `tulpa, vitsust palmitsedu külled; keelel om ots ja perä ja küĺled Ran; `uńdrigu küĺg om karvale `õõrdenu Nõo; verevide `küĺgiga ubina Võn; oru `küĺge `mü̬ü̬dä lätt jalgrada Ote; noʔ omma `varba `vaihe ja jala külle˽kah veridseʔ, no˽käü vai käṕile Har; `Hammõ küleʔ ummõĺdi üle veere kokko Rõu; saabass um tõsõ küle päält `katski; tu `ku̬u̬rma kukati sinnäʔ rihe külele `maaha; siss nigu˽püŕstiga `tõḿpsit iks [saunaviha] üte külega ja tõsõ külega Plv; pät́s um `küĺgi päält `lahki küdsänüʔ Vas; puupulgalõ tette otsast mulk `sisse, küle `pääle lõõgutevaʔ t́sälgäʔ Räp; ku kuu luvvass küle pääl, sis om paĺlo tõṕitsit Se b. riide, naha jms alus- või pealispool `toised küled `kieredä `pääle `puole Vai; kalugane riie oli teinepoolt sile ja teinepoolt küljest karune Mus; Teise korra keera teine küĺg, muidu üks küĺg saab pailu (rauda kuumutades) Pöi; kui [tahvlil] sai üks külg täis saand, sis sai teine pöördä Mar; mis `vasta liha, se sile küĺg, liha `poolne küĺg, mis liha küĺlest `võetud on Juu; lätsid `kaari pidi, leid rehägä alumatse külle üless, käänid `ümbre Ran; `käänke tõne küĺg linal San || fig ma `katsusi `asja igast küljest Rei; igal aśjal on mitu küĺge VJg
3. suund, kant `kange `loune küĺje tuul oli olnd Ans; Mere `poolne küĺg on `lahti (jäävaba) Pöi; tuul oli pardaste `külge pidi Mar; ega suul (sul) põln tuuld iga küĺle pialt võtta mette Tõs; kui tuul kõrvalt puhub, siis on ta külle pialt Lai; vanast om kaasiteje ollu, ürjäsive nõnda ää külle `järgi Hls; timä `korti̬i̬ŕ om sääl tu̬u̬ külle pu̬u̬l, muru (õue) pu̬u̬l Har

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00
© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur