[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
küündimä `küündimä Nõo, `küi- TLä; `küündü|m(m)ä V(küünümä Plv), -me San Krl; `küünmä Ote Rõn/-üi-/; nud-part `küindin Hel; (ei) küüni Plt T, küün|ü, -üʔ V(künnüʔ Se)
1. ulatuma; ulatama (millenigi) sügävä ange, jala ei küünigi `põhja Ran; minu käe ei küünivä pää pääle; miu võim ei küüni sinna, olgu kudass ta om (vihma kätte jäänud viljast) Nõo; päävigõl olli piḱk, et `küindü `ainu üles `anma Kam; käsi küünüss nika `laeni Krl; taa vigla hand om lühükene, sa ei˽küünü taaga `oĺgi lauda pääle `andma Har; ku˽päiv jo˽kahru `persest `sisse `küündü `kaema ja kaśsi˽ravvõl `naksi˽`käümä, naaśs peremi̬i̬ss `atra `kõrda `sääd́mä; tu̬u̬ jutt küll kohegi˽küünü üi inäp (ei jõua sihile) Rõu; sääl oĺl üt́s tüḱükene lihha, a es `küündü˽kätte Plv; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ, a es küünüʔ mano `taahha Vas; `ljuhku uh́akõsõ, kavvõndõhe künnüse = silmäʔ Se Vrd küünähütmä
2. jätkuma ku˽küünüss, `ankõ no mullõ ka üit́s [põrsas] San; hää oĺl, ku `piimä `küündü, ku es küünüʔ, sõ̭ss tet́ti rüä jüvvä Räp; kau‿kus künnüss tubak, `jaksa tõmmadaʔ Se
Vrd küünduma
3. suutma, võimeline olema ma ole ninda paĺlu vastanu, ku miu `mõistuss om `küindin Hel; avitap küll egä üits ja annab mes täl küünip, a `antuga iki ei saa elädä Ran; eśs oĺli nii `väike, et es küünü˽lugõma `kuigi Urv
4. täima, raatsima ei küüni kellegille `andma Plt; kas sul küünüss `anda mullõ külealutsõ rõõvast Plv
1. ulatuma; ulatama (millenigi) sügävä ange, jala ei küünigi `põhja Ran; minu käe ei küünivä pää pääle; miu võim ei küüni sinna, olgu kudass ta om (vihma kätte jäänud viljast) Nõo; päävigõl olli piḱk, et `küindü `ainu üles `anma Kam; käsi küünüss nika `laeni Krl; taa vigla hand om lühükene, sa ei˽küünü taaga `oĺgi lauda pääle `andma Har; ku˽päiv jo˽kahru `persest `sisse `küündü `kaema ja kaśsi˽ravvõl `naksi˽`käümä, naaśs peremi̬i̬ss `atra `kõrda `sääd́mä; tu̬u̬ jutt küll kohegi˽küünü üi inäp (ei jõua sihile) Rõu; sääl oĺl üt́s tüḱükene lihha, a es `küündü˽kätte Plv; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ, a es küünüʔ mano `taahha Vas; `ljuhku uh́akõsõ, kavvõndõhe künnüse = silmäʔ Se Vrd küünähütmä
2. jätkuma ku˽küünüss, `ankõ no mullõ ka üit́s [põrsas] San; hää oĺl, ku `piimä `küündü, ku es küünüʔ, sõ̭ss tet́ti rüä jüvvä Räp; kau‿kus künnüss tubak, `jaksa tõmmadaʔ Se
Vrd küünduma
3. suutma, võimeline olema ma ole ninda paĺlu vastanu, ku miu `mõistuss om `küindin Hel; avitap küll egä üits ja annab mes täl küünip, a `antuga iki ei saa elädä Ran; eśs oĺli nii `väike, et es küünü˽lugõma `kuigi Urv
4. täima, raatsima ei küüni kellegille `andma Plt; kas sul küünüss `anda mullõ külealutsõ rõõvast Plv
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|