kört1kört (-ŕ-) g kördiKaaPöiMuhhvLä, Pä(köŕdiTorHää) SJnVilMendisaegne seelik kört kojoti `kangas, kurrutati ää ja, alt kirjud lõŋŋad, ülalt mustMuh; mõnel oli paelu `köŕtaKse; pikute köŕt `seoke riipsuline ja põegite köŕt; kas ma annan oma kördi seĺlast ära, selle koeha ma ostanMih; Kihnu kiudu kördi tükk oli lapsel `ümmer; kört oli `maaga tasa, jalad ei paisn `vällä; köesid kiudu `körtega Tõs; Vana inime ei taha enam nda punast `körti `selgä `pannaKhn; palava ilmaga sai kört koa pealt maha visatud ja `paĺla särgiga niideti Aud; korrudega pikut kiut köŕtPJg; Riibuline köŕt ja `valge jaki `oĺli omal ajal pio riieTor; Köŕdi laiud tulevad `ru̬u̬pamisi lõigataHää; vastane köŕt ümmer aet, kördi jupikeTrv; kiriku minnän oli `valge `toimine köŕt ümmerPst; Vanast olliv naśtel musta kördi; `päälmine köŕt; köŕt olli är voldit, ninda kibrutetHls; vanasti olli kördi auk ehen, nüid oo külle pääl; õige vanast om saanu [teenijapalgaks] tõine `aaste `körti-jakki, tõine `aaste särgi või ka kasuguKrk; kördi änd; vanast olli jutilise ja jooniku kördiHel || (lühike, kitsas rõivaese) `Seikest `körti pole `sündind änam üle `panna Kaa; Mina vana inimene pane `söukest `körti oma `ülla `öhtiPöi || figtahap iki poisil kördi pähe `pista (vahekorda astuda), ega si̬i̬ poiss muidu tat võtaKrk Vrdkördik1, körtsik