Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
kärvama1 `kärva|
ma (
`kärvä|
mä),
-da (-
dä)
R(-
mäie Lüg)
Jäm u Rei, da-inf kärvata (
kärvätä)
Khk Vll Pöi Muh Rei Mär Tor Hää Saa Juu JMd Koe VJg I/
`kärba- Iis/
VlPõ Trv Puh Nõo Kam San(ipf kärbäśs)
Plv(-
mmä),
-me, -te Hel San;
`kärba|
ma (
`kärbä|
mä),
kärva|
ta (
kärvä|
tä)
Mär(
`kärbada)
Khn Tõs Puh,
-m(
e),
-te (-
de)
Hls Krk(-
ŕ-), da-inf kärbata (
kärbätä)
Mar Kse Krl;
`käŕbämmä- SeI. intr1. surema, kõngema a. (loomast) `luomad `kärväväd `vällä,
ei lähä edesi Lüg;
obu `kärvas kääst ää Khk;
meil on kõege `rohkemast siad `kärvanu Hää;
juo sie luom `kärbas,
ei enam õle Iis;
si̬i̬ akkass `varsti är `kärbäme Krk b. pej (inimesest) üks mies oli `üösel `jälle ärä `kärvänd Kuu;
inimesi `kärban koa Tõs;
ku ma ärä `kärbä,
siss lää sul mud́ugi kulu Krk;
`oĺli küll alb inimene,
aga nüid `oĺli rõebe ärä kärvänu Nõo 2. kahjustuma; hävima vili `kärbäb ka ärä Hls;
sinnäʔ tä (vili) kärväśs kõgõgaʔ Plv ||
kukkuma ma `kärvasin maha Vil 3. põlema, kõrbema maea oli ää `kärvand,
oli ää põlend Juu II. tr 1. surmama võiss su ärä kärväde (sureksid sa) Krk;
`pikne kärbäśs mihe ärä San2. kahjustama; hävitama, ära võtma kärvatud olema (haige olema) Khk;
külm `kärvas `varbad JMd;
kärvaku sind tońt VJg;
`küĺm `kärvas `kartuli `pialsed ära Trm;
küĺm kärväss `erne ärä Puh || [pahandades öeldakse] sii `villamast,
sii `käŕbämmäst olõse˽kül teid Se3. põletama, kõrvetama ma `kärbäsin ää eese,
põletasin ää Mar Vrd kärpama
kärvama2 `kärvama, kärvata Pöi, -b- Vig; `kärbämä, kärbätä Mar sõimama, manama soand ta küll kärvand, siis jättis `järge Pöi; `lähtväd `riidu, sis `kärbäväd teineteist, või `rääkväd `jälle seĺlä takka; `kärbäb tättä, `sõimab ja vannub Mar || (üllatust väljendavas fraasis) `Kärba imet, või kukkus jõkke Vig