jüväjüväVõnV(üväKrlHar[h-] RäpSe[g üv́ä]; d́üväLei); üva (üvä) JõeVNgVaiJämAnsKhkKäiRidMärPärVänTor ?MMgPilVõnKamOteRõnSan/ h-/; övaHi; übaEmmNoaLNg(übä) RidMar/g üä/ LihKulKirRisPil; n, g öa (öä, üä) Kuu/üä/ PhlMihVigTõsAud, üaKhkMusMuhKäiRidPJg I.viljatera, vili; teradest valmistatud toit; rokk 1. a.teravilja seeme, (vilja)tera üvät karisot `maahhaVai; ruki küpse, üad ühna kõvad; pime kana `leidis koa üaMuh; uppe üba; `erne übaRid; rukil juba üäd sees. nüid nooremäd `ütleväd et ruki terädMar; looma tahtva üvvä kahOte; rügä um joba jüvänRõub.(tera) tuum rot́t lõssetas terä ärä, üvä sü̬ü̬b ärä, siss jäävä lõsta `järgiOte; noʔ nakas terä kasumadõ, üvä om jo sisenHar; `Pähkne umma hääʔ küll – jüvvä täüśRõu; rüä teräl üvä jo seehSe; `pähmel um ilma makuss jüväLut 2.tera, viljaollus `kapstit keedeti ilma `suurmideda kah, kutsuti ilma üvätä `kapstaOte; ilma üvätä puder `oĺli `kartuli puderRõn; Meil t́sia˽söövä˽puhast jüvvä, selle niä omma˽ni rammunUrv; vanast es anna˽`keśki `tsiale jüvä`kraamiPlv; taal hobõsõl om üvä läbi ḱaunuʔ (on hästi toidetud), `peĺgä‿i tüüdSe 3.jahurokk a.leivakõrvane, jook hapendatud (rukki)kördist, veest (ja piimast) rüä jahust tet́ti üvä. mõhen ta läits `apnema, siss `pańti `piimä `pääle ku ta külmäss `saistuKam; rabandleib ja jüvä oĺl teol ütenUrv; vanast oĺl piimä iist jüväPlv; jüvä tetti rüä jahust kuuma vi̬i̬ `sisse ja sõ̭ss `panti hapu `piimä mano ja `võeti haina mano üteh, tarvitedi söögiss ja ku vette `panti sis `ju̬u̬di; teol `käüdi üvägaRäpb.rokk (loomatoiduna) `vaśkillõ klopitass rüä jüvväUrv; ańd tseolõ jüvväVas 4.jahujoogi pära, põhjapaks Jahujoogi vai söögile saistus üvä põhjaʔVõn; taar päält `seĺge, üvä `põhja vajonuKam; [õlle tegemisel] last läbi `rõiva arʔ, tu üvä jääss `rõiva pääle, a li̬i̬ḿ lätt läbiSe 5.toit; kerge eine, oode, paluke, linnupete ma võti kolm suutäit `üvvä ärä, siss ei petä mu `lõoke ega käguKam; kuiss sa iks läät ilma jüväldä majast `vällä, ilma et olõsiʔ jüvvä `maitsnuʔKan; `täämbä es saaʔ vi̬i̬l üvä kibõnat `suuhtõ, midäge ei olõ söönüʔRäp; otsani üväldä vi̬i̬l olõ (söömata); läkiʔ `võtkõ `veit́kese üvväSe; kolʔ `päivä `maanu bez d́üvädäLei II. Muid tähendusi 1.midagi väga väikest; tera, raas, kübe `lamba sita übaEmm; sii o paĺlo üväsidMar; kaks üba püus, mul mustikad püusRis 2.natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, mitte midagi, mitte raasugi, põrmugi, üldse mitte mitte jumale üvä ei ole suus käindVNg; Ma pole täna veel öva amba alla saandkiKäi; Pole sii änam öva röömigidRei; anna aiʔ `sullõ jüvvägi (mitte midagi); kolm nädälit inne `surma es võta timä jüvä `tolmu `suuhhõVas; saa as üvvä `hamba alaSe; t́äl olõ‿i·ʔ kodoma sieh küt́sü jüvvä; küdsü jüvvä olõ õi kodoh majahLut 3.terav ots, teravik a.(oherdi, vindla) lõiketera uherdi üvaJõe; puuril on leigu üva, pisigeine vahe otsJäm; vanast olid `üäga uherdidVig; see, mis kuĺbi `moodi oherdi ots oo, oo oherdi üvaTorb.hanguharu ots vigla üaVJgc.kisk ahingul, õngel vms ahinga üvad; käksi üvadJäm; `öngedel on ka üvadKhk; pine pulga üa; `üaga tömmetse pine läbi selise; porga üa; `ülge rava üa. üad `keeravad ikka änam `ülge `sisse; `pootsaki üaMus; unna õŋŋed o jämemad ja jämemad üad koaMuh Vrdiva