jõudjõud g jõuKuuLügJõhIisRLKI(g jõuduTrm; g jõõduvanKod) MRanNõoOteRõnSanspor, uV, g jõoMuhTõsKhn, jõvvuTRõuPlvRäp, evvuSe; jöud g jöuSaEmmKäiRis 1.jaks, ramm, suutlikkus, tugevus, võimelisus `kõigelt jõult ~ ramult piad `tõstamaLüg; äkkiline mägi - - obone viab `täie `jõugaIisR; obu tömmab keigest jöustKhk; Oma jõuga ei saa mitte üle õle kõrre Krj; nää ei saa kündä, jõud ei akka `peale maa oo `raskeMar; Jõudu nagu vabadiku ärjal Kul; su jõud on nii `kerge, ega sa seda `tõsta jõuaMär; töö tänases, jõud `ompsesAud; vardaga on `raskem [lüüa], sa annad ikka jõust (täie jõuga) PJg; jõud on nii otses, jõua `käia ega kedagiVän; `öeldakse et karul kaheksa mehe jõud ja ühe mehe meelHag; kõik [lapsed] pidid tüöd tegema, kui aga jõud `kańdisKos; ta on ikke oma `jõusse jäänd; tuli kohe `jõuga mu kääst ää `võtmaVMr; eläjäl oo tugev jõud, tämä õma `jõuga lähäbKod; kui suured ärjad, on jõu poolest tugevamad kui obused; `valge juśs - - `niita on nii kõva nigu puud lööd, jõu kaup, nigu raksub kui löödLai; `katsusid `jõudu `maadlemesega, ja vägi`kaika vidamesegaPlt; ku vikat `äste säet om, sis muud ku anna `jõudu; si̬i̬ käü miul üle jõuKrk; kui parõmbat ei olõ, siss lu̬u̬m sü̬ü̬b kah sedä jõhvik`aina, aga `jõudu ta ei anna; kui võrk oless `kinni, siss suuremb kala lü̬ü̬ss `jõuga läbiRan; miu nägemise jõud om `otsa `lõpnu; `keŕge jõvvuga (nõrk) Puh; na võtiva jõvvu täl `väĺlä, `süvvä es `anna; oss ma `näessi, sis ma vi̬i̬l midägi koperdass `endä jõvvustNõo; tulõva esi sõ̭ss umma `jõudu (jalgsi, omal jõul) vaiPlv; ta tege tävve jõvvuga (hoogsalt) tü̬ü̬d nii et; i̬i̬st jõvvu (üle jõu) ti̬i̬t nii `väega, ti̬i̬t `hińdäle `haigõtRäp; jõudu andma; j. vastu võtmatöötegijat vastava sooviga tervitama; tervitusele kombekohaselt vastama Jüri `ańdis `tööle `jõudu, sillategija `vastas: kes teeb, see jõuabJuu; ommiku alles läks siit `müödä, `ańdis `mulle viel üle aa `jõudu kuaVMr; sinä võta `vassa jõud, ku `jõudu annab `sulle, `ütle: `jõudu taŕvisKod; sööjäle ja `sitjale ei anda `jõuduRan || (töötegija tervitussõnu ja vastuseid)Jõudu, ja paksu kiudu (tervitus linakitkujale) Kuu; `jõudu ka juttuleLüg; iäd (tüe) `jõudu ~ `jõudu tüe tegijäle (vastus) `jõudu tarvis Khn; Tere jõudu (humvastus) Mis jõudu, vasta lõugu Amb; jõudu ammastelle (humsööjale) Kad; Jõudu ja luhta (lambaniitjale, et vill kasvaks nagu luht) Trm; Jõudu kudujalle, kirpa kedrajalle; Tere jõudu (vastus) Mina saan ilma sinu jõutagi läbi. Anna oma jõud oma nutja lastele; Tere, jõudu (vastus) Tule ise ja too oma noor jõud. Ära too oma vingruid lapsi Lai; `jõudu ja `valged (pesijale) Plt; `jõudu `kangakudai (kangrule) Trv; `jõudu tü̬ü̬l (vastus) tere ja `jõudu kah ~ hummis sääl jõust om, tu̬u̬ rahaKrk; 2.(taimede) kasvu-, eluvõime; tugevus, vastupidavus; tuumakus; (toidu, joogi jne) ramm, vägi, kangus, toitvus; (ettenähtud) toime, mõjuvõime pehastand puul äi ole änam `jöudu pöledaKhk; see [vili] oo vähä kõlojas jäänd, mulla rammo jõua talle änam `jõudu anda. tal ei tule täit `tuuma metteLih; ku ää on kuind, sis ei ole puu `jõudu kedagiVän; se vihm annab ikke `jõudu, kõik venivad üsna siĺma `nähjes pikemaks. rohi ja vili ja kardula varredJuu; sie põle jälle ia et toit ää külmetab‿s, selle jõud lähäb `väĺlaAmb; nüid põletavad lubjaga karva ää, see võtab naha jõu `väĺla, sellepärast ta abras onPai; liivakas maa tarvitab `rohkem sõńnikud - - ei pia sõńniku `jõudu `kińniSim; iva õli viĺja jõudTrm; ää maa pääl om puul tõne jõudOte; Söögi vahel om ka‿ks suuŕ vaheʔ. tõnõ sü̬ü̬ḱ om, täl olõ määnestegi `jõudu `eieʔUrv; haańast kasunu turvass, tuu um kõva `kütmä, tu̬u̬l um paĺlo inämb `jõudu ku `samblõ`turbalPlv; tuu [õlu] `oĺle iks kõllane, täl `jõudu oĺl iks `rohkemp, oĺl iks kesvä linnassist `aetu. egä nüüd õllel `jõudu ei oolõʔ, tä humaldõga tetässRäp 3.jõukus, rikkus, vara(ndus), raha; majanduslik seisukord mul pole niipaĺju `jõudu, et omale uue maja ehitanMär; kel suured jõud olid, pidasid mitu `pääva `pulmiKir; kellel oli `jõudu `rohkem, pidas `lammaid ülevel, tegi riietKos; mõni ti̬i̬b pudi `õhta oodusest või kuda kellegi jõud kannabÄks; jõu vanames, `jõukasPlt; tal om kõva jõud, tubli jäŕg ihen. kõva `jõuge, tubli elu jäŕgKrk; ei miu jõud anna nii häste süvväPuh; kel jõud, sel võit, kel kot́t, sel kohuss (rikas saab alati oma tahtmist) Nõo; jõud käeh (rikas) Plv; jõus, jõu sees (~ man); jõusse, jõu sisse (~ manu) 1. (töö)jõuline, tugev, terve; rammus, priske; (töö)jõuliseks, tugevaks; rammusaks, priskeks [hobune] vana olnd ka veel `öite `jöudus mees kut üks meremes ikkaKrj; oli nii kehva, nüid `siisked `jälle jöusse saandKäi; Anna aga `süia, küll siis [loomad] lähvad jõu `sisseHan; jõu sees meesAud; obene täie jõu siden, muko vongob ku lähäbKod; `täitsä `teŕvuse man ja jõun [inimene] Ran; noʔ om mul hopõń jou manhHar; `häste jõvvuh eläjäʔPlv; 2. elu-, kasvujõuline (taimedest) vili kasvab üsnä jõu sees, nehuke elus sinineMar; odra veres, lööb pia punaseks, kasvab alles, alles jõu seesPJg; oder saab juba jõu `sisseKJn; 3. jõukas, heal järjel kie jõu sies inimised on, nie `piäväd `juotusi paliLüg; see on jõu sees talu, elab `äśtiAud 4.edenemine, edasiminek, edu selle tööl pole midagid `jöuduKhk; [kevadel, kui päevad hakkavad pikenema, öeld:] Päevad hakkavad minema jõulevanRid; jõudu taga ajamakiirustama, ruttama, tõttama ta ei tee ead tööd, ta ajab `jõudu tagaMär; vili aab `jõudu taga (kasvab jõudsasti, ei valmi) Trm; ajab `jõudo taga, rabab rutto tehä ja ei ti̬i̬ kuda vajaKod; jõudu tegema 1. edenema, jõudus olema mõni asi ei tie `jõudu `ühteLüg; 2. edendama, kiirendama, hoogu lisama `tieme `jõudu `juure, suame rutem `otsaJMd; `tüele `jõudu tegema; ägedad päävad tievad `jõudu, vili akkab valgendama kohe silma nähesVJg; jõudu võtma 1. puhkama, jõudu koguma võttama vähä `jõudu, `puhkamaLüg; edemält `pańti viimäne rükki vihk maha, issuti `piäle ja `võeti `jõudu (vana komme viljalõikuse lõpetamisel) Kod; peremees `ütles: täna piad `jõudu `võtma, ei saa muidu `juśsi kätteLai; 2. kosuma, rammusaks või tugevaks muutuma loom on `aige, ei lähä rammusaks, seisab vilets ja kehva, ei võta `jõuduVar; juba akkavad `jõudu `võtma, `kapsad lähväd `kasma joKod; ma‿lõ `annu tälle külʔ süvväʔ, a `jõudu ei võtaʔKan || figtuli oo `summund, ennegu `jõudu võtabKod 5.(kollektiivmõistena) töötegijad, tööjõulised inimesed Mii˽pu̬u̬l linnu `talgugõ õss koĺgitõ, egä üt́s õks teḱk uma `jõugõHar 6. a.(jumalik) vägevus, vägi, mõjuvõim nägemata jöud ehk vägevusRis; b.energia; liikumapanev või toimiv vägi kranoa·did on suure purustamise `jõugaKos; külm kergitab kiva ka maa seest ülesse, ju siis külmal on ikke nii suur jõudLai; käis ots vaadil ku suidsaten i̬i̬st ärä, temäl (vedelikul vaadis) olli `apniku jõud sehenHls; `mahkneedi `jõuge `korsne satte maha seeni‿ku `laeniHel; ega aena tegu ilma päevä `jõuta edesi ei lähäRanc.hoog; võimsus tuli `u̬u̬gas, õige `tõmbas, `kange `jõuge palasHls; kui suur tuul, panõb rattad vurisema, siss [veski] käib tävven jõunRan; jõuga, jõul [millegi] (kaas)abil, varal Enne `tehti `sõeru änamiste tule `jõuga, põletatiHan; sirbi jõul lõigati `ohraHJn; kõik oli inimeste jõul `tehtud, nüid tieb aurVMr; Nigulal `oĺli vesi`veśke, sääl käis [kangavanutamine] vi̬i̬ `jõuga; piḱk paĺk `viidi meild, tollõ jõul `võeti postid üless ploḱkõgaRan Vrdjoud