jõlkima`jõlkima, (ta) jõlgibMuh, `jölkimaSaRei, (ta) jölgib, `jöĺkima, (ma) jöĺginJür; `jõĺk|ma, (ma) jõĺgi(n) HääKodKrk/-me/ NõoUrvPlv; eĺkmä, (sa) eĺgitKrl 1.pejjõlkuma mis sa muidu jölgid seda vahet, äga sa paramad ikka äi saaKhk; mis sa jölgid mu `järgeKrj; Miina läks `jölkides `möisa `poolePöi; ta `jõlkis seda vahet iga päeMuh; Jõĺgats jõĺgib küla kaudaHää; mis sa iki jõlgit lävest ütte `puhkuKrk; Sa jõĺgit ütte `viisi ütest `tõistõ, ei tiiäḱi mis kotun omUrv; misa alasi siiäʔ eĺgitKrl; ta `mutku jõĺk õ̭nnõ, ei viisi midägi tetäʔPlv 2.lõõpima, ilkuma mis sa üksi sönu jölgid muiduKhk; Ää pang tähele, poisid muidu jölgivadKaa; sa vana jõĺk, mes sa jõĺgid; ajavad `niskess `loĺli ja `jõĺki, ep taha kuulta, mes nad siäl jõĺgivädKod 3.edvistama, alpima mes sa jõĺgid ja ud́ritad, jõĺk ja edev; ärä jõĺgi, ärä õle edevKod Vrdjõlkama, jõlkuma