jõhikjõhi|k g -kuhvKad, TV(-guPlv) sõimtoores, hoolimatu, vastuhakkaja inimene kes `käskü es täedä, sõna es kuule, laisk ja - - kuradi jõhikKam; Kül˽sa olõt üt́s jõhik vi̬i̬l ilman, nii sõ̭na`kuulmada ja üleannõtuUrv; jõhik inemineRõu; kosa jälʔ vana jõhik läät ja joosõtPlvVrdjuhikas, jõhnik