jääts(e)jääts g `jäätseHls; n, g `jäätseKrk; eats, iatsPärPJgVän(`eatse) TorSJn(eatse), g `eatse (iatse `iatse ), g `eatsiVän, n, g eatsiTor 1.jää; jääkate, jäätükk (ka pl) [kalamehed] aeasid `võrka [hudjaga] `eatse `allaPär; jõel iats peal; `iatsed on `sulgus (ühes hunnikus koos); `iatse `kamplad `toodi kellerde `sissePJg; kebade ku `eatsed läind ollid, sis oĺ parvetamene, `suurve `aegu; `eatsed lõhuvad tammid ära Vän; `iatse kirmits; jäätse soga läheb mööda jõge, kui jäätse `kampled `veega segamine ooTor; kui teist `ilma näeb, siss vesi on põh́ani `ühma täis, seandest eatse soga; eatse kirmetes; lapsed läksid `iatse `piale `liugu `laskmaSJn 2.jäide, jäine vihm, sade, mis jäätub `jäätset satap nõnda et `karda `tõmmapKrk; Vrdjäätis, jäätus